Juhendaja: ..... Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Atlase Mõiste.............................................................................................................................. 4 17. saj ja varem ilmunud kaubanduslikult ja kartograafiliselt tähtsad atlased............................5 Novus Atlas.............................................................................................................................5 Dell' Arcano del Mare............................................................................................................ 5 Theatrum Orbis Terrarum....................................................................................................... 6 18
Emile oli keelatud Pariisis ja Genfis ning lasti avalikult põletada 1762, selle esmakordse avaldamise aastal. Prantsuse Revolutsiooni ajal oli Emile inspiratsiooniks uuele riiklikule haridussüsteemile. Mina isiklikult arvan, et see essee oli väga uudne selle aja kohta ja siiani on ta osaliselt seostatav praeguse elukorraldusega. Tahaksin arutleda mõne tema ütluse kohta... „Te kavatsete last maateaduses õpetada ja toote talle selleks gloobuse, tähistaeva, kaardi ja atlased. Millised kunstlikud aparaadid! Miks seesugused kujutised? Miks ei näita te talle kohe asja ennast, et ta vähemalt aru saaks, millest temaga kõneldakse?“ Ma olen osaliselt nõus selle väitega, kuid sellel on praeguse haridussüsteemi ja eluviisiga suured vastukõlad. Esiteks, õpilastel on ka muud teha vaja peale koolis käimise ja hommikust õhtuni koolis käimine, kuigi võibolla mitte iga päev, oleks juba liig
Küsimuse ja informandivaliku kriitika. - murdeuurijad kirjeldavad vaid väikest osa kogu murdest, vanemate naiste keel, kus puudub murde sotsiaalne varieerumine, tavaliselt on avalik keel ja puudub tegelik argikeel, räägitakse monoloogis, dialoogi pole. Diakriitikud nendega osutatakse häälikute pikkust ja kõrgust, helilisust ja helitust, häälikute moodustuskohti. Keskne: tähtede kohale pannakse märgid, mis osutavad häälikute pikkust. Keelekaardid ja-atlased D väljundiks on murdeatlased, mis näitavad eri vormide varieerumist valitud territooriumil. Kogutud materjal esitatakse keelekaartidena(tsitaat- ja sümbolkaardid) isoglossid- see on D keskne mõiste, mis eristab kahte piirkonda, mis kasutavad ühes sõnas erinevat keelelist vormi, muudes sõnades samu vorme. Isoglosse saab esitada kahel viisil: kas joon tõmmatakse sinna, kust läheb piir või ühendatakse piiril kohad, kus kasutatakse ühte või teist. Iga
Andmesides on võimalik kodeerida ühe signaalimuutusega enam kui 1 bitti, nii , et bood ja bit/s pole samatähenduslikud mõistes.Näiteks 9600 bit/s kiirusega modem töötab tavaliselt boodisagedusega 2400 boodi. Arvutid igapäevaelus Arvutid kodus Õppimine ja hobid- väga efektiivne õppimisvahend lastele ja täisealistele. Alustades lihtsatest rvuti programmidest lastele ja lõpetades võõrkeelte ja muude õppeainete täismahulist õppekursustega. Käsiraamatud,atlased ja entsüklopeediad -Ühele CD-ROM ile saab talletada mitu entsüklopeediaköidet , muud liiki elektroonilist käsiraamatut,atlast,ajakirjade või muude kataloogi. -Seejuures salvestatakse mitte ainult staatilisi tekste ja pilte(fotosid) , vaid ka muusikat, kõnet, filme ja videosalvestisi. -Meelelahutus -Mänge koos videoefektide rakendamisega -Peale selle osa arvutimänge omab selgelt õppematerjalist suunitlust (keeleõpet jt.) Võrku ühendatud arvutiga -Töötamine kodus
· Faktikirjandus on teadaolevaid tõsiasju esitav kirjandus, sageli populaarteadusliku kirjanduse sugemetega. Faktikirjandus püüab hoiduda oletustest ning esitab materjali kontrollitaval kujul. Erinevalt teaduskirjandusest ei pruugi faktikirjandus järgida teaduskirjanduse vorminõudeid. · Teabekirjandus on mingil alal kasutamiseks koostatud ja kergesti käsitletavad infokogumid: reisijuhid, kokaraamatud, käsiraamatud, juhendid, kartoteegid, andmebaasid, kaardid, atlased vms. · Õppekirjandus on õppeotstarbeline kirjandus: õpikud, töövihikud, juhendmaterjalid, näitlikud vahendid jmt. · Teatmekirjandus on süstemaatiliselt esitatud infokogumikud: sõnastikud, leksikonid, entsüklopeediad jmt. info kiireks leidmiseks. · Tarbekirjandus (utilitaarne kirjandus) on mingil praktilisel eesmärgil kasutamiseks koostatud tekstid: kataloogid, instruktsioonid, kasutusjuhendid, eeskirjad, lepingud, seadused jmt.
Koolibri, 2003. 12) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Eesti ja Euroopa. Koolibri, 2005. 13) Andres Tõnisson, Liisa-Kai Pihlak. Geograafia 7. klassile, 1.osa. Koolibri, 2011. 14) Lea Koppel, Ülle Liiber, Ene Saar. GEO 1. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium, 2008. 15) Lea Koppel, Ülle Liiber, Ene Saar. GEO 2. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium, 2010. 16) Lea Koppel, Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa. GEO 3. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium 2011. Atlased 17) Maailmaatlas. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, 2003, 2005. 18) Uus maailma atlas. Jana Seta, 2010. 19) Eesti atlas. AS BIT, TÜGI, 2007. Lisamaterjalid 20) Helle-Mai Pedastsaar, Tiia Pedastsaar. Geograafia mõisted 7.- 9. klassile. Eesti-vene- eesti sõnastik. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. 21) Lea Koppel. Põhikooli lõpetajale geograafia eksamist. Argo, 2008. 22) Õpilase geograafiasõnastik. Koostanud Liisa-Kai Pihlak. Koolibri, 2002. Kus said?
tunneb peamisi ranniku pinnavorme: luited, karid, saared, poolsaared; väärtustab Läänemerd elukeskkonnana Õppetegevus Läänemere suuremate lahtede, väinade, saarte ja poolsaarte märkimine kontuurkaardile; näitamine seinakaardil. Jää sulatamine, selle mõju ümbritsevale õhule. Rannikuala ja siseosa ilmaelementide (eeskätt õhutemperatuur) võrdlus. Lainetuse mõju pinnale, elustikule. Vee soolsuse mõju organismidele. 2 ÕPPEVAHENDID: looduskaardid, atlased, mitmesugused määrajad elustikuga tutvumiseks (puude-põõsaste määraja, samblike määraja, lindude määraja),seinatabelid, mudelid, mulaazid, luubid, kollektsioonid (nt käbide, viljade ja seemnete kollektsioonid), binokulaarmikroskoop, auvised Eesti loodusest, praktiliste tööde vahendid: mõõdulindid, erinevad kaalud, termomeetrid, läbipaistvad topsid vee liikumise uurimiseks erinevates pinnastes, katseklaasid,
trükised, auvised või elektroonilised teavikud; 4) võrguväljaanded. Sundeksemplarid, mida peab loovutama Sundeksemplare loovutatakse alljärgnevatest üle 50 eksemplari valmistatud infokandjatest ja auvistest ning üle 25 eksemplari valmistatud elektroonilistest teavikutest: raamatud, brosüürid (ka nende kordustrükid); perioodikaväljaanded: ajakirjad, ajalehed, info ja reklaamlehed jm.; jätkväljaanded (aastaraamatud, toimetised, sarjad jm.); atlased jt. kaardiväljaanded; noodid; näituste kataloogid; ürituste kavad, plakatid, kutsekaardid jm.; reklaamväljaanded, tootekataloogid, hinnakirjad jm.; telefonikataloogid, sõiduplaanid jm.; seina,laua, tasku jm. kalendrid; eksliibrised, postkaardid, värvimis ja joonistamisraamatud, reproduktsioonid; ristsõnaväljaanded; rahvusvahelises pimedate kirjas (Braille' kirjas ) trükised; heliplaadid, lindid, kassetid; diapositiivid; videokassetid; mikrokaardid ja filmid;
tähtpäevad ja pühad, pakkepaberid ja kinkekotid, postkaardid, postmargid 2.7.2 Vabaaeg 2.7.2.1 Vabaajakaubandus 2.7.2.1.1 Kirjandus 2.7.2.1.1.1 Ajalehed ja ajakirjad, ristsõnad, ilukirjandus, teatmekirjandus ja käsiraamatud, võõrkeelne kirjandus, lastekirjandus, kaardid ja atlased, seinakalendrid 2.7.2.1.2 Meedia 2.7.2.1.2.1 Audiotehnika, toorikud, kassetid salvestusega, CD- d salvestusega, filmid salvestusega 2.7.2.1.3 Heategevuskaubad 2.7.2.1.3.1 Postkaardid, heategevuskaubad, heategevuskupongid 2.7.2.1.4 Taimekasvatus 2.7.2.1.4.1 Poti- ja lõikelilled, väetised, mullad, mürgid, seemned, sibulad aiatööriistad, aiatarbed, aiatehnika 2.7.2.1.5 Sportimine 2.7.2.1.5.1 Uisud, kelgud, suusad ja suusavarustus, rulluisud ja
· 2.ühendatakse piiril joontega kohad, kus kasutatakse ühte või teist (ka heterogloss) · I ei pea olema pidev joon, selles võib olla katkestusi jms · Iga I näitab ühte keelelist joont. Tegelikult kasutatakse neid ka joonte rühmade nimedena. Analüüsi tulemused: · isoglosside leidmine · murdepiiride konstrueerimine · murde ja siirdealade leidmine · murdekaardid/atlased · Isoglossid moodustavad kimpe (bundle, Saareste parmas), kus mitme keelejoone piir läheb umbkaudu samast kohast · kohtadesse, kus paljud isoglossid paiknevad koos, tõmmatakse murdepiir (dialect boundary), mis eraldab murdealasid (dialect area) · eri paikades on isoglosside hulk erinev, see annab eri järku piirid · dialektid moodustavad kontiinuume (geographical dialect continuum)
ja vajadusel parandamine. Allikad. Faktide allikaid võib olla mitu. Osa fakte pärineb reporterilt endalt, kes on käinud sündmusel kohal(küsida reporterilt). Osa fakte on teiste inimeste intervjuudest, mida saab kontrollida koos reporteriga. Osa fakte pärineb kirjalikest allikatest, mida saab kontrollida toimetaja üksi ning selleks kasutama üldteatmeteoseid, erivaldkondade teatmikud, atlased, eksperdid, väljalõigete kogud jne. Toimetaja ei saa piirduda ainult ühe allika abil kontrollimisega. Kahtlaseid detaile tuleks kontrollida mitmest allikast. Alati kontrollimist vajad faktid. Osa faktitüüpi esineb enamus uudistes ja nende kontrollimine peaks olema rutiinne. Alati tuleb kontrollida: sõnu, termineid, nimesid, aadresse, õigekirja, tähendusi, koha nimesid, ametnike nimetusi, kuupäevi, sporditulemusi, arve, autorsust, taustainfot, negatiivset infot,
*Düsenteeria raviks oksejuur (Helvetius). Poliitilistel põhjustel populaarne mürgitamine. Sarvega tuvastati mürgitus. Meditsiin 18.sajandil Süstematiseerib olemasolevaid teadmisi. Vähe eksperimente. *Karl Linne - taimede loomade klassifitseerimine. Ka haigused. Inimrasside klassifitseerimine. Sündis meditsiiniline statistika, piliograafia. *Von Haller 1708-1777, Sveits, Saksamaa, anatoom-füsioloog. Koostas tolle aja parimad anatoomia atlased. Närvid, impulsid. *Kirurg-patoloog-bioloog Hunter 1728-1793, inglane. Londonis temanimeline bioloogia muuseum. Seal tema võrdleva anatoomia preparaadid. Uue teadusliku distsipliini ,,eksperimentaalne patoloogia" rajaja. 18.saj nakkushaigused tüüfus, düsenteeria, malaaria, rõuged. Nendega tegeles inglise maa-arst Edward Jenner. Eksperimenteeris loomadega ja kogus vaatlusi, analüüsis. 14.mai 1796 töötas välja vaktsiini, vaktsineeris inimesi lehma rõugetega.
sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid; 15) tarbekunstiteosed; 16) disaini- ja moekunstiteosed; 17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt. kaardid, atlased, maketid); 19) õigusaktide projektid; 191) standardid ja standardite kavandid; 20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms.; 21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus; 22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste,
94. Atlaste tootmise ajalugu 95. Saksa kartograafia 15. saj. lõpul, 16. saj alguses 96. Topograafilise kaardistamise ajalugu 97. Merekaardid 17. sajandil 98. Varasemad kaardid Eesti kohta kuni 17. saj. 99. Kaardid Eesti kohta 17. sajandil 100. 18. sajandi Eesti kaardid 101. 19. sajandi Eesti kaardid 102. W. Struve ja K. Tenneri tegevus Eestis 103. C.G. Rückeri ja J.H. Schmidti kaardid 104. Eesti ala topograafiline mõõdistamine 105. Esimesed eestikeelsed kaardid ja atlased 106. Kartograafia areng Eestis 1920-1940 107. Kartograafia areng Eestis 1940-2003
1924. a doktoritöö ,,Leksikaalseist vahekordadest eesti murretest" algas huvi eesti murrete sünkroonilise rümnitamise vastu. 1932 ,,Eesti keeleala murdelisest liigendusest" rakendab esmakordselt eesti dialektoloogia ajaloos järjekindlalt keelegeograafi analüüsivõtteid, pannes aluse nii järgnevatele murdegeograafilistele käsitlustele kui ka sünkroonilistele murdeliigendustele Eestis Saareste elutööks kujunevad eesti murrete atlased (,,Eesti murdeatlas" I 1938 ja II 1941; ,,Väike eesti murdeatlas" 1955) ning ulatuslik ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" (I-IV, 1958-1968). 14. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised tegevusvaldkonnad. Keskused: TÜ, EKI ja TlnÜ (Võru Instituut 1995; võru keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia) Perioodid: Tegevusvaldkonnad: Eesti keele/kirjakeele ajalugu, murrete jm keelevariantide uurimine, sõnavara ja semantika,
Asukohatäpsus Piir määratud piksliga Sõltub vaid mõõtmisest Juurdepääs Kerge muuta Sageli keerukas andmestruktuur on lihtne Esitus Sobib piltidele Kaardiline, ei sobi piltidele Loeng 3 Kartograafia I, põhimõisted, mat. alus, projektsioon ; Loeng 4 Kartograafia II, projektsioonid, nomenklatuur, atlased Kaardistamine o Tööde kompleks, mis hõlmab eelkõige (väli)andmete kogumist kõige vahetumast allikast; o Välitöö tegemist topograafilise kaardi valmistamiseks o või topograafilise kaardiga temaatilise kaardi valmistamiseks Kaart maapinna üldistatud, vastavate leppemärkidega edastatud ja matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. Üldgeograafiline e. loodusgeograafiline kaart ,,tavaline" kaart.
sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid; 15) tarbekunstiteosed; 16) disaini- ja moekunstiteosed; 17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid); 19) õigusaktide projektid; 191) standardid ja standardite kavandid; 20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms; 21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus; 22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud
1:500000 1:5000000 Sõidukaardid sõit avamerel, rannavetes 1:100000 1:500000 Erikaardid sõit ranna lähedal, kitsustes 1:25000 1:75000 Plaanid sisenemine sadamatesse, reididele 1:1000 1:25000 Ülevaatekaardid erinevad andmed ookeanide, merede kohta 1:500000 ....... Magnetkaardid Maa magnetvälja kujutamine 1:20000000 Indekskaardid reisiks kaartide ja käsi- raamatute leidmiseks 1:1000000 ....... Atlased üksikute piirkondade tundmaõppimiseks Soodsate mereteede, tähistaeva, ajavööndite, hüdrometeoroloogilised kaardid Kaarditöö Meresõitja arvutab laeva liikumise ja määrab laeva asukoha graafiliselt merekaardil. Graafiliste ja analüütiliste arvutuste kogumit ning nende ülesannete täitmist, nimetatakse kaarditööks. Laeva asukohta, mis on saadud sellisel moel, et laeva poolt läbitud tee kantakse kaardile joonistatud laeva liikumissuunale - kursile,
1:500000 1:5000000 Sõidukaardid sõit avamerel, rannavetes 1:100000 1:500000 Erikaardid sõit ranna lähedal, kitsustes 1:25000 1:75000 Plaanid sisenemine sadamatesse, reididele 1:1000 1:25000 Ülevaatekaardid erinevad andmed ookeanide, merede kohta 1:500000 ....... Magnetkaardid Maa magnetvälja kujutamine 1:20000000 Indekskaardid reisiks kaartide ja käsi- raamatute leidmiseks 1:1000000 ....... Atlased üksikute piirkondade tundmaõppimiseks Soodsate mereteede, tähistaeva, ajavööndite, hüdrometeoroloogilised kaardid Kaarditöö Meresõitja arvutab laeva liikumise ja määrab laeva asukoha graafiliselt merekaardil. Graafiliste ja analüütiliste arvutuste kogumit ning nende ülesannete täitmist, nimetatakse kaarditööks. Laeva asukohta, mis on saadud sellisel moel, et laeva poolt läbitud tee kantakse kaardile joonistatud laeva liikumissuunale - kursile,
Eesti esimene arvutikaart koosnes 112 lehest mõõtmetega 25 km x 25 km millest tirazeerimata jäi 9 kaardilehte. Esimese eestikeelse topograafilise ülevaatekaardi koostas 1992. aastal Riigi Maa-ameti tellimusel GUGK-i ettevõte Aerogeodezija. Ülevaatekaart on neljal lehel ja mõõtkavaks valiti 1:200 000. 1996 aastal anti välja Eesti esimene seinakaart, milleks oli Eesti halduskaart mõõtkavas 1:400 000. 104. Esimesed eestikeelsed kaardid ja atlased 105. Kartograafia areng Eestis 1920-1940 1920. aastal moodustati Eesti topo hüdrograafiaosakond. Topo hüdrograafiaosakond jagunes topograafia-, hüdrograafia-, triangulatsiooni- ja kartograafiajaoskonnaks. Kartograafiajaoskonnas oli eraldi joonestuskoda ning kaartide ja instrumentide ladu. Kavandati kolm kaardiseeriat: põhikaart (mõõtkavas 1:25 000), taktikaline kaart (mõõtkavas 1:50 000) ja ülevaatekaart (mõõtkavas 1:200 000)
Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. 8) Sirje Viita. Üldmaateadus. Töövihik gümnaasiumile. AS BIT, 2004. Atlased 9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995. 10) Maailmaatlas 2003. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003. 11) Eesti atlas. Koostaja Raivo Aunap. Avita, TÜGI, 2004. Lisamaterjalid 12) Anne Allpere. Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. AS BIT, 2003 13) Lea Koppel. Eksaminandile geograafia riigieksamist 2004. Argo, 2004. 14) Lea Koppel, Ülle Liiber Eksaminandile geograafia riigieksamist 2005. Argo, 2005. 15) Õpilase geograafiasõnastik
· Õppimine ja hobid: väga efektiivne õppimisvahend lastele ja täisealistele. Alustades lihtsatest arvutiprogrammidest lastele ja lõpetades võõrkeelte ja muude õppeainete täismahuliste õppekursustega. Trenasöörid (matkimisseadmed), mille abil saab täiustada kutsealast väljaõpet näiteks keeleõpe; muusikaprogrammid, mille abil saab heliteose partituuri koostada ja siis seda kuulata või printida. Kunstiteoste loomine arvuti abil. · Käsiraamatud, atlased ja entsüklopeediad: Ühele CD-ROM-ile saab talletada mitu entsüklopeediaköidet, muud liiki elektroonilist käsiraamatut, atlast, ajakirjade või muuseumikataloogi. Seejuures salvestatakse mitte ainult staatilisi tekste ja pilte (fotosid), vaid ka muusikat, kõnet, multifilme ja videosalvestisi. Selliste võimaluste realiseerimiseks vajaminev aparatuur ei ole kallim mahuka entsüklopeedia omast. · Meelelahutus: mängud koos videoefektide rakendamisega. Peale selle osa arvutimänge
seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid; 15) tarbekunstiteosed; 16) disaini ja moekunstiteosed; 17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid); 19) õigusaktide projektid; 191) standardid ja standardite kavandid; 20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms; 21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arraneering) ja teose muu töötlus; 22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste,
osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus 5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander, Tõnu Oja, Ivar Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. Atlased 9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995. 10) Maailmaatlas 2003. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003. 11) Eesti atlas. Koostaja Raivo Aunap. Avita, TÜGI, 2007. Lisamaterjalid 12) Anne Allpere. Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. AS BIT, 2003 13) Lea Koppel. Harjutusülesandeid geograafia riigieksamiks. Argo, 2007. 14) Lea Koppel. Eksaminandile geograafia riigieksamist. Argo, 2008- 15) Õpilase geograafiasõnastik. Koostanud Liisa-Kai Pihlak
lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid; 14) tarbekunstiteosed; 15) disaini ja moekunstiteosed; 16) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid; 17) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid); 18) õigusaktide projektid; 19) standardid ja standardite kavandid; 20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms; 21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranzeering) ja teose muu töötlus; 22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). 23) muud teosed. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele seadust ei kohaldata Seadust ei kohaldata:
annaabi.ee 
