Tuhala nõiakaev "keeb" välja kuni 100 liitrit sekundis. Kaevurakked ehitati tõenäoliselt samal ajal, kui ehitati Tuhala kool. Kaevus on pruunikas ja puhas rabavesi. Pärimuslugu Rahvapärimuse järgi hakkab Nõiakaev keema, kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. Tuhala vallarahvalik nimetus oli Nõiavald. Asukoht Tuhala nõiakaev asub Kose vallas, Harjumaakonnas. Nõiakaevu lähedal on 11 muistset asulakohta. Huvitav teada Tuhalasse pole mõtet maja ehitada, kuna Tuhala pealolev pind võib iga hetk sisse kukkuda. Energiasammas Energiasammas on maakoorest vertikaalse paelõhe kaudu väljuv elektromagneetilise kiirguse voog ehk maaenergia, mis ligi meetrise läbimõõduga keerisena ja lainetena ülespoole liigub. Just sellepärast iseloomustab seal elavaid inimesi pikaealisus.
«Me tegime Salmel ka proovikaevandeid, et näha, kas seal võib veel mõni laev olla, kuid ei leidnud midagi. Nii et pigem seal rohkem laevu ei ole,» ütleb Peets. 3.Jägala Laiaulatuslikud arheoloogilised välitööd toimusid arheoloogide Eesti ühe suurima linnuse lähiümbruses. Väljakaevamiste käigus uuriti enam kui 1700 m² suurusel alal muistseid põllujäänuseid ja lisaks avastati ning kaevati veel mitut kivi- ja rauaaegset asulakohta. Muistsed asustusjäljed on piirkonnas säilinud erakordselt hästi, kuna need on juba minevikus mattunud kaitsvate luiteliivade alla. Ilmselt on siin mängus inimkäsi: liigne põlluharimine, mis metsade kaitseta põllud ja külad tuiskliivade meelevalda jättis nii et need ajapikku liivaluidete alla mattusid. «Teadsime juba varem, et linnuse hoov oli niimoodi liiva alla mattunud, ent sel aastal saime
6800 ema ja 5870-5470 ema. Sindi-Lodja II asula oli umbes samasuguse ilmega. Selle leiumaterjali põhjal võib tõmmata seoseid Edela-Eesti ja Kesk-Eesti mesoliitilise 14 materjaliga. Siit leiti Eesti vanimad hülgeluud. C proovid andsid tulemuseks 7300-6650 ema. Eesti saarte mesoliitiliste asulate kogutud luumaterjalis on esikohal hüljes. Hiiumaal Kõpus on teada seitse mesoliitilist asulakohta, neist kaht on ka kaevatud. 7 Ruhnu saarele jõudsid inimesed ca 5300 ema. Aivar Kriiska kaevas seal 1999. aastal kaht kiviaja asulakohta. Neist II asulakoha kaevandi suuruseks oli vaid 8 m2, avastati aga viis tuleaset. Need olid maapinda süvendatud, kividega. Asulakoht on dateeritud hilismesoliitikumi ja varaneoliitikumi lõppu. Lisaks leiti inspektsioonidel veel neli asulakohta.
ning järgneva retuseerimise teel. Põhja-Euroopas kasutati puidu töötlemiseks varrega kirveid. Mesoliitikumisisene kronoloogia põhinebki eeskätt nende tööriistaliikide sagedusvahekordadel. Esimesed püsivad suurasulad olid tekkinud paleoliitikumis. Mesoliitikumis paiksus suurenes. Hulkumisraadiuse vähenemisest annab tunnistust muuhulgas tulekivitooraine koostis. Mesoliitikumi inimrühmad kasutasid hooaja vältel mitut asulakohta, kuid samu kohti aastate vältel. Põhjuseks oli eriti koriluse objektide (puuvilja jne) parem kättesaadavus, paremad väikeloomapüügi tehnikad ja kalapüügi areng. Mesoliitikumist pärinevad esimesed märgid metsade hävimisest inimtegevuse tulemusena, kuigi massiliseks muutus see alles neoliitikumis, kui põllumaad oli juurde vaja. Mõned uurijad paigutavad mesoliitikumi paleoliitikumi koosseisu. Mesoliitikumi leide on vähe ja nad ei paikne lähestikku
tuh. e.Kr. Joaoru asulakohal peatusid kütid-kalastajad, kelle tegevusest annavad aimu lähedasest Siivertsi leiukohast koos luuesemetega avastatud niinest nöörijäänustega võrgukivi ning männikoorest võrgukäba. Sarnaseid luuriistu on leitud ka jõe idakaldalt Tõrvalast. Noorema kiviaja algust seostatakse tavaliselt viljelusmajanduse, kiviriistade lihvimise ja savinõude valmistamisega. Sellesse perioodi kuulub mitu asulakohta Narva jõe ääres - Kroodi ja Vihasoo III asulad, kust on leitud Eesti vanimat Narva tüüpi keraamikat . Kuna varaneoliitilised asulad on tihti seotud varasema asustusega, võiks arvata, et vana mesoliitiline rahvastik püsis vähemalt osaliselt edasi. III ja II aastatuhandetel e.Kr. levis Eestis nn. venekirveste kultuur, mida iseloomustavad kaunilt lihvitud vene(paadi)kujulised, silmaga kirved ning väikesed nöörijälgedega savinõud. See
Taimed Vooremaa taimkatet iseloomustab vööndilisus: voorte lagedel laiuvad põllud, nõlvadel metsatukad ja rohumaad, nõgudes leidub soolaike. Vooremaa paikneb lubjarikkama siluri ja lubjavaesema devoni ladestu piirimail. See avaldab mõju ka taimestikule. (4) 3 Tuhala Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Läheduses on 11 muistset asulakohta, 30 väikselohulist kultusekivi, 3 kivikalmet, 4 hiiekohta jm. Tuhala kiriku ja mõisapargi vahele jäävas Heinasoos asub Eesti vanim, 3-4 saj. pärinev palktee. Kõige rohkem teatakse Tuhalat "ülekeeva" Nõiakaevu järgi, kuid siinne maastiku- kaitseala, Eesti suurim karstiala pakub enamat. Väikesel maa-alal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal voolab Mahtra soostikust Tamsi allikatest alguse saav Pirita
elupaikade säilitamine, mis võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel. Säilitada kultuurmaastikes saarekestena looduslikke kooslusi. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potensiaaliga maastikuosad. Ning kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega. Tuhala maastikukaitseala TUHALA Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Läheduses on 11 muistset asulakohta, 32 väikeselohulist kultusekivi, 3 kivikalmet,5 hiiepaika jm. Tuhala kiriku ja mõisapargi vahele jäävas Heinasoos asub Eesti vanim, 3-4 saj. pärinev palktee. Kõige rohkem teatakse Tuhalat ülekeeva Nõiakaevu järgi, kuid siinne maastikukaiteala, Eesti tegevaim karstiala (188 ha) pakub enamat. Väikesel maa- alal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal (1,5 x 1,2 km) voolab Mahtra soostikust Tamsi allikatest alguse saav Pirita vasakpoolne lisajõgi, Tuhala jõgi, mille
Varase keraamika perioodist on leitud tuleasemeid, hoonete jälgi üksnes 1 kohas, matuseid on väha ja väheste hauapanustega Kivist ja luust tööriistad on paremini töödeldud ja lihvitud, kui mesoliitikumis MUINASAEG Keraamika tulek suurendab leidude rohkust Kammkeraamika Tüüpiline kammkeraamika arvatavasti 4000 eKr, oletatakse ka elanikkonna mõningast siiret Eesti aladele Karjala aladelt. Terava otsaga anumad ja väikesed lamedad liuad Leitud umbes 50 asulakohta, siseveekogude ja ranniku lähedal. Tuntumad Riigiküla Narva jõe ääres, Akali, Tamula jt. Esimesed kindlad tunnusmärgid elamutest. Kergelt maapinda süvendatud vaiehitised Matuseid teada rohkem. Esineb asulakohtadesse matmist, Lääne-Eestis eraldi matusekohad. Hauapanuseid rohkem, sh ehteid, kujukesi, merevaiku, tööriistu, täheldatavad rituaalide jäljed. Haudadesse ei maetud kõiki kogukonna liikmeid Nöörkeraamika Hilisneoliitikumis levinud laial ala Euroopas
Eestist on leitud umbes viiskümmend nöörkeraamika kultuuride asulat kuid enamik neist on avastatud juhuslikult ja seega juba pooleldi lõhutult või on nöörkeraamika aegsed kihid teiste kihtidega juba maa sees segunenud. Nöörkeraamika asulate kultuurkiht on enamasti õhuke ja leiuvaene - savinõukillud; vähesel hulgal kivist tööriistu, mille hulgas võõramaisest tulekivist nooleotsad. Nöörkeraamika kultuuri muistised. 1 - asulakoht/keraamika leiukoht; 2 - kaks või enam asulakohta/keraamika leiukohta; 3 - matmispaik; 4 - merepiir u. 2500 aastat e.Kr. A. Kriiska 1999 3.3.Nöörkeraamika kultuuri päritolu Nöörkeraamika kultuuride päritolu on veel segane. Tavaliselt seostatakse neid indoeurooplaste esivanemate sisserände või ka suurte mõjudega. Tähele on pandud, et kogu levikualal on nöörkeraamika kultuurid üksteisele sarnased, ent neil aladel varem olnud kultuuridest üsna erinevad
I paleoliitikum- II mesoliitikum - kestis Eestis umbes 5 aastatuhandeni e.kr III neoliitikum-algas umbes 5000 a. tagasi e.kr ja oli kiviaja viimane etapp. Neoliitikumi tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. 2. Eesti alal vanimad asukad (asulapaigad, tööriistad, tegevusalad, elamu, elanike päritolu) Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahist
ja toetusele ehitati laudtee uuesti saareelanike poolt. Roosisaare laudtee-purdest on jäädvustatud mitmeid pilte, mis on kättesaadavad Võrumaa muuseumis. Allolev foto (joonis 9) on tehtud sild-purdest vahemikul 1970-1980 (Eesti Muuseumide Veebivärav). Joonis 9. Purre Roosisaarel (Eesti Muuseumide Veebivärav). Ivask (1976) on kirjutanud, et Roosisaarele võis saada romantilise vaiadele rajatud laudraja kaudu. Roosisaarel võtab Teid vastu tähis, mis märgib kunagist kiviaja asulakohta. Peamiselt mindi üle laudtee, et imetleda kaunist vaadet linnale. Roosisaarel aga käidi ka puhkamas ning osaleti jahimeeste võistlustel. Arvatakse, et kunagine laudtee olnud justkui värav, mida kasutasid jalutajad-loodusnautijad, marjulised-seenelised ning isegi kalamehed, kes käisid sillalt või selle ümbrusest kala püüdmas (Kivioja 1966). Laudteed on korduvalt korrastatud Roosisaare ja Vagula elanike poolt. 90ndate lõpuks oli purre jällegi niivõrd lagunenud ja
jäljenditega nn kammivajutistega ning mitmesuguste täkete, lohkude ja soontega. Kaunistusi oli rohkem Kagu-Eestis, vähem saartel. KAMMKERAAMIKA KULTUURID Keskneoliitikumis toimusid taas muutused, mis nüüd hõlmasid peaaegu kogu materiaalset kultuuri. Iseloomuliku kammilaadse templiga tehtud ornamendi järgi savinõudel nimetatakse seda perioodi tüüpilise kammkeraamika kultuuriks. Eestis tuntakse ligi 50 kammkeraamika kultuuride asulakohta. Osa neist paikneb juba varasemast tuntud asustuspiirkondades, kuid on ka uusi alasid. Endiselt jõgede, randade ja mererandade ääred, aga ka rannalähedased väikesaared. Esmakordselt on olemas ka rohkem infot kiviaja elamute kohta. Elatud on maapealsetes elamutes. Eluasemete põrandaosad olid süvendatud liivapinda ja hoonetes paiknesid ka tuleasemed. Väiksema elamu jõepoolses küljes avastati esikulaadne sissepääs ja teisel küljel väike nelinurkne eend arvatav panipaik
· Jäätuur-toruluudest valmistatud-, raiuti jäässe auke talvisel kalapüügil. Asulate sarnase paiknemise, elatusalade ja leiumaterjalide põhjal liigitatakse nad Kunda kultuuri alla. (siia kuulub ka Läti ja Soome mesoliitiline asustus). Neoliitikum Algab keraamika kasutuselevõtuga. Narva kultuur Alates 5000 e:kr alas keraamika ilmumisega Eesti alale. Nime saanud rohkete asula kohtade järgi Narva jõe alamjooksul. Praegu teada ligikaudu 30 asulakohta, mis paiknevad rannikualadel. Nõud valmistati savikihtidest. Nõud kuivatati ja põletati maapinda süvendatud aukudes. Kasutati hoiu ja keedunõudena. Kammkeraanika kultuur Uus arheolloogiline kultuur Eestis alates 4000 eKr. · Savinõude välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega, mis meenutasid kammiga sarnase riistaga tehtut. (uute hõimude saabumine Eesti aladele) · Töö-ja tarberiistade valmsitamisoskused olid arenenud
Kolme ruumi mahutatud alaline ekspositsioon avati 01. juulil 1999. aastal. Aastate jooksul on näituste pind vähehaaval suurenenud ning hetkel on muuseumil näituste tarbeks juba üheksa ruumi. Püsinäitused on laienenud seitsmesse ruumi. Kahte ülejäänut kasutatakse erinevate ajutiste näituste korraldamiseks, näiteks on igal sügisel, Matsalu Loodusfilmide Festivali raames, neis ruumides loodusfotode näitused. Lihula ajaloost Lihula lähiümbrusest ei ole seni ühtegi kiviaegset asulakohta ega matmispaika avastatud, kuid leiud viitavad sellele, et inimesed on Lihulas elanud juba kiviajal. Läänemaa vanim leid (6000-7000 aastat vana tulekivist uurits) on saadud Lihula linnamäe lõunanõlvalt. Lihula pank oli siis alles väike saareke, kuid juba asustatud. Lihula kiviaegne asula on ilmselt mattunud hilisemate paksude kultuurkihiladestuste alla. Lihula lähiümbrusest ei ole avastatud ka pronksi- ning varase rauaaja muistiseid.
2-4 majapidamist, seega elas külas 20-50 inimest. Ka kaubandus oli juba üsnagi arenenud. Tööriistadena hakati valmistama kirveid, odasid, nooli. Paikne eluviis. Venekirves venekujuline tööriist. Levis kivi- ja pronksiajal. Kammkeraamika kultuur - Eestisse jõudis kammkeraamika umbes 4000 aastat eKr. Lisaks uut tüüpi keraamikale iseloomustas kammkeraamika kultuuri asustuse jätkuv paiknemine vee ääres, vahel ka väikesaartel. Sellest ajajärgust on Eestis teada umbes 50 asulakohta. Kammkeraamika kultuuri ajal tuli taas kasutusele kvaliteetne tulekivi. Sellest valmistatud tööriistad Eestis osutavad üsnagi laialdastele kaubandussidemetele. Pildil kammkeraamika savinõu. Nõudele on iseloomulik välispinda kattev kammilaadse esemega tekitatud triibuline muster, mille järgi nimetatakse seda keraamikat kammkeraamikaks. Ornament koosneb lisaks kammivajutustega tekitatud jäljenditele ka lohkudest ning vahel ka erisugustest täketest ja soontest.
Jeeriko (tänapäevase nimega Tell es-Sultan) on üks vanimaid teadaolevaid linnalisi asulakohti maailma ajaloos. Tänapäevane Jeeriko linn asub Jordani jõe läänekalda lähedal Palestiina territooriumil. Esimesed andmed asustusest Jeerikos pärinevad umbes aastast 9400 eKr. Aastaks 7000 eKr kujunes välja mitme tuhande elanikuga varajane asula. See asus loodusliku allika juures, mistõttu oli tegu ka ajaloolise küttide-korilaste laagri- või kogunemispaigaga. Asulakohta ümbritsesid müürid. Surnuid maeti elamute põrandate alla. Levinud oli komme vormida surnute koljude ümber kipsist näojooned, mis viitab esivanemate kultusele Hassuna kultuur õitses Lähis-Idas vahemikus u 60005250 eKr. Tänapäevane Tell Hassuna väljakaevamiskoht asub Iraagis Tigrise jõest läänes umbkaudu 40 kilomeetri kaugusel muistsestAssüüria Nineve linnast. Hassuna ajastul tekkisid ka esimesed Põhja-Mesopotaamia põllumajandusasulad
Tallinn 1561 linn läks Rootsi kuninga võimu alla tänase KirdePoola ja oli alt ümar. Mongoliidse välimu töö tegemiseks vaid sõjalisel Põltsamaa 1570. aastatel seal resideerub Taani kuningas Magnus LõunaLeedu alad. sega. Teada ~50 asulakohta. eesmärgil. Pärit võibolla lõuna KuressaareValga kosusid linnadena 16. sajandil poolt europiidne välimus. Tartu 1631 Skytte palus Gustav IIl muuta Tartus asuv gümnaasium ülikooliks Põhjapool domineerivad kammkeraamlased, panid aluse läänemeresoome kultuurile.
Muistsed põllud • Eestis teada alates keskmisest pronksiajast • Põllukivihunnikute väljad ja põllupeenrad • Oluline plaanistada põllusüsteemid • Keskajal ribapõllud Sooteed ja laevavrakid • Hulk erinevaid üksikobjekte, mis võimaldavad järeldusi transpordi, reisimise, kaubavahetuse jne kohta • Sõltuvalt leiuolukorrast võib muu kultuurkiht nimetatud rajatiste kõrval üldse puududa • Sageli raske eristada nt sadamakohta ja asulakohta, uurija tõlgendusel oluline roll . • Nii nagu muistised, on ka nende kultuurkiht väga eriilmeline • Sellest lähtuvalt on vaja kasutada erinevaid uurimismeetodeid • Kõige üldisemalt soovivad arheoloogid fikseerida esemeleidude, hoonete ja rajatiste paiknemise kultuurkihis, sest ainult selle kaudu on võimalik teha järeldusi nende vanuse, päritolu ja tähenduse kohta • Arheoloogiline kontekst talletatakse väliuuringute aruandes, sellele lisatud fotodel ja
raamatukogus. Ta rändas palju ringi, kirjutas üldistavaid uurimusi Põhjamaade ajaloost. Ta oli võrdleva ajaloo rajaja - tegeles Thomseni kolmeks jaotatud ajalooarvestusega edasi, lisades alaperioodid (noorem, keskmine, vanem kiviaeg jne) JACQUES BOUCHER DE PERTHES (1788-1868) - prantslane, kes tegutses Abbeville lähedal. Ta armastas jalutada kruusakarjäärides ja turbarabades, ühel sellisel jalutuskäigul avastaski ühe vana asulakohta, kuna jäi paljastunud maapinna kihte vaatama. Ta on stratigraafia (kihtide teadus, joonestamine) rajaja. Oma uurimistööga pani ta paika vanima kiviaja (ajaliselt). AUGUSTUS HENRY PITT-RIVERS (1827-1900) inglane, kindral-major, kes oli relvafanaatik (ta kogus/kollektsioneeris püsse, et selgeks teha püsside ajalugu). Püsside kõrval huvitus ka teistest relvadest ning ka need kogud kasvasid võimsateks - seejärel hakkas vanu rõivaid, muusikariistu,
Kunda kultuu oli ka esimene, mis leiti. Tänapäevaks on Kunda kultuuri asulakohti leitud juba 200, Pulli on kõige varasem ja Kunda on kõige tuntum. Joonis Asulapaigad Kunda kultuuris - nelja tuhande aasta asulapiagad. Sõltuvalt aastaaegadest muudeti ka oma asupaika. Suuremad asulad olid loomulikult veekogude ääres. Paraku pole aga tänapäeval nii häid võimalusi, et saaks kindlaks teha, et mingis kohas elati nii pikka aega ja teises naa pikka. Kõige põhjalikumalt on uuritud Pulli asulakohta, mis leiti 1968 a. Kunda Lammasmägi oli väike küngas, mis oli paar meetrit üle veepiiri. Suur osa leide, mis on Kundas toimunud kaevamistel avastatud, on osaliselt Lammasmäelt, kus rahvas elas aga huvtavamad leiud on olnud kunagise järve põhjast (ahingud, harpuunid, nooleotsad). Kiviaegsetes asulakohtades on alles enamasti kivihunnikud, kus on tulejäänused (söetükid jms), teiseks võimaluseks nende kivikuhjatised polnud ainult enesesoojendamiseks vaid seal sai ka liha küpsetada
9. aastatuhande algusest e.Kr. pärineb ka esimene praegu teadaolev inimeste asulakoht Eestis. Swidry kultuur on kultuur , mis on paleoliitiline kultuur, mis on levinud ka läti ja leedu alal, ulatub kirde nurgast ka vene alaldele. Põhiliselt põhjapõtrade küttimisest elatuvad hõimud. I inim saabusid 9000 ekr ( Eestisse) .Swindry kultuuri mõjutusi on ka kunda kultuuril. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi 9000- 5000 ekr. Teada umbes sadakond asulakohta. Kõige vanem asulakoht avastati 1971 ja see oli Pulli asula, asub Pärnu jõe ääres , Pullis. Pikka aega Pulli asula dateeriti 7500 ekr , kuid praegu dateeritakse seda u 9000 ekr-iks. Nende elust palju teada pole, on leitud mõningad lõkkeasemed, kus on süüa tehtud. Leitud mitmesuguseid esemeid, sh tulekiviesemeid. Eriti palju tulekiviesemeid ei kasut( ei ole eriti leitud).See on Kunda kultuuri kõige vanem asupaik. Kunda Lammasmäe
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat
annaabi.ee 
