inimesest rääkides valimatult. Näiteks: "meie kodumaa rajaja ja vaimne isa"; "kurjategija kui vaba turumajanduse produkt ja demokraatia alustalade kõigutaja" enesekindel väide Antakse suuliselt edasi vastava hääletooniga, tekstis kindla kõneviisiga, kuigi väidet oleks vaja ka tõestada. Näide: "asjatundjad (või nt briti teadlased) väidavad, et 61%-l esineb vähem kaariest" "omad poisid" Selle võttega püütakse vähendada distantsi auditooriumiga, end publikuga samastada. Näidata, et ka esineja on inimene. ühine platvorm Liitumine populaarse käitumisega. Meie- tundele rõhumine. Kui käitute nii, nagu meie, siis teete õigesti ja kuulute meie hulka. Ja meie võidame. Kaarditrikid Tegelikkuse otsene moonutamine või võltsimine. Osa fakte jäetakse kõrvale ja kujundatakse tegevusest või isikust seeläbi soovitud pilt. hinnangu ülekandmine Uusi nähtusi seostatakse sobival viisil. Positiivse hinnangu taotlemisel luuakse seos
dünaamikaga. Nendest lauludest lausa kiirgas välja põhjamaalikku kargust ja külmust. E.Mägi eesti keelsed laulud olid väga sobivad kontserti lõpu ossa, kuna need laulud olid ülessehitatud regilaulude peale ja neis oli rahvuslikku alatooni. Mõlemad esinejad andsid endast sada protsenti, samuti isegi nii väiksele auditoorimile esitades ei jätnud nad midagi juhuse hooleks. Minu jaoks oli kontsert väha hästi õnnestunud, kuna ma pole varem käinud nii väikse auditooriumiga kontsertil. Oli tore ka uhkete laulude saateks imetleda nikerdustega saali ja seda õhkkonda kaunistas veelgi ilusad E.Mägi meloodiad. Publikum koosnes suures osas vanematest inimestest, siiski oleksin soovitanud kindlalt kõikidel käia kuulamas Kadriorus nii suurepärast kontserdit kui oli see. Minu lemmikute hulke sellelt kontsertilt kuulusid J.Brahmsi ja E.Mägi teosed loodan neid meloodiajaid mujaltgi endale kõrvu püüda.
Keelatud kehaasendite kasutamine Lisategevuste harrastamine Kontakti pikaajaline katkestamine Liiga staatiline esinemisasend Heaks esinejaks ei kujuneta üleöö. Kujunemine toimub etapiti. Pinge Teen ära Naudin esinemist Kuulaja on kõige tähtsam Esinemine tekitab stressi. Sellest tuleneb ja selle tagajärjel võimendub hirm esinemise ees. Oluline on leida midagi, ükskõik mida, mis aitaks esinejal tunda seost auditooriumiga. Inimene ise loob endale hirmu! AITÄH!!! Kasutatud kirjandus: Sirje Pree "Sotsioaalpsühholoogia 2" Hägg G. Praktiline kõnekunst. 2003, 2004 http://et.wikipedia.org/ http://www.annaabi.com/
edu.Ära näi närviline.Pane sissejuhatus ja lõppsõna kirja.Jõua varakult kohale.Enneta probleemid ja pane lahendused kirja. 24. Milline on kehakeele roll kõnepidamisel? Mõjutab usutavust ning publiku usaldust. 26. Milline on keelekasutuse roll kõnepidamisel? Stiili valik on oluline ning peab vastama publiku tüübile täielikult, sest vastasel jhul ei võta publik kõnelejat tõsiselt ja sel juhul kaob igasugune mõte esineda 27. Mida tähendab silmside auditooriumiga ja miks on see oluline? Silmside auditooriumiga on esimene märk sellest, et toimub kõneleja suhtlemine auditooriumiga. Kui kaob silmside auditooriumiga, kaob ka auditoorium. 28. Millal tegelikult algab ja lõpeb esinemine ja miks? Lavale astumise ja lavalt lahkumisega, sest lavale ilmumine loob esmamuljed ning lavalt lahkumine kinnistab need. 29. Mida ei tohi esineja teha enne kõne alustamist, kõne ajal ja kõne lõpus? Ära alusta ega lõpeta vabandustega
Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel Hea psühholoogilise kontakti korral puuduvad hirm, viha, ebameeldivus, vastikus, ärevus, põlgus jne. Kontakti saamiseks on vaja positiivset (või vähemalt neutraalset) hoiakut teise suhtes. Psühholoogiline kontakt ja suhtlemisakti neli etappi I Ümberlülitumine endalt partnerile - Sisemine valmisolek suhtlemiseks. Sa ,,näed" teist
ruumi suuruse, kuulajate arvu ja sinu esinemise eesmärgiga? Kuidas seda istumist selliseks, nagu sa seda vajad? 19. Milline on varustuse kuldreegel? Miks? Ära usalda kedagi peale iseenda. 20. Mis on lavahirm ja kuidas sellest jagu saada? Alustades kerge kõhedustundega enne kõnelemist, lõpetades halvava hirmuga publiku ees. Selgita välja, mida kardad. Jõua varakult kohale. Pane sissejuhatus ja lõppsõna kirja. 21. Mida tähendab silmside auditooriumiga ja miks on see oluline? Vaata inimesi, taasta mõtte lõpus silmside, ära vaata aknast välja, ära vaata ühte punkti, ära tagumisi ridu unusta, ära vaata üle publiku peade, ära lase märkmetel silmsidet rikkuda.Publik tunneb, et suhtled nendega. 22. Mida ei tohi esineja teha enne kõne alustamist, kõne ajal ja kõne lõpus? Vabandada! 23. Mis on ekspromptkõne ja kuidas selleks valmistuda? Ole valmis, loe palju, hoia end erinevate teemadega kursis
• Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. • Märgi liigid • . Ikoon – taotleb sarnasust objektiga • 2. Index – taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga • 3. Sümbol – märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid: • saatja peab teadma, mida t ä p s e l t ta tahab öelda • saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda • teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt • saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda • peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid • saatja kohuseks on välja arendada ka tagasiside kanalid, et hinnata reaktsiooni ja vajadusel suhtlust korrigeerida. VAJADUSED MOTIVATSIOON – üldisem asjaolude kogum, mis inimest tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab.
lahendamise programm kõigis süsteemile olulistes protsessides". Palmaru,PM19.02.09 Intertekstuaalsus - Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine, uue tähenduse v paralleelsete tähenduste loomine. Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid: · saatja peab teadma, mida t ä p s e l t ta tahab öelda · saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda · teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt · saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda · peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid · saatja kohuseks on välja arendada ka tagasiside kanalid, et hinnata reaktsiooni ja vajadusel suhtlust korrigeerida. Miks vastuvõtjal võib sõnum saamata jääda või miks ta seda adekvaatselt ei mõista?
33. Kuidas jagu saada lavahirmust? *Selgita välja, mis sind närvi ajab *Muuda oma arusaamasid *Mõista, kuidas publik end tegelikult tunneb *Pane sissejuhatus ja lõppsõna kirja *Enneta probleeme ja pane lahendused Valmis *Jõua varakult kohale *Ära oma närvilisuse pärast vabanda *Vaata, mida sööd 34. Milline on kehakeele roll kõnepidamisel? 35. Millised on keelekasutuse reeglid kõnepidamisel? 36. Mida tähendab silmside auditooriumiga ja miks on see oluline? 37. Millal tegelikult algab ja lõpeb esinemine ja miks? 38. Mida ei tohi esineja teha enne kõne alustamist, kõne ajal ja kõne lõpus? 39. Millised on puldi kasutamise käsud ja keelud? *"Barjääri" argument on müüt *Kasuta pulti kui strateegilist abivahendit *Vaata puldi taga liikudes oma märkmeid *Sobilikul hetkel võid puldi taha "peitu pugeda" *Ära toetu või klammerdu puldile 40. Millised on mikrofoni kasutamise käsud ja keelud
ärge vastake küsimusele halvustava kehakeelega ärge rünnake küsijat Vastamine: vastake lühidalt viidake oma esinemisele defineerige terminid viidake kogemustele ärge oletage, et teate küsimust ärge laske endale sõnu suhu panna ärge andke alusetuid lubadusi ärge teeselge vastamist ärge jääge lootma, et teile mingi kindel küsimus esitatakse hoidke vastates silmsidet kogu auditooriumiga vajadusel kasutage vastamisel auditooriumi abi tarvidusel pange küsimus ise konteksti ärge langege kasküsimuste lõksu ärge vastake oletuslikele küsimustele ärge laske end sundida edetabeleid koostama valele eeldusele tugineva küsimuse puhul lükake see eeldus ümber mitmeosalise küsimuse puhul vastake igale osale eraldi Eriolukorrad vastamisel: Küsija segab kogu aeg vahele. Ärge laske end segada, vastake lõpuni.
ärge vastake küsimusele halvustava kehakeelega ärge rünnake küsijat Vastamine: vastake lühidalt viidake oma esinemisele defineerige terminid viidake kogemustele ärge oletage, et teate küsimust ärge laske endale sõnu suhu panna ärge andke alusetuid lubadusi ärge teeselge vastamist ärge jääge lootma, et teile mingi kindel küsimus esitatakse hoidke vastates silmsidet kogu auditooriumiga vajadusel kasutage vastamisel auditooriumi abi tarvidusel pange küsimus ise konteksti ärge langege kas-küsimuste lõksu ärge vastake oletuslikele küsimustele ärge laske end sundida edetabeleid koostama valele eeldusele tugineva küsimuse puhul lükake see eeldus ümber mitmeosalise küsimuse puhul vastake igale osale eraldi Eriolukorrad vastamisel: Küsija segab kogu aeg vahele. Ärge laske end segada, vastake lõpuni.
tea, et sa kardad, sina tead mida pead publikule edasi andma mis infot) Kolmandaks pane sissejuh ja lõppsõna kirja, enneta probleeme ja kirjuta lahendused valmis, jõua varakult kohale, ära vabanda oma närvilisuse pärast, jälgi mida sööd. 24. Milline on kehakeele roll kõnepidamisel? Väga tähtis , 55% jõuab sõnum kuulajateni/vaatajateni kehakeele põhjal 25. Milline on keelekasutuse roll kõnepidamisel? Üsna väike, ainult 7%. 26. Mida tähendab silmside auditooriumiga ja miks on see oluline? See tähendab seda, et sa vaatad publikusse, otse inimestele silma, mitte üle nende peade ega aknast välja ja ei jõllita ühte punkti ega ole kinni oma märkmetes. Samuti ei tohi unustada tagumisi ridu ega ääri. Silmside tekitab sinu ja publiku vahel tunde nagu räägiksid otse neile väga siiralt. Ja tegelikult sa seda teedki aga ka neile peab selline mulje jääma. 27. Millal tegelikult algab ja lõpeb esinemine ja miks? Lavale astumisega algab ja lavalt
närvilisuse pärast vabanda *Vaata, mida sööd 24. Milline on kehakeele roll kõnepidamisel? kehakeelega võite reeta kõik kui olete laval ise igavlev ja loete tuimalt teksti muutub ka kuulajatele tekst igavaks, kui olete aga liiga rahmeldav siis ei suuda ka kuulajad teiega sammu pidada 25. Milline on keelekasutuse roll kõnepidamisel? inimestel on meeldivam kuulata kui kõne on puhtas keeles ehk on arusaadavad sõnad ja pole slängi 26. Mida tähendab silmside auditooriumiga ja miks on see oluline? annab auditooriuile mõista et te ikka suhtlete nendega mitte lihtsalt ei loe teksti maha või ei räägi iseendaga 27. Millal tegelikult algab ja lõpeb esinemine ja miks? hetkel kui esitaja asutub lavale 28. Mida ei tohi esineja teha enne kõne alustamist, kõne ajal ja kõne lõpus? :*ära nendi, et oleksid meelsamini kuskil mujal*ära nende et sa ple ette valmistnud*ära tee
kardad 22.Kehakeele roll- Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotada järgnevalt:*7% verbaalne(sõnad)*38% vokaalne(hääle valjus,rütm jne.)*55%kehakeel(põhiliselt näoilme) 23.Keelekasutus-*kasuta kõnekeelt*kasuta lihtsat keelt*kasuta mõjuvaid sõnu*väldi pikki lauseid*ole konkreetne*väldi zargooni*väldi võõrsõnu ja väljendeid*ole ettevaatlik lühenditega 24.Silmside auditooriumiga ja selle olulisus-*vaata inimesi*taasta mõtte lõpus silmside*ära vaata aknast välja*ära vaata ühte punkti*ära tagumisi ridu unusta*ära vaata üle publiku peade*ära lase märkmetel silmsidet rikkuda Tähtsus-kaob juttu usutavus-ja publiku tähelepanu hajub .26.mida ei tohi teha kõne algul:*ära nendi, et oleksid meelsamini kuskil mujal*ära nende et sa ple ette valmistnud*ära tee
• sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., Kultuur/subkultuur – keskkond, milles märgid ja koodid toimivad; Intertekstuaalsus - Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine, uue tähenduse v paralleelsete tähenduste loomine. Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid • saatja peab teadma, mida t ä p s e l t ta tahab öelda • saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda • teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt • saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda • peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid • saatja kohuseks on välja arendada ka tagasiside kanalid, et hinnata reaktsiooni ja vajadusel suhtlust korrigeerida VAJADUSED • MOTIVATSIOON – üldisem asjaolude kogum, mis inimest tegutsema paneb ning tegutsemas hoiab.
Selgelt liigendatud kõne aitab kuulajatel tajuda selle ülesehitust ning seetõttu ka kõne sisu paremini mõista. Alljärgnevalt on kõne jaotatud kolme ossa, juttu tuleb kõne sissejuhatusest ehk alustamisest, teema arendusest ning lõppsõnast. Igal kõne osal on oma eesmark, mida tuleb kõne koostamisel silmas pidada. Kõne alustamine Julge pealehakkamine on pool võitu. Eesti vanasõna Meeldejaava algusega võidab kõneleja kuulaja usalduse. On mitmeid võimalusi saavutada auditooriumiga hea kontakt, kuid ükskõik millist meetodit kõneleja ka ei kasutaks, on peaasi, et ta mõjuks kuulajatele loomulikult. Kui kõneleja seda ei suuda, tunnevad kuulajad end ebamugavalt ega soovi teda kuulata. Selleks, et kõne algus õnnestuks, on kasulik arvestada * kõneleja isikupära, * kõneolukorda, 5 * kuulajaskonda. Kõne esimesed minutid on väga olulised kuulajatega kontakti loomisel ning teema
Muidugi peavad auditooriumil olema lugemisoskus ja muud vajalikud oskused. Oluline on ka kättesaadavuse ja sobivuse kindlaksmääramine. Nt võib sihtauditooriumi hulgast välja arvata lapsed alla kindla vanusepiiri. Potentsiaalset auditooriumi võib piiritleda ka inimestega, kellel on kasutamisharjumused ja poolehoid selle meedia suhtes. Mõnikord tuleb auditooriumi puhul arvestada päevaaega, kas on tegemist hommikuse, päevase või õhtuse auditooriumiga. Kolmas tsoon määrab järgmise meediapubliku taseme: raadio- või televisioonikanali, programmi vms poolt kaetava tegeliku auditooriumi. Seda kaetavuse näitajat kasutatakse tavaliselt müügi, külastatavuse ning tellimuste mahu, loetavuse näitajate ja auditooriumi reitingute puhul jne. Neljas ja kõige sisemine tsoon näitavad tähelepanu kvaliteeti ja teate potentsiaalset mõju, mida osaliselt saab empiiriliselt mõõta.
Organisatsioonidel puudub integreeritud lähenemine kommunikatsioonile ja oskus seostada kommunikatsiooni kogu organisatsiooni tegevusega. Sisekommunikatsiooni roll on eestis veel tähtsustamata. Organisatsioonid ei oska täpselt formuleerida oma sõnumeid. Organisatsioonid ei oska ajakirjandusse suhtuda kui oma partnerisse Organisatsioonid ei oska määratleda oma olulisi sihtrühmi, väga sageli suheldakse umbmääraselt ja ananüümse auditooriumiga. Organisatsioonid ei oska kasutada akadeemilisi teadmisi praktikas. Oorganisatsioonides ei ole alati esikohal aus kommunikatsioon ja selge ning läbipaistev tegutsemine. Organisatsioonid kardavad negatiivsete sõnumite sattumist ajakirjandusse. Suhtekorraldus: põhieesmärgid, funktsioonid ja alaliigid Suhtekorraldus on rakenduslik sotsiaalteadus, organisatsiooniteooria haru, millesse annavad
(raha ja kaupade) vahetamist. (Encyclopedic Dictionary of Semiotics 1992:12) Reklaamikeel - eesmärgiks lakoonilisus, täpsus, väljenduslikkus, emotsionaalsus, veenvus, ... Iseloomulik omadus – kõikvõimalike väljendusvahendite rohkus ning piiridel balansseerimine (NB! moel, mis täidab reklaami eesmärki ja ei kahjusta brändi). Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid: • Saatja peab teadma, mida täpselt ta tahab öelda. • Saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda. • Teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt. • Saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda. • Peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid. • Saatja kohuseks on välja arendada ka tagasiside kanalid, et hinnata reaktsiooni ja vajadusel suhtlust korrigeerida. Miks vastuvõtjal võib sõnum saamata jääda või miks ta seda adekvaatselt ei mõista?
teadmiste ja oskuste järele täiesti olemas. Uurimistulemused annavad aluse väita, et vajatakse mitte niivõrd esmatasandi koolitusi uutes ja seni tundmatustes valdkondades, kui just täiendkoolitusi juba olemasolevale teadmistebaasile lisaks. Töötajate meeskonnavaim on kõrge ja omavaheline suhtlemine ning grupitöö tase rahuldav, inimesed on avatud efektiivseks koostööks. Väidet toetavad nii sisekoolituste eelistamine avatud auditooriumiga avalikele koolitustele, valdavalt positiivsed hinnangud üksiktöötajate omavahelistele suhetele kui ka soodustav suhtumine meeskonnatöö korraldamisse. 46 Meeskonnatöö ja omavaheliste jäikade suhete põhjuseid võib olla mitmeid erinevatest isiksustest, positsioonidest, arusaamadest, tööülesannetest jms tulenevad, kuid küsitluste tulemused võimaldavad avaldada kindlat arvamust, et probleemid on
transformeerimine, uue tähenduse v paralleelsete tähenduste loomine. Reklaamikeel - eesmärgiks lakoonilisus, täpsus, väljenduslikkus, emotsionaalsus, veenvus, ... Iseloomulik omadus kõikvõimalike väljendusvahendite rohkus ning piiridel balansseerimine (NB! moel, mis täidab reklaami eesmärki ja ei kahjusta brändi) Eduka kommunikatsiooni võtmefaktorid: · saatja peab teadma, mida t ä p s e l t ta tahab öelda · saatja peab teadma, millise auditooriumiga ta tahab suhelda · teade tuleb kodeerida vastuvõtjale arusaadavalt · saatja peab teadma, millist reaktsiooni ta vastuvõtjas tahab esile kutsuda · peab valima kõige efektiivsema kanali või kanalid · saatja kohuseks on välja arendada ka tagasiside kanalid, et hinnata reaktsiooni ja vajadusel suhtlust korrigeerida. Miks vastuvõtjal võib sõnum saamata jääda või miks ta seda adekvaatselt ei mõista?
annaabi.ee 
