Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) I Kahemõõtmeline raalprojekteerimine Tartu 2000 Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali- kumaks
J F B G H Kontuurjoon pärast töötlemist käsuga EXPLODE. Liitjoon , nagu iga jaotatav objekt jaotub käsu EXPLODE tulemusena üksikuteks osadeks – sirglõigud ja ringikaare jupid, kaob ka liitjoonele iseloomulik joonelaius. Arvuti soovitab küll, et käsk UNDO (käsu "tagasivõtmine") taastab eelnenud olukorra. Otstarbekaim on kasutada liitjoone korrastamise käsku PEDIT: Tegime valiku kuna oli mitu üksikosa, mida kõiki tahame ühe korraga töödelda. Valime kõik üksikosad kas "punkt joonel" või aknaga (kui kiht TELJED on eelnevalt välja lülitatud) Töö 3 Klamber 18
Arvutigraafika I ÜLESANNE I Pinnatükk Sissejuhatus Enne joonestusprogrammiga AutoCAD töötama asumist on soovitatav läbi lugeda see Sissejuhatus ja teha endale märkmeid sest vastavalt Murph’i seadustele: „... juhul, kui vaatamata mitmesugustele ja laiaulatuslikele katsetele, uus seade ei hakka tööle, on edasise aja kokkuhhoiu mõttes viimane aeg alustada tutvumist selle seadme kasutusjuhendiga...” Aga ...teisest küljest ei maksa kaotada ka lootust, ja kui on küllalt julgust,
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate .
Teised võimalused on: A (All) kogu määratud ala toomine joonestusväljale C (Center) suurendamine etteantud keskpunkti järgi D (Dynamic) käsitsi/hiirega juhitav sujuv suurendamine E (Extens) kõik, mis on joonisel, tuuakse joonestusväljale P (Previous) tagasiminek eelmisele suurendusele S (Scale) suurendatakse etteantud kordi W (Window) suurendus etteantud piirkonnast 2 GRID mõõduvõrgustiku kuvamine See käsk võimaldab luua punktihulka, mis meenutab võrgusõlmi. On ilmselge, et ruudulisele paberile on eskiisi kergem joonistada kui valgele paberile. Käsuga GRID kaetakse joonestusväli kogu esialgses ulatuses täppidest koosnevate rõht- ja püstjoontega ehk koordinaatvõrgustikuga. Kui kirjutada käsuribale: GRID Kuvatakse tekst Specify grid spacing or [ON/OFF/Snap/ Aspect] Valikuvõimalused on: Spacing(x) võresamm kasutatud ühikutes, vaikimisi senikasutatud samm
kihti nimega "0", siis selle arvutitarbija IQ-test annaks tulemuseks ~ 0. Tingituna joonise suhtelisest keerukusest – joonisel on mitut liiki jooni (telgjooned, pidevjooned ja siis veel: sirglõike, ringjooni ja ringi kaari) oleks ilmselt otstarbekas need joonise osad paigutada igaüks oma iseloomu järgi omaette „sahtlitesse” põhimõttel „iga rodu oma kodu”. AutoCAD teeb seda nii, et joonis valmistatakse kihilisena, täpselt nii negu tegi seda veel hiljuti kolmekihiline värvifilm (sellele olid väljast suunaga sissepoole järgmised kihid: kaitsekiht, sinisetundlik kiht, siniseid kiiri filtreeriv kiht, rohelisetundlik kiht, punasetundlik kiht ja film ise; seejuures oli iga kiht oma naabrist eraldatud veel ühe-kahe vahekihiga: filmil oli siis korraga kolm kujutist – punane, roheline ja
Näide 4 20 Abikolmnurga kujundus – sama suur kui suur nool Vastus (arvuti ei lisa ühikuid mõõtarvu lõpu): a) väliskontuuride sisse jääva ala pindala = 7774 mm2; b) väliskontuuri pikkus a = 388 mm; c) ülemiste kolmnurkade pindalad kumbalgi = 64 mm2; d) abiringjoone raadius R.= 25.55 mm (kuigi ISO nõuab koma, aga AutoCAD – punkt ) Joonestamise lõpetamiseks ja joonisest väljumiseks võib kasutada ka käsku QUIT. Seejuures joonist ei salvestata ja pärast viimast salvestust joonisele juurde joonestatu võib kaduda. Üldiselt on arvuti küllaltki inimsõbralik ja ei tee eriti pahandusi, aga... QUIT ↵ Võib esineda kaks juhtumit: 1) Kui pärast viimast salvestust pole joonisel midagi muudetud, väljutakse kasutatavast AutoCAD-joonisest mingit teavet toomata
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE....................................................................................
Tööriistariba asukoha muutmiseks haara hiirega riba algusest kinni ja lohista õigesse kohta. 7 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 2.2 Joonistusala Mehikese eemaldamine ehk uue malli loomine Kui programmi käivitame, siis tervitab meid üks mehike joonistusala keskel. Vali Select-tööriist ja kliki mehele ning vajuta klaviatuurilt kustutusklahvi Delete. Nüüd vali menüüst File>Save As Template, pane mallile nimi ja soovi korral iseloomustus. Nüüd peaks selle malliga avatama kõik sinu uued dokumendid. Teljed 3D mudelite loomisel on oluline xyz-teljestik, mis määravad mudeli pikkuse, laiuse ja kõrguse. Teljestikud ristuvad 0-punktis. Google SketchUp värvib teljestikud vastavalt punane, sinine ja roheline. Kõikide mudelite loomise aluseks ongi nende värvide jälgimine.
objektide loomine ja muutmine on lihtne ning lõpptulemus on alati kena. Erinevad programmid salvestavad reeglina neid oma formaati ja on avatavad ainult kindlate programmidega. Jah võimalus on kõiksugu teisendused aga see ei pruugi tagada 100% samasugust. Vektorgraafika tarkvara Inkscape Serif DrawPlus CreativeDocs.NET Xara Xtreme Skencil Kolmemõõtmeline arvutitarkvara SketchUp Solid Edge Autodesk Maya, 3dsMax, AutoCAD jt Blender Lisalugemist http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutigraafika http://www.cs.tlu.ee/~rinde/mm_materjal/pdf/mm_graafika.pdf 8 03 - Photoshop - Tere Photoshop Teemad Kuna iga algus on raske, siis alustame programmi tööga nii algusest kui võimalik. Alustame programmi tutvustamisest, vaatame kus programmi võimalusi kasutatakse ja sätime paika mõned seaded. Mis on Adobe Photoshop
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.......................................................................
programmis.
Programs - klõpsutades sellel valikul, avaneb nimekiri alammenüüdest ja programmidest. Alammenüü nime taga on
pisike nooleke. Liikudes sellisele valikule, avaneb uus alammenüü. Kui valiku taga pole noolekest, on tegu
viitega programmile ja tehes nüüd sellisel valikul hiirega ühe klõpsu käivitataksegi see programm.
Töö lõpetamine
Mingi programmiga töö lõpetamiseks tuleb valida töö lõpetamise käsk. Programmis MS Word on
olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus.
Peale selle saab programmi töö lõpetada selle programmi akna sulgemisega akna parempoolsest
ülaservast. Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku.
Saate valikuaknal valida, kas soovite viimased muudatused salvestada või mitte.
Word-i programmiaken
Nimeriba
Microsoft Word
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................
) Kuigi oled ehk siiani märkimisega hakkama saanud, tasub ikkagi järgnevaid tutvustusi vaadata. Kindlasti avastad nii mõnegi uue nipi, mida varem ei teadnud. Terve tabeli märgistamiseks on klahvikombinatsioon Ctrl+A, eeldab, et aktiivne lahter on tabelis ja tabelis ei ole ühtegi tühja rida ega veergu. Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine 1. Märgi esimene osa lahtreid. 2. Vajuta alla ja hoia all CTRL klahvi. 3. Nüüd märgi ülejäänud lahtrid. Sama nippi saad kasutada ka tervete ridade, veergude, üksikute lahtrite ja kõikvõimalike segavariantide puhul. Märkimist ei saa sammuna tagasi võtta. Põhjus lihtne - märkimisega ei ole ju veel midagi toimunud! Vahel ajab segadusse see, et märkimise käigus jääb märgitud plokis ikka üks lahter valgeks. Seda lahtrit nimetatakse juhtlahtriks ja selle aadressi näed valemirea vasakus servas. Kui
o Luua risttahukas põhja mõõtudega 18 mm ja 20 mm ning kõrgus 12 mm [joonis 3-14;a] o Valida Cut ja osutada risttahuka väiksemale küljele. [joonis 3-14;b] o Joonestada ristkülik ja siduda pikem külg risttahuka ülemise serva külge o Määrata mõõdud [joonis 3-14;c] a b c joonis 3-14 o Valida käsk Mirror [joonis 3-15;a] o Kontrollida et tööriista täpsustavas osas oleks sisse lülitatud Copy [joonis 3-15;b] o Märgistada joonestatud ristkülik (seda on kõige lihtsam teha vedades märgistuskast ümber ristküliku) ja osutades plaanile mille suhtes soovitakse peegeldada. [joonis 3-15;c] a b c joonis 3-15
MySQL haldamine käsurealt (command line). See tähendab, et kõik SQL laused tuleb "käsitsi" sisestada. Linuxi kasutajad kasutavad selleks Bash'i ja Windowsi fännid Command Prompt'i. WAMP serveri puhul on kiirem viis klikkida ikoonil ja valida sealt MySQL>MySQL console. See avab konsooli akna paludes sisestada parool (Enter password). Kuna WAMP on mõeldud ainult kasutaja arvutis töötamiseks, siis andmebaasi serveri root kasutajal parooli pole - vajuta Enter. Kui kõik õnnestus peaksid nägema samasugust pilti. Anname mõned käsud ka. ? 1 SHOW DATABASES; See näitab kõiki andmebaase. ? 1 2 +--------------------+ 3 | Database | 4 +--------------------+ 5 | information_schema | 6 | a12 | | kuulutused | 7 | lasteaed | 8 | leht | 9 | mysql | 10 | performance_schema | 11 | php_edasijounud |
directly. Selle peale alustatakse faili allalaadimist SourceForge kodulehelt. Pärast faili allalaadimist saad WampServeri kenasti arvutisse paigaldada. Paigaldamine Paigaldamiseks leia üles allalaetud WAMPSERVER fail ning tee sellel topeltklikk. Paigalduse alguses võidakse hoiatada tundmatu tootja eest, aga surume hirmud alla ja käivitame soovitud faili. Avanenud aknas tervitatakse kasutajat ja näidatakse paigaldatav tarkvara. Kuna me oleme endiselt kindlad, et seda tahame, siis vajuta Next. Järgmises aknas kuvatakse hästi oluline leping, millega peame nõus olema, kui tahame seda tarkvara kasutada - I accept the agreement>Next Paigaldamine soovitatavasse c:wamp kataloogi ja vajutame Next. Uues aknas saame lisada valikud, kui soovime käivitusikooni töölauale või kiirpääsuribale. Vajuta Next. Pärast vaevarikast Next nupule vajutamist antakse lõpuks võimalus tarkvara arvutisse paigaldada. Vajuta Install ja kannata kuni tarkvara on sinu arvutis.
korrastuse pärast. Kompilaatori jaoks võiks kõik teksti rahumeeli ühte ritta jutti kirjutada, enesele kasvaks aga selline programm varsti üle pea. Siin näites paistab, et alamprogramm Main'i sulg on sama kaugel taandes kui alamprogrammi alustav rida ise. Ning klassi sulg on 7 sama kaugel kui klassi alustava rea sulg. Nõnda saab programmi pikemaks kasvamisel kergemini järge pidada, millises plokis või millistes plokkides vaadatav käsk asub. Nõnda on esimene väike programm üle vaadatud ja loodetavasti tekib natuke tuttav tunne, kui vaadata järgnevaid ridu: using System; class Tervitus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Tere"); } } Käivitamine Edasi tuleb tervitusrakendus käima saada. Töö tulemusel tekkinud pildi võib arenduskeskkonnas (näiteks Visual Studio 2005) ette saada kergesti - vajutad lihtsalt käivitusnuppu ja midagi ilmubki
Kompilaatori jaoks võiks kõik teksti rahumeeli ühte ritta jutti kirjutada, enesele kasvaks aga selline programm varsti üle pea. Siin näites paistab, et alamprogramm Main' i sulg on sama kaugel taandes kui alamprogrammi alustav rida ise. Ning klassi sulg on sama kaugel kui klassi alustava rea sulg. Nõnda saab programmi pikemaks kasvamisel kergemini järge pidada, millises plokis või millistes plokkides vaadatav käsk asub. Nõnda on esimene väike programm üle vaadatud ja loodetavasti tekib natuke tuttav tunne, kui vaadata järgnevaid ridu: using System; class Tervitus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Tere"); } } Käivitamine Edasi tuleb tervitusrakendus käima saada. Töö tulemusel tekkinud pildi võib arenduskeskkonnas (näiteks Visual Studio 2008) ette saada kergesti - vajutad lihtsalt käivitusnuppu ja midagi ilmubki.
korrastuse pärast. Kompilaatori jaoks võiks kõik teksti rahumeeli ühte ritta jutti kirjutada, enesele kasvaks aga selline programm varsti üle pea. Siin näites paistab, et alamprogramm Main' i sulg on sama kaugel taandes kui alamprogrammi alustav rida ise. Ning klassi sulg on sama kaugel kui klassi alustava rea sulg. Nõnda saab programmi pikemaks kasvamisel kergemini järge pidada, millises plokis või millistes plokkides vaadatav käsk asub. Nõnda on esimene väike programm üle vaadatud ja loodetavasti tekib natuke tuttav tunne, kui vaadata järgnevaid ridu: using System; class Tervitus{ public static void Main(string[] arg){ Console.WriteLine("Tere"); } } Käivitamine Edasi tuleb tervitusrakendus käima saada. Töö tulemusel tekkinud pildi võib arenduskeskkonnas (näiteks Visual Studio 2010) ette saada kergesti - vajutad lihtsalt käivitusnuppu ja midagi ilmubki
vastutajad.html. Osa kujundust on mugav disainivaates teha. Et tulemuseks aga HTML-kood, siis ei saa disainivaates teha midagi sellist, mida otse koodi sisse kirjutada ei saa. Vastupidi aga küll. Üheks selliseks mooduseks on definitsiooniloend sõna ja tema seletus. Ehk siin on sõna ehk definitsiooni rollis klassi number, selgituseks aga nende roll peol. Kogu selle loo ülesmärkimiseks on vaja kolme eri HTML-käsklust. Käsk dl ehk definition list teatab, et nüüd loetelu algab, nüüd lõpeb. Definition term ehk dt märgib seletatava termini, dd ehk definition määrab termini vaste. Ning nende abil saab iga klassi koos oma rolliga kirja panna. Kood:
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
