Selle levik algas pärast II maailmasõda. Schönbergi kuulsaim teos on "Kuu Pierrot". Ekspressionistlik muusika muutus abstraktseks (hallutsinatsioonid, eksootika, erootika, müstika). Arnold Schönberg Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed teosed on kirjutatud romantislikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia tsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia. Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas.
Pärnu 2015 Arnold (Franz Walter) Schönberg (13. september 1874 Viin – 13. juuli 1951 Los Angeles) oli juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed heliteosed on kirjutatud romantistlikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia otsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia. Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas. Oma esseistikas käsitles ta muusika esteetilisi ja eetilisi
aastani) Sümfooniline poeem "Pelleas ja Mélisande" ( võtab kasutusele kvartharmoonia). Sümfooniline kantaat "Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele Jõuab atonaalsuseni ( helistikest loobumiseni) järkjärgult. Lühiooper "Ootus" ise nimetas seda "Hirmuunenäoks". ( Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). Melodraama "KuuPierrot" naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS! ... Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides. III periood seeriatehnika Jõuab dodekafooniani. Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõiki 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi
kirjutas enamasti klaveriteoseid, teosed peegeldasid sageli tema eraelu, kasutas oma teostes pentatoonilist helirida 7. Raveli loomingust 3 fakti. tuntuim teos “Bolero”, tema muusikal on täpne ja selge vorm, huvitus jazzmuusikast ja kasutas seda ka oma loomingus 8. Raveli kuulsaim teos, kirjelda. “Bolero”, esiettekanne toimus 1928. aastal, teos oli üheosaline, algselt komponeeritud balletina 9. Atonaalse muusika mõiste. Muusikateos, kus pole kindlat helistikku 10. Aleatoorika mõiste. Juhuslikkuse muusika 11. Ekspressionismi kuulsaim helilooja, muusikateos. Arnold Schönberg melodraama ,,KuuPierrot” 12. Mis stiilis kirjutas A.Honegger , tema kuulsaima teose sisu. neoklassitsism ,,Pacific 231”
6. Debussy loomingust 3 fakti a) kaugete helistike ootamatu vastandamine b) tähelepanu rikkalikel kõlavarjunditel c)faktuuri mitmeplaanilisus 7. Raveli loomingust 3 fakti a) pööras tähelepanu muusika rütmilisele küljele b) tema lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid c) konkreetne muusikateose faktuur ja vorm 8. Raveli kuulsaim teos, kirjelda "Boolero" - kujutab endast 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika 9. Atonaalse muusika mõiste - Muusikateos, kus pole kindlat helistikku 10. Aleatoorika mõiste - Juhuslikkuse muusika 11. Ekspressionismi kuulsaim helilooja, muusikateos - Arnold Schönberg, teos "Kolm klaveripala" ?? 12. Mis stiilis kirjutas A. Honegger, tema kuulsaima teose sisu kirjutas neoklassitsismi stiilis, "Pacific 231" - antakse edasi auruveduri hääli 13. Mis stiilis kirjutas C. Orff, tema kuulsaima teose sisu stiilist pole aimugi, Rändil on neo-barokk :D "Carmina burana" - 13. sajandi
sajandi esimestel aastakümnetel • Helilooja tunnete ja mõtete väljendamine • Muljete jäädvustamine, kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine • Süvendatud huvi inimese siseelu vastu • Konflikt ümbritseva maailmaga, mäss jõuetus, äärmuslikud emotsioonid • Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus Arnold Schönberg (1874-1951) • Loomingus erinevad etapid Melodraama “Kuu-Pierrot” (Pierrot lunaire, 1912), naishäälele ja kaheksale instrumendile –atonaalse perioodi tippteos • Atonaalsus – kõigi helide võrdväärsus, nende sõltumatus põhihelist • Kasutab siin kõnelaulu (Sprachgesang) • Dodekafoonia ehk seeriatehnika- (dodeka 12) kompositsioonimeetod, mis põhineb 12 heli täielikul võrdväärsusel • Alban Berg • Anton Webern Serialism – peale helikõrguste on matemaatilise täpsusega organiseeritud ka muud väljendusvahendid “Viis pala orkestrile” Schönberg, Berg, Webern – Uus Viini koolkond!
Schönbergi loomingus.Arnold (Franz Walter) Schönberg [Schoenberg] (13. september 1874 Viin 13. juuli 1951 Los Angeles), juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20.sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Schönbergi esimesed teosed on kirjutatud romantistlikus ja hilisromantistlikus helikeeles. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia otsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia.Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas. Oma esseistikas käsitles ta muusika esteetilisi ja eetilisi aspekte
oma loomingus sopranihäält kõigile teistele. 1917 20 aastail oli ta oli kompositsiooniõpetaja Berliini konservatooriumis. 1919 24 juhatas ta Viini Riigiooperit. 1933 35 oli Reichsmusikkammer`president ja Hitleri võimu poolt soositud. Richard Strauss Suri 1949 aastal Garmischis. Richard Straussi muusikastiili iseloomustavad: * tihe side kirjandusega, programmilisus (Literaturmusik) * üldkarakter sageli dramaatiliselt pingeline ja kirglik * harmoonia tonaalse ja atonaalse vahepeal * äärmiselt värvikas orkestratsioon, kiire pillide vaheldumine, arendas edasi Berliozi orkestriõpetust (Straussi ork.- õpik 1904). * kasutab lühikesi karakteerseid teemasid: "Ma piirdun alati lühikeste teemadega, kuid see-eest oskan nii fraseerida, et väänan neist kõik, mis võimalik." * meloodiate kontrapunktiline ühendamine, tihe faktuur * hilisel perioodil neoklassitsistlikud tendentsid: selge tonaalsus, vorm, ideaaliks Mozart.
ja orkestrile. 1 II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper ,,Ootus" 1909. a. - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. ,,Kuu" - Pierrot (1912) - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. 1913.- 1922. aastal loomingu paus. III periood 1923-1951 dodekafoonialine muusika. Dodekafoonia ehk kaksteisttoontehnika ehk kaksteisthelitehnika ehk helikõrguste serialism on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Dodekafoonia üks rajajaid oli Arnold Schönberg ning dodekafoonia tekkimisele aitas
Õppis aasta Lyonis kõrgema matem.kursustel, et astuda tehnikaülikooli, kuid otsustas viimasel hetkel ümber ning astus 1942 Pariisis kons.-i. Ei saanud sisse klaveri erialale ning asus õppima komp., osales Messiaeni harmooniatundides ning paistis silma erakordselt andeka muusikaanalüüsijana.Tudengina mässas "romantismi-pohmeluse" vastu, mida heliloojad- muusikud tema arvates põdesid, ning pidas ka paljusid modernistlikke heliloojaid liiga vähe radikaalseteks. Oli veendunud atonaalse muusika pooldaja ning lähtus põhijoontes Schönbergi dodekafoonilisest tehnikast, eriti aga Weberni hilisloomingust ja Messiaeni klaveripalast "Mode de valeurs et d'intensités", ning oli üks serialismi väljaarendajatest. Heliloojana saavutas kuulsuse juba päris varaste teostega, eriti tänu Teisele klaverisonaadile (esiet. Darmstadti suvekursustel 1952, Yvonne Loriod). Darmstadt oli 1950ndatel Euroopa
Ekspressionism ja uusiviini koolkond- 20 sajandi esimestel aastakümnenditel ilmunud uus vool. Ekspressionistlikule kunstile on iseloomulik süvendatud tähelepanu inimese siseelus toimuvate protsesside ja nendeväljenduse vastu. Austria ahelilooja Arnold Schönberg oli muusikas peamiselt iseõpija. Tema tegevus jaotub kolme suurde perioodi: esimene neist on tugeva ekspressionistliku kallakuga hilisromantiline, järgnev oli atonaalse loomingu periood ja hilejm dodekafoonia periood. Scönbergi dodekafoonilist tehnikat hakkasid kohe edasi arendama Alban Berg ja Anton Webern, kes olid mõlemad tema õpilased. Neid kolme heliloojat nimetatakse 20 sajandi muusikas uusviini koolkonnaks. Paul Hindemith- 20 sajandi üks mitmekülgseim helilooja. Äärmiselt produktiivne helilooja, kes kirjutas praktiliselt kõikides zanrides. Hindemithi 1920. Aastate loomingus põimuvad
ARNOLD SCHÖNBERG (1874-1951) Sünd Viinis. Pani alusemuusikalistele uuendustele. Ekspressionismi, atonaalse muusika, dodekafoonia rajaja. Sünd saapavabrikandi peres, hea haridus. 8a. algavad viiulimängu õpingud. Algavad loomektsetused. Edasine õppimine katkendlik, seotud erinevate õpetajatega, põhjuseks isepäisus. Seetõttu on ta iseõppija. Karjäär on muljetavaldav nii helilooja, dirigendi kui ka pedagogina.juhatab aastaid tööliskoore. 1901 abiellub ja siirdub Berliini, 1903 naaseb viini, asutab Loovate Helikunstide Ühingu. 1925 asub tööle Berliini
· 20. sajandi esimestel aastakümnetel · Helilooja tunnete ja mõtete väljendamine · Muljete jäädvustamine, kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine · Süvendatud huvi inimese siseelu vastu · Konflikt ümbritseva maailmaga, mäss jõuetus, äärmuslikud emotsioonid · Esimese maailmasõja eelne katastroofiaimdus Arnold Schönberg (1874-1951). Loomingus erinevad etapid Melodraama "Kuu-Pierrot" - naishäälele ja kaheksale instrumendile atonaalse perioodi tippteos Atonaalsus kõigi helide võrdväärsus, nende sõltumatus põhihelist Kasutab siin kõnelaulu. On muusikas tonaalsuse vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse puudumist. Serialism - peale helikõrguste on matemaatilise täpsusega organiseeritud ka muud väljendusvahendid "Viis pala orkestrile" . 7 6. Hilisromantism 20
"Arhitektoonika" (1984 - 1992). Need on erinevatele koosseisudele mõeldud iseseisvad teosed ning ei moodusta terviklikku tsüklit. Näiteks "Arhitektoonika I" (1984) on puhkpillikvintetile, "Arhitektoonika IV" (1990) viiulile, fagotile, baritonsaksofonile ja süntesaatorile ning "Arhitektoonika V" elektrikitarrile ja klaverile. · Ka kammermuusikas huvitab Tüüri ühelt poolt tonaalse (ja selge meetrumiga) ning teiselt poolt atonaalse (ja väga keerukate rütmidega) muusika ühendamine ühes ja samas teoses. Esimene kujundiring seostub sagedamini keelpillikõlaga, samuti elementidega vanemast muusikast (gregooriuse laul, renessansi- ja barokiajastu muusika). Teine, rõhutatult kaasaegne kujundimaailm seostub sagedamini puhk- ja löökpillidega, sageli kasutab ta sel puhul ka pillide ebatraditsioonilisi mänguvõtteid või tämbrite elektroonilist töötlemist.
looduspilte või olustikustseene nagu lindude laul, lahingustseenid jms. Madrigal ja Gesualdo Madrigal itaalia peen ja kunstipärane lauluvorm, polüfooniatehnikas. Sellel on filosoofiline, erootiline või religioosne algtekst. Madrigal arenes välja ansamblimadrigaliks. Ansamblimadrigalidega hiilgas eriti Venosa vürst Carlo Gesualdo. Tema äärmuslik helikeel on ere näide sajandivahetuse manerismist ning oma viimastes, 5. ja 6. madrigalikogumikus on ta jõudnud kohati päris atonaalse helikeeleni. Frottola ja villanella Itaalia rahvalikud laulutüübid olid frottola (rütmikas tantsulaul, domineeris ülemise hääle meloodia) ja villanella (rõhutatud algelise kõlaga ja tekstita refrääniga, nt. fa-fa-fa) Lautolaul ja Dowland Inglismaal oli populaarne lauto saatega soololaul ehk aaria, mille väljapaistvaim autor oli John Dowland. Dowland oli meloodiaande poolest kuulus üle Euroopa. Tema laulutekstid on palju poeetilisemad kui inglise madrigalistide tekstid. Tema
Jacobseni poeemist, mis räägib kuningas Waldemari ja neiu Tove armastusest. II Üleminekuperiood Shönberg loobub gigantomaaniast ja kirjutab hoopis kammerteoseid. Sellel ega ka järgmisel perioodil ei kirjutanud ta orkestri suurvorme. Küll aga vokaalseid lavalisi suurvorme. Antud perioodil on märgatavad ekspressionistlikud tendentsid. See on vaheetapp atonaalsuseni. Dissonants, sagenevad kromatismid viisid helistikutunnetuse nõrgenemiseni ja lõpuks kadumiseni. Esimese atonaalse teose kirjutas ta 1909 "Kolm klaveripala". Samal aastal kirjutas ta lühiooperi nimega "Ootus". Naisest, kes kujutleb oma kallima tapmist või meenutab seda. Sisemonoloogist ei selgugi, kummaga on tegu. Shönberg avas selle teosega ekspressionistliku teatri uksed. Ooperi muusika lähtub monoloogilise teksti süntaksist. Orkester on suur, kuid orkestratsioon üsna hõre. Atonaalse perioodi tippteos "Kuu-Pierrot" (Pierrot Lunaire), tegu on
,,Ootus", mis helilooja ise nimetas ,,hirmuunenäoks". ,,Ootus" on ühe tegelasega monodraama, kus naine suurest armukadedusest tapab oma kallima. Kuigi ooper valmis 1909, jõudis ooper esietenduseni Zemlinsky dirigeerimisel alles 1924.aastal Prahas. Tänapäeval esitatakse ,,Ootust" kontsertettekandes, lavastatakse aga haruharva. Melodraama ,,Kuu-Pierrot" (1912) naishäälele ja kaheksale intsrumendile on Schönbergi atonaalse perioodi tippteos. Uuenduslik on laulja vokaaltehnika: Schönberg kasutab siin esmakordselt kõnelaulu, mis on selline vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpselt rütmi, kuid helikõrgust intoneerib ligilähedaselt, pooleldi nagu meloodiliselt rääkides. Helilooja antonaalse perioodi viimane kompositsioon on kahekümne minutiline lühiooper ,,Õnnelik käsi" (1913), mille Schönberg kirjutas enda libretole. Kompositsioonilt on see lähedane
· Sümfooniline poeem ,,Pelleas ja Melisande" (võtab kasutusele kvartharmoonia) · Sümfooniline kantaat ,,Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atoonaalsusele · Jõuab atonaalsuseni (helistikest loobumiseni) järk-järgult · Lühiooper ,,Ootus" ise nimetas seda ,,Hirmuunenäoks". (Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). · Melodraama ,,Kuu-Pierrot" naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS! · Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides. III periood seeriatehnika · Jõuab dodekafooniani · Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõiki 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on
Sümfooniline poeem "Pelleas ja Mélisande" ( võtab kasutusele kvartharmoonia). Sümfooniline kantaat "Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele Jõuab atonaalsuseni ( helistikest loobumiseni) järk-järgult. Lühiooper "Ootus" ise nimetas seda "Hirmuunenäoks". ( Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). Melodraama "Kuu-Pierrot" naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS! Kõnelaul vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides. Kolmas periood Jõuab dodekafooniani. Dodekafoonia aluseks on 12 heliline seeria ehk rida, mis sisaldab valikulises järjestuses kromaatilise helirea kõiki 12 nooti. Tingimuseks on aga, et ükski neist ei tohi korduda enne, kui ülejäänud 11 on kõlanud. Algkuju
1899 keelpillisekstett Selginenud öö , sümf. poeem Pelleas ja Melisande. II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusi- kas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper Ootus 1909 - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. Kuu- Pierrot 1912 - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. III per. 1923-1951 dodekafooniline muusika. Dodekafoonia on 12 heli tehnika. Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kõik 12 nooti. Reegel on, et ükski heli ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud. Schönbergi teoseid Orkestrivariatsioonid 1928, ooper Moses ja Aron 1932 Klaverikontsert 1942, viiulikontsert 1936, Kantaat Ellujääja Varssavist 1947.
11. Richard Strauss - sümf poeem "Nii kõneles zarathustra" 12. Richard strauss - Sümf poeem " Don Juan" 13. Richard Strauss - laul Befreit 14. Richard Strauss - ooper vaikiv naine. Morasuse aaria Muusika Page 12 Arnold Schönberg 2. september 2010. a. 14:45 Austria 1874-1951 Viinis sündinud helilooja on suurtele muusikalistele uuendustele alusepanija. Ta on ekspressionismi, atonaalse muusika ja dodekafoonia rajaja. Schönberg sündis saapavabrikandi perekonnas Viinis. 8- aastaselt algavad viiulimängu õpingud. Kohe algasid ka loomekatsetused. Edasised õpingud on katkendlikud ja seotud erinevate pedagoogidega. Sellest tulevnevalt jäi schönberg põhiliselt iseõppijaks. Vaatamata sellele on tema muusikaline karjäär muljetavaldav helilooja, dirigendi ja pedagoogina. Loominguline tegevus jätkus hoogsalt. Aastaid juhatas ta tööliskoore. 1901 abiellus ja siirdus berliini
1899 keelpillisekstett Selginenud öö , sümf. poeem Pelleas ja Melisande. II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusi- kas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper Ootus 1909 - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. Kuu- Pierrot 1912 - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. III per. 1923-1951 dodekafooniline muusika. Dodekafoonia on 12 heli tehnika. Teose aluseks on 12- heliline rida e. seeria, mis sisaldab valikulises järjestuses kõik 12 nooti. Reegel on, et ükski heli ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud 11 on kõlanud. Schönbergi teoseid Orkestrivariatsioonid 1928, ooper Moses ja Aron 1932 Klaverikontsert 1942, viiulikontsert 1936, Kantaat Ellujääja Varssavist 1947.
kammersümfoonia nr.1 See loominguperiood on mõjutatud ekspressionismist. Ta kasutas rohkem dissonantse ja kromatisme, harmoonia pingestus. Esimene täiesti atonaalne pala on „Kolm klaveripala“ (1909). 1909. lühiooper „Ootus“ suure orkestriga (Schönberg ise on selle ooperi kohta öelnud õudusunenägu). Monumentaalne lühiooper „Õnnelik käsi“. „Kuu-Pierot“ – melodraama kõnehäälele (naishäälele) ja orkestrileAtonaalse perioodi tippteos, mis on kirjutatud 1912 ja mille aluseks on 21 sümbolistlikku luuletust Belgia luuletajalt. „Kuu-Pierot“ on kõige ekspressionistlikum teos, kus esineb kõnelaul (pooleldi rääkides). Schönberg kasutab kõnelaulu ka „Öö’s“. 3) Seeriatehnika periood Schönberg otsis tükk aega (kümmekond aastat), mida ta teeb ja jõudis lõpuks dodekafooniani (kui kaheteistkümnest helist on üks kõlanud, ei tohi see enne korduda, kui
1912 Gurre- laulud vok.- sümf. teos solistile, koorile , orkestrile. 1911 sümf. poeem Pelleas ja Melisande. II periood 1910- 1916 op. 11 22 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper Ootus 1909 - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. Kuu- Pierrot 1912 - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. 1913- 1922 loomingu paus. 19 III per. 1923-1951 dodekafooniline muusika. 1923 Viis klaveripala (dodekafoonia esmakordne kasutamine viimases osas ja dodekafooniline klaverisüit. Dodekafoonia on 12 heli tehnika. Schönbergi teoseid Orkestrivariatsioonid 1928, ooper Moses ja Aron 1932 Klaverikontsert 1942, viiulikontsert
või olustikustseene nagu lindude laul, lahingustseenid jms. Madrigal ja Gesualdo Madrigal itaalia peen ja kunstipärane lauluvorm, polüfooniatehnikas. Sellel on filosoofiline, erootiline või religioosne algtekst. Madrigal arenes välja ansamblimadrigaliks. Ansamblimadrigalidega hiilgas eriti Venosa vürst Carlo Gesualdo. Tema äärmuslik helikeel on ere näide sajandivahetuse manerismist ning oma viimastes, 5. ja 6. madrigalikogumikus on ta jõudnud kohati päris atonaalse helikeeleni. Frottola ja villanella Itaalia rahvalikud laulutüübid olid frottola (rütmikas tantsulaul, domineeris ülemise hääle meloodia) ja villanella (rõhutatud algelise kõlaga ja tekstita refrääniga, nt. fa-fa-fa) Lautolaul ja Dowland Inglismaal oli populaarne lauto saatega soololaul ehk aaria, mille väljapaistvaim autor oli John Dowland. Dowland oli meloodiaande poolest kuulus üle Euroopa. Tema laulutekstid on palju poeetilisemad kui inglise madrigalistide tekstid
annaabi.ee 
