Vajavad väetamist ja kliima jahe ja niiske, sademed ületavad Kõdu-huumus-leethorisont... lupjamist. aurumise. Lehtmets Pehmem talv võrreldes okasmetsadega, Tasakaaluline. ~1 m O-A-B-C-D Leostumine. Sobib paljude kultuuride sademed võrdsed aurumisega. kasvatamiseks, sellepärast ka lehtmetsi palju maha
Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele. Veepaagis seinad muutuvad kuumaks ja veepaak soojendab omakorda õhku. AURUMINE Saunas on aurumist palju. Nt. Aurumine veepaagis või kuui visata vett kerisele. Õhk saunas tundub kuumana selle pärast, et veeaur juhib väga hästi soojust KONDENSEERUMINE Seoses aurumisega esineb kondenseerumine. Kui veeaur langeb põrandale siis ta jahtub ja kondenseerub. Kui veeaur jõuab lakke, siis ta koguneb suurtematesse piiskadesse ja kondenseerub. Kui veeaur on inimkehal, siis ta ka kondenseerub. KASUTATUD KIRJANDUS www.annaabi.ee www.ttkool.ut.ee
MUSTMULLAD Mustmullad Mustmullad on rohtlatele iseloomulikud huumuserikkad mustjaspruunid mullad. Mustmulla profiil Kõduhorisont Huumushorisont Sisseuhtehorisont Mustmuldade tekkimist soodustavad: 1. Kaltsiumiühendite poolest rikkad savikad ja lubjarikkad setted. 2.Võrdse aastase sademete hulga ja aurumisega ning lühikese niiske ja pika kuiva perioodiga soe kliima. 3.Tasakaalustatud veereziim. 4.Tasane pinnamood. 5.Rikkalik rohttaimestik. Mustmuldade leviku piirkonnad Mustmullad on levinud Euraasias (Ungaris, Bulgaarias, Austrias, Tsehhis, Slovakkias, Balkani poolsaarel, Moldovas, Ukrainas, Mongoolias, Hiinas, Venemaa lõunaosas). Põhja-Ameerikas on mustmullad USA ja Kanada piiril. Lõuna- Ameerikas on nad Argentiina lõunaosas ja Tsiili lõunaosas eelmäestikutes.
Esiteks sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele,mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele. Veepaagi seinad muutuvad kuumaks ja veepaak soojendab omalorda õhku. Aurumine Saunas on aurumist palju. Nt: aurumine veepaagis või kui visata vett kerisele. Õhk saunas tundub kuumana selle pärast, et veeaur juhib väga hästi soojust. Kondenseerumine Koos aurumisega esineb ka kondenseerumine. Kui veeaur langeb põranda juurde siis see jahtub ja kondenseerub. Kui veeaur jõuab lakke siis koguneb see suuremateks piiskateks ja ka kondenseerub. Kasutatud kirjandus: Füüsika õpik 9. klassile www.neti.ee
eraldub soojus ning ahju seinad soojenevad Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks Veepahis toimub täpselt sama protsess mis ahjuski Aurumine Saunas on aurumine veepaagis kui vett soojendada Aurumist on palju siis kui visata kerisele vett siis tõitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana kuna veeaur juhib õhust paremeni soojust Aurumise näide Kondenseerumine Seoses aurumisega esineb kondens... Kui veeaur langeb põrandale siis ta jahtub ja kondenseerub Kui veeaur jõuab lakke siis ta koguneb suurtematesse piiskadesse ja kondenseerub Kui veeaur on inimkehal siis ta ka kondenseerub Kondenseerumise näide Kasutatud kirjandus Füüsika õpik 9.klassile Sõbrad www.annaabi.com
Saunas on palju erinevaid soojust juhtivaid esemeid. Näiteks: Saunaahi toimub põlemine ja selle tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad lähevad soojaks ja need juhivad soojust õhku ning saun muutub soojaks. Saunaahi juhib soojust ka kerisele. Kerisel olevad kivid soojenevad. Veepaak seal sees olev vesi soojeneb. Soojenevad veepaagi seinad ning ka õhk soojeneb selle tõttu. Kondenseerumine Kondenseerumine on seotud aurumisega. Veeaur langeb põranda juurde. Seal see jaheneb ning kondenseerub. Veeaur jõuab lakke. Seal koguneb see suurematesse piiskadesse ja kondenseerub. (Joonis)
õhku. 3. Aurumine: Saunas on aurumist erinevates kohtades. Näiteks toimub aurumine veepaagist kui vett soojendada. Aurumist on palju siis, kui visata kerisele vett. Siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana: 1) sellepärast et veeaur juhib õhust paremini soojust. 2) õhk on veeauru täis ja kuna inimkeha jahutab ennast aurumise abil ei ole nahalt aurumine nii suur. 4. Kondenseerumine: seoses aurumisega esineb ka muidugi kondenseerumine. Kui veeaur langeb põranda juurde siis see jaheneb ja kondenseerub. Ka siis kui see on inimnahal siis see ka kondenseerub. Kui veeaur jõuab lakke siis see koguneb suurematesse piiskadesse ja kondenseerub.
Läänemere soolsus on väike sest: · Päikese kiirte langemis nurgast. · Halb ühendus Ookeaniga · Mida suurem on päikese kiirte langemis nurk seda rohkem · Läänemerre suubub palju jõgesid soojust. · Aluspinna iseloomust · Sademete hulk ületab aurumisega 7. Kõrgustikud on takistuseks tuultele,nad soodustavad pilvede · Läänemeri on suhteliselt madal kogunemist ja sademete hulk on seal suurem. 2. Riim vesi on madala soolsusega merevesi.läänemeres on soolsus 6- 8. Rannikualadel tänu Läänemerele neelduvad päikese kiired 8. tugevasti,aga kõrgustikud soodustavad pilvede kogunemist. 3. Läänemere veetaseme kõikumised sõltuvad: 9
Aurumine: Saunas on aurumist erinevates kohtades. Näiteks on aurumine veepaagist kui vett soojendada. Kuid aurumist on palju siis kui visata kerisele vett siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana: 1. Sellepärast et veeaur juhib õhust paremini soojust. 2. Õhk on veeauru täis ja kuna inimkeha jahutab ennast aurumise abil ei ole nahalt aurumine nii suur 4. Kondenseerumine: seoses aurumisega esineb ka muidugi kondenseerumine. Kui veeaur langeb põranda juurde siis see jaheneb ja kondenseerub. Ka siis kui see on inimnahal siis see ka kondenseerub. Kui veeaur jõuab lakke siis see koguneb suurematesse piiskadesse ja kondenseerub. ·Väljuva õhu klapp on sauna kasutamise ajal suletud ja avatakse pärast saunatamist kuna sauna puitkonstruktsioonid on iseenesest mädanemist esilekutsuvate seente suhtes tundlikud
savi Alla 10% üle 50% Mullaosakeste suurenemine (nool allapoole) Muulapooride suurus (nool allapoole) Niiskussisaldus (nool ülespoole) Õhusisaldus (nool allapoole) Soojenemis kiirus (nool alla poole) Toitainete sisaldus (nool ülespoole) VEEREZIIM 1)läbiuhtumise veereziimiga. (ülekaalus sademed, mis liiguvad muldades allapoole, sademeid rohkem kui aruda jõuab) 2) Tasakaalustatud veereziimiga. (sademete hulk on võrdne aurumisega) 3) aurumise ülekaaluga (aurumine suurem kui sademete hulk) MULLAHORISONDID. *Mullakihid, erinevad paksuse, mullalõivise, keemilise koostise, happelisuse poolest, orgaaniliste ainete sisalduse poolest jne. *0-horisont = kõdukiht (surnud orgaanilised ained) A-horisont = huumuse horisont (tume värv, värvus sõltub niiskuse sisaldusest ja orgaanilise aine sisaldusest. B-horisont = sisseuhte horisont (kujuneb peente murenemisosakeste ja allapoole peente
mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal. Sademete hulk peab olema suurem kui aurumine. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates (aladel, kus sademete hulk on võrdne aurumisega). Gleistumine Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist mis taandub raud(II)oksiidiks Raud(II)oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad mulda sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Esineb kuiva kliimaga
õhku. Aurumine Saunas on aurumist erinevates kohtades. Näiteks on aurumine veepaagist kui vett soojendada. Kuid aurumist on palju siis kui visata kerisele vett siis täitub kogu õhk veeauruga ja õhk tundub palavamana: Sellepärast et veeaur juhib õhust paremini soojust. Õhk on veeauru täis ja kuna inimkeha jahutab ennast aurumise abil ei ole nahalt aurumine nii suur 4. Kondenseerumine: seoses aurumisega esineb ka muidugi kondenseerumine. Kui veeaur langeb põranda juurde siis see jaheneb ja kondenseerub. Ka siis kui see on inimnahal siis see ka kondenseerub. Kui veeaur jõuab lakke siis see koguneb suurematesse piiskadesse ja kondenseerub. Kasutatud info http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia12.html http://www.ttkool.ut.ee/nupuvere/f/varia24.html http://saunyikaminy.ru/data/saun.jpg http://www.google.ru/imgres?
veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodustab kõrge põhjaveetase ja madal reljeef. LÄHE on jõe algukoht.
......3 4. VEESTIK…………………………………………………………………….4 5. LOOMASTIK……………………………………………………………......4 6. INIMENE ROHTLAS…………………………………………………..…...5 2 1. ASEND JA KLIIMA Parasvöötme rohtla on rohtlavöötme osa, mis hõlmab parasvöötmes paiknevaid rohtlaid. Need on suured avarad alad, kus sademete hulk on aurumisega võrdne. Sademeid on seal kõrbete jaoks liiga palju ja metsade tekkeks liiga vähe. Peamiselt kasvavad seal rohttaimed. Need on sellised alad, kus sademeid langeb aasta jooksul vähem kui jõuaks auruda. Seetõttu on seal kliima kuiv. Rohtlas sajab vähe 350-550 mm, ja sademed jaotuvad aasta jooksul ebaühtlaselt. Suved on kuumad ja kuivad, kohati isegi põuased. Joonis 1 Parasvöötme rohtlad (on märgitud kollasega) 2. TAIMESTIK
4. Neuteenia- nähtus, millal ühe liigi areng on tahtlikult aeglustunud. Termoregulatsioon Hüpotalamus reguleerib keha tempt. Madalama temp. Korral on inimese eluiga pikem. Soojust anname naha ja hingamisteede kaudu. Nahka ja nahaalust kudet iseloomustavad iseoleeruvad omadused, mis aitavad säilitada kehatemp. Jahedas keskkonnas. Verevarustus nahas on organiseeritud nii, et see võimaldab u 8 korda muuta soojuse äraandmist ümbritsevasse keskkonda. Hingamisteedest antakse soojust ära vee aurumisega, samuti jahutab sissehingatav külm õhk ümbritsevaid kudesid. Keskmine kehatemp on 37. Jala/käe labades madalam. Kõigub perioodiliselt. Vaja langetada: organism on sattunud sooja keskkonda. I naha veresoonte laienemine II Haigestumine, mis muutub intensiivseks 37 ületamisel III Soojustekke pärssimine. Vaja tõsta:.. külma keskkonda. I Naha veresoonte ahenemine II Soojustekke suurenemine, selleks on 3 erinevat teed: KNS pooli indutseerivad lihasvärin, metaboolsete
teistes mineraalmuldades ei leidu. Taimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule- Surnud orgaaniline aine laguneb soojas kliimas kiiresti. Suvel kui mullad läbikuivavad, seiskub mikrobioloogiline lagundamistegevus ja seetõttu tekib rohkelt huumusaineid. 5.Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? Vastus. Mustmuldi iseloomustab tasakaalustatud vee reziim. Aastane sademete hulk on võrdne aurumisega. 6.Selgitage, miks on kõrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud. Vastus. Kuna kõrbetes ja poolkõrbetes on kuiv, palav kliima, ja aurumine on nendes piirkondades intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub väga harva või ei toimu üldse, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolane põhjavesi liigub kapillaaride kaudu üles, vesi aurab ja soolad jäävad kirmena või kihina maapinnale, ja tekivad solontsakid. Nii soolduvadki kõrbete mullad.
Kui neid tekib tihedasti, muutuvad suured maa-alad inimesele kasutuskõlbmatuks. Ameerikas kutsutakse uhtorgudest tihedasti läbitud rohtla-alasid badlandideks. http://bit.ly/1TVWClU Rohtlate muld on viljakas Peamiseks mullatüübiks on mustmuld, mis on maailmas kõige viljakam muld. Nende tekkimist soodustavad kaltsiumiühendite poolest rikkad savikad ja lubjarikkad setted (löss), võrdse aastase sademete hulga ja aurumisega ning lühikese niiske ja pika kuiva perioodiga soe kliima, tasakaalustatud veereziim, tasane pinnamood ja rikkalik rohttaimestik. Hääbunud taimede jäänused ladestuvad maapinnale, nende juurte jäänused jäävad mulda. Niiskel aastaajal toimub kiire taimejäänuste lagundamine mikroorganismide ja seente mõjul, nendest tekib huumus. Kuiva perioodi jooksul lagundamine aeglustub ja toimub orgaaniliste ainete kuhjumine ehk kamardumine. Lubjarikkus
küttekeha juurde Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust paljud asjad: Sauna ahi. Ahi annab soojuse saunas olevale õhule. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mis muutub kuumaks. Ahi annab soojust ka veepaagis olevale veele. Veepaagi seinad muutuvad kuumaks ja veepaak soojendab omakorda õhku. Aurumine Saunas on aurumist palju. Nt: aurumine veepaagis või kui visata vett kerisele. Õhk saunas tundub kuumana selle pärast, et veeaur juhib väga hästi soojust. Kondenseerumine Koos aurumisega esineb ka kondenseerumine. Kui veeaur langeb põranda juurde siis see jahtub ja kondenseerub. Kui veeaur jõuab lakke siis koguneb see suuremateks piiskateks ja ka kondenseerub. Türgi ehk kuumaõhusaun Hamman on suur massiivne hoone paljude ruumidega. Siin paiknevad sooja ja kuuma õhu ruum, kus temperatuur vastavalt 40-50 ° C. Temperatuur saavutatakse kuumutatavate veebasseinidega, millest eraldub õhku sooja ja niiskust. Soome saun
rauaühenditega tekivad sinakad/rohekad gleimineraalid. (väiksematel geogr laiustel:) 7.ferralisatsioon- toim ekvator. vööndis, kus soojas, niiskes kliimas mood murenemiskoorik intensiivse keemil murenemise tagajärjel, ülemises osas tekib punakas Fe- ja Al- üh rikastunud kiht, tekivad ferraliitmullad- kiire org aine lag ja mineraliseerumine. 8.kaltsifikatsioon- aladel, kus sademete hulk on suurem/võrdne aurumisega, Ca koguneb sisseuhtehorisont, kujunevad mustmullad(parasvöötme rohtlates), tume värvus orgaanilistest ja Ca-ühenditest. 9.sooldumine- aladel, kus muld sis rohkelt vees lahustuvaid soolasid(lähtekivim või põhjavesi on suure soolasis), kuivas kliimas, kus aurumine intensiivne, mulla läbiuhtumist eriti ei toimu. Solontsakid- kuivuse tõttu liigub põhjavesi pinnases üles, aurub, jätab mulla pinnale lah. soolad(koguneb kihina maapinnale),
kuumeneda. Aurustumiseks peab aine energiat juurde saama ja see võetakse enamjaolt kehasoojuse arvelt ning seega hoiab ära keha ülekuumenemise. Kuivas saunas võib tihti tunduda, et saun ei olegi nii kuum kuna nahal ei ole higi, arvatakse, et higistamist ei toimugi. Vastupidi, sellepärast et intensiivselt higistatakse, ongi kuumus talutav. Kuna õhk on kuiv, on higi aurustumine kiire ja ei jäta jälgi higipiisakesi. Kondenseerumine Koos aurumisega esineb saunas ka kondenseerumine. Veeaur on gaasiline ning kui see satub inimnahale, siis kondenseerub ning muutub vedelaks. Lakke jõudes veeaur koguneb suuremateks piiskadeks ja põrandale langedes see omakorda jahtub ja muutub vedelikuks ehk kondenseerub kondenseerumine on gaasi ülemineks vedelasse olekusse. Niiskemas saunas toimub rohke higistamine. Põhjuseks on, et keha on jahedam ja liigne veeaur kondenseerub nahal
Muld koosneb: õhust, veest, toitainetest, lähtekivimitest, huumusest. Muld tekib murenemiskooriku pindmises kihis. Kliimamõju mullatekkele tundras, stepis, leht-ja okasmetsas: kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsesse vaid ülessulavas osas. Mulla teke väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur ning kõrge poorsus. Okasmetsades tekib muldade leetumine( mineraalosa laguneb ja lahustub, see uhutakse välja ja mulla viljakus langeb). Lehtmetsades tekib aga leostumine ( vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine). Inimtegevuse mõju muldadele: tallamine vähendab viljakust ja hävitab põllupinda. Samuti ka raskete masinatega maaharimine
Rohtlate eri nimetused: Euraasias stepp; Ungaris pusta; Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ;Lõuna-Aafrikas veld 2. Kliima vt kava. Missugune rohtla asub lähistroopilises kliimavöötmes? Asub parasvöötme kliimas reeglina mandrilises kliimas v.a. külmade hoovuste piirkond; 4 aastaaega Kliima on kuiv, sademete hulk on parasvöötme rohtlates väike, tavaliselt 300 600 mm/a. Sademed on enam vähem tasakaalus aurumisega. Parasvöötme rohtlates on külm talv ja maad katab õhuke lumevaip. Suved on palavad ja põuased. Rannikule lähemal paiknevates rohtlates on pehmem kliima ja mida sügavamale sisemaale, seda karmimaks muutuvad tingimused. 3. Mullad tv.lk.23 ül. 9 4. TAIMESTIK: Rohtlas kasvavad kuivalembesed ja lühikese kasvuajaga ehk lühiea rohttaimed; ülekaalus kõrrelised taimed. (Kõrrelised on rohttaimed,
ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks Mullatekketingimused ja -protsessid TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad Mullatekketingimused ja -protsessid ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad VIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad) Mulla hävimist põhjustavad tegurid EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon KÕRBESTUMINE SOOLDUMINE HAPESTUMINE RASKMETALLID MULLAS INIMTEGEVUS EROSIOON e.UURISTUS Tuuleerosioon e.deflatsioon- eelkõige kõrbealadel,
sulamistemperatuuril on talle vaja anda soojust 3.4x10J Aurumine ja Kondenseerumine 1. Aurumine on protsess, mille käigus vedelikuosad väljuvad vedelikust ümbritsevasse keskkonda. 2. Aurumine toimub igal temperatuuril. Kõige intensiivsem aurumine toimub keemistemperatuuril. 3. Aurumise kiirus sõltub vedeliku temperatuurist, õhuliikumisest ja õhuniiskusest. 4. Kui vedelikust väljuvate osade arv on võrdne tagasitulevatega on tegemist küllastunud aurumisega. · Kondenseerumise korral tulevad vedelikuosad vedelikku tagasi. · Kondenseerumisel vedeliku temperatuur tõuseb Soojushulga arvutamine aurumisel ja kondenseerumisel Q=+Lm Q-soojushulk J +L-aurustamissoojus J/kg m-mass kg Aurustamisoojus Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk on vaja anda ühe massi ühiku aine aurustamiseks kindlal temperatuuril. Vee keemissoojus on 2.3x10J/kg see tähendab et ühe kilogramm vee aurustamiseks
veereziim, tekkimise koha geoloogiline ehitus (eriti lähtekivim), organismid ja inimtegevus.6. Kõrbemuldade horisondid pole selgelt väljakujunenud kuna kõrbemullad on tekkinud kuiva kliimaga loodusvöötmes, kus esineb vähe sademeid. Tavaliselt imbub niiskus läbi muldade ja jagab mulla horisontiteks, kuid kuna kõrbealadel sademeid pole, siis ei saa ka muld jaguneda. Lisaks seal pole taimestikku. 5. Kontinentaalses kliimad, kus aastane sademete hulk on tasakalus aurumisega tekivad tüseda huumushorisondiga viljakaimad mustmullad. Muld on rohke orgaanilise aine ja kaltsiumühendite poolest on mustjaspruunika värvusega. Need on väga huumuserikkad, kuna taimestik on liigirikas ja maapinnale langeb igal aastal rohkesti taimejäänuseid.Seega võib mustjasmulla huumushorisont ulatuda kuni kahe meetrini ja sealne huumusesisaldus on kohati üle 20%. Sealsel maapinnal kasvatatakse ohtralt põllutaimi, mille hulgas võime kohata nii nisu, maisi,
· 1.Okasmetsa- ehk taigavöönd. · 2.Lehtmetsa- ehk laialeheliste metsadevöönd · 32.Kuidas jaotatakse parasvöötme metsavööndi kliimat? · 1.mereline · 2.mandriline · 33.Iseloomusta Euraasia mandri metsavööndi kliimat! · Talv pehmem ja sademete rikkam (võrreldes idaosaga). Jaanuari keskmine temp. on kõrgem kui -20*C. Lund sajab palju ja lumikate paks. · 34.Mida tähendab taiga? · Okasmetsa. · 35.Kuidas kujunevad leetmullad? · Suure aurumisega aga see ei ületa aasta sademete hulka. · 36.Millised okaspuuliigid taluvad suuremat pakast ja lepivad vähesema niiskusega? · Männid, lehised. · 37.Mis eristab tumetaigat ja heletaigat? · *Tumetaiga- tihedama okastikuga okaspuud(kuusk) · *Heletaiga- puude all on juba rohkem valgust(mänd) · 38.Miks on lehtmetsavöönd paiguti katkendlik? · Inimese tegevuse tõttu. · 39.Kuidas kaitsevad laialehelised lehtpuud end talvel lume ja külma eest?
lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks o TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine o OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad o ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. o KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad oVIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad) MULLA HÄVIMIST MÕJUTAVAD TEGURID EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon KÕRBESTUMINE SOOLDUMINE HAPESTUMINE RASKMETALLID MULLAS INIMTEGEVUS · LITOSFÄÄR maakoor ja vahevöö ülemine osa
8% ja põhjavesi 22% ) Maailmameri - 71% Maakera pindalast Ookeanid Maal: - Põhja-Jäämeri 4%, India ookean 22%, Atlandi ookean 24% ja Vaikne ookean 50% - saab enamuse Maale tulevast soojuskiirgusest - peamine soojuse vastuvõtja ja koguja (sest soojus saab talletuta ka sügavale vette) - üks olulisemaid soojusbilansi mõjutajaid ( 17% Maale tulevast energiast kulub aurumisele ) - kui õhuniiskus kandub ookeanilt maa kohale, siis toimub soojuse ümberpaigutumine (sest aurumisega seotud energia on nagu peidetud energia, mis vabaneb, kui vesi kondenseerub ja alla sajab) - ookeanid kaotavad rohkem soojust kui mandrid, sest aurumine on suurem ja seega kaob palju soojust - aurumine on suurem lõunapoolkeral, sest seal on vee mass suurem - soojus kandub lõunapoolkeralt põhjapoolkerale tänu hoovustele - 0° ekvaaroril on aurumine väga suur sest on soe ja sademeid on väga palju
? 7. Mille poolest eristub muld murenemiskoorikust? Muld tekib murenemiskooriku pindmises kihis. 8. Kus võib Eestis näha alles tekkivaid muldi? PõhjaEestis. 9. Võrrelge kliima mõju mullatekkele tundras ja stepis. Kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsesse vaid ülessulavas osas. Mulla teke väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad tüsedad mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur ning kõrge poorsus. 10. Millised on mullatekke erinevused lehtpuu ja okasmetsas? Okasmetsades tekib muldade leetumine( mineraalosa laguneb ja lahustub, see uhutakse välja ja mulla viljakus langeb) Lehtmetsades tekib aga leostumine ( vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine) 11. Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele. Tallamine vähendab viljakust ja hävitab põllupinda
nii suur. Aurustumine põhjustab ka kerise jahtumist, mis on märgatavam, kui leili visata jaheda veega. Kivide kuumus kulub nii vee soojendamiseks kui ka aurustamiseks, seega tulekski leili visata võimalikult kuuma veega. Nii et nähtused, mis aitavad inimest kuumust taluda ja on inimese jaoks hädavajalikud, põhjustavad kerise ja sauna jahtumist ning suuremat küttekulu. 4. Kondenseerumine Seoses aurumisega esineb ka muidugi kondenseerumine. Kui veeaur langeb põranda juurde siis see jaheneb ja kondenseerub. Ka siis kui see on inimnahal siis see ka kondenseerub. Kui veeaur jõuab lakke siis see koguneb suurematesse piiskadesse ja kondenseerub. Higistamisel on inimese soojusregulatsioonis väga oluline koht, sest see ei lase kehal üle kuumeneda. Aurustumiseks peab aine energiat juurde saama ja see võetakse enamjaolt kehasoojuse arvelt ning seega hoiab ära keha ülekuumenemise
iseloomustus mulla teke väga aeglane soodustab mandriline kliima kliima lagundamist. Mulla veereziim Sademete ülekaal, Sademed ületavad Tasakaalus on Tasakaalus sademete Aurumine ületab Kiire väljauhtumine liigniiske. aurumise sademed hulk aurumisega. sademete hulga rohkete sademete tõttu. Mulla paksus Huumus horisont on Kuni 1m 1m ja rohkem 2 - 3m sügavale ulatub Kuni 15 cm Ulatuvad kuni 20 - 30 väga õhuke alla 10 cm. cm. Mullahorisondid AT - BC - C O-A-E-B-C O-A-B-C A-B-C A-B-C O-A-E-B-C
. Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks; viimased kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mullaviljakus langeb. Leetumise käigus võib moodustuda leethorisondi alaossa kohvipruun sisseuhtehorisont. Okasmetas vööndile on iseloomulikumad leedemullad, millel huumushorisont puudub. 3) Rohtlate mullad. Kontinentaalses mullas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad. Soodne keskkond toituvale rikkalikule mullaelustikule. Huumuse kogunemist nimetatakse kamardumiseks. Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Maailma viljakamad mullad. Kui suvel mikroorganismid ei lagunda enam aineid, sest on liiga kuiv hakkab huumus kogunema. 4) Kõrbete ja poolkõrbete mullad. Mullad on soolade rikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas
10cm; toimub gleistumine, turvastumine, võimalik eristada vaid kahte horisonti (toorhuumuslik ja gleistunud lähtekivim); Okasmetsad läbiuhteline veereziim, sademed ületavad aurumise, temperatuuride vaheldumine, mullapinnal mitmekihiline kõduhorisont, väljauhtehorisont, toimub leetumine, mulla paksus u 1 m. Lehtmetsad neli aastaaega, sajab rohkem kui aurub, mulla paksus u 1m, pruunmullad; Rohtlad - viljakad mustmullad, huumuse kamardumine kamardumine; kontinetaalne kliima, sademed aurumisega tasakaalus, pikk põua periood, mulla paksus üle 1 m; Kõrbed sademeid vähe, aurumine suur; vett saab ainult põhja- ja jõgedevees; mullad sooladerikkad; Vihmametsad palju sademeid, väga niiske, kuum; läbiuhtumine, mullad liigniisked, esineb erosioon, suur rauasisaldus, puna- ja kollakasmullad, mulla paksus 6-10 m; 8.Miks kujuneb oksametsades väljauhte horisont? Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise, toimub läbiuhteline veereziim. Sademete rohkuse tõttu uhutakse
huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise või pähkelja struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savimuld. · Monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis võib tõsiselt degradeeruda, kohati sekundaarselt sooldunudki. · M. on suure *produktsioonivõimega, kuid see ei realiseeru sagedaste põudade tõttu. Mustmullad (Mollisols) Rohtlate mustmullad Aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega Palju rohttaimi, rikkalik juurestik Igal sügisel tekib rikkalikult surnud orgaanilist ainet, mis A paks huumushorisont, laguneb soojas kliimas kiiresti neutraalse reaktsiooniga, Kuival suveajal orgaanilise aine lagunemine seiskub, kuid siis tekib mulda rohkelt huumus- aineid toimub kamardumine Kõrge bioloogiline aktiivsus tagab B saviosakestega rikastunud intensiivse mullasegamise sisseuhtehorisont C
us esi Vee varumine Vee Vee varumine varumine Kasutamine Kasutamine Kasutamine Vee väljapumpamine veekogudest kasvab tunduvalt enam kui tegelik tarbimine. Kuigi tehnoloogia võimaldab vee puhastamist ja taaskasutust, on suured kaod seoses aurumisega http://www.unep.org/dewa/vitalwater/article43.html Vee kasutamise struktuur maailmas Aasi Põhja- Euroop Ladina- a Ameerika a Ameerika Aafrik Okeaani Kariibia a a Põllumajand us Tööstus Kommunaal Analüüsi vee kasutamise struktuuri maailma
orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). 20. aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. Kondenseerumine tähendab tihenemist, aine üleminekut gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. 21. Õhuniiskuse karakteristikud veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, katsepunkt jt. 22.
kihina maapinnale. 4. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas Tundras karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad gleimullad. Gleistumine ja turvastumine. Okasmetsas Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niise kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad. Rohtlas kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. Kõrbes Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallamullad. Vihmametsas Palav ja niikse kliima. Paks mullakiht. Huumust vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad(punamullad). 5.teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest. MULLA HÄVIMIST PÕHJUSTAVAD TEGURID: EROSIOON e UURISTUS · EROSIOON e uuristus pinnaseosakeste ärakanne tuule ja vee poolt.
Kiudkihtpilved moodustavad pisut kiulise või täiesti ühtlase valkja või piimja või nõrgalt sinaka katte paksusega sajast meetrist mitme kilomeetrini, mõnikord võivad nad olla mitmekihilised (duplicatus). Algul ilmuvad kiudkihtpilved horisondi lähedal, hiljem kerkivad kõrgemale, ja lõpuks katavad kogu taeva. Kiudkihtpilved koosnevad jääkristallidest. Eestis nad sademeid ei anna, aga väga madala õhutemperatuuri ja sellega seoses väikese aurumisega piirkondades (nt Ida-Siberis) võib kiudkihtpilvedest langeda väga nõrka lund või jääkristalle. Päike ja Kuu paistavad selgelt neist läbi, seetõttu võivad sageli esineda halonähtused: valkjad või nõrgalt vikerkaarevärvilised rõngad ümber Päikese või Kuu, valepäikesed (eba- päikesed), poolringid, kaared, valgussambad. Udutaoliste kiudkihtpilvede puhul on see ainus märk nende olemasolust. Alamliigid: · Niitjad kiudkihtpilved (Cirrostratus fibratus)
54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; tee puuvill 56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumushorisonti - pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine kasvatamine
pikema ajavahemiku jooksul ehk teisiti öeldes tasakaalustatud soojusbilanssi. Soojuse äraandmine: Soojuse äraandmine organismist toimub peamiselt naha ja hingamisteede kaudu. · Nahka ja nahaalust kudet iseloomustavad isoleerivad omadused, mis aitavad säilitada kehatemperatuuri jahedas keskkonnas. · Naha verevarustus on organiseeritud nii, et see võimaldab (~ 8 korda) muuta soojuse äraandmist ümbritsevasse keskkonda. · Hingamisteedest antakse soojust ära vee aurumisega, samuti jahutab sissehingatav külm õhk ümbritsevaid kudesid. Soojuse äraandmiseks on 4 võimalust:soojuskiirgus ehk radiatsioon, konduktsioon, konvektsioon, aurumine ehk evaporatsioon. Soojuskiirgus on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele. Konduktsioon- Soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk
toitaineringel ning kohalike taastuvate ressursside kasutamisel. Eesti mahetootjad: AS Saidafarm, Paljumäe talu, Mahtetalu OÜ Olen tarbinud Mahetalu OÜ toodetud kurke ja tomateid. 13.Selgitage näidete abil põllumajandusliku tootmise mõju keskkonnale. a. Põllumajandusmasinate kasutamine muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine. b. Niisutamine - Soolade tõus aurumisega huumus-horisondi, pinnase sooldumine c. Väetamine ja taimekaitsevahendite kasutamine saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus d. Monokultuuride - monokultuuride rajamine võib bioloogilist mitmekesisust paiguti vähendada. Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine. 14.Kuidas on seotud riigiarengutase sellega, kas riigis tegeletakse rohkem
linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem rajatud linnu-, loomaliha ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ja arengumaades. Keskkonnaprobleemid mis kaasnevad ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumushorisonti pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja ja pinnavee reostus (lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide
o toodangu omahind madal o Intensiivne tootmine- väikesel pindalal suurte saakide saamine o sordi ja tõuaretus o väetiste kasutamine o tehnoloogia täiustamine o kapitali mahutused suured o toodangu omahind kõrge Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases
nüüd mägi/mäestik. 2) Võrrelge mulla teket tundras ja stepis. Tundras: kliima polaar- ja lähistroopiline vööde (külm veereziim, liigniiskus). Kliima tundras on jahe, nimelt pikk külm talv ja lühike jahe suvi, igikelts ära ei sula, sademeid vähe, aurub vähe. Pinnas liigniiske, seega tekib mullaprotsessi vaid ülessulavas osas. Mulla teke on väga aeglane. Stepis on kliima kontinentaalne, sademed võrduvad aurumisega, samuti esineb põuda. Tekivad teised mustmullad, mille toitesisaldus on suhteliselt suur. 3) Võrrelge õhuringlust ekvaatori 300 põhja. Ja lõunalaiuse vahel. ekvaatori lähedased alad saavad palju päikesekiirgust, õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhu ala tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab sealt liikuma poolest suunas
süsinik (4-18%), mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel mis esineb Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe peamiselt SO4--ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi ühendeid (taimede jäägid, õietolm, Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille bakterid, viirused, põlemisel tekkiv orgaanika) Atmosfääri vertikaalne soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. struktuur on kihiline. Põhilised kihid on troposfäär (maapinnast 8-18 km Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. kõrgusel, sõltuvalt geograafilisest laiusest), stratosfäär (kuni 50 km), mesosfäär
Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused on traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, tihe rahvastik ja kohati halvad loodusolud. · Miks hoolimata toiduainete ületootmisest sureb iga päev sadu inimesi nälga? 52. oskab tuua näiteid põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu kasutamine mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases
ei ole võimalik läbi tungida. Selline protsess toimub siis, kui kare põhjavesi on maapinna lähedal ja selles lahustunud katioonid muudavad mulla reaktsiooni, nii et raud sadestub välja. Okasmetsavööndile ongi kõige iseloomulikumad leedemullad, millel huumushorisont puudub ja metsakõdude järgnevad kohe leet- ja sisseuhtehorisont. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad. Surnud orgaaniline aine laguneb soojas kliimas kiiresti, aga ainult niikaua, kuni mulas jätkub piisavalt niiskust. Suvel, kui mullad läbi kuivavad, seiskub ka aktiivne mikrobioloogiline lagundamistegevus ja seetõttu tekib rohkelt huumusaineid. Huumuse kogunemist nim kamardumiseks. Mustmuldade süsinikusisaldus on kõrgem ja huumushorisont ulatub sügavamale kui mis tahes teisel maailma mineraalmullal
orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn. suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleb orgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). 19. Aurumine. Kondenseerumine. Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. Kondenseerumine on veeauru üleminek vedelasse olekusse ehk õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. Kondenseerumine tähendab tihenemist, aine üleminekut gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. 20. Õhuniiskuse karakteristikud. Õhuniiskuse karakteristikud absoluutne niiskus, suhteline niiskus, eriniiskus, veeauru osarõhk,kastepunkt 21
suurendab kulutusi tervishoiule. 6. Too näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest. Intensiivne põllumajandus (arenenud maad) 1 Maade niisutamine kuivadel aladel. Seal on aurustumine suurem kui sademete hulk. Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine piirkondades, kus on põllumaad väheks jäänud ja saagikust peab väetiste abil tõstma. Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste,
▪ keskmised kapillaarid 0,02…0,1 m (vee liikumine poorides kapillaarjõudude mõjul) ▪ mikropoorid 0,001-0,02 m. (geeli-, adsorptsioonvesi, kristallide vaheline vesi ei liigu tavalisel temperatuuril) • Pooride jaotust suuruse järgi saab määrata mitmel meetodil, millest kaasajal levinumad: ▪ lämmastik – poromeetria ▪ elavhõbe – poromeetria veega küllastunud pooridest vee aurumisega. KUUMSIN 3 VEEIMAVUS • Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. • Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuivab materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb. • Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust.
annaabi.ee 
