· Pärast NASAst lahkumist 1971.aastal töötas Neil Armstrong Cincinnati Ülikoolis professorina ja osales muu hulgas süstiku Challenger huku uurimisel. · Ta kuulus ka paljude ettevõtete juhtorganitesse · Neil Armstrong on viibinud ENSV ajal ka Tallinnas ja ööbinud Viru Hotellis. · Neil Armstrong valiti 2001.aastal Ameerika Filsoofiaseltsi liikmeks. · Neil Armstrong on saanud suurel arvul auhindu ja aunimetusi. · Neil Armstrongi järgi on nimetatud kuukraater Apollo 11 laskumiskoha lähedal ning asteroid 6469 Armstrong Siin mõned pildid Armstrongist: Risto Kruusla 5.a
Jaan Kross (1920 - 2007) Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta on tuntud eelkõige Eesti ajalool põhinevate teoste poolest nagu näiteks "Kolme katku vahel", "Keisri hull" ja "Professor Martensi ärasõit". Kross on pälvinud mitmeid auhindu, preemijaid ja aunimetusi. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Elulugu Jaan Kross sündis Tallinnas ning õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani. 1938. aastal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks, 1988. aastal oli ta üks EÜSi taastamise algatajaid. Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas
-autode ehitamist ning Eesti sõjaväe varustamist vajaminevaga. Merejõudude juhatajaks määrati ta 17. detsembril 1918. aastal, 1919. aasta septembrikuuks oli ta juba tõusnud kontradmiraliks. Peale vabadussõja lõppu osales Johan Pitka aktiivselt poliitikas ja elas mõnda aega ka Kanadas, kust ta 1929. aastal Eestisse naasis. Pitka surmaaeg ja -koht on teadmata, arvatavasti oli selleks september 1944. Pitkal on ka ohtralt teenetemärke ja aunimetusi: Vabadusristi I liigi 1. järk Kotkaristi teenetemärgi I klass mõõkadega Eesti Punase Risti III järgu mälestusmärk Eesti Punase Risti I järgu II astme mälestusmärk Briti Püha Miikaeli ja Püha Jüri Ordu aurüütel-komandöri orden (KCMG) Karutapja ordeni II klass 2
1913 4.12.1976 Elulugu Inglise helilooja ja pianist Huvi muusika vastu tekkis tänu lauljannast emale Esimese helitöö kirjutas 5-aastaselt Sai stipendiumi Londoni Kuninglikku Muusikakolledzisse Õppis klaverit ja kompositsiooni Kooli lõpetas 1933.aastal 1939.aastal sõitis Britten puhkeva sõja eest USA-sse, kuid naasis sealt juba 1942.aastal Peale sõda kogus ta muusika üha enam tunnustust 1948.aastal asutas ta Aldeburghi festivali Saanud mitmeid auhindu ja aunimetusi Britten sai Teenete ordeni kolmanda heliloojana Enne surma tõsteti ta aadliseisusesse Suurimaks eeskujuks Henry Purcell Looming 20.saj väljapaistvaim Inglise helilooja Andekas dirigent ja pianist Tema varajastes teostes on tunda Stravinski ja Mahleri mõjutusi Tundis huvi Schönbergi ja Bergi loomemeetodite vastu ning katsetas ka ise 12-helitehnikaga Tema teosed on tavaliselt tonaalsed ja selgete vormiskeemidega Tal oli silmapaitsev meloodiaanne
teoseod. Sel perioodil esines helilooja ka Eestis. Prokofjev suri 1953. aastal Moskvas. Tema loomingusse kuuluvad 8 ooperit, 7 balletti, 7 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 viiulikontserti, 2 tsellokontserti ning ka lühemaid teoseid, rääkimata klaveripaladest. Dmitri Sostakovits (1906-1975) oli tuntud helilooja, pianist ja ühiskonnategelane nõukogude Venemaal. Ta sai tuntuks ka välismaal, näiteks valiti ta Oxfordi ülikooli auliikmeks; samuti sai ta mitmeid muid aunimetusi ja preemiaid. Sostakovits sündis Petrogradis inseneri peres. Nii ema kui isa huvitasid muusikast, nii algasidki muusikaõpingud 9 aasta vanuses kõigepealt ema juhendamisel ja seejärel muusikakoolis. Üsna pea valmisid esimesed palad. Peale isa surma sattus Dmitri rahalistesse raskustesse. Õnneks leidis ta aga tööd kinos, improviseerides tummfilmidele saatemuusikat. Ta lõpetas konservatooriumis kaks eriala, klaveri ja kompositsiooni.
Nõukogude Liidu teenimise eest autasustati teda juba 1942. aastal ENSV teenelise kunstitegelase aunimetusega. Ustava parteilasena sai temast sõja järel Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige, NSVL Ülemnõukogu saadik, aastakümneid oli ta erinevate muusikaorganisatsioonide juht (aastatel 19441966 ENSV Heliloojate Liidu esimees, 1945. aastast Tallinna konservatooriumi õppejõud, aastatel 19521964 ka rektor). Elu jooksul omistati talle veel mitmeid teenetemärke ja aunimetusi. Eugen Kapi helilooming on ulatuslik: kuus ooperit (neist kaks lastele), kaks balletti, vokaalsümfoonilisi suurvorme, kolm sümfooniat, lühemaid sümfoonilisi teoseid, kontserte, kammerteoseid, soolo ja koorilaule. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi ja filmimuusikat. Esikooper "Tasuleegid" valmis sõjaaastail, tähistamaks 600 aasta möödumist Jüriöö ülestõusust. Libreto kirjutas ooperile Paul Rummo
Need tööd on Piaget' uurimuste seas ühed huvitavamad ja leidlikumad üldse. Alates 1940. aastast töötas Piaget Genfis Psühholoogialaboratooriumi direktorina, samuti jätkas ta Archives de Psychologie toimetamist, ühtlasi sai ta äsjaloodud Sveitsi psühholoogiaseltsi esimeseks presidendiks ja Revue Suisse de Psychologie (Sveitsi psühholoogia ajakiri) toimetajaks. Mitu ülikooli, nagu näiteks Harvard, Brüssel ja Sorbonne, andsid Piaget'le oma aunimetusi. 1955. aastal asutas Piaget Rahvusvahelise Geneetilise Epistemoloogia keskuse. Keskuse funktsioon: igal aastal kutsutakse üheks aastaks Genfi kolm kuulsat epistemoloogiast huvitavat teadlast, kes koostöös Genfi psühholoogidega töötavad mõne geneetilise epistemoloogia probleemi kallal. Pärast selle keskuse loomist oli Piaget' teaduslik tegevus kuni elu lõpuni suunatud peamiselt taju uurimise jätkamisele ja osavõtule epistemoloogia keskuse tööst.
See on minimalistlik stiil, oma olemuselt mediteeriv, sissepoole suunatud. Muusikas on suur sisemine tasakaal, mis leiab tee ka kuulajani. Esimene tintinnabuli stiilis teos oli klaveripala ,,Aliinale". Arvo Pärt ise on öelnud, et tema muusikat võib võrrelda valgusega, milles sisalduvad kõik värvid; ainult prisma võib neid värve üksteisest eraldada ja nähtavaks teha; selleks prismaks võiks olla kuulaja vaim. Tänaseks on Arvo Pärt saanud arvukalt aunimetusi ja preemiaid. Ta on paljude maailma ülikoolide audoktor ning auliige, plaadid tema muusikaga on olnud korduvalt Grammy auhinna nominendid ja kahel korral võitnud. Ta on pidevalt rahvusvaheliste festivalide ja kontserdide keskne helilooja. Temast on kirjutatud raamatuid ja tehtud filme. 2009. aastal loodi Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus Arvo Pärdi ja tema perekonna poolt, et talletada Arvo Pärdi pärandit ja seda tutvustada järeltulevatele põlvkondadele.
Ta andis kontserte Jaapanis ja Ameerikas. Sel perioodil valmis ka helilooja üks tuntumaid oopereid: "Armastus kolme apelsini vastu" jm. lavateosed, ka kirjutas ta sümfooniaid, romansse ja klaverimuusikat. Pikka aega viibis Prokofjev Prantsusmaal. Dmitri Sostakovits oli tuntud helilooja, pianist ja ühiskonnategelane nõukogude Venemaal. Ta sai tuntuks ka välismaal, näiteks valiti ta Oxfordi ülikooli auliikmeks. Samuti sai ta mitmeid muid aunimetusi ja preemiaid. Tema loomingusse kuulub 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, mõned instrumentaal-kontserdid, 24 prelüüdi ja fuugat klaverile, 2 ooperit, mõned vokaal-sümfoonilised suurvormid, mõned vokaaltsüklid, muusika umbes kolmekümnele filmile jm. Sostakovits sündis Petrogradis inseneri peres. Nii ema kui isa huvitasid muusikast, nii algasidki muusikaõpingud 9 aasta vanuses kõigepealt ema juhendamisel ja seejärel muusikakoolis. Üsna pea valmisid esimesed palad
18.jaan. 1956.a. Tema maised jäänused maeti Burasevo metsa. 1990.a. maeti K. Pätsi säilmed Tallinna Metsakalmistule.Tahkurannas on Konstantin Pätsi mälestussammas. K. Päts oma viimases Võidupüha läkituses 23. juunil 1940.a. ütles: "Kõige suurem, mida meie oleme suutnud luua on Eesti riik. Temale kuulub meie kõige palavam armastus, meie ustavus, meie töö ja meie elu." Terve ta elu jooksul anti talle mitmeid aunimetusi ja tunnustati mitmel erineval moel. Tema järgi on nimetatud roosisort Staatspräsident Konstantin Päts Referaat Konstantin Päts Jael Kotkas 9d Tallinna 21. kool
loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Tuntud on vokaalsümfoonilised teosed ,,Johannese passioon", ,,Stabat Mater", ,,Magnificat", Te Deum", ,,Patukahetsuse kaanon". Samas on ta jätkanud ka instrumentaalmuusika loomist, jõudes näiteks viimati 4.sümfooniani. Arvo Pärdi jaoks on väga oluline, kuidas tema teoseid interpreteeritakse, esitatakse. Ta teeb koostööd maailma parimate muusikute ja orkestritega. Tänaseks on Arvo Pärt saanud arvukalt aunimetusi ja preemiaid. Ta on paljude maailma ülikoolide audoktor, plaadid tema muusikaga on olnud korduvalt Grammy auhinna nominendid ja kahel korral võitnud. Ameerikas on ta peaaegu kultushelilooja ja 2005. aastal valiti Pärt USA-s aastaheliloojaks. Ta on pidevalt rahvusvaheliste festivalide ja kontrestide keskne helilooja. Arvo Pärti on hakatud nimetama 21 .sajandi Mozartiks.
Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütlit pidi innustama üksnes au ja õiglus, au aga tuli hoida rohkem kui elu. Tuli kuuletuda vanematele rüütlitele ja elada vennalikus sõpruses omasugustega. Ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ja rünnata maaslamajat, võtta vastu aunimetusi ning tiitleid võõraste riikide valitsejatelt. Rüütel pidi hoiduma igasugusest pettusest ja valest ning mitte panema relva käest, enne kui endale võetud kohustus oli täidetud. Vangilangenuna pidi rüütel tasuma kokkulepitud ajaks lunaraha või tulema tagasi vangipõlve, sest vastasel korral kuulutati ta sõnamurdjaks ja au kaotanuks. Rüütel pidi valdama seitset rüütlivoorust: ratsutamine, ujumine, vehklemine, oda ja vibu
Lisaks kasutab helilooja vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Sündiva kõlaterviku eripärane helirikkus meenutabki kellaheli. Läbi aastate on Arvo Pärt saanud ülimalt paljude aukohtade ja auhindade omanikuks. EMA ja TÜ audoktor, Durhami Ülikooli audoktor, riigivapi II klassi teenetemärk, Balti tähe autasu, EV elutööpreemia, Brit Awards aasta helilooja tiitel 2011, Prantsuse Auleegioni ordeni rüütlikraad ja tohutult muid aunimetusi ning preemiaid. Arvo Pärt on austatud inimene üle terve maailma ja tema teosed on muutnud maailma. Eestlased on uhked Arvo Pärdi üle alati ja igavesti.
muusika 20. sajandi suurimaid smfoniste. Sajandi keskel oli just selle plvkonna heliloojate saatus vga keeruline ja kirev. Paljud neist, nagu Tubin, pgenesid okupatsiooni eest. Paljud, nagu Vettik ja Pts, veetsid pikka aega alusetult vangilaagrites. Kohalejnuid ahistas sageli uus vim (nt Eduard Oja). Mnest heliloojast kujunes aga uue vimu soosik. Nii ttas Eugen Kapp mitmetel juhtivatel ametikohtadel ning sai jrjest preemiaid ja aunimetusi. Repressioonidest jid sna puutumata ka Villem Kapp ja Gustav Ernesaks. Tuudur Vettik (18981982) Riho Pts (18991977) Evald Aav (19001939) Eduard Oja (19051950) Eduard Tubin (19051982) Gustav Ernesaks (19081993) Eugen Kapp (19081996) Villem Kapp (19131964) Heliloojate IV plvkond (sndinud 1920-1945) 1950. aastate teisel poolel algas eesti muusikas tusuperiood. Prast Stalini surma 1953. aastal oli ideoloogiline surve hakanud jrk-jrgult nrgenema, tema isikukultusesse hakati suhtuma kriitiliselt
1996 American Academy of Arts and Letters 2001 Belgia Kuninglik Kunstide Akadeemia 2003 Suurbritannia Kuninglik Kirikumuusika Kool 2004 Accademia Nazionale di Santa Cecilia Grammy nominatsioonid 1989 ''Passio'', parim kaasaegne heliteos 1991 ''Miserere'', parim kaasaegne heliteos 1997 ''Kanon Pokajanen'', parim kaasaegne heliteos 2003 ''Orient & Occident'', parim kaasaegne heliteos 2003 ''Orient& Occident''(ECM 1795), parim klassikaline album Preemiaid, stipendiume ja aunimetusi 1962 Noorte heliloojate võistluse esikoht- kantaat''Meie aed''(Moskva) 1978 Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1978 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1981 DAAD(Deutscher Akademischer Austausch Dienst) stipendium (Berliin) 1989 Eesti NSV muusika-aastapreemia 1989 Classival Edison Award CD ''Passio'' (ECM 1370) 1997 Vene sõltumatu kultuuriauhind ''Triumf''(Moskva) 1998 EV kultuuripreemia 1998 EV Riigivapi II klassi teenetemärk 2000 Herder Preis(Saksamaa)
ja 12. sajandil rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, oma moraal ja elulaad, käitumiskultuur, uus elutunne, uued ideaalid; lihtsakoelised kangelaslaulud ei vastanud enam nende maitsele Rüütlit pidi innustama üksnes au ja õiglus au aga tuli hoida rohkem kui elu. Tuli kuuletuda vanematele rüütlitele ja elada vennalikus sõpruses omasugustega. Ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maaslamajat. Ei tohtinud võtta vastu aunimetusi ega tiitleid võõraste riikide valitsejatelt. Pidi hoiduma igasugusest pettusest ja valest ning ei tohtinud panna enne relva käest kui endale võetud kohustus on täidetud. Vangilangenuna pidi tasuma kokkulepitud ajaks lunaraha või tulema tagasi vangipõlve. RÜÜTLIVOORUSED 1) ratsutamine 2) ujumine 3) vehklemine 4) oda ja vibu käsitsemine 5) maadlemine 6) kabemäng
Evald Okase puhul on kriitika läbi aegade rõhutanud tema loomingu erakordset vitaalsust ning eesti kunstnikkonnas erandlikku, renessansiajastul väljakujunenud kunstnikuisiksust, kes üha eksperimenteerib ning haarab oma loominguga mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, olles samal ajal ka väljapaistev kunstipedagoog. Evald Okas on rikastanud tunduvalt ka eesti maalikunsti traditsioonilist koloriiti, luues julgeid sisendusjõulisi värvilahendusi. Kunstnikuna on Okas pälvinud mitmeid aunimetusi ning tähelepanu erinevate poliitiliste reziimide ajal. Eraisikuna aga on ta oma ajastus üllatavalt vähe tuntud. Tegelikult on vähe tuntud ja kaasaegset analüüsi ootav ka suur osa tema loomingust ja selle tagamaadest. Evald Okas on eelkõige suur lavastaja: pole üldse tähtis, mis teema ta ise endale võtnud on või temalt on tellitud, ta on võimeline igast situatsioonist kujundama psühholoogiliselt põneva situatsiooni, filmikaadri või teatristseeni
tiivasirutusajana, mille missioonitundest kantud tööle tugineb järgnev küpsemise ja iseendakssaamise periood. Karismaatilise isiksuse ja osava kõnemehena saavutas Lennart Meri maailmas palju tähelepanu ja tunnustust nii iseendale kui oma isamaale. Tema loojanatuur ja keelteoskus aitasid leevendada raudse eesriide taha jäänud rahvaste suhtes levinud stereotüüpe. Ta oli mitme ülikooli audoktor ja paljude riikide teenetemärgi kavaler ning pälvis mitmeid olulisi auhindu ja aunimetusi nii kodu- kui välismaal. Ta oli ka paljude tänuväärsete ettevõtmiste patroon ja ellukutsuja. Alates 2001. aastast oli ta Eesti Teaduste Akadeemia liige. Lennart Meri mitmekülgne ja laiahaardeline tegevus jääb eredaks leheküljeks Eesti uuemas ajaloos ning väärib kahtluseta edasist tähelepanu ja lahtimõtestamist ka rahvusvahelises kontekstis. Meri oli sädelev ja teravmeelne. Ta oli täisvereline eurooplane, kes erudiidina tundis põhjalikult ümbritsevat aega ja ruumi ning
12.septembril 1919.a. viibis Hitler seoses tööülesannetega Saksa Töölispartei koosolekul, millega ta liitus kõhklusega. Edasist Hitleri tegevust tulebki käsitleda ainult seoses selle partei arenguga, tema tõusude ja mõõnadega. Populaarsusele rahva hulgas mõjus positiivselt tema askeetlus. Ta ei suitsetanud, joonud alkoholi ega söönud lihatoite. Ainukese aumärgina kandis ta II järgu Raudristi. Vaatamata isikukultusele keeldus ta vastu võtmast mitmeid aunimetusi, ei omanud aktsiaid ega kinnisvara. Ometi tegi ainuüksi raamatu ''Mein Kampf'' avaldamine ta miljonäriks. Hitleri retoorika on pälvinud nii positiivseid kui negatiivseid hinnanguid. Ta kõneles mõnikord väiksemas seltskonnas vahetpidamata tundide kaupa, lõpetas siis järsku ja lahkus. Tema kõnemaneeri iseloomustas selge, argumenteeritud ja loogiline jutt, millel oli suur veenmisjõud. Üldiselt arvati, et Hitleri juuresolekul puudus võimalus normaalseks vestluseks,
a. läks stipendiaadina Pariisi. Aasta pärast taas Peterburis, kus töötas riigi väärtpaberitrükikojas, mis viidi 1919.a. üle Moskvasse. 1920.a. tuli Eestisse, kus oli Riigi Kunsttööstuskoolis graafikaõppejõud (kuni 1943.a-ni). Tegi kaastööd reklaamibüroole. Käis loomereisidel Saksamaal, Austrias, Sveitsis. Hiljem töötas Tallinnas Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) joonistuskateedris õppejõuna ja juhatajana. 1951.a. professor, millele lisandus hiljem veel aunimetusi ja tiitleid. 1920- 1930.a. tegeles tarbekunstiga dekoreerides põhiliselt ruume. Tuntud hea joonistaja ja graafikuna. Kavandas Eesti Vabariigi esimesed rahatähed ja marke. Joonistas maastikke ja illustreeris muinasjutte (A.Puskini muinasjutud"), tegi ka ex libriseid. Tööd on väga detailsed. Esialgu jätkasid osad kunstnikud ,,vanas vaimus", venemaa-kogemusega kunstnikel oli rohkem nõukogulik temaatika. Kõige silmatorkavam oli E. Okas. Okupatsioonivõim tellis
a. läks stipendiaadina Pariisi. Aasta pärast taas Peterburis, kus töötas riigi väärtpaberitrükikojas, mis viidi 1919.a. üle Moskvasse. 1920.a. tuli Eestisse, kus oli Riigi Kunsttööstuskoolis graafikaõppejõud (kuni 1943.a-ni). Tegi kaastööd reklaamibüroole. Käis loomereisidel Saksamaal, Austrias, Sveitsis. Hiljem töötas Tallinnas Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI) joonistuskateedris õppejõuna ja juhatajana. 1951.a. professor, millele lisandus hiljem veel aunimetusi ja tiitleid. 1920- 1930.a. tegeles tarbekunstiga dekoreerides põhiliselt ruume. Tuntud hea joonistaja ja graafikuna. Kavandas Eesti Vabariigi esimesed rahatähed ja marke. Joonistas maastikke ja illustreeris muinasjutte (A.Puskini muinasjutud"), tegi ka ex libriseid. Tööd on väga detailsed. Esialgu jätkasid osad kunstnikud ,,vanas vaimus", venemaa-kogemusega kunstnikel oli rohkem nõukogulik temaatika. Kõige silmatorkavam oli E. Okas. Okupatsioonivõim tellis
Eri dünastiate ajal omistati jumalkuningatele erinevat tähtsust: Ramseste ja Ptolemaioste ajal pandi nendele rõhku, seevastu 17. dünastia ja Port-Saidi renessansi ajal olid nad vähetähtsad.Kuningaamet oli põhimõtteliselt pärandatav. Kui dünastia vahetus (seda juhtus küllaltki sageli), sidus uus kuningas end genealoogiliselt varasema kuninga suguvõsaga.Valitseva kuninga võimu ja au kajastas ka tema titulatuur. Igal kuningal oli viis ametlikku nime ning peale selle võis tal olla aunimetusi. Kuninga nimedest tuntuim on Horose-nimi epiteet, mis samastas kuningat pistrikjumal Horose mõne aspekti ilminguga. 1. aastatuhandel eKr ilmus esimest korda tiitel pir-o ('suur maja'), mis ei esinenud sageli, kuid millest pärineb sõna "vaarao".Kuninga positsioonist annavad tunnistust võimsad hauarajatised, näiteks Abydos kõige varasemal ajal, püramiidid Vana riigi ajal ja Kuningate org Teebast läänes Uue riigi ajal. Preestrid
Intensiivsemat venestuspoliitikat aitas ellu viia uus EKP juhtkond: 1978-1988 sai EKP I peasekretäriks KARL VAINO, ideoloogiasekretäriks REIN RISTLAAN. EKP KK kultuuriosakonda juhatas 1969-1983 OLAF-KNUT UTT. EKP KK kultuuriosakond kontrollis Eesti kultuurielu Kontrollis kultuuriasutuste kaadrit, pidades arvestust parteilise kuuluvuse üle. Lubas ja kinnitas erinevate kultuuriürituste programmi. Kontrollis erinevate kultuuriürituste läbiviimise ideoloogiliselt õiget suunitlust. Määras aunimetusi. EKP KK kultuuriosakond suunas väljapoole Eestit esinema sõitvate kultuuritegelaste tegevust Kinnitas kultuuritegelase nimekirjad ja repertuaari. Kontrollis nende esinemisi väljaspool Eestit. EKP KK kultuuriosakond kontrollis Eestisse saabuvate välismaa kultuuritegelaste tegevust Kinnitas nende nimekirjad ja tegevusprogrammi. Kultuurielu Rahvuskultuuride olukord NSVL-s Emakeelne kirjasõna Emakeelne haridus "Juurtetustamispoliitika"
mõistsid kohut ja kogusid makse. Kuna asehaldurid ei saanud riigilt palka, siis kasutasid nad oma ametit raha väljapressimiseks ja altkäemaksu võtmiseks ja kohalik rahvas sai sageli tunda asehalduri omavoli. Ühe isiku ainuvõimu kehtestamine sai teoks järgmiselt. Võimas väepealik tõrjus eemale teised konkureerivad väepealikud ja koondas enese kätte enamiku olulisemaid ameteid, toetus ustavatele palgasõduritele. Väepealik Octavianus suutis konkurendid tõrjuda, ta võttis endale aunimetusi ja muutis võimu päritavaks. Suurriigi valitseja tiitel keiser on tulnud Rooma riigimehe ja väepealiku Caesari nimest, sest Augustus Octavianus hakkas oma nime ees kasutama kasuisa Caesari nime ja seda tegid hiljem ka tema järeltulijad. Rooma riigi edu aluseks oli võitlusvõimeline ja oma ajal parim sõjavägi (Rooma leegionid). Impeerium oli loodud relva jõul ja püsis tänu Rooma sõjaväe tugevusele. Kogu impeeriumi maa-alal tagatud rahu ja julgeolekut nimetati Rooma rahuks ja see
1990 otsustati tunnistada kehtetuks nimetus “Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik” ja võtta kasutusele “Eesti Vabariik”. (Lauristin, 2015) ENSV Ülemnõukogu Presiidium andis välja seadusi ja võttis vastu otsuseid. Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal täitis ka mõningaid selle ülesandeid. ENSV ÜNP kutsus kokku Ülemnõukogu istungjärke, tõlgendas ENSV seadusi, juhtis kohalike nõukogude tegevust, andis välja ENSV aunimetusi ja aukirju, otsustas armuandmisi jne vastavalt ENSV konstitutsioonile. (Eesti..., 2015) ENSV Ülemnõukogu Presiidium oli ENSV Ülemnõukogu alaliselt tegutsenud juhtorgan. ENSV Ülemnõukogule ja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumile sarnaseid ülesandeid täidab praegune Riigikogu ja Riigikogu juhatus. (Lauristin, 2015) 2. NLKP KK on Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (Nõukogude..., 2015) ja EKP KK on Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee (EKP
Neile allusid omakorda käskude täitjad. Kõik kõrgemalt tulnud käsud tuli täita. Kui ei täidetud, siis pandi paberile kirja, et on ikkagi tehtud - korstnasse kirjutamine. Inimeste haridustase oli suhteliselt madal. Inteligents oli tapetud, sunnitöölaagris või ise tagasi tõmbunud. 1940. aastal oli käsutäitjatest 70% algharidus, bürokraatidel aga ainult 40 protsendil. Stalin eemaldas inteligentsi enda ümbert. Stalini isik oli NL-is kõige tähtsam. Talle anti palju ülistavaid aunimetusi. Kõrgeimaks auastmeks anti talle Generalissimus. Valitses tahtlikult tekitatud terrori ja hirmu õhkkond. Kõikjal oli desinformatsiooni, kuid õiget infot oli võimatu kätte saada. Maasiterror sai alguse 01.12.1934, kui Leningradis tapeti kohalik partei juht Sergei Kirov. Kirov oli Staliniga võitlema hakanud ning ta oli Leningradis väga populaarne. Partei juhi valimistel valiti juhiks Kirov. Stalin tühistas valimiste tulemused. Käskis Kirovi mõrvata. Selle tulemusena sai ta: