§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
Francesco Petrarca (1304-1374) Juured on seotud firenzega, ta pidi jätma Firenze maha ja kasvas üles paguluses kujunes nn Euroopa kodanik. Kasvas lõuna-Prantsusmaal. Isa oli notar. Avignon oli lähim keskus (siis oli paavst seal). Seal saab ta ka hariduse. Isa sunnil on kohustatud õppima õigusteadust. Kuid isa sureb ja siis on tal omavoli hakata õppima seda, mis talle endale meeldib. Teda huvitas antiik. Temast saab lõpuks vaimulik nende teadmiste tõttu. Aga tegelikult klassikalist vaimulikku ametnikku ta ei peagi. Tal on oma koguduse piirkond ja annab selle rendile (on pidev väike sisstulek, ei pea tööd tegama muud). 23.aastaselt kohtab Laurat, kes läheb talle väga sügavalt hinge. Nad said kokku Suure Reede jumalateenistusel. On ka kahtlejaid, kas Laura üldse eksisteeris, kuid on leiutad ka konkreetne isik, kes Laura oli. Laura elas peale tutvumist veel 21 aastat. Petrarca kirjutas tutvumis päeval veel ühe uue soneti juurde. Petrarca lu...
Renesanss-hakati huvi tundma looduse ja inimese vastu. Ehitati kuppelehitisi. Kunstis kasutati puhtaid värvitoone. Renessansi aja inimese käsistlust iseloomustab humanism(lähtumine inimesest). Kui keskajal oli tähelepanu keskpunktiks jumal siis nüüd sai selleks inimene. Piiblit hakati tõlkima rahvuskeeltesse. Tõlkes tähendab renessanss taassündi. Antiikkultuuri hakati taasväärtustama. Toimus ilmalikustamine. Muusikas olid tooniandvaks madalmaad: Belgia, Holland, Põhja- Prantsusmaa. Uute pillidena võeti kasutusele lauto, klavessiin, Viola da Gamba,krummhorn tsink. Mitmehäälne muusika levis tänu nooditrüki tehnika leiutamisele. Endiselt peeti muusikaõpetust väga oluliseks ja tavaline oli 3-4 pilli mängimise oskus. Renessanss jaotub sajandite kaupa: 14saj vararenessanss, 15saj kõrgrenesanss,16saj hilisrenessanss. Vararenessanss-sellel ajal(14saj) paistsid kõige rohkem silma kaks maad: Prantsusmaa ja Itaalia. Prantsusmaal olid kultuurikesku...
,,Mõrsjalinik" Analüüs 1.Tegevusaeg ja koht 14.saj II pool, Itaalias (Toskaana, Avignon) Ajaloolooline taust: Raamatu peategelane Katarina Benincasa( päriselus Caterina Benincasa) on reaalselt elanud isik. Raamat põhineb Caterinast kirjutatud biograafiatele. Caterina Benincasa (1347-1380) sündis Sienas jõuka linnakodaniku tütrena paljulapselisse perekonda, juba seitsmeaastaselt nägi ta esimese religioosse nägemuse ning koges müstilisi läbielamisi. Varsti pärast seda andis ta neitsiliku tõotuse. 16.aastaselt astus ta rasket haigust ettekäändeks tuues Dominicuse kolmandasse ordusse ning pühendus peatselt halastustegevusele. Oma pühaduse, range askeesi ning imetegude tõttu sai ta peagi tuntuks mitte üksnes Sienas, vaid kogu Toskaanas ja kaugemalgi. Caterinaga seondub palju imepäraseid juhtumeid. Raamatusse sisse toodud ka Avignoni vangipõlv (1309-1377,...
Olivier Messiaen (1908 Avignon 1992 Pariis) Prantsuse helilooja, organist, õpetaja. Oli pühendunud katoliiklane, ka looming läbini religioosne. Pariisi konservat. astus väga vara, 11-a. Õppis komp., teooriat, klaverit, orelit, pisut löökpille. Tema muusikaajaloo õpetaja oli kreeka värsimõõdu ja luulerütmide spetsialist (sellest sai hiljem ka Messiaeni huviala), tundis vanakreeka ja erinevaid rahvamuusika laade, samuti keskaegseid kirikulaade. 1931 asus tööle Pariisi Püha Kolmainu kiriku peaorganistina, seal töötas surmani. Huvi indoneesia (gamelan), india ja jaapani muusika vastu, mida kuulis plaatidelt ja reisidel. II MS ajal läks sõtta, langes 1940 vangi (viidi Sileesiasse), kus kirjutas olulise kammermuusikateose "Kvartett aegade lõpuks". 1941 sai Pariisi kons-i harmooniaõppejõuks. Töötas välja oma loomemeetodi, mis põhines värviharmoonial ja omaloodud sümmeetriliste laadide süsteemil), ja kirjutas trakt...
Description The eastern border of Livonia was mainly formed already in the first half of the 13th century and the first belt of fortresses here was probably ready by the end of the 13th century. The first fortresses were not built on the border but further inland. The first decades of the 14th century brought no changes in the situation. Early in 1340 the relationship with Russians deteriorated again. Provincial master Burchard von Dreileben planned a campaign against Pskov and demanded the help of Tartu bishopric. The provincial master began to build another belt of border fortresses. On the Annunciation Day, March 25, 1342, the building of fortresses in Marienburg and Vastseliina began. The latter was called the fortress of the Virgin Mary, but it soon acquired the name of New (vastse) Town (Castrum Novum, Neuhausen, Nyhusen, Nowogrodek). The name is probably the result of a chronological comparison with the older Kirumpää fortress. T...
MUUSIKA ARVESTUSLIK KT.3 1. „renessanss“ e. taassünd(it k rinascimento) 14 sajandil hakkasid Euroopa majandusel toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised ( Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. „humanism“ e. ilu(keskajal ainult õige, st kooskõlas jumalikuga). Mis tähendas väärtushinnangute lähtumist inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ilus. 2. Kosmopoliitiliselt vaba . Tihe side õukondade vahel soosis kaunite kunstide kiiret levikut ning muusikute liikumist riigist riiki. 3. lauto( keelpill) klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad) viola da gamba (tšello eelkäija) pommer, grummhorn ja tsink (puhkpillid) ...
Zizzle RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (14.-16.SAJ) 14. sajandil hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Huviorbiiti kerkis kiriku- kammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. Sellel sajandil elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus muusikas avaldas just ilmalikes zanrides. Kui renessansiajastu kujutavas kunstis oli tooniandev Itaalia, siis muusikas olid selleks Madalamaad. 16. sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto ,klavessiin ja klavikord, viola da gamba,pommer, krummhorn ja tsink.Esimesed kirjapandud teosed pillidele olid vokaalmuusika seaded või vabad fantaasiapalad.Ansamblimuusikast olid populaarsemad tantsud, mida mängiti ka kui seltskonnamuusikat. Peale nooditrükiteh...
RENESSANSS http://www.tdl.ee/~anumai/ (seal on Powerpointidena konspektid) Taust: · Paavsti residents Avignoni · Kirik ei olnud enam inimeste elus nii tähtis · 100-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel · Humanistlik mõtlemine Itaaliast, inimese ja inimlikkuse väärtustamine · Maadeavastused · Väärtustatakse meelelist ilu mis näib kuulates/vaadates ilus Madalmaade vokaalpolüfoonia (imitatsiooniline) · Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ar...
1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile. Klaveritranskriptsioonid - Tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile. 2. Franz Schubert - a. Suured laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul". b. 9 sü...
Keskaegne relvastus Marek Lind Narva Eesti Gümnaasium 7. klass 2010 Narva Aineõpetaja Tanel Mazur Sisukord - Sissejuhatus lk 3 - Külmrelvad lk 4-6 - Kaitse lk 7-9 - Laskerelvad lk 10-11 - Piigivõitlused 12-13 Sissejuhatus Rüütlid on inimesed, kes kunagi muistsel ajal võitlesid ja täitsid isandate käske, ning tahtmisi. Erinevalt tänapäeva armeedest ei saanud rüütlid väljaõpet. Nad treenisid vaid kodakondsetega ja turniiridel. Sel põhjusel oli lahingutaktika ünsa lihtne. Raskeratsaväe rünnaku jõud oli tohutu, aga kui see kord algas, oli seda raske peatada. Taktika ja sõjatehnika muutusid keskajal järk-järgult. Suure laskejõuga vibude nooled olid nii võimsad, et rõngassärgid muutusid kasututeks. Niisiis töötati välja raske raudrüü, mis kattis kogu keha. Linnuste vallutamine oli suur osa keskaegsest sõjapidamisest. ...
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Absoluutse monarhia diplomaatia tähendas monarhi, aga mitte riigi ja rahva teenimist. Samal ajal toimusid intriigid kuningakojas, mis võisid samuti sõdu põhjustada. Riik ja rahvas olid veel ebamäärased mõisted. Saadikud olid kuningakojaga seotud aadlikud. Väiksemad ametnikud olid hästi tasustatud kodanlased. XVIII viimasel veerandil jõudis prantsuse feodaal- absoluutliku (ancien regime) ühiskonna kriis oma lõppjärku. Valgustusaja filosoofia ei tunnistanud kuningate jumalikku päritolu. Kujunes arusaamine rahva (rahvuse) suveräänsusest. Varakodanlik seisus nõudis riikliku (rahvuslikku) sise-ja välispoliitikat ja ei olnud rahul kuningate dünastilistest huvidest tuleneva poliitikaga. Kolmas seisus oli Prantsusmaal saanud oma juhtiva positsiooni, mida oli ka juriidiliselt oli vaja kinnistada. Inglismaal oli siis Parlamendi võim juba üle kuninga võimust. XVIII sajandi teisel poolel oli Prantsusmaa dip...
,,Ilu ja inetus keskajal ,, Kursuse jooksul oleme läbivaadanud keskaja kirjanduse põhimõtteid Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia näitel. Käsitlesime trubaduuride luulet, rüütliromaane ja erinevai tuntuid teoseid. Tänaseks teemaks on ilu ja inetus läbi keskaegse kirjanduse. Selleks, et analüüsida seda tuleb esiteks defineerida neid samu ,,ilu" ja ,,inetust". Ilu ja inetus kuuluvad lahutamatult kokku. Eri aegadel on püüdud ilu täpsemalt kirjeldada ja ei jõudnud ühe ja sama variandini. Inetuse defineerimisega ei ole nii palju probleeme. Inetust võib kirjeldada kui ilu vastandust, kuid vastupidi ei saa öelda. Ilu puhul me analüüsime, võtame kokku , inetuse puhul aga klassifitseerime ja loendame. Räägitakse,et ilu on vaataja silmades, ja Eco on sellest tõdemusest teinud oma teose nurgakivi. Umberto Eco defineerib ilu eelkõige nagu nähtust, mida me naudime sellisena, nagu ta on. Ilusat imetletakse, ent ei ihaleta. ...
PRANTSUSMAA Üldandmed · pindala: 550 000 km2 · elanike arv 64 057 792 (juuli 2009) · 90% prantslased + flaame, sakslasi, baske, korsiklasi, alzeerlasi, marokolasi, portugallasi, hispaanlasi · pealinn Pariis 11 miljonit elanikku · haldusjaotus 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks · riigikeel prantsuse, räägitakse ka baski, bretooni, korsika (it) keelt · religioon 83-88% rooma-katoliku usku, 2% protsestandid, 1% islami usku · riigikord vabariik · Riigipea François Hollande. Valitakse viieks aastaks. Kuulsad prantslased Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased: · Descartes ja Pascal 17. sajandil · Rousseau ja Voltaire 18. sajandil · Balzac, Baudelare ja Flaubert 19. sajandil Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstinikud on: · Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque Prantsusmaa on opereti sünnimaa Jacques Ofenb...
Vatikan Vatikan on Rooma riik. "Vatikani linnriik" Vatikani Linn, ametliku nimega Vatikani Linnriik, on vaid maismaaga piirnev suveräänne linn-riik, mille territoorium koosneb müüriga ümbritsevast enklaavist Roomas. Ligikaudu 44 hektari suurune (110 aakrit) ja rahvaarvuga 900 inimest, on Vatikan väikseim riik maailmas, nii rahvaarvu kui ka pindala poolest. Vatikani Linn on linn-riik, mis ametlikult loodi suveräänse riigina 1929. aastal ja on seega selgelt eraldiseisev osa Rooma-Katoliku Kiriku keskvõimust, mida tuntakse ka kui Püha Toolina ning mis eksisteeris kaua enne 1929. aastat. Vatikani linna määrused ja korraldused avaldatakse itaalia keeles. Seevastu Püha Tooli ametlikke dokumente väljastatakse enamasti ladina keeles. Neil kahel juriidilisel objektil on isegi erinevad passid. Püha Tool, olles mitte riik, väljastab vaid diplomaatilisi passe ja teenistuspasse, seevastu Vatikani Linn väljastab tavalisi...
Viini kongress 1814-1815 NIMI ! 2011 Sisukord: 1. Algus 2. Osalejad 3. Elulugu 4. Restauratsioon 5. Legitiimsus 6. Restitutsioon 7. Euroopa jagamine 8. Nelikliit ja Püha Liit 9. Idaküsimus 10. Lõpuakt 10. Kokkuvõte Algus: Märtsi lõpul 1814 sisenesid Vene keiser Aleksander I ja Preisi kuningas Wilhelm III oma vägedega Pariisi . Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama. Need olid seotud omavaheliste vastuoludega uue korra loomisele ja rahu kindlustamisel Euroopas. Vahetu taust oli Napoleoni kaotus ja alistumine mais 1814, mis tegi lõpu 25 aastasele peaaegu katkematule sõjale. Septembris 1814 asus Viinis kokku sõja võitnud riikide kongress , milles aga osalesid k...
Tulbid Tulp (Tulipa) on sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu kuulub ca 100 liiki. Tulpe on pea kõikides värvitoonides ja neid on aias lihtne kasvatada. Eesti parkides kasvab metsistunult ehk naturaliseerunult kollaseõieline metstulp (T. Sylvestris). Stoolonite tõttu võib muutuda raskesti tõrjutavaks umbrohuks, mistõttu sobib suurepäraselt loodusparkidesse. Aiailutaimena ja lõikelilleks kasvatatakse aedtulpi (T. Gesnerana) rohkeid sorte, neid on aretatud u. 10 000. Tulbid on täiesti külmakindlad sibullilled, mis tuleb istutada viljakasse aiamulda septembris, oktoobris. Varajase kevade korral võivad esimesed tulbid õitsema minna juba aprillis, erinevaid sorte valides võivad tulbid õitseda kuni juuni keskpaigani. Kasvuperioodil on soovitav mulda kobestada ja kui on sademetevaene kevad, siis tuleks tulpe ka kasta. Kui aga multsite tulpide aluse pinna freesturba, männikoorepuruga, siis jääb mulla kobestamine ä...
Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid. Aeglt tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna posit...
KESKAEG Piirid: tavapäraseim: 476-1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse Prantsusmaal: 4. saj.(Rooma 2-ks) -18. saj (Prantsuse revilutsioon) Eestis: 13. saj (Muistne Vabadusvõitlus)-16. saj Mõiste: keskaja (medium aevum) mõiste kasutusele 15. saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomla...
Avinurme Gümnaasium ITAALIA REFERAAT Koostaja: Martin Mölder Õpetaja: Ene Lüüs SISUKORD Itaalia üldandmed........................................3-4 Itaalia loodus..............................................5 Itaalia kliima...............................................6 Itaalia riigikord...........................................7 Haldusjaotus..............................................8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport................................................12 Väliskaubandus.......................................12 Itaalia ajalugu.........................................13 VATIKAN...........................................14-22 Itaalia vaatamisväärsused..........................23...
Keskaja majandusajalugu Keskaeg oli agraarne ajastu: valdav osa inimesi oli seotud põllumajandusega ja said enda sissetuleku maaharimisest. Seetõttu olid ikaldused väga tõsisteks probleemideks. Varakeskajal oli põllumajanduses hõivatud ligi 100% inimestest, aga tihti tuli ette näljahädasid. Põllumajanduses toimus aga keskaja vältel suur areng ja produktiivsus tõusis. Põllumajandus See oli seotud uute tööriistadega nt ratasadeer, millega sai künda kiiremini kui konksadraga., hobuserauad ja rangid, mis lubasid hobuse jõudu paremini rakendada, samuti aga ka kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtmine. Kõrgkeskajal kasvas tänu sisekolonistatsioonile uute maade kasutuselevõtmisel külade lähedal ka põllupind. Sellele aitas kaasa ka talupoegade ümberasumine uutele maadele nt rekonkista käigus Hispaaniasse või Ostsiedlungi käigus Ida-Euroopasse. Talupojad olid ise huvitatud sisekolonisatsioonist, sest abiellumise eelduseks oli võime per...
Loksa I Keskkool MUUSIKAAJALUGU Õpimapp Koostas: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu 2008 Muinasaeg ja vanaaeg (40 000- 500 eKr) Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inim...
1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj ...
Teede ja teerajatiste ehituse ajalugu 1. Mis on tee ja mis kuulub selle koosseisu. Tee on maantee, tänav, matsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee koosseisu kuuluvad liiklemiseks kasutatavad rajatised nagu: sõidutee, paralleelselt jooksev kõnnitee, mahasõidud, parklad, puhkekohad, tunnel, sild, truup, viadukt teepeenar, piirikontrolli ja tollirajatis. Muudest rajatitest kuulub teede koosseisu kraav, haljasala, eraldus- ja haljasriba, liikluskorraldusvahendid ja teemärgistus. 2. Muinasaja teedevõrgu tekke areng ja tähtsamad sündmused/avastused (nt kaarik, kultusteed). Esimesed teed tekkisid harjumuspäraste veevõtu, jahialadele ja kultuspaikadeni. Samuti sõjaretkede teed. Tegu tavaliste töötlemata jalgradadega. Vaeva nähti vast rohkem soist...
BOOKS (From Wikipedia, the free encyclopedia) A book is a set or collection of written, printed, illustrated, or blank sheets, made of paper, parchment, or other various material, usually fastened together to hinge at one side. A single sheet within a book is called a leaf, and each side of a leaf is called a page. A book produced in electronic format is known as an electronic book (e-book). Books may also refer to works of literature, or a main division of such a work. In library and information science, a book is called a monograph, to distinguish it from serial periodicals such as magazines, journals or newspaper. The body of all written works including books is literature. In novels and sometimes other types of books (e.g. biographies), a book may be divided into several large sections, also called books (Book 1, Book 2, Book 3, etc.). A lover of books is usually referred to as a bibliophile, or, more informally, a bookworm. A st...
Foreword Bridging rivers, gorges, narrows, straits, and valleys always has played an important role in the history of human settlement. Since ancient times, bridges have been the most visible testimony of the noble craft of engineers. A bridge can be defined in many ways, but Andrea Palladio, the great 16th century Italian architect and engineer, hit on the essence of bridge building when he said "...bridges should befit the spirit of the community by exhibiting commodiousness, firmness, and delight." In more practical terms, he went on to explain that the way to avoid having the bridge carried away by the violence of water was to make the bridge without fixing any posts in the water. Since the beginning of time, the goal of bridge builders has been to create as wide a span as possible which is commodious, firm, and occasionally delightful. Spanning greater distances is a distinct measure ...
annaabi.ee 
