1. Mida tähendab autori surm essee katkendi kontekstis? 2. Mida tähendab lugeja sünd? 3. Millal autor sureb? 4. Mis on teos? 5. Mis on Barthes'i järgi olulisem: tekst või taju? Viimase kirjandustunni strukturalismi all veidi puudutasime seda teemat. 1. Esialgne mõte: kui tekst on rohkem kui niisama tekst, siis see tähendabki autori surma. Kui lugeja ei mõtle teksti lugedes enam inimese peale, kes selle kirjutas, kui tekst enam ei sõltu autorist, kui tekst hakkab elama nii, et autorit seal taga enam näha pole, siis on autor surnud. Minu hilisem arusaam: oli lihtsalt üks ajajärk, kus tõusis esile üksikisiku tähtsus ja nii sündiski mõiste autor ehk looja. Aga - tegelikult pole autorit kunagi olemas olnudki. Seda just seetõttu, et keel (ehk kultuur, keskkond, inimesed ise jne) on alati olemas
o narratiivse koodi valdamist), kuid mitte kunagi tema ,,geeniust" . Autor on uusaegne tegelane, kelle on loonud tõenäoliselt meie ühiskond, kus pärast keskaja lõppu avastati -- inglise empirismi, prantsuse ratsionalismi ja reformatsioonist võrsunud personaalse usu printsiibi abiga -- indiviidi või kõlavamalt öeldes, ,,inim isiksuse" väärtus. Seega on loogiline, et kirjanduse vallas omistas just positivism, kapitalistliku ideoloo gia kokkuvõte ja kõrgpunkt, suurima tähtsuse autori ,,isikule". Autor valitseb endiselt kirjandusloo õpikutes, kirjanike elulugudes, ajakirjausutlustes ja isegi kirjameeste endi teadvuses, kui nad päevikut pidades püüavad kokku liita oma isikut ja loomingut; täna päeva kultuuris käibiv ettekujutus kirjandusest on despootlikult koondunud autori, tema isiku, elukäigu, rnaitsete ja kirgede ümber; kriitika seisneb enamjaolt ikka veel väidetes, et Baudelaire'i looming
Autori Surm R. Barthes 2011 Balzac arutleb selle üle, et kas Autor väljendab end igas loos kui antud karakter või väljendab ta igas loos kui iseennast või hoopis üldsuse arvamust..? Eri aegadel on Autori surma mõistetud erinevalt. Lähtudes sellest, et kui Autor jutustab ilma mingi konkreetse eesmärgita, pannes tähti ritta kui suvalisi sümboleid leiabki aset Autori surm, sest Autori hääl kaotab päritolu, mõtte. Primitiivsetes ühiskondades on Autor kui jutu vahendaja. Suurima tähtsuse autori "isikule" omistas positivism. Autor püüab ühildada oma isiklikku mina oma loominguga. Seepärast otsitakse erinevate autorite loomingu eripäradele selgitust autori isiklikest omapäradest, olles see kui sama autori isiklik seisukoht või arvamus mida püüab autor väljendada ja teisteni viia. Mõned autorid on aga üritanud eelnevale seisukohale vastu hakata. Nt Mallarme
Minu autori lugu Kerttu Rakke Rodny Verner Reeder 12D Võru Gümnaasium 2017 Kerttu Rakke On sündinud 16.septembril 1970 Võru linnas > 46-aastane Kodanikunimega Kadi Kuus Haridustee Lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele filoloogina Kerttu Rakke õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris Ilukirjandusliku tegevuse algus Kerttu alustas raamatute kirjutamisega aastal 1987, mil ta kirjutas loo "Let's go" Sealt sai ta ka oma kirjanikunime Kerttu on töötanud reklaami- agentuurides korrektori ja copywriterina > Postimees (2005-2008) > Oma Maitse (2005-2007) > Delfi (2011) Kuulsust toonud teosed ja/või ülesastumised Suurema tuntuse saavutas Rakke "Kodu keset linna stsenaristina" (2003- 2010) Sellest on ta ka kirjutanud oma raamatus "Seitse aastat seebiselt" 2004.aastal teenis Kerttu16235 Eesti krooni (~1040) 2005. aastal päl...
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees kes teadis ussisõnu" Referaat kirjandusest Nimi 26.11.2013 TALLINN 2013 1. ÜLEVAADE AUTORI ELUST JA LOOMINGUST 1.1 Autori eluloost Andrus Kivirähk (sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas) on eesti kirjanik. Tema ema on endine Nukuteatri näitleja, isa oli samuti näitleja ja seitse aastat Nukuteatri direktor. Tal on vend sotsioloog Juhan Kivirähk ja õde Tiina Vapper. Kivirähk on abielus Tähekese peatoimetaja Ilona Martsoniga. Neil on kolm tütart: Kaarin, Liisa ja Teele. Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. Keskkooli ning see järel läks õppima Tartu ülikooli ajakirjandust, mille ta lõpetas aastal 1993
Helga Nõu Vastseliina G ümnaasium Semmo Hõrn Helga Nõu elulugu Helga Nõu (aastani 1957 Raukas) s ündis 22. septembril 1934 Tartus, elas Tallinnas aastatel 1936 41. Alates 1942 aastast elab ta Rootsis, kus õppis pedagoogiks ja t öötas aastaid sellel erialal. Helga Nõult on alates aastast 1950 ilmunud lühiproosat, luulet, artikleid, arvustusi, t õlkeid, joonistusi eesti perioodikas ja koguteostes, samuti ka rootsi keeles. Helga Nõu loomingust "Pea suu" Kuues sõrm "Tõmba uttu! Raamatu tegevuskoht ja natuke sisust Tegevuskoht on Rootsis. Vahel tundub, et inimesed ei ole kunagi paraja suurusega sisemiselt, t ähendab. Suured ei ole küllalt suured ja v äikesed ei ole küllalt väikesed. Kõige hullem lugu on tavaliselt vahepealsetega. Selles raamatus on lugu noortest, kelle elu pole enamasti muretu ja mitte kunagi lihtne. Segadusi ja probl...
Tsehhov "Daam koerakesega" Tegelased: Dmitri Dmitrits Gurov , Anna Sergejevna Peamõte: Kui inimesel on 2 elu: üks - avalik, mida teavad ja näevad kõik ja teine - salajane. Enese järgi otsustades teiste üle samal ajal uskudes seda, mida näeme ning samal ajal ka oletades, et igal inimesel möödub midagi ka saladuskatte all. Selle saladuskatte varjus võib peituda inimese tõeline, kuid samas ka kõige huvitavam elu. Sündmustik: Sissejuhatuses räägitakse sellest, kuidas Gurov nägi rannapromenaadil üht noort daami koos spitsiga. Ta möödus Gurovist. Hiljem kohtas Gurov teda linnapargis ja skvääril mitu korda. Daam jalutas üksinda, kaasas valge spits. Keegi ei teadnud, kes see on ja teda kutsuti lihtsalt daamiks koerakesega. Tegevus hakkab sellest, kui Gurov ühel õhtupoolikul pargis lõunatas. Daam koerakesega lähenes, et istuda kõrvallauda. Gurov meelitas spitsi enda juurde ning daam ütles, et koer ei hammusta. Siis d...
Rein Raud “Rekonstruktsioon” Teose, autori põhiandmed Rein Raud on eesti kirjanik, japanist ja endine Tallinna Ülikooli rektor Tema vanemad on Eno Raud ja Aino Pervik, vend Mihkel Raud Tuntumad teosed “Vend” (ilmus 2008), “Hotell Amalfi”(ilmus 2011) “Rekonstruktsioon” ilmus 2012. aastal, Mustvalge kirjastuse poolt 2012. aastal Kultuurkapitali proosapreemia parima ilukirjandusliku teose eest Teose tegevus toimub Tallinnas ja Kaskedetagusel, osaliselt ka Prantsusmaal Tegelaste tutvustus, analüüs Minategelaseks vähihaige Enn Padrik, kes peab ennast täiesti tavaliseks inimeseks. Ta põeb hemeraloopiat ja on lahutatud. Soovib, et valitseks õiglus, mitte eelarvamused. Tundis suurt uhkust oma tütre üle, kuid näitas seda vähe välja. Emotsioonitu, kohmakas, kiretu ja ambitisoonitu mees. Ennu enesetapu sooritanud tütar Anni, kes oli väga tark, arukalt ning kaalutlevalt tegutsev tüdruk. Kahtles palju ning uskus vä...
Jostein Gaarde "Sofie maailm" 12.b Jostein Gaarder · Sündinud 8. augustil 1952. aastal Oslos · Üles kasvanud pedagoogide peres · Lõpetanud Oslo Katedralikooli ja Oslo Ülikooli · Elukutselt õpetaja, erialaks on filosoofia Looming · Kirjutab sageli laste vaatenurgast, püüdes näha maailma läbi nende pilgu · Kirjutadb juttude sisse omakorda lugusid · Läheneb oma lugudes maailmale filosoofilise pilguga · Soovib oma teostega äratada tänapäeva pealiskaudses inimeses jumalikku olevust Teosed · Apelsinitüdruk (2004) · Sirkusdirektørens datter (2001) · Mängukaartide saladus (1990) · Sjakk Matt (2006) · Saladuslik jõulukalender (1992) · De gule dvergene (2006) · Sofie maailm (1991) · Slottet i Pyreneene (2008) · Vita brevis (1996) · Maya (1999) · Diagnosen og andre noveller (1986) · Froskeslottet (1988) · Bibbi Bokkens magiske bibliotek (1993) · I et speil, i en gåte (1...
Isegi Margareti/Gretcheni suudab ta päästa surmast. Oma ligimesi surmast päästa ei saanud Goethe, sest tema elas ju maailmas ilma Saatana lepinguta. Selle kaudu ta võib-olla näitabki maailmale, et tema kihk uurida ja elu mõtet leida oli nii suur, et ta ei kohkuks tagasi ja Saatana enda ees. Goethe kirjeldab Fausti järjest tundelisemalt ja selgemalt, nii et kohati on raske mõista, kas ta ei räägigi ehk hoopis iseendast. On ju nende ühised jooned kõigile, kes vähegi autori elulooga ning selle teosega tuttavad, silmmärgatavad. Enamuse osa jutustusest nad justkui sulavad ühte ja Goethe tunneb ennast kindlalt Fausti rüüs. Teatud hetkedel ta aga põrkub tagasi, nagu aru saades, et kirjutab endast liiga palju ning vastandab Fausti monolooge omavahel Lõpuks jääbki mul siiski küsimus, et kas ,,Faust" ei olegi Goethe elu veidike ebareaalsem küll ning natuke liialdatud, aga sama mõttega ning olemuselt sama versioon, kus ta saab väljendada
manitseval häälel on juba rahvusvaheline kõlaulatus. Hugo teostes üha süvenev poole hoid rahvale ning tugevnev antifeodaalne hoiak lmnevad selgesti tema tolle aja silmapaistvaimas töös, romaanis ,, Jumalaema kirik Pariisis" (1831). Romaanis ilmneb Hugo kui romantiku loomingulise meetodi omapära. Kirjanik oli seda romaani kavandanud juba 1828. aastal, selle loomisele asus ta juulis 1830 ja lõpetas järgmise aasta jaanuaris. Arvestades teose mahukust näeme autori töö suurt pingsust. Ajalooprobleemide ilukirjanduslikku käsitlemist oli Hugo varem juba harrastanud draamas, romaanis leidsid need nüüd hoopis võimsamalt ja ulatuslikumalt rakendamist. Prantsuse kirjanduses tähistas ,,Jumalaema kirik Pariisis" uut etappi ajaloolise romaani alal, kusjuures teos jäi kauaks ületamatuks. Juba järgmisel kümnendil läks moodi seiklusromaan, mille ajaloolisus piirdus vaid minevikudaatumitega. Hugo pöördub aga
Herman Vesiaid 9B ,,Kõrboja peremees" A. H. Tammsaare Autorist A. H. Tammsaare, kelle kodanikunimi oli Anton Hansen, sündis 30. jaanuaril 1878. aastal Albu vallas ja suri 1. märtsil 1940. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti kirjanik, kelle loomingusse kuuluvad lisaks ,,Kõrboja peremehele" veel ,,Tõde ja õigus", "Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine" jpt. Raamatu sisu Romaani ,,Kõrboja peremees" peategelaseks on Katku Villu. Raamatu alguses oli Villu äsja vanglast väljunud ja koju naasnud. Vanglas oli ta olnud Künka Otto tapmise pärast. Seda ta ei kahetse, kuna Otto ise ründas teda pussiga. Villu saab teada, et Katku naabertallu, Kõrbojale tuleb tagasi peretütar Anna, kellega Villu oli nooruseas sõ...
Mäeküla piimamees Eduard Vilde (04.03.186526.12.1933) Eduard Vilde 04.03.186526.12.1933 § Sündis Pudiveres, ning oli mõisateenijate Click to edit Master text styles perekonnast.Kasvas üles Muuga mõisas. Second level Third level § Õppis Tallinna kreiskooli. Fourth level § Töötas mitmete ajalehtede toimetuses. Fifth le § Vahepeal oli ka Berliinis vabakutseline ajakirjanik. § Revolutsioonilise tegevuse tõttu, pidi minema 12neks aastaks maapakku. § Pärast Veebruarirevolutsiooni,...
Soojusülekanne elektriaparaatides Voolujuhti läbiva voolu tulemusena tekivad juhis alati kaod. Selle tulemusena eralduv soojus kandub juhti ümbritsevasse keskkonda. Soojusülekanne toimub alati kuumemalt osalt külmemale kuni nende temperatuurid tasakaalustuvad, kusjuures mida suurem on temperatuuride vahe, seda intensiivsemalt toimub soojusülekanne. Eristatakse kolme soojusülekande vormi - soojusjuhtivus, konvektsioon ja kiirgus. Soojusjuhtivuse all mõistetakse materjali omadust spontaanselt ära anda soojusenergiat kuumemalt kehalt külmemale, aineosakeste vastumõju tulemusena. See võib toimuda nii keha siseselt, ühelt kehalt teisele kui ka kahe keha vaheliselt, mis on eraldatud kolmanda kehaga. Konvektsioon on protsess, mille vältel vedelik või gaas, kuumenevad sooja kehaga kokkupuute tulemusena. Pindade vaheline soojusülekanne toimub soojusjuhtivuse tulemusena. Selle tagajärjel kuumemad kihid muutuvad ...
OSCAR WILDE DORIAN GRAY PORTREE ENESEANALÜÜS Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. 1.Oscar Fingal O`Flahertie Wills Wilde oli iiri kirjanik.(1854-1900). Oscar Wilde õppis Dublini Trinity kolledzis,ülikooli hariduse sai Oxfordi Magdaleni kolledzis. 1895 mõisteti Wilde kaheks aastaks Readingi vanglasse. Teda süüdistati homoseksualismis. Tema teosed keelati ning tema sõbrad pöörasid talle selja. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmonth`i nime all. Looming: Romaan
KRAHV MONTE CRISTO Alexandre Dumas vanem 1848. aasta htupoolikul on Alexandre Dumas oma kuulsuse haripunktil. Pariisi lhedal vikeses Bougivalis, kuhu kirjanik elama asus, peeti uhket soolaleivapidu. 600 klalist imetlevad idamaises stiilis sisustatud ruumide siniseid, kollaseid ja punaseid atlasstapeete. Sosistatakse, et ainuksi sisekujundus lks maksma 100 000 franki. Tuneesia kujurid dekoreerisid laed Alhambra stiilis stukk-kaunistustega. Hoonet, millele lossihrra annab paljuthendusliku nime Chteau de Monte Cristo (Monte Cristo loss), mbritseb hiiglaslik park. Sajad tuhanded lugejad saavad vihjest otsekohe aru. Bestseller seisab neil raamatukapis ja nad tunnevad dramaatilist lugu tohutult rikkast krahvist, keda tema looja nd pab jljendada. Nii nagu tema kangelanegi, lebab Dumas diivanipatjadel, teda mbritsevad hommikumaised kaunitarid, kuulsale kirjanikule meeldivad puhtatulised naised ja nad vahelduvad tihti. Aga see eristab teda o...
Euroopa" korrespondendina. Ta on nii Kunstnike Liidu (1985) kui ka Kirjanike Liidu (1991) liige. Graafik ja portselanimaalija Indrek Hirv tuli otsustavalt visuaalse kunsti maailmast luulesse paarkümmend aastat tagasi, kui ta 1987. aastal avaldas debüütkogu UNERAEV. Sellest ajast on tema luulekogud ilmunud regulaarselt aasta- paarise intervalliga: kahte kümnendisse mahub 14 luuleraamatut- sealhulgas nii valik- kui uudiskogud ja midagi nende vahepealset. Lisaks leiab neist autori omaluule kõrval palju luuletõlkeid. Valikkogusid on uudiskogudega võrreldes järjest enam ilmunud, sageli esinevad vanad tekstid uutega kõrvuti. Ometi ei saa Indrek Hirve puhul rääkida kordustest iga kogu tuleb võtta tervikuna, iga kogu peegeldab autori hetkemaailma. Liikudes ajas on Hirv võtnud kaasa midagi eelnevast perioodist: paigutatuna uude konteksti on sel juba teine tähendus. Hirv on põiminud kogumikesse ka luuletõlkeid eestindanud 20. sajandi alguse prantslasi, ja
,,Hamlet" W. Shakespeare 1970 Ihukaitseväelased Marcellus, Tema Bernardo, Francisco teener väepealik Reynaldo tütar Ophelia Norramaa poeg Laertes prints Taanimaa Fortinbras kuningas Kaks Claudius Kantsler sõber hauakaevajat Polonius Horatio keigarlik ,,Hamlet" kadunud Isa vaim õukondlane Näitlejad W. Shakespeare kuningapoeg Osric Hamlet ...
Harry Potter ja Deathly Hallows 2.1 Teose ´´Harry Potter ja Deathly Hallows´´ on kirjutanud Joanne Rowling. Ta on Briti kirjanik, kes on üks rikkamaid inimesi tänu oma teostele millega to on teeninud miljoneid dollareid. Ta on sündinud 31 juuli 1965. Tema praegune amet on romaanikirjanik ja to on lõpetanud St. Michael´i kooli. Siiamaani on ta avaldanud 7 teost ja väidab, et rohkem teoseid välja ei tule, kuid kunagi võib ta tagasi tulla ja rohkem kirjutada. Joanne Rowling kirjutab raamatud J.K.Rowlingi nime all ja tema teoseid on ostetud üle neljasaja millioni. Joanne Rowling väidab, et võibolla kirjutab ta veel ühe raamatu, kus on Harry Potter´i kohta andmed ja märkmed mis teistes raamatutes ei ole. 2.2 Raamat ´´Harry Potter ja Deathly Hallows´´ lasti välja juuli 21 ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Üks huvitav kunstiteos arvustus Kristel Luik 10b Tallinn 2010 Eduard Wiiralt " Põrgu " Eduard Wiiralt ,, Põrgu" Kui ma seda kunstiteost esimest korda nägin sattusin veidi segadusse. Teos tundus olevat segane ning hirmuäratav. Lähemalt uurides mõistsin, mida see maal endast kujutab ning see hakkas mulle meeldima. Minu tähelepanu haarab eelkõige suur deemon all keskel, sest ma arvan, et tema ongi selle loo keskpunkt, kes toob iga päev ühiskonda natuke põrgut juurde. See teos on äärmiselt narratiivne ehk jutustav. Mina arvan, et igal deemonil ja nende abilistel, kes maalil on, on oma lugu ning nad kõik peegeldavad erinevaid emotsioone. Teos on seotud mitte niivõrd muinaslooga, vaid pigem teispoolsusega. Kujutatud on teispoolsuse tumedamat külge, kuhu ükski inimene tõenäoliselt sattuda ei taha. Minu isiklik arvamus on, et teos...
veebruaril kell 10. · Galojan mõisteti süüdi suures ulatuses omastamises ja võltsitud dokumendi kasutamises · Kohus karistas teda ühe aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega, millest tal tuleb vanglas kohe ära kanda viis kuud · Lisaks tuleb tal maksta tsiviilhagi katteks 47 956,29 eurot ning MTÜ Eesti Euroopa Liikumise kasuks viivised summas 17 658,17 eurot. Autori isiklik arvamus/hinnang - Antud artiklis ei ole autor oma arvamust välja toonud. Artiklis on räägitud ainult konkreetsest juhtumist. 1. Minu hinnang. Kas autor on erapooletu ja objektiivne? - Jah, autor on erapooletu ja objektiivne ning pole oma arvamust avaldanud selles artiklis. Kas sündmust on käsitletud mitmekülgselt Seal artiklis on ära räägitud kõik
"TÄNA ON TÄNA & FOREVER ON FOREVER" Margus Karu MARGUS KARU ELULUGU Sündinud 11.09.1984 (31) Lõpetanud Tallinna pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala Kuukulgur Filmi reklaami- ja filmiprodutsent "Nullpunkt" autor "TOT & FOF" on teine romaan TEGELASED Tekla Tuul- reklaamifirma töötaja ja saatejuht, egoist, depressioonis, elust tüdinud, elumõtteta Elvis- hooliv, armunud Teklasse Kait- modell, nooremana ambitsioonikas SISU Tekla Tuule ummikseis Elvise korraldab üllatuspeo Tekla tarbib LSD-d Reisib narkouimas Uus-Meremaale Kohtub Kaiduga hõimumajas Tekla leiab end uuesti Tekla ärkab Elvise juures Annab lahkumisavalduse Kõik on korras! PROBLEEMISTIK Oma õnne leidmine Ühiskonna surve Enesega rahulolemine Seksuaalne orientatsioon Tunnustuse leidmine Perevägivald ja selle mõju lapsele IDEESTIK Igaüks on oma õnne sepp! Kõige...
Antsla Gümnaasium Jumalaema kirik pariisis referaat ..... 12.b klass Õpetaja, juhendaja: I Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Victor Hugo Raamatu tegelased Teose probleem Raamatu sisu: · 1. raamat · 2. raamat · 3. raamat · 4. raamat · 5. raamat · 6. raamat Filmid selle teose põhjal kokkuvõte Sissejuhatus See referaat räägib teosest nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis". Selle raamatu valisin ma ise, kuna õpetaja välja pakkutud raamatutest ei leidnud ma ühtegi mis mind ennast huvitaks ja motiveeriks mind seda tööd tegema. Kuna umbes aasta aega tagasi alustasin ma selle raamatu lugemist ja pärast paari kümmend lehekülge jäi see mul pooleli otsustasingi selle raamatu kasuks. Kuna nüüd ma sain selle raamatu ikkagi lõpuni loetud. Sellel raamatus oli palju mõistmatut meile, kuna me elame teises kultuuris aga ka samas sarnast. ...
Sir Arthur Hayward-on Charlesi isa,dektektiiv kes uurib Aristid Leonides morva.Kes koigepealt kuulab ara jutu ja ei lase petta ennast naitemangudega mida esitava kahtlusalused. Josephine Leonides-on Sophia ode kes on vaga inetu,salakaval,imelik ja on sissevoetud dektektiivi juttutest. 5.Peategelase käitumine: Charles Hayward on algusest peale mees kes kuulab,motleb ning siis alles tegutseb.Minu arust Charles ei muutu teose kaigus ultse ei paremaks ega halvemaks. 6.Autori seisukoht: Selles teose minu arust tahab autor seda utelda,et kui armastad kedagi siis isegi oled nous ara lahendab morva et temaga abielluda. 7.Minu arvamus: Minu arust seda raamatut on põnev lugeda ja soovitaksin seda teistelegi kuna seal on tegevust palju ja vist seetottu oli see hea raamat kuna mulle meeldib lugeda kriminaalseid raamatuid.Mulle meeldis lõpp ,et mõrvariks osutus Josephine kuna tema vanaisa ei lubanud tall balleriiniks õppida.
majasteetliku valimusega ta oli teiste meelest lugupeetud loom. 5. Peategelase käitumine: Napoleon oli algul juba selline siga kes teadis ,et temal on alati oigus ning surus oma tahtmist iga voimalusega peale.Lopu poole ta hakkas teisi suudistama vigades ja muutma neid kaske,et tema naeks ikka paremas valguses ja saaks ikka teha neid mis oli keelatud.Ta hiljem muutis niisuguseks,et kasutas kõiki ja kui teised tegid tood ,siis tema magas voodis ja elas luksusliku elu. 6. Autori seisukoht: Minu arust see raamatu autor puuab seda utelda vahet pole kes on juhtm ikka 7. Minu arvamus: Minu arust seda raamatut lugedad on vaga hea kuna seal on ponevust piisavalt ja ning seal saab ka piisavalt moelda.
4. Tegelased: Catherine Barkley halastajaõde saanud lühikese õe koolituse , Henry armastatu Rinaldi leitnant Rinaldi, Henry sõber ja toakaaslane rindel Frederic Henry Ameerika leitnant, kes teenib Itaalia sõjaväe sanitaarteenistuses. 5. Henry käitumine: Henry oli algul oma sõjakaaslastele toeks niikaua kui ta otsustas põgeneda nii avas ta südame oma armastaud naisele Catherinele.Henry oli õnnelik koos Catherinega ,aga tema sõbrad jäid sõtta edasi. 6. Autori seisukoht: Raamtu autor püüab seletad,et sõjas saavad suurema kannatuste osaliseks rahvas kellest osad kaotavad elu,kodu ning tuttavad.Kui sõda on võidetud ja saadakse mingi maa ,siis varsti unustatakse kes selle eest pidi kõik oma elu andma. 7. Minu arvamus: See raamat annab osaliselt tead mida kujutab endas sõda ja mis probleemid sellega kaasnevad, aga seda inimene ennem ei mõista kui on ise sõda näinud. Seda raamatud hea lugeda ,aga samas
Duubeltüdruk Autor:Lea Arme Autor Lea Arme Sündinud 04.10.1958. Mitu eluloo raamatut (Ada Lundverist,Eve Kivist,Luule Viilmast,Salme Reegist). 2 noorte raamatut. Tegelased Silva, peategelane . Kersti ja Rainer, sõbrad ja klassikaaslasd. Marin, Silva õde. Liisi ja Rein, Marini laps ja mees. Aron ja Kert, mehed kellega Silva kaasa läks Niina, naine, kes leidis Silva mere äärest. Sündmused Silva läheb kohtuma ühe mehega (Aroniga). Silvat hakatakse otsima. Maja maha põletamine. Saadakse teada uusi asju. Niina leiab Silva mere äärest. Haiglas kohtumine. Minu arvamus Huvitav. Kaasahaarav. Põnev. aitäh!
puud otsustavad puuraiduri lastele kätte maksta selle eest, et nende isa tegi metsatööd. Kõik see on ühe öö unenägu, mis aga laste arvates kestab terve aasta. Tyltyl ja Myltyl ärkavad esimese jõulupüha hommikul oma kodus. Peagi tuleb külla naabrimemm, kes on unenäohaldja moodi. Tema haige tütar on juba ammu omale igatsenud Tyltyli puurituvi. Ja nüüd märkab poiss, et tema lind on sinine. See ongi sinlind; ta annab selle naabrimemme tütrele ja tüdruk saab terveks. Autori juhtmõte: Sinilind pole midagi muud kui püüd ja tahe anda õnne teistele ja selle läbi ise õnnelikuks saada. Minu arvamus: Õnn võib peituda just seal, kust me seda otsidagi ei oska ning andmisrõõm on suurim rõõm. Igaüks on oma õnne sepp. Et saada õnnelikuks, peame me nägema väga palu vaeva. Õnn võib peituda lihtsates asjades. Tsitaadid: Y Püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks.
Emile Zola "Söekaevurid" 1885.a. Vairis Roosileht 12 A Emile Zola Émile Édouard Charles Antoine Zola (2.aprill 1840 Pariis 29.september 1902 Pariis) Prantsuse kirjanik ja naturalismi esindaja Peategelase iseloomustus Etienne Lantier Naiivne noormees, kes saabub väikesesse Montsou-nimelisse kaevandulinna Tutvub kaevur Maheuga, kes leiab talle elukoha ja ka töö kaevanduses, kus töötab kogu linn Lootuses töörahvale paremat elukeskkonda välja võidelda hakkab ta rahvast mässule õhutama Teised tegelased Maheu kaevur, kes pakkus Etiennele peavarju Catherine- 15 a Etienne armastatu, Maheu tütar Bonnemort veomees, kes olin terve oma elu kaevanduses veetnud Hennebeau kaevanduse peadirektor Cheval Catherine peigmees Jne. Teose põhiprobleemid Ebavõrdsus vaesed ja rikkad Ebaõiglus kaevurid ei saa...
Pierre Boulle "Ahvide planeet" Karl August Ruusalepp Pie rre Bo ulle 1912 1994 Prantsuse kirjanik Eesti 1973 Esimene väljaanne 70-ndate Inglismaa Ameerika 1964 versioon
,,Jevgeni Onegin Puskin" Peategelane Onegin oli tüüpiline- haritud ning täiustatud tegelane, rõhutati tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba. Lõpus mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. Tema usk armastusse võis olla tapetud pealinna seltskonna poolt. Onegini naasemisel maale sai ta osaks siirale armastusele, mida polnud ta kunagi varem tunda saanud. Mõne ajapärast sattus ta segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile. Tagasi tulles lootis Onegin eest leida Tatjana,aga leidis hoopis endasse külmalt suhtuva abiellunaise. Onegin proovis Tatjanat endasse uuesti armuma panna, sellest kujunes välja siiski ainult ühepoolne armastus. Esialgu Tatjana Oneginit vastu ei armastanud ning kulmu kortsutamata lükkas mehe armastuse tagas...
Prosper Mérimée Prosper Mérimée oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog.Ta sündis 28. Septembril 1803. aastal Pariisis ning suri 23. Septembril 1879. aastal Pariisis Prosper Mérimée oli äärmiselt jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusele pühendus ta sõber Stendhali mõjul pärast juuraõpingute lõpetamist. 1825. aastal andis ta Clara Gazuli nime all välja oma esimese raamatu ("Clara Gazuli teater"), jättes mulje, et on ise kõigest teose tõlkija. Paar aastat hiljem järgnes sama nime all antiikset Kreekat järele aimav luulekogu. Topeltpettus tuli avalikuks alles hiljem. Kaks aastat enne seda kui Victor Hugo "Cromwelli" eesõnas romantilise draama teooria sõnastab, rakendas "Clara Gazuli teater" juba samu võtteid: näidend oli kirjutatud proosas, käsitles kaasaegseid probleeme ega järginud aja ja koha ühtsuse nõuet. 1828 ilmus esimene Mérimée' ajalooline teos, talumeeste ülestõusust kõnelev "Zakerii", ni...
Agatha Christie Mõrv Idaekspressis Eelnevalt Süüriast Istanbuli Hotell “Tokatlian” Idaekspress Istanbul-Trieste-Calais Ratchett soovib ihukaitsjat Karjatus öös Lumevang Ratchetti mõrvamine Uurimine 1. Kupee uurimine 2. Kahtlusaluste küsitlemine 3. Pagasite kontrollimine 4. Valede kontrollimine 5. Mõtlemine 6. Kahe lahenduse esitamine Kupee asitõendid Laibal 12 noahaava Avatud aken Padja all püstol Klaasis uimasti lõhn Taskurätik nimetähega H Piibuork Mõlkis uur, 01:15 Paberitükk Ähvarduskirjad Kahtlusalused Hector Willard MacQueen – Rachetti/Cassetti erasekretär Edward Henry Masterman – Armstrongi käskjalg Pierre Michel – Armstrongide lastetoatüdruku isa Mary Hermione Debenham – Sonia Armstrongi sekretär Kolonel Arbuthnot – Armstrongi sõber ja tuttav Vürstinna Natalia Dragomirova – Sonia Armstrongi võõrasema, ema sõber Hildegarde Schmidt – Armstrongide kokk Krahv Rudolph Andrenyi – Linda Ardeni ...
Autor: Mats Traat Töö koostaja: SeltsimeesLenin VASTSED HARALA ELULOOD Mats Traadi lühielulugu Sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas Enim tuntust kogunud luuletaja ja proosakirjanikuna Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis, seitse klassi lõpetas Rannus, kuid majandusliku kitsikuse pärast ei saanud kohe edasi õppima minna. Lühielulugu Lõpetas 1957. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1964. aastal Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Töötas aastatel 1965 1968 toimetajana Tallinnfilmis Lühiülevaade Mats Traadi loomingust "On unistus kui ränikivi" (2000) "Kõllane õtak" (2001) "Harala elulood" (2001) "Uued Harala elulood" (2002) "Elusäde" (2003) "Turg ilma Sokrateseta" (2004) "Orjavits õitseb" (2005) "Traat armastusest" (2006) ...
Leelismetallid asuvad IA rühmas (naatrium, kaalium). On aktiivseimad metallid, loovutavad kergesti (võime kasvab ülevalt alla, aatomite mõõtmete kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises n...
Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist (võib olla nii vedelas, tahkes kui gaasilises olekus, kui on vedel, siis on ka lahus vedel) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest (jaotunud üliväikeste osade aatomite, molekulide või ioonidena) või mitmest ainest (soolvesi). Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastanud lahuses. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nende molekule lahuses ei esine (enamik sooladest, tugevda happed ning leelised). Nõrgad elektrolüüdid on vaid osaliselt jagunenud ioonideks. Põhiliselt esinevad nad lahuses molekulidena (nõrgad happed ja nõrgad alused). Kui aine kristallid koosnevad ioonidest, mida hoiavad kristallvõres koos nendevahelised tõmbejõud, siis ümbritsevad aine kristalli vee molekulid. Seejuures pöörduvad vee molekulid aine katioonide poole oma negatiivse poolusega ning aine anioonide poole positiivse poolusega....
Lihtainena vesinikku Maal peaaegu ei esine, kuid ta kuulub väga paljude ühendite (vesi) koostisse. Lihtainena on vesinik värvuseta, lõhnata ja maitseta gaasiline aine. Ta on kõige kergem gaas, olles õhust ligi 15 korda väiksema tihedusega. Vesinik on nii kerge gaas, et Maa külgetõmbejõud ei hoia tema molekule kinni ja seetõttu hajubki õhku sattunud gaasiline vesinik aegamisi maailmaruumi, olles kosmoses levinuim aine ja moodustades põhiosa Päikesest ja teistest tähtedest. Koos süsiniku ja hapnikuga on vesinik üks tähtsamaid orgaaniliste ainete koostiselemente. Tavatingimustel on vesinik üsna püsiv ja keemiliselt väheaktiivne aine, kõrgemal temperatuuril muutub ta aktiivsemaks. Vesiniku segu õhu, eriti hapnikuga, on aga plahvatusohtlik ja võib plahvatada ka väikseimast sädemest. Segu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust ning annab eriti tugeva plahvatuse, nimetatakse paukgaasiks. Vesiniku ja hapniku ühine...
Metallide hävimist ümbritseva elukeskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Kõige suuremat kahju tekitab raua ja tema sulamite korrosioon roostetamine. Korrosioon on alati redoksreaktsioon, kuna metalli aatomid loovutavad elektrone. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga (toimub intensiivsemalt kõrgemal temperatuuril, metalli aatomid reageerivad oksüdeeriva aine molekulidega otseselt; automootor, ahjud). Elektrokeemiline korrosioon on palju levinum (võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes, redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleval õhukeses elektrolüüdi lahuses (nt. õhuke veekiht).). Toimub kaks seotud reaktsiooni: metalli aatomid oksüdeeruvad ja siirduvad ioonidena lahusesse ning õhuhapniku molekulid seovad endaga vabanenud elektrone. Mida paremini pääseb hapnik metalli pinnale, seda intensiivsem on metalli korrosioon. Happelise lahuse puhul on põhiliseks oksüdeerujaks ena...
Gaasides on molekulide vaheline kaugus nii suur, et nende vahel sidemeid praktiliselt pole. Vedelikes ja tahketes ainetes on molekulide vaheline kaugus väike ja sellepärast esinevad molekulide vahel vastastikused tõmbejõud. Vastastikused tõmbejõud on nõrgad ja nende lõhkumiseks peab kulutama vähe energiat. Aatomite ja ioonide vahel esinevad erilised sidemed. Keemiliseks sidemeks nimetatakse aatomite või ioonide vahelisi sidemeid, mis seovad nad molekuliks või kristalliks. Keemilised sidemed saavad tekkida või laguneda keemiliste reaktsioonide käigus. Keemilise sideme loomisest võtavad osa valentselektronid (väliskihi elektronid). Keemilise sideme moodustamise protsessis vabaneb energia ja keemilise sideme lõhkumisel kulub energiat. Keemilise sideme tekke põhjuseks on aatomitest tekkinud vastaslaengutega ioonide tõmbumine või aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustamine. Iooniliseks sidemeks nimetatakse ioonide vahelist keemilis...
Õhk on gaaside segu, mis koosneb N 2 (78%), O2 (21%), Ar, H2O, CO2 jt. (1%). Hapniku saadakse tööstuses põhiliselt vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel, nii tööstuses kui ka laboris vee elektrolüüsil ja laboris hapniku sisaldavate ainete lagundamisel. Hapniku tõestatakse hõõguva pirru viimisega uuritava gaasiga täidetud anumasse. Kuna hapnikus põlevad ained märgatavalt paremini, kui õhus, süttib pird hapniku puhul heleda leegiga põlema. Oksüdeerija on aine, mille osakesed liidavad elektrone. Oksüdeerumine on elektronide loovutamine. Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist ja millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3).Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomite laeng ühendis, eeldusel, et ühend on iooniline ja ta näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Tähtsamad oksiidid on kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi (Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine ...
Allotroopia on nähtus, kus mingi element esineb looduses mitme erineva lihtainena. Need esinemisvormid on allotroobid. Allotroopsed teisendid erinevad üksteisest vaid aatomite paigutuse (struktuuri) või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Erinev struktuur põhjustab füüsikaliste ja keemiliste omaduste erinevusi. Süsiniku allotroobid on teemat, grafiit, karbüünid ja fullereenid. Süsivesinikud on ühendid, mille molekulid koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkoholid on sellised süsivesinikest tuletatud ühendid, milles üks või enam vesiniku aatomit on asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga. Etanool (CH3CH2OH) on tähtsaim ja tuntuim alkohol. Ta on iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega, värvitu, veest väiksema tihedusega vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras. Etanool keeb 78º juures, põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel aga teadvusekaotust ja mürgistust, mis võib lõppeda ka surm...
Happe valem. Happe nimetus . Aniooni valem Aniooni nimetus. HF Vesinikfluoriidhape F Fluoriid HCl Vesinikkloriidhape Cl Kloriidid HBr Vesinikbromiidhape Br Bromiid HI Vesinikjodiidhape I Jodiid H2S Divesinikfulfiidhape S Sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3 Sulfit HNO3 Lämmastikhape NO3 Nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2 Nitrit H3PO4 Fosforhape PO4 Fosfaat H2CO3 Süsihape CO3 Karbonaat H2SiO4 Ränihape Silikaat H2SiO3 SiO3
Aine hulk väljendab aines sisalduvate osakeste arvu. Aine hulga ühik on mool (mol), tähiseks n. Ühe mooli osakeste massi nimetatakse molaarmassiks. Tähiseks on M ja ühikuks g/mol. Molaarmass esineb molekulmassist selle poolest, et molekulmassil puudub ühik ning ka tähis on erinev. Avaokaadroarv on 6,02 * 10²³ ning seda tähistatakse NA. n=m/M , kus m mass, M molaarmass ning n aine hulk. n=V/Vm , kus V ruumala, Vm molaarruumala n=N/ NA , kus N molekulide arv, NA Avokaadroarv
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Funktsioon Funktsiooniks nimetatakse vastavust, mis seab sõltumatu muutuja x igale väärtusele hulgale X vastavusse sõltuva muutuja y ühe kindla väärtuse hulgast Y (Funktsioon on seos kahe muutuja vahel, kus ühe muutuja igale väärtusele vastab üks kindel teise muutuja väärtus). Võrdelise seose valemiks on y = ax ja tunnuseks a = y/x. Graafikuks on sirgjoon, mis läbib punkte (0;0) ning (1;a). Pöördvõrdelise seose valemiks on y = a/x, kus x 0 ja tunnuseks a = xy. Graafikuks on hüperbool. Lineaarfunktsiooni valemiks on y = ax + b ning graafikuks sirgjoon, mis läbib punkte (0;b) ning (1;a+b). Funktsiooni määramispiirkond (X) on sõltumatu muutuja e. argumendi x väärtuste e. funktsiooni väärtuste hulk. Funktsiooni muutumispiirkond (Y) on sõltuva muutuja y ...
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Jada piirväärtus Arvu A nimetatakse jada a n piirväärtuseks, kui iga positiivse arvu 1 jaoks leidub jadas järjekorranumber m, millest alates jada järgnevad liikmed erinevad arvust A vähem kui võrra, st. |an A| < , kui n m. Ringjoone pikkuseks nimetatakse korrapäraste hulknurkade ümbermõõtude jada piirväärtust hulknurga tippude arvu tõkestamatul kasvamisel. Ringi pindalaks nimetatakse ringi sisse kujundatud korrapäraste kõõluhulknurkade pindalade jada piirväärtust hulknurga tippude arvu tõkestamatul kasvamisel. Piirväärtuste omadused: lim n = n -> lim (-n) = - n -> lim c = c n -> lim 1/n = 0 n -> lim (an + bn) = A +B n -> lim (an - bn) = A - B n -> lim (an * bn) = A * B n -> lim (an : bn) = A : B, kui B 0 n -> Määramatus: / [Sul...
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Funktsiooni piirväärtus Piirväärtuse arvutamine: lim 1 = x 0 x2 lim 1 =0 x x lim C =C x a lim [ f ( x) + g ( x)] = lim f ( x) + lim g ( x) x a x a x a lim [ f ( x) - g ( x)] = lim f ( x) - lim g ( x) x a x a x a lim [ f ( x) g ( x)] = lim f ( x) lim g ( x) x a x a x a lim f ( x) lim f ( x ) = xa lim , kui g ( x) 0 x a g ( x) lim x a g ( x) xa lim [C f ( x)] = C lim f ( x) x a x a x lim 1 1 + = e ; x...
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Integraal Funktsiooni f(x) algfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni [F(x)+c], mille tuletis on võrdne f(x). Funktsiooni f(x) algfunktsioonide üldavaldist F(x) + c nimetatakse funktsiooni f määramata integraaliks ning konstanti c nimetatakse määramata konstandiks. Määramata integraali tähistatakse sümboliga f ( x ) dx . Määramata integraal. f ( x)dx =F ( x) +c , kus F'(x) = f(x) x a +1 x 2 dx = a +1 + c , kus a -1 dx =x +c x2 xdx = 2 +c sin xdx =-cos x +c cos xdx =sin x +c dx cos 2 x = tan x + c dx x = 2 x +c e x dx =e x dx x = ln...
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Kombinatoorika Liitmislauset iseloomustab lause: ,,kas objekt A või objekt B." Kui A = n ja B = m, siis valikuks on n + m. Korrutamislauset iseloomustab lause: ,,nii objekt A kui ka objekt B." Kui A = n ja B = m, siis valikuks on n*m. Permutatsioonid on ühe hulga elemendi kõikvõimalikud järjestused. Permutatsioon nullist on üks. Variatsioonideks n elemendist k-kaupa ( k n ) nimetatakse n-elemendilise hulga kõigi k-elemendiliste osahulkade erinevaid järjestusi. Kombinatsioonideks n elemendist k-kaupa ( k n ) nimetatakse n- elemendilise hulga k-elemendilisi osahulki. Pn = n! n! =1 2 3 ... ( n -2) ( n -1) n n! V nk = n (n -1) ( n - 2) ... (n - k +1) = = C nk + ...
Ande Andekas-Lammutaja Matemaatika Geomeetria Täisnurkne kolmnurk c = a 2 +b 2 a 2 = fc b 2 = gc h 2 = fg ab = hc c = 2R Kolmnurk P = a +b +c ah ab sin a 2 sin sin S= = = 2 2 2 sin a b c = = = 2R sin sin sin a 2 = b 2 + c 2 - 2bc cos Ruut d2 S = a2 = 2 Ristkülik S = ab Rööpkülik S = ah = ab sin Romb d1 d 2 S = ah = = a 2 sin 2 Trapets a +b S= h = kh 2 a +b k= 2 Ring d 2 S = r 2 = 4
Ande Andekas Matemaatika Geomeetriline jada Jada, milles iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis on konstantne nimetatakse geomeetriliseks jadaks. Kui leiduvad arvud a ja b nii, et jada liikmed an asuvad iga n korral lõigus [a;b] siis nimetatakse jada (a n) tõkestatud jadaks. Jada nimetatakse hääbuvaks ehk nullile lähenevaks, kui jadast järjest kaugemale minnes selle jada liikmed erinevad nullist kuitahes vähe. Selliselt juhul on |q| < 1 või |q| > -1. an = aa * qn-1 Sn = a1 (qn 1)/q 1 S = a1/1 q a jada liige n liime arv q jada tegur Sn jada esimese n liikme summa S hääbuva jada esimese n liikme summa