Avalik ja privaatne ala Avalik ruum ja eravaldus Inimeste erinev staatus Nt. tänav, purk, rand, kaubanduskeskus, lennu- raudtee- bussijaam jm. viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on piirangud- kui materjal võib kellelegi haiget teha ei avaldata (fotod kuriteo/õnnetuse ohvritest jm.) Poolavalik ruum Koolid ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, kinod, teater, hotellide vestibüülid, restoranid, kohvikud, baarid, muuseumid, kasiinod jm Kehtivad piirangud ja tuleb taotleda luba, näit. kohvikus filmimiseks või pildistamiseks tuleb taotleda omaniku nõusolek- külastajaid tuleb filmimisest, pildistamisest teavitada, et need kes ei soovi filmile või fotole jääda, saaksid lahkuda. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned, vanglad ning neile kehtivad omad normid ja
Uudise ülesehitus Juhtlõik (ehk sisukokkuvõte) Sündmus Lisamaterjal, pildid, taust 3M+3K Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Reklaam Inimestele mingi toote kohta info edastamine Tihtipeale manipuleeriva sisuga (valimisreklaamid, kampaaniad jne) Idee-, valimis-, kampaania-, firma- ja tootereklaamid Avalik ja privaatne ruum Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad jne Lubatud pildistada ja filmida) Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, muuseumid jms Lubatud pildistada ja filmida loaga) Privaatne ruum (maja, korter, suvila, aed Lubatud pildistada ja filmida vaid omaniku loaga) Staatused Avaliku elu tegelased Tavainimesed Kaitsetud inimesed Eksperdid Eesti ajakirjanduse ajalugu 1675 Post-Zeitung Lühhike öppetus Tarto maa rahwa Näddali-Leht Marahwa Näddala-Leht Perno Postimees
Eesti ajakirjanduse ajalugu ●Tekkis 1675 - Post-Zeitung ●Esimesed ajalehed o Lühhike öppetus o Tarto maa rahwa Näddali-Leht o Marahwa Näddala-Leht o Perno Postimees o Eesti Postimees Reklaamikunst ●Eesmärgiks inimeste veenmine, mõjutamine, käitumise muutmine ja pakkujal kasu teenimine. ●Idee-, toote- ja firmareklaamid. ●Ostja- ning kaubakesksed reklaamid. Avalik ja privaatne ala ●Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad) ●Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutused, politseijaoskond, valitsushoone, kino, teatri, hotelli vestibüülid, toidukohad, muuseumid jms) ●Privaatne ruum (maja, korter, suvila, aed) Inimeste staatus meedias ●Avaliku elu tegelased ●Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses ●Eksperdid ●Tavalised inimesed ●Kaitsetud inimesed (lapsed, puudega inimesed, vanurid jt) Meedia jõuab igale poole.
• Administreerimine on ühiskondlikku sfääri korraldav tegevus. • Nende vaheks on erinevus tegevuse alustes: – poliitika on kokkulepe väärtuste üle, millele meie tegevus põhineb ning – administreerimine on vastuvõetud otsuste elluviimise protsess. • Kaasajal on otsuste elluviimise protsessil kahene jaotus: – halduspoliitika (public policy) ning – administreerimine (public administration). 9. Avalik, poolavalik ja erakaup? Avalik kaup – kaks olulist omadust: mittevälistatavus ja konkurentsitus. Mittevälistatavus tähendab, et kedagi pole võimalik kauba tarbimisest välistada. Ehk tekib olukord, kus kaupa saab tarbida ka see, kes selle eest ei maksa. Nt.tänavavalgustus, riigikaitse jne. Konkurentsitus tähendab, et ei muutu kasulikkus, kui kaupa tarbib rohkem kui üks inimene. Täiendava tarbija lisamine ei tähenda tootjale lisakulutusi.
Meediaeksami meelespea 1. Tutvu Internetis (neti.ee info ja meedia ühingud) Avaliku Sõna Nõukogu ja Pressinõukogu tööga: millal loodi, milliseid võimalusi pakuvad/annavad, kuidas neile kaebust esitada, kuidas kumbki neist kaasusi lahendab. Eksamil tuleb Interneti abil vastata teatud arvule küsimustele. 2. Loe õpikust läbi keelelise mõjutamise peatükk. Eksamil saad teksti, milles tuleb ära tunda refereerimisverbid ning need jagada kahte rühma: neutraalsed ja hinnangulised. 3. Loe õpikust läbi juhtlõigu hindamist puudutav osa. Eksamil saad analüüsimiseks kolm juhtlõiku: sõnade, lausete ja komade arv; millistele küsimustele annab vastuse; kas infot on vähe, parasjagu või ülearu; kas pealkiri on üheselt mõistetav ja tuletatud juhtlõigust. 4. Uuri õpikust järele avaliku ja privaatse ruumi erinevused. Eksamil pead suutma otsustada, kus on inimest pildistatud,...
Ajakirjanduse liik, milles pole andmed tihti usaldusväärsed või on lihtsalt meelelahutuslikud. Tihti ei ole pealkiri uudise tuum, vaid huvitav ning ligitõmbav kolumn- ehk arvamusveerg. Arvamusloo lühivariant. Erinev juhtkirjast peamiselt vaid selle poolest, et esitab teksti autori isiklikku arvamust ning on alati allkirjastatud. Haakub enamast juhtkirja teemaga kõva uudis- on abstraktsem ja puudutab üldsust pehme uudis- on inimesekesksem, domineeriv kõmuajakirjanduses poolavalik ruum- pildistamiseks või intervjueerimiseks võivad kehtida piirangud või tuleb selleks taotleda luba (nt: kool, kohvikud, kasiinod, meditsiiniasutused) press- ajakirjandus. Nt: kirjutav press privaatne ruum- koht, kuhu ilma loata ei tohi siseneda v.a seadusega sätestatud juhtudel (nt: eluruum, arevaldus, töökoht) repliik- lühike märkus, vastus, ütlus retsensioon- arvustus sõnavabadus- õigus vabalt levitada oma ideid, arvamusi, veendumusi jm.
kallaletungi ohvrid ja a-sotsiaalid kollane ajakirjandus - põnevust, sensatsiooni taotlev, kõmu- Kollane kirjandus, ajakirjandus. kolumn – arvamusloo lühivariant, erineb juhtkirjast peamiselt vaid selle poolest, et esitab teksti autori isiklikku arvamust ning on alati allkirjastatud, haakub enamasti juhtkirja tekstiga kõva uudis – on abstraksted ja puudutavad laiemat üldsust, domineerib kvaliteetväljaannetes pehme uudis – on inimesekesksemad, domineerivad kõmmuajakirjanduses poolavalik ruum – ruumid, kus võivad intervjueerimisel pildistamisel ja filmimisel kehtida piirangud või tuleb selleks taotleda luba press - ajakirjandus Kirjutav press. Pressi esindajad suurematest päevalehtedest, raadiost ja televisioonist. Hästi töötav press tagab teabe kiire levi. privaatne ruum – eraomand, üksikisikule ja ta pereliikmetele kuuluv ruum, kuhu ei tohi siseneda, v.a seadusega sätestatud
avaldamiseks on asjaosalise nõusolek, info on juba avalikkusele teada, see on riikliku julgeoleku, majanduse või ühiskondliku turvalisuse huvides. 7. Millisteks paikadeks jaguneb meie ühiskondlik ruum ajakirjanduslikke õigusi ja kohustusi silmas pidades? Mis neid iseloomustab? Avalik ruum - koht või KK, mis on ligipääsetav kõigile inimestele, nt väljak, plats, turg, ostukeskus, park, tänav, raamatukogu. Poolavalik ruum - avalik ruum mõningate piirangutega, näiteks kohvik, kino, ühistransport. Privaatne ruum - maja, korter, suvila, aed 8. Millisteks osapoolteks jagunevad inimesed ajakirjanduslikke õigusi ja kohustusi silmas pidades? Too näiteid. Avaliku elu tegelased - nt poliitikud, näitlejad, supermodellid, tuntud ettevõtjad või teised kuulsused. Avaliku elu tegelased piiratud ulatuses - sekkub vaidlusesse, lootes tulemust mõjutada, seoses konkreetse
(seadused, organisatsioonid) 1990 Eesti Ajalehtede Liit 1991 Avaliku sõna nõukogu 1997 Eesti Ajakirjanduse Eetikakoodeks 2002 Pressinõukogu 14. Millised on meedia ülesanded ühiskonnas? 15. Kuidas on meedia roll aja jooksul muutunud? 16. 3 tegevusruumi ja ajakirjanduse käitumine 1) Avalik ruum (tänav, park, bussijaam) intervjueerimine, filmimine, pildistamine lubatud: avaldamisel jälgida head ajakirjandustava. 2) Poolavalik ruum (haridus- ja meditsiiniasutused, kinod, poed, kohvikud, muuseumid) ajakirjandustegevusele võivad kehtida piirangud, vajadus küsida luba, teavitada omanikke/külastajaid. 3) Privaatne sfäär (pere- ja eraelu (põhiseadusega puutumatu)) sekkumine võimalik/vajalik ainult inimeste õiguste kaitseks, kuriteo tõestamiseks 17. Nimeta ajakirjanduseetikaga seonduvaid probleeme Nn. punase tule teemad ja eraelu puutumatus 18
ebademokraatliku meedia iseloomus- tamine II. INIMENE JA AJAKIRJANDUS 1 avalik ruum, Õ lk 32–37, ajaleht loo- Suuline suhtlus Õpilane 6. Eraelu puutumatus poolavalik ga, kus avalikustatakse argumendid kuulsuste eraelu kajasta- teab, millest sõltuvad eraelu puutu- ruum, privaatne kellegi isikuandmeid mise poolt ja vastu matuse piirid LÕIMING ruum, avaliku arutelu isikuandmete avalikustamise Väärtused ja kõlblus: eri vaa- elu tegelane üle
Ühiskonniti on aktsepteeritud avaliku elu tegelase ellu sekkumise piir väga erinev. 11 Lihtinimesed- nende eraelu satub meedia huvisfääri peamiselt seoses dramaatiliste ja erakodsete sündmustega- õnnetused, kuriteod, ebaharilik käitumine. Üldine reegel: tuleb arvestada, et inimene pole massimeediumiga harjunud, ta ei pruugi hetkestaatusest täit ettekujutust omada. Avalik vs erasfäär- Poolavalik- haiglad, teatrid, restoranid- küsi enne luba, kui pildistad vms Alaarenenud ja seniilsed- ühiskonna suhtumine on leebem neisse tänapäeval, seega ei peeta nende piltide avaldamist enam neile inimestel kahjutekitavaks. No muidugi ei tohiks lisada artiklile juurde häbitekitavaid pilte, aga lihtsalt nende piltide avalikustamine, kus näha, et ta on alaarenenud, ei ole hull. Vägistamisohvrid- Pressinõukogu soovitab ohvreid mitte indentifitseerida. Infot,
annaabi.ee 
