juba 19. sajandil Männiku kaluriküla. Sajandi teisel poolel hakkasid eelnimetatud maantee äärde kalurid ja Toila-Allküla (endise nimega Kärilõpe küla) talunikud, kelle põllud kitsaste siiludena tulid maantee (praegune Pikk tänav) äärde, ehitama suvilaid ja elumaju. Sajandi lõpuaastail toodi ka Oru männikust 6 suvilat (praegused Pikk 4, 6, 8, 10 ja 12, üks on hävinud) ning suurem ehitamine toimus veel 1950-ndail aastail. Nii kujuneski Toila praeguseks ca 800 elanikuga asulaks. Voka asula hakkas kujunema peale teist maailmasõda Voka mõisa juurde, kui seal asuva masin-traktorijaama töötajaile ehitati elamuid. Kui mõis sai kolhoosi "Kaljurand" keskuseks ja Vokka asutati Eesti Põllumajandustehnika osakond, kasvas Voka asula ligi 1300 elanikuga asulaks.
Tallinn Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Tallinna lahe ääres. Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus. Tallinna linna esmamainimisajaks peetakse 1154. aastat, kui Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Muḩammad al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe ääres linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks. Tallinna ajalooline nimi on Reval (nimi tuleb muinasmaakonna Revala nimest), linn sai Lübecki linnaõigused 15. mail 1248. Tallinn hõlmab 159,3 km² suuruse maa-ala, mis jaguneb kaheksaks linnaosaks, mis jaotuvad 84 asumiks. Linna halduspiiridesse kuuluvad ka Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar. 1. märtsi 2016 seisuga oli Tallinnas 440 206 registreeritud elanikku ehk iga kolmas Eesti elanik on registreeritud tallinlaseks. Pildid: Kasutatud allikad: https://et
? [5.3.2.3.]Milline asula on suurima pindalaga? Selleks on Põltsamaa ja pindala on 6 km2 ? [5.3.3.1.]Millised on rahvastiku keskpunkti koordinaadid? Leitud keskpunkti koordinaadid (täismeetrites) on: x = 591264 y = 6537777 ? [5.3.3.2.]Milline asula on rahvastiku keskpunktile lähim ja kui kaugel see keskpunktist asub? Selleks asulaks on Paide ja kaugus keskpunktist on 8,5 km ? [5.3.4.1.]Kui palju rahvast elab Tallinnas ja selle 30 km lähikonnas? Seal elab 515703 inimest Fakultatiivsed ? *[5.3.4.2.]Kas statistikavahendi andmetest saab ka välja lugeda puhverdatud ala pindala? Kuidas? Ei oska öelda kuna programm on ingliskeelne ja raske aru saada, kuid küsimusest eeldades on see võimalik.
võitlusnuge ning tööriistu. Rahutud ajad Linnuste rajamineja relvade arvukus kõneleb rahututest aegadest. Ühelt poolt võisid need olla kohalike ülikute võimuvõitlused. Tollel ajal olid linnused ülikute residentsid ning linnuste kõrval paiknevatesse asulatsesse olid kogunenud käsitöölised. Teiselt poolt võivad need kònelda I aastatuhande teisel poolel toimunud rahvastikurännetest. Siindmused lõunas Idaslaavlased avaldasid mõju mõnele Ida-Euroopa riigile ning nende hõimude asulaks sai Dnepri keskjooksu piirkond tänapäeva Ukrainas. Dnepri ülemjooksu piirkonnas kohtuti balti hõimudega. Pöhja-Lätis elanud Iäänemeresoome hõimud vahetati välja balti hõimude poolt ning kohalikud sulandusid nende hulka. Tolleaja piir balti hõimudegajäi sel ajal tänapäeva Eesti — Läti piirist mõnevõrra lõuna poole. Indrek-Kristjan Paut 10B
Eesti ajaloo juured ulatuvad väga kaugetesse aegadesse. Eesti ajaloo alguses loetakse esimeste teadaolevate küttide ja kalastajate asula eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Eesti esiajalugu ehk muinasaeg hõlmab väga pikka perioodi - ~9000 aastat eKr kuni 13. sajandini. Eesti esiajalugu kestis 10 000 aastat, nii et muinasaega liigitatakse omakorda väga mitmeks osaks. Eesti asustati mesoliitikumi ajal, kui kütid ja kalastajad siia rändasid. Vanimaks seni leitud asulaks arvatakse olevat Pulli asula. Neoliitikumi alla kuulus pronksiaeg ja rauaaeg. Sellel ajal arenes kõvasti tööriistad, põllundus ja ka sõjandus. 1193. aastal kuulutas paavst v'lja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Kuna eestlased ei ole ristiusustatud raputas see sõda neid kõvasti. Nad pidid sunniviisiliselt astuma ristiusku. Vahepeal oli päris pikka aega Rooma aeg, mil arenes jällegi põllundus. Muinasaja kohta ei ole väga palju informatsiooni, kuna kõik pärineb võõraste poolt
Rahutud ajad: Linnuste rajamine ja relvade arvukus kõneleb rahututest aegadest ühelt poolt võisid need olla kohalike ülikute võimuvõtlused linnused olid ülikute residentsid linnuste kõrval paiknevatesse asulatsesse olid kogunenud käsitöölised teiselt poolt võivad need kõnelda I aastatuhande teisel poolel toimunud rahvastikurännetest Sündmused lõunas: idaslaavlased avaldasid mõju mõnele Ida-Euroopa riigile nende hõimude asulaks sai Dnepri keskjooksu piirkond tänapäeva Ukrainas Dnepri ülemjooksu piirkonnas kohtuti balti hõimudega Põhja-Lätis elanud läänemeresoome hõimud vahetati välja balti hõimude poolt kohalikud sulandusid nende hulka Tolleaja piir balti hõimudega jäi sel ajal tänapäeva Eesti Läti piirist mõnevõrra lõuna poole Meretagused sõbrad ja vaenlased: Keskmisel rauaajal elavnesid sidemed ülemeremaadega Eestist on leitu uhkeid Skandinaaviast pärit esemeid
Rahutud ajad Linnuste rajamine ja relvade arvukus kõneleb rahututest aegadest. Ühelt poolt võisid need olla kohalike ülikute võimuvõitlused. Tollel ajal olid linnused ülikute residentsid ning linnuste kõrval paiknevatesse asulatsesse olid kogunenud käsitöölised. Teiselt poolt võivad need kõnelda I aastatuhande teisel poolel toimunud rahvastikurännetest. Sündmused lõunas Idaslaavlased avaldasid mõju mõnele Ida-Euroopa riigile ning nende hõimude asulaks sai Dnepri keskjooksu piirkond tänapäeva Ukrainas. Dnepri ülemjooksu piirkonnas kohtuti balti hõimudega. Põhja-Lätis elanud läänemeresoome hõimud vahetati välja balti hõimude poolt ning kohalikud sulandusid nende hulka. Tolleaja piir balti hõimudega jäi sel ajal tänapäeva Eesti – Läti piirist mõnevõrra lõuna poole. Meretagused sõbrad ja vaenlased Keskmisel rauaajal elavnesid sidemed ülemeremaadega. Rahulikele kaubandussidemetele
1600 aastat ekr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Siinseks tähtsaimaks keskuseks tõusis Mükeene. U 1500 a ekr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 a ekr paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr. Lossid olid purustatud,kiri ununenud ja elanikkonna arvukus vähenenud.osa kreeklasi rändas Väike- aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asulaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Suhted naabermaadega olid nõrgenenud. Arhailine per. U 800-500 a ekr. Kreekas kasvas elanikonna arvukus. Hakkasid kujunema linnad ning rikas ja suursugu päritole ülemkiht. Tugevnesid sidemed välismaailma, eriti idamaadega. U 800 a ekr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri.776. a ekr hakai pärimuse järgi korraldam olümpiamänge. 8 saj ekr sai alguse kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ning Mustal merel. U 600 a ekr hakkasid
Ja sellega algas Eesti tekkimise lugu. (L. Vahtre, 2004, lk 7) Soovist ise Eestist ja eestlaste elust ning tegemistest rohkem teada saada oli põhjuseks, miks valisin oma essee kirjutamiseks just sellise teema. Eesti järjepidev asustus sai alguse kümmekond tuhat aastat tagasi. Esimesed asustused, kust väljakaevamise tulemustena on leitud inimtegevuse jälgi pärinevad Kunda lähistelt Pulli talu juurest. Seda nimetataksegi Pulli asulaks. Koduloomadest tunti koera, elatusid nad jahist ja kalapüügist, hoonetüübiks oli süvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. (L. Vahtre, 2004, lk 9-11) Umbes 5000 a. e.Kr. algas Eestis kiviaja viimane etapp neoliitikum. Selle tähtsamaks tunnuseks on esimese ehitusmaterjali, põletatud savi ilmumine. Hakati valmistama keraamilisi anumaid, tekkis kammkeraamika kultuur. Mööblit veel ei tuntud, kuid tekkisid esimesed nelinurksed, viilkatustega, rõhtpalkidest laotud majad
MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega.
väina ääres, umbes 60 000 elanikku) Argentinas ning Porvenir (Tulemaa saarel Magalhãesi väina ääres, umbes 5400 elanikku) ja Puerto Williams (Navarino saarel, 2000 või 1500 elanikku) Tsiili-osas. Ushuaiat nimetatakse sageli maailma lõunapoolseim linnaks, kuid sellele tiitlile pretendeerivad ka Puerto Williams ja Tsiili mandril asuv Punta Arenas. Mõni kilomeeter Puerto Williamsist lõuna pool paikneb Puerto Toro, mida peetakse kõige lõunapoolsemaks asulaks (kui mitte arvestada Antarktika uurimisjaamu). Majandus Peamised majandusharud on nafta- ja gaasitootmine, lambakasvatus ja ökoturism. Tegeldakse ka veisekasvatuse, kalapüügi ja metsamajandusega, sealhulgas puidu tootmisega. Kaevandatakse kulda ning vase- ja tsingimaaki, samuti kivisütt. Väikeses ulatuses tegeldakse keemiatööstuse, liha külmutamise (üks tehas) ning kala- ning langustikonservide valmistamisega (kaks tehast).
seitsme tunnipalve alusel. See algab päikesetõusuga, jätkudes kogu päeva jooksul. Palvete vahepeal tegeleb askeet käsitööga, mediteerib või siis puhkab. Peale keskööd kui on toimunud viimane palve, jääb anahoreet valvama, ning ei või enam magada. Vaheldust toob siia pühpäev, kuid mitte ka kõigile. Armulauast osasaamine kutsus anahoreete kloostrikirikusse. Nii oli tol ajal Antiookia ümbrus anahoreetidega tihedalt asustatud. Linna ümbruses asuv mäestik sobis hästi anahoreetide asulaks. Vahest veelgi suuremaks anahoreetide keskuseks on olnud Edessa. See linn on olnud 1 süüria kristlaste hulgas püha linn. Ka Edessa linna läheduses oli mäestik, mis sobis hästi anahoreetide elupaikadeks. Mesopotaamias asus anahoreetide tähtsaim keskus Mosuli lähedal mäestikus. Teine munkluse vorm koinobiitlus on askeetlik eluvorm, milles on kogukondlik mõtlemine ja kollektiivne tegutsemine. Askeetide ühiskond moodustab kloostri
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega.
kr III neoliitikum-algas umbes 5000 a. tagasi e.kr ja oli kiviaja viimane etapp. Neoliitikumi tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. 2. Eesti alal vanimad asukad (asulapaigad, tööriistad, tegevusalad, elamu, elanike päritolu) Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahist. Kütiti põtru, kobrast, mereääres hülgeid. Jahti peeti odade ja vibudega, kala
sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu. .............. vald paikneb Eestimaa südames, ……… maakonna äärealal ning piirneb lõunast ja idast ………………. Valla haldusterritoorium on jaotatud 25 maa-asulaks, neist 1 alevik ja 24 küla. .............. valla üldpindala on 201 km². Territooriumi pikkus teid mööda põhjast lõunasse on ca 12 km ja idast läände ca 30 km. Funktsionaalselt kuulub .............. vald paikkonda, 4 mida iseloomustab orientatsioon Tartule. ………. maakonnas on .............. vald elanike arvu poolest kuuendal kohal. Vallavalitsuse näol on tegemist tüüpilise väikese valla valitsusega, kus mitmed
vallakodanikest mitte kedagi. Kui rahvale otsene mõju on väike, siis kaudne mõju on ilmselt massiivsem. Kaudse mõju all pean ma silmas, et kuidas prioritiseeritakse valla kasutusse antavat raha ning kuidas jaotatakse tähelepanu sisuselt kaks korda suuremas vallas, kui see oli seda seni. Kuidas see mõjutab näiteks endise Raasiku valla teid, haljastust ja vallasisest transporti. Kui valla keskuseks näiteks Rae vallaga liitumise puhul jääb Jüri ja suurimaks asulaks Peetri, siis on eeldatav, et kõik vabad summad suunatakse uude Peetri kooli ehitusse, sest valla kontekstis on see kõige kiiremini arenev piirkond. Kuigi kui vallakeskus asuks ikka veel Raasiku vallas, oleks prioriteedid Raasiku põhikooli ning Aruküla põhikooli staadioni renoveerimine, mis ilmselt Rae valda kuuludes langeks tegevuste listi tahaotsa. Hetkel on Pikavere kool Raasiku vallas olnud aastaid selline, mis kõigepealt muudeti põhikoolist algkooliks ning nüüd juba
EESTI MUINASAEG 1. KIVIAEG Eesti esimesed asukad *Esimesed inimsasustuse jäljed Eestis, mille vanuseks veel hiljuti hinnati ümmarguselt 9500 a, on siiski vanemad, u 11 000 a vanused. *Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli tali juuurest avastatud asuahkohta, mida talu ja küla järgi nim Pulli asulaks. 2001a.samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht aga võib mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad kuulusid nn Kunda kultuuri rahvale. Arheoloogid nimetavad seda aega keskmiseks kiviajaks e MESOLIITIKUMIKS. Eestis kestis see ja ühtlasi Kunda kultuur 5.aastatuhandeni eKr. Kundalased valmistasid tööriistad kivist, lust ja sarvest, aga ka puust nt üepuupaate e ruhesid. Koduloomadest tundsid nad koera, elatusid jahist ja kalapüügist
linnulennult 8 km kaugusel. Tegemist on omamoodi "proto-Tallinnaga", Tallinna linna kui Põhja-Eesti olulisima keskuse pronksiaegse eellasega. Paralleeli võib siinkohal tõmmata Riiaga, mille eellaseks on keskaegsest Riiast veidi ülesvoolu paiknev Daugmale linnus, mis samuti sai alguse juba pronksiajal. Iru linnusel leidub küll rohkesti jälgi pronksiaegsest asulast, kuid tolleaegseid kindlustiste jäänuseid pole leitud. Kindlustatud asulaks nimetatakse seda eelkõige sarnasuse põhjal teiste taoliste muististega. Iru linnus asub samas looduslikul väga järskude nõlvadega künkal Pirita 4 jõe U-kujulises käärus, mistõttu võib künkal paiknenud asulat pidada juba looduslikult väga hästi kaitstuks. Iru linnamäge on kaevatud alates 1936. aastast, põhiliselt Artur Vassara poolt. Seni
Elion Ettevõtted 2930 2565 Tallinn,telefon Tele 2 Eesti AS 1682 Tallinn, televisoon, 1899 mobiilside Postimees 201 Tallinn, kirjastus Peamiseks asulaks linnastus on muidugi Tallinn. Seal elab peaaegu 1/3 kõigist Eesti elanikest, ta on nii põlis- kui tulnukrahvastiku suurim koondumispunkt. Seal paiknevad kõik Eesti juhtivad riigi- ja kultuuriasutused, enamik kõrgkoole ja muid paremaid koole, tähtsamad tööstusettevõtted ja pangad või vähemalt nende peakontorid, Tallinna sadamad ja autoveonduse ettevõtted on Eesti suurimad, seal asub Eesti ainus rahvusvaheline lennujaam jne. Tallinn on
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt
Tallinnas Lübecki õigus. 1248 esmamainimine. 1230. aastate alguses oli juba kaupmehed. Umbes sel ajal sai taanlastelt Lübecki õiguse. Tartu sai 1254 piiskopi residentsiks. 1262 linnast ennast juttu, raadist ka. Kehtis Riia õigus, mis oli Ojamaa ja Hamburgi õigusega seotud, mis omakorda Lübecki õigusega. Keskaja lõpus 5000-6000 inimest. Pigem siiski vähem. Pärnu – Saare-Lääne piiskopilinn Vana-Pärnu. 1251 mainiti katedraali, 1263 põletati. Jäi kindlustamata asulaks, millel linnaõigus aga linnamõõtu välja ei andnud. Hiljem likvideeriti. Teisel pool jõge oli Uus Pärnu, millest sai Hansalinn. Elanikke ca 1000. Viljandi – 13saj tekkinud. 1283 Riia õigus. Elanike arv ca 1000. Sama Rakveres (1302 Lübeck). Paides 1291 Riia õigus. Narva ka Lübecki õigusega 14saj I poolel. Polnud hansalinn, kuigi Tallinnaga tugevalt seotud. Vadja elemendid sees. 1492 Ivan III Ivangorod lõikas ära jupi majanduslikust tagamaast.
sealt leiti 54 odaotsa ja 7 nuga. Viikingid (850-1050 a) Ausalt, viikingitel sarvedega mütsikesi polnud, need sümboliseerivad pigem nende paganlikkust. Viikingid panid aluse linnade kujunemisele, rahvusvahelisele kaubandusele, tegid edusamme laevaehituses. Nende retked ulatusid Jeruusalemmast Kanadani Gröönimaast Eestini. Just viikingiajal algasid Põhja-Euroopas linnalaadsed asulad kujunema. Üheks varaseks asulaks Rootsis oli Birka, ühel saarekesel. See oli üsna hästi kaitstud ka, kaitsevallgi oli. Teine asula oli Arhus Taanis. Viikingite sõjalaev sai purje juba 7.sajandil, 8.sajandil ehitati juba üsna võimsaid laevu, max pikkus oli u 30 m. Purjed olid triibulised või ruudulised. Põhjuseks oli see, et riideid valmistati püstkangaspuudel, sellega on võimalik kududa pikki kangaid, aga mitte laiu. Kaubalaev oli mahukam, laiem. Sõideti kas mööda merd või mööda jõgesid.
Suuremaid ja edukamaid majandikeskusi hakati nimetama alevikeks. Alevike kasv toimus ühelt poolt alevite, teiselt poolt talude arvelt. Talude võrk hõrenes tunduvalt. Taasiseseisvunud Eestis on asulatevõrgu normaliseerimine alles alanud. Tulnukrahvastiku osaline lahkumine ja rahvaarvu loomulik kahanemine on vähendanud enamiku linnade elanike arvu. Alevid seati 1993. aasta haldusreformiga valiku ette - kas lasta end ümber nimetada linnaks või muutuda maa-asulaks. Osa valis ühe, osa teise võimaluse. Tagajärjena on linnade ametlik arv tõusnud 46- ni. Tegelikult on suur osa Eesti linnadest ikkagi ainult alevid. Maa-asulate arengut hakkab mõjutama ilmselt põlisrahvastiku linnastumisprotsessi lõpuleviimine. Uute talude rajamise vaimustus läks varsti üle ja talude arv on jälle vähenema hakanud. Erilise löögi alla on jäänud aga alevikud-uusmõisad. Ega maarahvastiku üldine vähenemine jäta erilisi kasvulootusi alevitelegi.
põhimõttelisi muutusi. Vaid üksikud ühe ettevõtte linnad, kus ettevõte on tegevuse lõpetanud (näiteks Võhma) on mõju olnud suurem. Kuid inimeste lahkumine sellistest asulatest ei ole lihtne, sest neil puudub sageli raha eluaseme soetamiseks mõnes teises asulas. Eesti iseseisvusperioodil on toimunud olulisi muutusi ka haldusjaotuses. Alevid seati 1993. aasta haldusreformiga valiku ette - kas lasta end ümber nimetada linnaks või muutuda maa-asulaks. Osa valis ühe, osa teise võimaluse. Nii viidi valla staatusesse 11 alevit: Aegviidu, Järvakandi, Kohila, Kohtla-Nõmme, Märjamaa, Lavassaare, Pärnu-Jaagupi, Tamsalu, Tootsi, Võsu ja Vändra. 1999. aastal oli Eestis 47 linna, 15 maakonda ja 207 valda. RISTIUSU TULEK Väljavõte raamatust Eesti aastal 1200: Ristiusu jõudmine Eestisse Varaseimateks ristiusu tunnusteks arheoloogilises materjalis peetakse üldiselt ristikujulisi
Tegemist oli Tsehhimaal valitsenud rahvusgrupi ehk sakslastega. Paljuski ka linnaelanikkond. Kõige otsesemaks ajendiks võiks olla 1722. aastal (Tsehhi on katoliiklik maa), kui osa Tsehhis elanud protsetantidest on sunnitud lahkuma Saksamaale. Lahkujate grupi eesotsas on Christjan David. Tegemist on lihtsa mehega, ta on ametilt puusepp, aga karismaatiline usutegelane. Kui Saksamaale asutakse, loob ta ümberasujate asula. Asundust hakatakse kutsuma Herrnhuti asulaks. Piirkonna eesotsas oli Saksi karhv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf, kes uut asundust igati tolereerib ja lubab neid seal oma õpetust levitama hakata. Hakati oma õpetust ka laiemalt levitama, see leiab saksakeelsete inimeste seas üsna hea vastuvõtu. Paljuski öeldakse, et hernhuutluse arusaamade levitamine on seotud pietistlike ideede levikuga (kuigi võrdusmärki nende vahel ei ole!). Pietism tegeleb vaimulik-teoreetiliste probleemidega, hernhuutlus on rohkem praktiline
Igal perekonnal oli siin omaette sissekäiguga läbi kahe korruse ulatuv korter. Nüüd on üks elamutest restaureeritud piiripunktiks (Joonis 1.13 vasakul). Joonis 1.13 Narva Kreenholmi manufaktuuri 1870. aastatel ehitatud meistritemajad on ühed vanimad ridaelamu tüüpi hooned Eestis (vasakul). Türi vabrikuküla on ehitatud 20. sajandi esimestel aastatel sealse puupapi- ja paberivabriku tööliste ja teenistujate asulaks (paremal ülal). Waldhofi vabriku meistrite elamu Pärnus Riia maanteel (paremal keskel). Vene-Balti laevaehitustehase asundus Tallinnas Kopli poolsaare tipus (paremal all). Tallinna vanimaks tehaseasulaks on Balti manufaktuuri ehk Sitsivabriku elamud Koplis. Seejärel hakkavad sarnased vabrikurahva elamute kogumid arenema ka muude ettevõtete, näiteks tselluloosi- ja paberitööstuste juurde, meenutatagu siinkohal näiteks Türi vabrikuküla (Joonis 1
annaabi.ee 
