Referaat Automaatika alused Teema : Aurusti Koostja: Vladislav Petrov MK-31 Tallinn, 2016 Sajandeid on inimesed teadnud, et vee aurustumisega kaasneb jahutusefekt. Teadmata küll asja olemust ja teoreetilist sisu, tundsid inimesed, et see keha osa, mis on märjaks saanud ja hakkab kuivama õhus, tundub külmana. Teada on, et
1 = Kompressor 4 2 = Kondensatsiooni- radiaator 1 3 = Kuivati 4 = Salongi ventilaator 5 = Aurusti 6 = Reduktor 2 3 90-ndate keskpaigani kasutati sõidukite kliimaseadmetes külmaaimet R12. Tänapäevastes kasutatakse sõidukite kliimaseadmetes külmaainet R134a. AK 08/2008 2 Kliimaseade Reduktoriga varustatud kliimaseade 9 8 7
Slide 4 Kogu soojuse pumpamise protsess on seotud energia jäävuse seadusega: soojuspumba kasutajal on hea teada, et tema soojuspump ei tegele energia tootmise või tekitamisega. Lihtsustatult seisneb seadme tööpõhimõte selles, et ümbritsevast keskkonnast ammutatakse ventilaatori ja aurusti abil madalatemperatuurilist energiat, mis muudetakse kompressoriga kõrgematemperatuuriliseks soojusenergiaks. Slide 5 ' Õhk-vesisoojuspumbaks nimetatakse seadet,mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. See seade kasutab üht tänapäeval enim edasi arenenud küttetehnoloogiat: õhk-vesisoojuspump ei tooda energiat, vaid pumpab seda ühest keskkonnast teise. Slide 6 Maasoojuskütte ehk rahvakeeli maakütte energia ammutab soojuspump maa seest
.......................................15 2.8 Kompressor...........................................................................17 2.9 Kompressori sidur...................................................................17 2.10 Kondensaator........................................................................18 2.11 Reguleerklapiga seadme vahepaak...............................................18 2.12 Reguleerklapp.......................................................................20 2.13 Aurusti...............................................................................21 2.14 Ahendustoru........................................................................22 2.15 Ahendustoruga seadme vahepaak................................................22 2.16 Kompressori liigid..................................................................23 2.17 Kolbkompressor....................................................................24 2.18 Muutuva kolvikäiguga kompressor.......................
.......................................15 2.8 Kompressor...........................................................................17 2.9 Kompressori sidur...................................................................17 2.10 Kondensaator........................................................................18 2.11 Reguleerklapiga seadme vahepaak...............................................18 2.12 Reguleerklapp.......................................................................20 2.13 Aurusti...............................................................................21 2.14 Ahendustoru........................................................................22 2.15 Ahendustoruga seadme vahepaak................................................22 2.16 Kompressori liigid..................................................................23 2.17 Kolbkompressor....................................................................24 2.18 Muutuva kolvikäiguga kompressor.......................
Lahuse kontsentreerimine. Seadme soojusbilansi koostamine ja kasuteguri määramine. 2. LABORATOORSE ROTAATORAURUSTI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE Laboratoorne rotaatoraurusti on ette nähtud preparatiivsete tööde teostamiseks. Seadmel on mõõteriistad bilansskatsete jaoks. Rotaatoraurusti skeem on esitatud Joonisel 1. Joonis 1 Katseseadme skeem 1. Lähtelahuse anum 2. Kahekäiguline kraan lahuse juhtimiseks kapillaari mööda aurusti kolbi või aparaadi täitmiseks õhuga. 3. Vaakumkondensaator 4. Kondensaator-jahuti spiraal 5. Voolik vee ärajuhtimiseks 6. Jahutist väljuva vee temperatuuri andur (termomeeter) 7. Vaakummeeter 8. Seadmest lahkuva auru temperatuuri andur (termomeeter) 9. Termoandurite sisend vakumeeritud seadmesse 10. Aurusti kolvi ajam koos pöörlemissageduse regulaatoriga 11. Aurusti kolb 12. Aurusti vann 13. Vanni temperatuuri regulaator 14. Vanni soojendi
Kliimaseadmed 1. Kliimaseadmega autodes hoitakse temperatuuri inimesele sobivas vahemikus suvel umbes 20-22 C. Õhu jahutudes tema tihedus suureneb, ta mahutab üha vähem veeauru ja küllastumisel ülearuseks muutunud aur kondenseerub veepiiskadena. Kliimaseadme aurusti (külma soojusvahetus radiaatori) pinnale. Õhk auto siseruumis muutub kuivemaks ja inimesed tunnevad ennast mugavamalt. Aurustile kondenseerunud vesi juhitakse vooliku kaudu auto alla, mida rohkem õhku jahutatakse seda rohkem tekib auto alla vett. 2. Auto kliimaseadmet läbivat õhku puhastatakse paber või aktiivsöe filtritega. Õhu jahtudes kondenseerub osa temas leiduvast veeaurust aurusti külmale pinnale, tekkivad veepiisad seovad endaga õhus leiduvaid tolmu kübemeid ja viivad need
tõhususe ja kaitseb seadme osi saastumise eest. Kuivatusfiltrist suunatakse külmaaine edasi paisuventiili juurde. Seda võib võrrelda paisutamisega. Enne paisutamist gaasi rõhk tõuseb, pärast seda aga langeb, sest gaas paisub. Paisuventiil paikneb vahetult enne aurustit, kus toimubki külmaaine aurustumine. Aurustis muutub külmaaine agregaatolek vedelast gaasilisse - seejuures külmaaine jahtub ja ümbritsevast keskkonnast võetakse soojust, mille tulemusena keskkond jahtub. Aurusti töötab jahutina. Sellel on väga suur pind, mille kaudu jahutatakse välisõhku. Jahe õhk puhutakse ventilaatoritega autosalongi, muutes keskkonna reisijatele jahedamaks. Edasi liigub külmaaine madalsurvepoolel tagasi kompressorisse ja ringius algab uuesti. 3. Kliimaseadme hooldus Teie tervist ja mugavust silmas pidades peab kliimaseadet, nagu teisi auto sõlmi perioodiliselt hooldama. Kindlasti soovitame kliimaseadme hooldamiseks pöörduda asjatundjate poole.
Pisut hilisemast ajast on teada ka kanepi tarvitamine religioossetel riitustel . Kanepi rahvapärased nimetused mari, ganja, savu, joint, roheline, õis, õisik, travka, šmal, kurevo, anaša. Dokumentaal kanepi kohta http://www.youtube.com/watch?v=oeC8y19UBt4 Kanepi suitsetamine Kanepijoobe saamiseks suitsetatakse peamiselt kanepipuru sigaretina, piibu või vesipiibu(bong)abil. Vesipiibus kasutatakse vett suitsu jahutamiseks ja filtreerimiseks. Alternatiivina kasutatakse aurustit. Aurusti on seade, mis kuumutab kanepit täpselt sellisele temperatuurile, mis on vajalik psühhoaktiivsete toimainete eraldumiseks(CBD 206,3 C, CBN 212,7 C, THC 149,3 C) jättes taimse materjali põletamata. Antud tarvitamisviis on tervislikum kui suitsetamine. Sageli tarvitatakse kanepit ka süües, segades kanepivõid koogitaignasse või jogurtisse. Mõju saavutamiseks tarvitatakse kanepit: marihuaana, hašisi või kanepiõli kujul. Kuidas saada aru, et inimene on kanepi joobes? Füüsilised:
EHITUS • seadmed on saadaval ka keskkülmutusseadmega ühendatavatena • tõhus ventilaator ja õhuavad jaotavad külma õhu kapis ühtlaselt • ventilaatoraurusti automaatse sulatamise ja sulamisvee aurustamisega • hermeetiline, õhkjahutusega kompressorseade kapi ülaosas • külmutusaine R134a • kapi täitmise järel võimalik kompressorit käivitada jätkuvaks tööks 30 minutiks • freoonivaba isolatsioon EHITUS • aurusti kapi ülaosas hõlpsast eemaldatava roostevaba teraskaane all • kapi ümarate servadega sisemus hõlbustab kapi puhtana hoidmist • keskkonna temperatuur vahemikus +15...+43°C • säilitustemperatuur 0..+10°C KASUTUS • Enne kasutamist tuleb külmkapi või külmleti sisemus pesta söögisooda lahusega 1dl soodat ½ l sooja vee kohta. • Kui külmkapp või külmseade on olnud väga madala temperatuuri käes, ei tohi teda sisse lülitada enne kui kompressori temperatuur
Kilbid koosnevad antiseptitud puitraamist Väljaspool terasplekk, seespool alumiiniumplekk, vahel termoisolatsioon Võred ja konksud toodete paigutamiseks Valgustuseks niiskusekindel hõõglamp, lülitiväljaspool kambrit Aurustid kambri seintel või lae all, kondensvesi koguneb vannidesse Külmletid Nähtud pakendatud toiduainete lühiajaliseks säilitamiseks, demonstreerimiseks, müügiks Ristlõikes U-kujuline, sekstsioonidega Sektsiooni põhjas aurusti koos ventilaatoriga, mis paneb külma õhu liikuma Leti põhjas ja külgedel kanalid koos avadega, mille kaudu külm õhk pääseb letti Külmvitriinid Kasutatakse pakitud ja jahutatud toidukaupade demonstreerimiseks, lühiajaliseks säilitamiseks, müügiks Riiulite vahekaugused muudetavad Sektsioonide alumises osas aurustid, ventilaatorid Kasutatakse tsentraalset jahutussüsteemi Jäävabad külmikud( no frost) Täiusliku ventilatsioonisüsteemiga, mis võimaldab
12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 40 Aurukompressor-soojuspumba põhimõtteskeem Tarbija Kondensaator Käitav Kompressor mootor Detander ~ Aurusti Soojusallikas 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 41 Küllastunud auruga teoreetiline protsess T k pk p k
Tundmatu segu analüüs gaasikromatograafia abil Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: 1 1 Töö eesmärk Tundmatu segu analüüs ja identifitseerimine gaasikromatograafia meetodi abil. 2 Töö käik Alkaanide segu analüüs: 1. Programmeerida kromatograafi tarkvara vastavalt töötingimustele. Kolonni temperatuur: 40oC – 250oC Aurusti temperatuur: 250oC H2 joonkiirus kolonnis, μ: 22 cm/sek Detektori temperatuur: 295oC Kandegaasi jaotus kolonni sees: 1:500 Proovi hulk: 0,5 μL 2. Viia läbi kromatograafiline analüüs alkaanide seguga. 3. Saadud kromatogrammilt määrata tarkvara abil iga alkaani retentsiooniaeg. Tundmatu segu analüüs: 1
Tundmatu orgaaniliste ainete segu kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs gaasi- vedelikkromatograafilisel meetodil. Aparatuur: Gaasikromatograaf Agilent 789A GC leekionisatsioondetektoriga, H2 balloon, suruõhk, He balloon, arvuti. Kolonnid: seotud faasiga kvartskapillaar mõõtmetega 30m×0.25mm×0.25μm DB-5 ((5%- difenüül-95%-dimetüülpolüsiloksaan) vedela faasiga. Töö tingimused: Kolonni temperatuur 35°- 250°C Aurusti temperatuur 300°C He kiirus kolonnis 1.3 mL/min He rõhk kolonni sees 16,1 psi He jaotus kolonni sees 1:30 Õhu mahtkiirus 400 ml/min Vesiniku mahtkiirus 30 ml/min Proovi hulk 0.5 μl Töö käik: 1. Tutvuda aparatuuriga 2. Kontrollida aparatuuri tööks valmisolekut 3
madalatel temperatuuridel aurustuda. Aurustunud külmaagens imetakse kompressorisse, kus kokkusurumise tagajärjel gaasi temperatuur tõuseb. Seejärel liigub kuum gaas kondensaatorisse, kus kondenseerumisel antakse soojusenergia edasi maja küttesüsteemile. Gaasiline külmaagens muutub kondenseerudes vedelikuks ja peale paisventiilis rõhu alandamist on valmis uueks soojusenergia kogumiseks. Paisventiil reguleerib külmaagensi vooluhulka, et saavutada optimaalset rõhkude vahet aurusti ja kondensaatori vahel 6 ÕHK-VESI SOOJUSPUMP Peamine eelis õhksoojuspumba ees on see, et õhk-vesisoojuspumpa ei pea ühegi teise kütteliigiga kombineerima. Peamine eelis maakütte ees on maakollektori puudumine. Õhk-vesisoojuspump kütab radiaatoreid ja põrandkütet ning soojendab tarbevett. Mis on õhk-vesisoojuspump Õhk-vesisoojuspumbaks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele
võrd, et külmutus aine veeldub ja veeldumisel ehk kondenseerumisel vabaneva soojuse viib kaasa kondensaatorit läbib välisõhk. Kondensaator asub sõiduki mootori jahutusradiaatori ees. Aurustamine Veeldunud, kõrge rõhu all olev külmutusaine annustatakse täpselt reguleerklapiga ja pihustatakse aurustisse. Kiire rõhu langus seal põhjustab külmutusaine aurustumise. Seejuures neelab külmutusaine soojust ja autusti temperatuur langeb. Läbi külma aurusti siugtoru loogete puhutav sie ühk loovutab soojust aurustile ja jahtub. Siseventilaator puhub jaheda õhu auto sõitjateruumi. Kolbkompresorid Kolb kompressori kolbe liigutab edasi tagasi võllile kinnitatud kaldketas. Silindreid on mitu, kolbid teevad neis üksteise järel imi ja surve käike. Klapid asuvad silindripea kaanes. Imi takti ajal imetkse külmutusaine aur läbisisselaske klapi alamrõhu poolelt silindrisse. -5o C, 2 bar
Töö ülesanne: Tundmatu orgaaniliste ainete segu kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs gaasivedelik- kromatograafilisel meetodil. Töövahendid: Aparatuur: gaasikromatograaf Agilent 789A massispektromeetrilise detektoriga, He balloon, arvuti. Kolonnid: Zebron ZB-5 Msi, seotud faasiga kvartskapillaar mõõtmetega 30m × 0,25mm × 0,25 m. Töö tingimused: Kolonni temperatuur 35o 250oC Aurusti temperatuur 300 oC He kiirus kolonnis 1,3 mL/min He rõhk kolonni ees 16,1 psi He jaotus kolonni ees 1:30 Proovi hulk 0,5 l Töö käik: Tutvuda aparatuuriga; kontrollida aparatuuri tööks valmisolekut. Analüüsida alkaanide segu C5 C10. Analüüsida tundmatut orgaaniliste ainete segu, viies läbi kolm paralleelproovi. Valemid: 1) Leida tundmatute piikide retentsiooniindeksid RIPT , kasutades lihtsustatud valemit:
kalorifeer, 4 – elektrimootor 10 Lintkuivati 1 – kuivatatava materjali püüdevõrk, 2 – tsentrifugaalventilaator, 3 – materjali kandev kettrest 11 Sumblimatsioonikuivati 1 – kuumutatavate plaatide ja kuivatatava materjali paigaldamisriiulitega sublimaator, 2 – sublimaatorist väljaimetava auru külmutusjahuti, mis on ühtlasi külmutusseadme tsüklis aurusti, 3 – vaakumpump, 4 – külmuti kompressor, 5 – külmuti kondensaator, 6 – külmutusagensi (ammoniaagi) reservuaar, 7 – elekterküttel kuumaveepaak koos pumpadega jää perioodiliseks sulatamiseks sublimaatoris ja külmutusjahutis, 8-külmutusagensi separaator külmutusprotsessis 12 Arvutused Arvutamine ühe kg õunte kohta Õhukuivatis Algne niiskus = 84%, Lõppniiskus = 10 %,
1. Mida tähendab soojuse ülekanne ning kuidas tead nimetatakse? Soojuse ülekandmine tähendab soojuse kandmine madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. Soojuse tranfsormatsiooniks 2. Mis on külmutusagents? Aine abil kantakse soojust üle 3. Milleks kasutatakse soojuspumpa? Soojuspumpa kasuta ruumide ning sooja tarbevee kütmiseks 4. Mis on soojuspump? Lisakütmis võimalus 5. Mis osadest koosneb soojuspump? Aurusti, kompressor, kondensaator ja paisuventiil 6. Mis rõhud on soojuspumba erinevatel osatel? Aurustis on kõige madalam rõhk ja kondensaatoris on kõige kõrgem 7. Mis toimub aurustis? Külmutusaegnts kogub endasse välisõhust tuleva soojuse, ning aurustub 8. Mis toimub kompressoris? Kompressor surub aurustunud külmutsagentsi aru rõhu alla millest tulenevalt kuumeneb külmutusagents vähemalt 100 kraadini 9. Mis toimub kondensaatoris?
jääb aga tavaliselt tasemele ligikaudu 30 oC. Konvektiivset soojusülekannet põhjakihist pinnakihti takistab põhjakihi suurem tihedus. Kuumenenud soolalahust saab kasutada madala keemistäpiga soojuskandja aurustamiseks, kusjuures aur suunatakse sellekohase eriehitusega auruturbiini (joonis 3) Tiik-elektrijaam 1 päikesekiirgus 2 päikesetiik 3 lainetusvastane võrk 4 vee lahja pinnakiht 5 vee keskkiht 6 vee suure soolsusega põhjakiht 7 kuum soolalahus Joonis 3. 8 aurusti 9 madala keemistäpiga vedeliku aur 10 auruturbiin-generaator-agregaat 11 kondensaator Turbiini juurde kuuluva kondensaatori jahutusvett võib võtta sama tiigi pinnakihist ja suunata samasse tagasi. Jaama kasutegur on vahemikus 4...8 % ja ühesugusel võimsusel on selle üldpindala sama suur nagu rennpeegelelektrijaamadel. Jaama eelis teiste päikeseelektrijaamade ees seisneb pideva, päikesepaistest sõltumatu talitluse võimaluses, sest soojussalvesti ülesannet täidab tiik ise
· Meditsiinilist kanepit saab kasutada ka valuvaigistina. See on ka näidanud oma kasulikust neuroloogiliste häirete nagu epilepsia ja bipolaarse häire puhul. · Mõned uurimused näitavad ka et kanep aitab vähendada ''tikke'' inimestel kellel on Tourette sündroom. Kanepi tarvitamine On levinud vale arusaam, et kanepit on võimalik tarvitada ainult suitsetades. Tervist mittekahjustavaks tarvitamise viisiks on ka Vaporizeri(Aurusti) kasutamine. Vaporizer on seade, mis kuumutab kanepit täpselt sellisel temperatuuril, mis on vajalik psühhoaktiivsete toimeainete eraldumiseks , jättes taimse materjali põletamata. Teine tervisele ohutu võimalus kanepit tarvitada on kanepikookide või kanepiküpsiste valmistamine, või kanepist tehtud võiga küpsetamine. Peamiselt suitsetatakse kanepit joindina, kasutatakse piipu, või bongi. Bong on seade mis võimaldab tarvitajal tõmmata kanepitossu läbi vee, filtreerimaks tossu
surevate rakkude autofaakgia käivitamiseks, jättes terved rakud puutumata. Kannabinoid CBD blokeerib geeni ld-1 aktiivsuse, millel arvatakse olevat juhtosa metastaseerumise (kasvajarakkude levik organismis) regulatsioonil. Kanepi tarvitamine: On levinud vale arusaam, et kanepit on võimalik tarvitada ainult suitsetades. Tervist mittekahjustavaks tarvitamise viisiks on Vaporizeri(Aurusti)kasutamine. Vaporizer on seade, mis kuumutab kanepit täpselt sellisel temperatuuril, mis on vajalik psühhoaktiivsete toimeainete eraldumiseks(CBD 206.3°C, CBN 212.7°C, THC 149.3°C), jättes taimse materjali põletamata. Teine tervisele ohutu võimalus kanepit tarvitada on kanepikookide või kanepiküpsiste valmistamine, või kanepist tehtud võiga küpsetamine.Peamiselt suitsetatakse kanepit joindina, kasutatakse piipu, või bongi. Bong on seade mis võimaldab tarvitajal
kalur kinni pidama esmatoodete väikese koguse piiridest. Esmatoodete väike kogus on kala puhul kuni 100 kg värsket kala päevas. -3- Kala esmatöötlemine Toidukala esmatöötlemine algab laevas. Pumba kalalaevades pumbatakse kala koos mereveega kalatanki. Kalatankid on varustatud jahutussüsteemiga. Selle süsteemi abil tsirkuleeritakse kalatankis koos kalaga olevat vett läbi jahutus süsteemi aurusti ja jahutatakse vesi ja sellega kala kuni pluss kehe kraadini. Madalamat temperatuuril tekib külmumise oht. Samas saavutatud temperatuur võimaldab kala hoida värskena vajadusel kuni viis ööpäeva mis on piisav aeg sadamasse jõudmiseks kvaliteetse tootega. Sadamas pumbatakse toidukala sorteerimisjaama kus kala sorteeritakse vastavalt suurusele klassidesse. Sorteeritud kala liigub sorteerilt otse kalakonteineritesse kuhu lisatakse kala värskena hoidmiseks jääd. Edasi läheb kala
Valmistaja tehas Alfa Laval Tüüp üheastmeline plaatmagesti Arv 1 Soojendusvee sisselaskmine 70-91°C rõhul 1-6bar 68 Merevesi sisse 30°C Tootlikkus 15m3/24h Destillaadi soolasisaldus 4ppm NaCl Soojendusvee läbivool 42,3m3/h Konstruktsioonilt on magesti silindrililise horisontaalse kerega, mille sisse on paigaldatud aurusti ja kondensaator. Aurusti on alumises osas, kondensaator ülemises, teineteisest on nad eraldatud separaatoriga (roostevaba kiududest). Vaakum tekitatakse magestisse ejektoriga, pumbates sellest läbi merevett mereveepumbaga. Pumbaks on horisontaalne üheastmeline tsentrifugaalpump (Q=35m3/h; n=2300p/min; N=8kW). Destillaadi väljapumpamiseks on tsentrifugaalpump. Magestusprotsessil ülejäänud soolvesi pumbatakse magestist välja ejektoriga. Magesti käivitamine:
Krakkimise produktid on: krakkbensiin, krakkgaasid ja krakkimisjääk. Soojusvahetites soojendatud masuut suunatakse rektifikatsioonikolonni ,kus ta segatakse aurustist tulevate kuumade krakkimisproduktidega ning jagatakse siis kaheks osaks. Raske fraktsioon ;Kergefraktsioon . Mõlema ahju krakkproduktid antakse reaktorisse, kus nad viibivad, kuni lõhustumine on saavutanud vajaliku sügavuse. Seejärel suunatakse produktid aurustisse.. Krakkjääk eraldub aurusti põhjast. 6.Nafta ja gasoilide katalüütiline krakkimine Katalüütilise krakkimise bensiini oktaanarv on 92 või üle selle olefiiinide kõrge sisalduse tõttu. Termilise krakkimise bensiinidel on madal oktaanarv, kuna nad sisaldavad põhiliselt normal-alkaane. Katalüütilise reformimisega saab oktaanarvu tõsta. Kasutatakse 2 tüüpi katalüsaatoreid: spetsiaalsed happega pestud savid ning sünteetilised
99. Kirjeldada krüogeenilise külmatootmismeetodi olemust. Selle meetodi juures kasutatakse veeldatud või tahkestatud gaase, millised atmosfäärirõhul aurustudes või sublimeerides annavad väga madalaid temperatuure. Krüogeeniline meetod on väga kallis, kuna nimetatud ained on ühekordselt kasutatavad. 100. Millised on 4 põhilist üksikseadet aurukompressioonkülmutusmasina liinis? Seadmed nimetada õiges järjekorras agensi liikumise suunas. Aurusti kompressor kondensaator drossilventiil 101. Miks peab aurukompressioonmeetodil töötav külmutusliin olema kinnine (hermeetiline)? Esitada vähemalt 2 põhjust. Külmutusagensi lekke vältimiseks ning et saaks rõhku ja temperatuuri reguleerida. 102. Esitada 2 näidet loodusliku külma kasutamisest. Talvel kasutada toote külmutamiseks välisõhu tempi, kasutada looduslikku jääd toodete jahutamiseks. 103
krüogeeniline meetod. 4. Kirjeldada krüogeenilise külmatootmismeetodi olemust? Kasut veeldatud või tahkestatud gaase. Atmosfääri rõhul aurustudes ja sublimeerudes annavad väga madalaid temperatuure. Väga kallis ja ühekordselt kasutatav meetod. 5. Millised on 4 põhilist üksikseadet aurukompressioonkülmutusmasina liinis? Seadmed nimetada õiges järjekorras agensi liikumise suunas. Aurusti, kompressor, kondensaator, drosselventiil. 6. Miks peab aurukompressioonmeetodil töötav külmutusliin olema kinnine (hermeetiline)? Esitada vähemalt 2 põhjust. Külmutusagnesi lekke vältimiseks ning et saaks rõhku ja temperatuuri reguleerida. 7. Esitada 2 näidet loodusliku külma kasutamisest? Välisõhu temperatuur talvel, toodete jahutamiseks looduslik jää. Pinnasekülma kasutatakse näiteks puurkaevu vee jahutamiseks. 8
aurustumine, kusjuures P ja T, külmagents suunatakse edasi aurutisse Osad: K-kompressor; KO-kondensaator, D-drosselseade, KK-külmutusseade, A- aurusti (toimub külmagentsi täielik aurustumine). 12.Termodünaamilise keha voolamine ja drosseldamine. Gaasiturbiinseadme rengprotsess. Põhimõtte skeem. TD keha voolamine ja drosseldamine Stats. voolam pidevuse võrrand:
paigutataud hte vi mitmesse korpusesse , kolle on ettenhtud ktuse pletamiseks ja kttepinnad on ettenhtud plemisel vabaneva soojuse lekandmiseks veele ja ka plemishule, ning seda soojust kasutatakse veel hiljem katlasse juhitava toitevee eelsoojendamiseks. AURUGENERAATOR(Auru tootev katel) kttepinnad oleksid: kttevee eelsoojendus (konomaiser) Kuumavett tootva katla , ehk soojaveekatla Jrmiseks kttepinnaks on aurustuskttepind konomaiser Aurustus kttepinnad ja aurusti katlanormaalse t tagavad siis mitmesugused abiseadmed ja ssteemid mille lesandeks on vajalike keskkondade suunamine katlasee ja teatud keskondade eemaldamiseks katlasse ja osa abiseadmeid ja ssteeme ttlevad katlasse sisenevaid keskkondi ja sealt vljuvaid keskondi ja ttlevad neid Kusjuures ktuse ettevalmistamise ja ttlemise seadmed olenevad ktuse agregaatolekust(tahke, vedel,gaasiline) eriti keeruline on ktuse ettevalmistamise ja ettevalmistamise etteandmise ssteem tahketel ktustel
Seejärel suunatakse poolt pilootkatseseadmel ja mis nõudis rohkem kui ühte masinate ja autode määrdeõlid, medits. parafiin, vaha produktid aurustisse 4, kus rõhku alandatakse kuni reaktsiooniastet. 1995.a. toodeti teda USA-s miljonites 7.Jääk (> C38) - katusekatte- ja veekindlad materjalid, 1000 kPa. Krakkjääk eraldub aurusti põhjast. tonnides aastas. asfalt 6)Katalüütiline krakkimine Esimene aste on propüleeni rikka gaasi absorptsioon 2)Naftast toodetavate motorkütuste omadused Katalüütiline krakkimine viiakse läbi laia naftafraktsiooni 85%-lisse väävelhappesse temperatuuril 20-25 C, et
Külmutusprotsesse kasut laialdaselt kõigis tööstusharudes ja ka olmes. Jahutusprotsess kasut peamiselt õhu konditsioneerimissüsteemides. Soojuspumpprotsesse kasut õhu konditsioneerimisel ja ventileerimisel ning hoonete kütmisel. (kombineeritud protsesse kasut harva). 17 37. Aurukompressor-külmutusseadme põhimõtteskeem ja ringprotsess TS diagrammil. A aurusti, D drossel, K kompressor, KK külmutuskamber, Ko kondensaator. 1->2 Külmutusagensi aurude komprimeerimine kompressoris. (isoentroopne, adiabaatne protsess). 2->2´ Ülekuumendatud aurude juhtimine küllastusolekuni (isobaarne prots). 2´->3 Kuiva küllastunud auru kondenseerimine (isobaariline prots) (kondensaatoris antakse jahutusveele soojushulk q1) .3->4 Drosselis (tagastamatu prots) osa vedelast agensist aurustub, rõhk ja temperatuur langevad
kuni To–ni. 1-2 Termodünaamiline keha paisub isotermiliselt, termodünaamilisele kehale antakse soojushulk q 0 . 29. Soojuspumba efektiivsus Soojuspumba soojuslikku efektiivsust hinnatakse soojusteguriga. 30. Aurukompressor-soojuspumba tööpõhimõte. Skeem. Komponendid. Ringprotsess. Aurukompressor-soojuspumbad koosnevad neljast põhikomponendist, milleks on kompressor, drosselventiil ning kaks soojusvahetit – aurusti ja kondensaator. Kõik osised on omavahel ühenduses ja moodustavad suletud süsteemi, kus tsirkuleerib külmutusagent.. Soojuspumba tegeliku soojusteguri määramiseks kasutatakse valemit Soojuspumba tegelik soojustegur oleneb teoreetilisest soojustegurist (mis omakorda sõltub ainult külmutusagensi absoluutsest aurustumis- ja kondenseerumistemperatuurist st temperatuuritõusust soojuspumbas) ja suurel määral kompressorist ning seda käitavast mootorist. 31
ümberpaiknemine, mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: väljatugevus juhi sees on null; elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne; kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; väljatugevuse vektor juhi pinnal on pinnaga risti. 6. Külmkapi tööpõhimõte on külma tootmine. Külmkapp võtab toiduainetest sooja ära, külmaandja ehk aurusti abiga ja eraldab sooja keskkonda kondensaatori abiga. Kogu külmutamine toimub külmkapis teatud gaasi ringiajamise abil. Kõigepealt satub vaadeldav gaas kompressorisse, kus see vedelikuks muudetakse. Selle tulemusena tõuseb nii gaasi rõhk kui ka temperatuur. Edasi liigub gaas torudesse, mis paiknevad väljaspool külmkappi, harilikult kapi tagaküljel. Neis torudes liikudes annab gaas ära osa soojusest ja kondenseerub vedelikuks
töötemperatuuride vahemikus – 900C...+2000C, kuni kõrgtempera-tuuriliste soojussüsteemideni + 40...+340 oC). VI – 8 Kahekontuurilised katlad. Et vältida nafta protuktide sattumist katla töövette (tankerid jt laevad) selleks kasutatakse kahekontuurilistes auruseadmetes toodetud auru (esimese kontuuri e primaarauru) saastunud kondensaadi aurustamiseks teise aurukontuuri aurustis, millest saadav aur (sekundaaraur) suunatakse lastisoojendussüsteemidesse. Teise kontuuri aurusti võib moodustada abikatlaga ühtse agregaadi – kahekontuurilise katla – või olla kujundatud omaette seadmena, sageli võimalusega kasutada primaarauru mitmest katlast eraldi küttepindadega igalt katlalt. Skeemil on naftatankeri kahekontuurilise aurusüsteemi põhimõtteline ülesehitus. Laeva seisu ajal töötab abikatel 1, millest saadava küllastunud primaarauruga aurustatakse laeva aurutarbijatelt tagasitulevat kondensaati teise kontuuri aurustis 3
suuda. Seetõttu mõnedel puudel täidetakse talve jooksul tühjenenud veejuhtesüsteem kevadel juurte rõhuga, millel on osmootne päritolu. See on mahla voolamise aeg. Mis põhimõttel töötavad külmutuskapid? Need masinad töötavad põhimõttel, et selles ruumiosas, mida soovitakse jahutada, lastakse mingil hästiauruval vedelikul auruda. Aurumine toimub mingis kinnises nõus, mis on varustatud ribidega ja omab ümbitseva õhuga head soojusvahetust. See on nn. jahutusradiaator või aurusti. Sulamissoojus on soojusenergia hulk, mis kulub massiühiku tahkise sulamiseks konstantsel t*l. Miks on jääs molekulidevahene kaugus suurem kui vees? …Paneme tähele, et vesiniksidemega seotud aatomi tuumade vaheline kaugus on siiski väiksem kui vee molekuli läbimõõt (mis oli veidi üle 3 Å). Seega, vesiniksidemed tõmbavad tuumad lähemale kui need olid vees. Jääkristallis aga moodustavad vee molekulid ringikujulisis struktuure, mis jäävad keskelt tühjaks, seega keskmine
annaabi.ee 
