Nii püüabki Augustinus oma ajaloofilosoofiaga anda ristiusu põhiseisukohta nõudvad intellektuaalselt veenvad arendamised (jumala tegutsemine ajas ja ruumis, Kristuse tulek inimesena). Mina arvan, et nendest põhimõtetest lähtub kogu inimkond, jumala tekkest Kristuse tulekuni inimesena. Kuid jumala- armastamise üle peaks iga inimene ise otsustama, sest paljud kes jumalasse ei usu, ei peaks sunniviisiliselt tegelema sellega. · Millised Vana-Kreeka filosoofid mõjutasid Augustinust? Kuidas ja miks? Augustinust mõjutas Vana-Kreeka filosoofidest Platon, kuna neil on mitmeid ühiseid jooni. Nt nad mõlemad sügavalt vihkavad muudatusi. Neil on ühised igavesed ideed, mis on varjul jumalikus meeles. Igaveste ideede väljendamist näeb siis, kui käsitleda paratamatuid tõdesid. Kui inimene saavutab mingi paratamatu tõe, siis ta näeb seda. Aga selleks, et inimmõistus suudaks tungida igaveste tõdede maailma, vajab ta jumalikku tuge. Seda pakub jumalik valgus.
palju vähem adekvaatsed Jumala ilmingud kui hing ning kõige kahjulikumad vead tulenevad keskendumisest meelelistele asjadele. Kogemuslik tunnetus Selles, et välismaailm on tegelikult olemas, Augustinus ei kahelnud, kuigi talle oli selge, et mõnikord me teeme välismaailma kohta ekslikke otsustusi ning meie ja teiste inimeste meelte tunnistused ei ole alati usaldatavad. Augustinust huvitas igaveste asjade teadmine ja selle seos Jumalaga, siis ta ei pööranud palju tähelepanu muutlike meeleliste asjade tunnetuse vaatlemisele. Augustinuse meelest ei ole kehalised objektid kohased teadmise objektid, sest nad on muutlikud ning meie teadmised nendest sõltuvad meeleelunditest, mis ei ole alati samas seisundis, milles on objektid ise. Kui meil ei ole "tõelist teadmist" meeltega tajutavate
KESKAJA MUUSIKA (Muusikalugu 10.klassile) Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud filisoofiks võib pidada Püha Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313.aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Liturgia poeetiliselt töödeldud piiblilõik missa igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus ordinarium muutumatu missa osa proprium vastavalt kiriku kalendrile muutuv missa osa. Missa muusikalised osad: I Kyrie Eleison Issand halasta
Paljud tema tööd on filosoofilistel teemadel ning tema filosoofiline mõte on tugevalt mõjutanud Katoli kirikut ning lääne filosoofiat üldiselt. Aquino Thomase peateos on „Summa Theologica“, kuigi see on lõpetamata, on see filosoofia ajaloo klassika ning lääne kirjanduse õks mõjukaim teos. See on mõeldud, kui käsiraamat algajatele teoloogias ning võtab kokku kõk peamised õpetused kirikus. Kogu töö vältel tsiteerib Thomas pühakirja, Aristotelest, Augustinust ja muid juudi, kreeka, islami ja kristlikke õpetlasi. Teoses esitatakse peaaegu kõik lääne kristlikku teoloogia punktid. Teemad järgivad tsükleid: Jumala olemasolu, loomine, inimene, inimese eesmärk, Kristus, sakramendid, tagasi jumala juurde. Raamat on samuti tuntud, selle viie Jumala olemasolu kinnitava argumendi poolest. Summa Theologica ei ole põhiline inspiratsioon tomismi tekkeks, vaid on ka tugevalt mõjutanud Dante Alighieri „Jumalikku komöödiat“, mida on
Keskaeg Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313. A. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamisek ohaks kujunesid kloostrid, näiteks Tours Prantsusmaal. 1. Gregoriuse koraal · Teadmised muusikakultuurist on lünklikud, senimaani oli kogu kultuur suuline. · Vajadus noodikirja järgi tekkist 8.-9. Saj paiku seoses Frangi riigi laienemisega, mille käigus püüti ühtlustada ka jumalateenistuse korda ja kirikulaulu.
Nad elasid koos umbes viisteist aastat. Varsti sündis neil poeg Adeodatus ('Jumalast antu'), kes oli andekas ning valmistas Augustinusele õnne ja rõõmu, kuid ta suri juba neljateistkümne aastaselt (389). Pärast seitse aastat kestnud õpinguid oli Augustinus küllaltki tuntud teoloog ja oraator. Umbes 29 aastaselt läks Augustinus Rooma. Seal sai ta endale tööd retoorika õppejõuna (professorina). Sealt läks mees edasi Milaanosse, kuhu kolis ka tema ema Monika, kes püüdis Augustinust veenda, et ta loobuks oma kaaslasest (Adeodatuse emast) ja et ta abielluks mõne väärika naisega. See oli ka ajaks, mil ema (Monika) hakkas Augustinusele üha tugevamalt esile tooma nii kristluse kui ka kristliku maailma vaateid. Augustinuse tööga kaasnev kuulsus avalikkuse silmis ja sellega kaasnev stress jätsid kindlasti ka oma jälje. Ta oli väsinud, vaimselt kurnatud ja segaduses teatud küsimustes, millele keegi ei osanud vastuseid anda
Augustinusest kui "kodulinna filosoofist"? ühe tuntuima teoloogi ja oraatori. 383. või 384. aastal läks Augustinus Rooma, selle aja tsivilisatsiooni keskmesse. Seal sai ta endale tööd retoorika õppejõuna (professorina). Seega, juba oma 30. eluaastal, oli Augustinus saavutanud kõige silmapaistvama akadeemilise positsiooni kogu maailmas. Sealt läks Augustinus edasi Milaanosse. Kui ta oli ennast juba Milaanosse sisse seadnud, kolis tema juurde ka tema lesest ema Monika, kes püüdis Augustinust veenda, et ta loobuks oma kaaslasest (Adeodatuse emast) ja et ta abielluks mõne väärika naisega. See oli ka ajaks, mil Monika hakkas Augustinusele üha tugevamalt ja tugevamalt esile tooma nii kristluse kui ka kristliku maailma vaateid. Augustinuse tööga kaasnev kuulsus avalikkuse silmis ja sellega kaasnev stress jätsid kindlasti ka oma jälje. Ta oli väsinud, vaimselt kurnatud ja segaduses teatud küsimustes, millele keegi ei osanud vastuseid anda
aastal. Ambrosius on mesinike, vahapuhastajate, koduloomade ja Prantsuse Komissariaadi patroon. Ta on Milano kaitsepühak. Atribuudid: tuvi, mesilastaru, piits. Teda kujutatakse piiskopirüüs koos Gregoriuse, Augustinuse ja Hieronymusega. LISA2: LAUL IGAVESEST RÕÕMUST JA RAHUST «Te Deum» kuulub kiriku suurte tänulaulude hulka. Algselt oli laulutekst ladina keeles. Üks traditsioon nimetab selle autoriteks Ambrosiust ja Augustinust. Iirimaa käsikirjades on selle autoriks peetud piiskop Niketas Remesianast, kes suri umbes aastal 414. Kõige tõenäolisem on, et laulu sõnad on loodud 5. sajandil ning see on kontaminatsioon mitmest tekstist. Varaseim käsikiri on 7. sajandist pärit Bangori Antifonariumis, kuid teadlased on leidnud ka mõned lauluread Küprianuse teosest «De Mortalitate», mis pärineb aastast 272. Kloostripalvetes kasutati «Te Deumi» hommikupalvustel alates aastast 500.
ristiusku ning sai vanas eas Põhja-Aafrika linna Hippo, tänapäeval Annaba, piiskopiks. Ta sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma kõige kuulsamas teoses "Jumala linnast" põhjendas ta Rooma rüüstamist germaanlaste poolt Jumala ükskõiksusega maise võimu vastu. Augustinus on nii kirjanduslikus kui ka teoloogilises mõttes ladina kirikuisadest üks suuremaid. Kuni 13. sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv, ja ka Aquino Thomas oma aristotelismiga peab Augustinust suure au sees. Augustinus on kristliku filosoofia põhiprobleemide peamine sõnastaja ja nende üldiste lahenduste näitaja. Tema õpetus tugineb põhiliselt Pühakirjale, kasutades Platoni ja uusplatoonikute motiive. Augustinus ei saanud küll olla platoonik ega uusplatoonik, sest nende koolkondade mõned iseloomulikud õpetused on kristliku usuga täielikult ühitamatud, nagu näiteks loomine eelnevalt eksisteerivast mateeriast, hinge eeleksistents ja emanatsiooniõpetus.1 1.2
V: ,,Loomus rahuldub vähesega, ent miski ei rahulda aplust" 13. Mis õnn parandab halbu inimesi ja mis õnn ei tule neile tegelikult kasuks? V: halb õnn parandab halbu inimesi, aga hea õnn ei tule neile tegelikult kasuks 14. Kas Jumala etteteadmine ja inimese vaba tahe on Boethiuse meelest vastuolus? V: ei ole 15. Kas Boethius vastandab kristlust ja filosoofiat (uusplatonismi)? V: ei 16. Millist kahte filosoofi on nimetatud ,,ristiusustatud uusplatonistideks"? V: Augustinust ja Boethiust 17. Kelle filosoofia tundmine Lääne-Euroopas piirdub 13. sajandini, vaid Boethiuse tõlgitud loogikateostega? V: Aristotelese 18. Milline austav tiitel on Boethiusele antud? V: viimane roomlane ja esimene skolastik 19. Mis on skolastika? Mida tähendab schola ladina keeles? V: skolastika on kristlikku õpetust ratsionaalselt ehk mõistuspäraselt käsitlev koolkond; schola on kool ladina keeles 20. Mis on Boethiuse filosoofia keskne mõte?
veel proovida midagi öelda nende asjade kohta? Mismoodi on mõned mõistelised probleemid jäetud lahenduseta, kui meteoroloog ütles hommikul tõemeeli, selgelt ja kooskõlaliselt kõik, mis ta tahtis öelda homse ilma kohta? Mida on õhtusel kontseptuaalsel diskussioonil lisada neile teemadele, mille kohta meteoroloogil oli hommikul kõik viimseni selge? Nii tema ise kui ta kuulajad mõistsid, mida ta oma jutuga silmas pidas, milleks seda siis veel põhjalikult lahata? Mis ajaküsimused Augustinust siis veel vaevasid, kui ta oli ometi kõigist neist kronoloogilistest ja kronomeetrilistest asjadest igapäevases maailmas mis vaja ennelõunal juba rääkinud ja aru saanud? Võtkem uus näide. Me kõik peame igapäevases elus pidevalt tegelema eksistentsi ja mitte-eksis- tentsi konkreetsete küsimustega. Kui kaua aega tagasi mammutid eksisteerisid ja mis ajast peale on nad välja surnud ehk ei eksisteeri enam? Kas eksisteerib algarv 23 ja 29 vahel? Kas see saar on
Siis hülgas ta kristlikud põhimõtted, pühendus filosoofiale ja võttis endale armukese. Sündis poeg Adeonatus. Augustinus on Rooma kuulsaim usuteoreetik. Ta kirjutas usuteaduslikke töid, näiteks “Pihtimused”, koostas esimese kristliku ajaloofilosoofia “Jumalariigist”. Kogu elu huvitas teda kurjuse eksitsentsi teooria. Augustinus suri Hippos aastal 430, kui linna piirasid vandaalid Geiserichi juhtimisel. Püha Augustinus on teoloogide kaitsepühak. Enamasti on Püha Augustinust maalitud kui piiskoppi – mitra ja ametisauaga. Tema atribuudid on ka must mungarüü, leegitsev süda, mis näitab Augustinuse religioosset innukust, või süda, mille on läbistanud kolm noolt, mis viitavad mõtisklustele Püha Kolmainsuse üle. Viitena Augustinuse kirjutistele hoiab ta raamatut ja sulge. 2.2 ”Püha Augustinus” Sandro Botticelli maalil „Püha Augustinus” pole küll kujutatud kaasahaaravata ja dramaatilist
kuid lõppu pole kusagil. Säärane jõud on mälul, see CARITAS. säärane jõud on sureliku inimese elul!" 10 R · Kui see on suunatud maisusele (descendit), siis on XVII,26 see CUPIDITAS. · Kuigi ka suured kreeka mõtlejad nagu Herakleitos · CARITAS JA CUPIDITAS ja Platon olid hinge sügavusi uurinud. Augustinust · Võrdlus Amor on nagu veeoja, mis juhituna aeda eristab neist suurem psühholoogiline teravus, muudab selle viljakaks (caritas). enesevaatluse kirglikus ja enesekriitika. · Kui seesama vesi valgub sihitult kloaaki, siis on · Selline avatus on kreeklastele võõras. see cupiditas.
Võrreldes Demokritesega omistab Epikuros inimese poolt kogetavale maailmale palju suurema reaalsuse ning suhtub vähem skeptiliselt inimteadmiste väärtusesse. Alles Epikuros ütles selgelt välja, et ehkki aatomid on füüsiliselt jagamatud, on neid kontseptuaalselt siiski võimalik jagada- vastasel juhul ei saaks aatomitele omistada selliseid omadusi nagu näiteks kuju ja suurus. Augustinus filosoofina. Augustinust(354-430) on nimetatud apostlite järel kiriku kõige väljapaistvamaks õpetajaks. A filosofiaalne töö on seotud ristiusuga. Religioossne mõtleja nagu A eeldab, et filosoofilised uurimised peavad olema kooskõlas Piibliga. Tema õpetus tugineb põhiliselt Pühakirjale. A oli eeskätt teoloog, kuid teda peetakse ka filosoofia klassikuks. Mõned teosed ("De libero arbitrio", "De beata vita") on põhiliselt filosoofilised. A-l puudub filosoofiline süsteem. Ta kasutab väljendeid, mille täpne
Augustinus väitis: "Jumal lõi taeva ja maa mitte ajas, vaid koos ajaga." ,,... minevikku enam ei ole, tulevikku veel ei ole." Prohvetid ei saa ennustada tulevikku. On olemas 3 aja komponenti -- 3 olevikku: mineviku olevik, oleviku olevik ja tuleviku olevik. Kõik nad eksisteerivad inimese hinges. Mineviku olevik on olemas mälus, meenutustes; oleviku olevik on olemas pilgus, kaemuses; tuleviku olevik on ootustes, lootuses. Mõõta saab ainult oleviku olevikku ("jooksvat aega"). Pärast Augustinust on aja mõistet sügavamalt käsitlenud Henry Bergson (1859 1941) oma teoses ,,Loov evolutsioon". Bergsoni mõtlemise keskseks mõisteks oli kestvus (prantsuskeeles dureé). Bergson on väitnud umbes nii: aeg on kas pidev uue loomine või üldse mitte midagi. Bergsoni ajakäsitus mõjutas tugevasti Ilya Prigogine´i (1917 2003) ettekujutusi ajast. 6 SKOLASTIKA (VI-XIII sajand) Usulise maailmavaate selgitamine loogika abil.
*) Kiriku seisukoht on see, et jumalat saab tõestada ainult usu läbi ehk siis kui sa usud seda. Augustinus * Augustinus (354-430) keskaja ja kristlikumõtlemise üks suurkujus ja origninaalmõtleja. -) Augustinuse pühakupäev on 28.08 -) Augustinuse nimi tuleneb Rooma kuulsa perekonna Augustus'te nimest. -) Ta sündis põhja Aafrikas, Thagaste's ning ta isa oli paganast Rooma ohvitser Patricius ja ema oli kristlane Monica ning ema kasvatas Augustinust samuti kristlasena. -) 16 aastaselt läheb ta Kartaagosse, et õppida retoorikat, sest soovis saada juristiks ning seal ta hülgab oma kristliku kasvatuse ja seal võtab ta ka viieteistkümneks aastaks enesele armukese, kellega saab ka poja. -) Kui ta loeb üht Cicero teost, tekib tal huvi filosoofia vastu ning edasi huvitab teda platonism ja lõpuks jõuab manihheism'i õpetuseni, mis räägib manilastest ja tuleneb ühest Pärsia usukuulutajast Manist.
Algkristluses langeb kiriku pühadus kokku liikmete pühadusega. Püüeldi kiriku ja liikmete õndsuse poole. Inimene on nüüdsest püha mitte sellepärast, et ta isikuna püha oleks, vaid sellepärast, et ta valdab sakramentaalset väge. 313 Milano edikt. 380 kristlik riigikirik. Kirikuliikmete pühadus lakkas olemast, jäi ainult saksakeelne pühadus. Asi on kandunud tänapäevani. Tavaliikmed eriti pühad pole. Augustinusel oli igatahes corpus mixtum. Filosoofia kujunemine pärast Augustinust Aastasajad pärast Augustinust kujunevad filosoofiliselt viljatuks. Filosoofia ja ilmutuse vahekord kaldub viimase kasuks. Ilmutuse üleloomulik valgus näitab mõtlemisele suunda, filosoofia püüab seletada. Uurida tuleb siiski mõistusega. Algavad Euroopa misjoneerimise aastasajad. Halb kliima filosofeerimiseks. Dogma ja teoreetilised küsimused langevad tahaplaanile. Euroopa kujuneb kolme suure röövrahva (hunnid, viikingid, maurid) rüüstamise objektiks
XI 354 – 28.VIII 430) oli kristluse varasema perioodi esindaja, kes kuulutati kiriku isaks ja jumala abiks maa peal. Kuulutades algkristlust, oli patristika tähtsaim arendaja. Peateos „De civitate Dei” (Jumalariigist) lõi ta uusplatonismi alusel ristiusu kõikehõlmava teoloogilise süsteemi. Enne Aquino Thomast oli Augustinus peamine katoliku teoloogia ja filosoofia autoriteet, kelle seisukohtadele tuginesid varase skolastika esindajad ja hiljem protestantlikud teoloogid. Augustinust nimetatakse ka psühholoogia isaks ja esimeseks modernseks inimeseks. Augustinus väitis, et kui jumal lõi inimese, käskis ta temal töötada. Töö peab pakkuma rahuldust. Füüsiline töö on sama hea kui vaimne. Kõige suurem ja väärikam töö on põllumajandus (puhas kunst), kuid tunnustas ka käsitööd ja „häälikute maailma ja kirjalike märkide leiutamist”. Kaubandustegevus, mis põhineb „osta odavalt ja müü
ilu mõistet ja kunstiteooriat. Ilu peeti Juamala objektiivseks omaduseks, mida inimesed suudavad (oma kunstiteostes) küll nähtavale tuua/peegeldada, kuid mida nad ei suuda ise luua. · Keskaja lõppu tähistab renessanssi jõudmine Euroopasse. · Arusaam kunstist muutus keskaja jooksul palju: varakeskajal (u 3/5. 10. Saj) valitses selge hierarhia kiriklike kultuspraktikate ja kunsti vahel, pärast Augustinust (5.saj) muutus negatiivne (kunst on valelik, petlik, meelitab inimesi kerglastele meelelahutustele, eksitab inimesi. Varasel keskajal oli kunst tabustatud ei suhtutud hästi. Ristiusu kultuspraktikad olid olulisemad. Kunsti kasutati küll jumalakodade kaunistamisel, kuid väärtustati siiski vähe) suhtumine kunsti veidi leebemaks ja alates nn kõrgkeskajast (al 11.saj) omistati kunstile juba eriline tähtsus, tekkis sakraalkunst
Arius selles vastandumises seisis kreekaliku mõtlemise eest, mille kohaselt ülim reaalsus, jumal, peab olema olemuslikult erinev. Kristlikud voorused vastandandusid Aristotelese voorustele. Kristlus ei ülistanud eesmärkidena omaette teadusi, kunsti, filosoofilist tarkust, hüvesid, inimest, Aristotelese jaoks oli julgus oluline voorus, sellest kristlus ei öelnud midagi. · Uhkus kui rängeim patt vs mõõdukas uhkus (Aristoteles). · Augustinust ja Aristotelest siiski väga vastandada ei tasuks. Näiteks vastanduvad mõlemad tänase liberaalse ühiskonna arusaamisega moraalist, vähemuste õigustest jms. Kristluse päritolu peetav kuldreegel on sõnastatud ka konfutsionalismis vormis "Ära tee teistele seda, mida sa endale ei soovi"; Konfutsius on öelnud väga aristotellikult "Ära muretse sellepärast, et sul ei ole kõrget auastet. Muretse sellepärast, kas sa oled väärt kõrget auastet
võitu, rooma rahva, väejuhtide ja keisrite võidujõudu. Keiser Augustius oli lasknud Victoria altari püstitada rooma senatihoonesse, kristlikud keisrid aga lasid selle kõrvaldada. 4. sajandi lõpul puhkes Symmachuse juhtimisel paganlike senaatorite võitlus kristlike keisrite vastu ja Victoria altari taaspüstitamise eest. Symmachuse vastaseks oli Milaano piiskop Ambrosius. Symmachus soovitas toonast paganat ja head reetorit Augustinust Ambrosiuse juurde lootuses vastast seeläbi mõjutada. Augustinusest sai Ambrosiuse juures aga kristlane. Ambrosius kasutas oma teostes ja jutlustes Cicero ja Philoni, ning ka uusplatoonikute Plotinose ja Porphyriose vaateid. Augustinusele oli Ambrosius suureks eeskujuks. Lõplik paganliku polüteismi häving aga jõudis paradoksaalselt kätte Lääne-Rooma langemisega. Augustinus väitis, et paganluse oli põhjustanud kodusõja, lahkhelid ja moraalse allakäigu, kristlus
Sel ajajärgul võime märgata ka arengut tuumikperekonna, abielutruuduse suunas ning meelehärmi suguakti pärast. Kas me võime siis öelda, et kristlus ei muutnudki asjade seisu? Ma oletan, et varajane kristlus tõi kaasa olulisi muutusi kui mitte seksuaalsesse koodi endasse, siis vähemalt sellesse, kuidas hakati suhtuma omaenese seksuaalsesse tegevusesse. Kristlus pakkus inimestele välja uue viisi, kuidas kogeda ennast kui seksuaalset olendit. Võrdleme 1)Artemidorost ja 2)Augustinust, 1) Artemidoros tõlgendab unenägudes seksuaalsust, annab seksuaalsusele hinnangu majanduse, ühiskondlike suhete, poliitilise tegevuse ja igapäevaelu õnnestumiste ja nurjumiste vallast. Augustinuse järgi, aga paradiisis Aadami seksuaalne soov allus ta tahtele, maal aga see nii ei ole. Seksuaalsus, subjektiivsus ja tõde liideti tugevasti kokku. See ongi see religioosne raamistus. Foucault sündis Poitierss 1926. a. Töötanud õppejõuna mitmetes ülikoolides, alates 1970
annaabi.ee 
