hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses asub Päike II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega TÄHESUURUS- t aevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust.
PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum.
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine.
- saab määrata taevakehadekeemilist koostist - saab määrata taevakehade kiirust (maasuunalist komponenti) - Doppleri efekt = o (1+ v/c) 1. Astronoomia aine - Kui taevakeha eemaldub Maast, siis nihkuvad spektrijooned spektri punase otsa poole (lainepikkus suureneb) - astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ehitust, - astronoomias kasutatavad pikkusühikud:
1.mis on astronoomia Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ehitust, liikumist ja arengut 2.Milline on geotsentriline maailmasüsteem Universumi keskpunkt on Maa ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Maa 3. Milline on heliotsentriline maailmasüsteem keskpunktiks on Päike ja kõik teised taevakehad tiirlevad ümber Päikese 4.Millised on astronoomilise vaatluse iseärasused a)passiivne b)toimub maalt, mis ise liigub üsna keeruliselt c)taevakehadelt tulev valgus pärineb erinevatest aegadest 5.millised on teleskoobi tüübid a)refraktor objektiiviks on lääts (refraktor) b)reflektor objektiiviks on nõguspeegel 6. millised on astronoomia tähtsaimad meetodid Otsene mõõtmine ja keemiline analüüs, fotograafia ja spektraalanalüüs 7.mida saab teada spektraalanalüüsi abil
Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus tegeleb kosmiliste objektide ja universumi uuurimisega (tervikuna) · Geotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, mis paigutab Maa universumi keskpunkti ning Päike, Kuu ja tähed liiguvad ümber selle. (Platon, Eudox, Aristoteles, Ptolemaios) Heliotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, kus Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes oleva Päikese. (M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler)
kilomeetrit ja massiga 2*1030 kg. Päikese mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist (diameeter 109 korda suurem kui Maal). Keskmine tihedus: 1,4*103 kg/m3. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigushoidja. Päike asub Maast 150 miljoni ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni (Fraunhoferi jooned). Nende järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna temperatuur on 5800 K
KORDAMINE KT 6 1.Mida uurib astronoomia? Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehade ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ja arengut. 2. Mida mõistetakse tähtkujude all? Tähtkuju all mõistetakse kindlat piiritletud taevaala. 3. Tähtede värvused, millest on tingitud ja mida iseloomustab näiline tähesuurus? Tähtede värvus valged, punased ja kollased. Tähtede värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Mida soojem, seda (sinakas) valgem. Tähesuurus iseloomustab tähelt Maale jõudvat näilist valgusenergiat. 4. Mis on taevasfäär, taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand, vertikaalsirge?
Triton on ainus suur kaaslane, mis tiirutab planeedi ümber viimase pöörlemisele vastupidises suunas. Pluuto ja Charoni omavaheline kaugus on 19600 km, see leiti interferomeetriliselt. Charoni tiirlemisperiood 6,4 päeva on sama suur kui Pluuto pöörlemisperiood ümber oma telje, seetõttu Charon nagu ripuks kogu aeg ühe ja sama Pluuto punkti kohal. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Enamik neist tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Komeedid ehk sabatähed on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Nende orbiidid on piklikud ja nad tiirlevad kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Meteooriks nimetatakse Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Meteoriidiks nimetatakse maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. Planeetide liikumist kujundab gravitatsioon.
10.kuu ühte külge näeme ainult sellepärast et kuu pöörleb ümber oma telje sama ajaga mille jooksul teeb täistiiru ümber maa. Väikekehad: 1)asteroidid-maa planeetide tüüpi sarnased kuid tunduvalt väiksemad kosmilised väikekehad 2)komeedid on nö sabatähed,nende liikumisel nähtav saba on tegelikult helendav gaas 3)meteoor on meteroid mis hõõgub ja süttib põlema jättes atmosfääri jälje 4)meteoroid- päikesesüsteemis olev kosmiline väikekeha 5)meteoriit on maale kukkunud meteoor 13. oorti pilv on planeetide tekkimisel ülejäänud kosmilistest osakestest tekkinud rõngakujuline pilv mis asub planeetidest kaugemal. 14.hiidplaneetide teke ja maa tüüpi planeetide teke: plahvatuse tagajärjel tekkis kivi,jää,gaas.. kivist tekkisid maa tüüpi planeedid ja jääst hiidplaneedid 15.Loodete tekkimine on seotud kuu ja maa vastastikmõjuga. TÄHED: 1.päike asub maast 150milj km kaugel,päike on 109 korda suurem maast 2.päikesel on samad omadused mis teistel tähtedel 3
FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis
teele ka nende heleduse muutumist muutuva kauguse abil. Epitsüklid Ptolemaiose süsteemis Marss Maa Allikas: http://www.mysteries megasite.com/mysterymovies/space1.html Astronoomia aine. Astronoomia on teadus taevakehade ja nende süsteemide liikumisest, tekkimisest, ehitusest ja arenemisest. Meetodi järgi liigendub astronoomia niimoodi: ASTROMEETRIA, tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega. TAEVAMEHAANIKA, mis uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril. ASTROFÜÜSIKA, mis uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest järeldusi nende ehituse ja arenemise kohta. ASTROFÜÜSIKA jaguneb omakorda niimoodi: PLANETOLOOGIA (koos geofüüsikaga) uurib planeetide, nende kaaslaste jt. Päikesesüsteemi objektide ehitust.
äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks. 3. Millised on astronoomia osad? Astronoomia kui teadus, jaguneb praegusel ajal erinevateks teadusharudeks: -Meetodite järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria, taevamehaanika ja astrofüüsika. -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia, tähtede füüsika,
· Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused?
Kosmoloogia mõisted Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike, mille ümber tiirlevad 8 planeeti. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", Planeet on taevakeha, mis 1. tiirleb ümber Päikese, 2. on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida (keralähedast) kuju 3. ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil, kahel - Merkuuril ja Veenusel - kuud puuduvad. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri
Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga
4. Päikesesüsteemi koostis ja ehitus. Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Peale eelmainitute kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. · Päike: 99.85% · Planeedid: 0.135% · Komeedid: 0.01% · Satelliidid: 0.00005% · Asteroidid: 0.0000002% · Meteoriidid: 0.0000001% · Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% 5. Päike, tema aine, energiaallikad, liikumine, protsessid tema pinnal. Päikese evolutsioon. Päike on päikesesüsteemi keskpunkt, on hiiglaslik gaasikera, koosneb vesinikust ja heeliumist. Päikest
meteoriidikraatreid. VEENUS. Kaugus Päikesest 108 mlj. km. Tema aastas on 2 ööpäeva. Maast veidi väiksem. Tihedus 5,2 g/cm 3. Temp. kõigub -33 - +480. Pind on tahke. Atmosfäär tihe. Peamiselt on seal süsihappegaas, lämmastik ja väävelhappe tilgad. Aastaajad ei. Kaaslasi pole. MAA. Keskmine kaugus Päikesest 150 mlj km. Tihedus 5,5 g/cm 3. Keskmine temp. +15 C. 1 kaaslane, Kuu. Kuu tekkimise kohta on mitu teooriat: 1. tekkis koos Maaga. 2. oli varem mingi taevakeha, mis haarati Maa gravitatsioonijõu poolt ja jäi tiirlema ümber Maa. 3. Maa põrkus suure taevakehaga ja selle tulemusena eraldus Maa küljest mingi suurem tükk, millest sai Kuu. Aastaajad. Aasta jooksul teeb Maa ringi ümber Päikese ja sooritab 365,25 pööret ümber oma telje. Maal on magnetväli, mille põhjuseks arvatakse olevat vedel tuum Maa keskel. Seal on palju laetud osakesi ja maakera pöörlemisel tekivad ringvoolud, mis tekitavad magnetvälja
Päikese ümber olnud tolmust ning kivi- ja jäätükikestest kujunesid pika aja jooksul 9 planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Lisaks planeetidele liigub Päikesesüsteemis ka asteroide ja komeete. Asteroidid ja komeedid on jää- ja kivimikamakad, mis tiirlevad peamiselt Marsi ja Jupiteri vahel. Suurima, ligi 1000 kilomeetrise läbimõõduga asteroidi nimi on Ceres. Päikesesüsteemi vaadates tundub nagu mängiksid kõik taevakehad lõputut ringmängu nimega Päikesesüsteem. Päikese külgetõmbejõud hoiab planeedid kindlalt enda ümber tiirlemas. Neid jooni, mida pildil näed, tegelikult õhus ei hõlju. Jooned on selleks, et näidata sulle paremini, kuidas iga planeet oma ringmängujoonel liigub. Päikesesüsteem tekkis 5 biljonit aastattagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjulkokku tõmbuma hakanud gaasipilvedest. Pilve läbimõõtoli 4 valgusaastat, umbes 70% sellest oli vesinik,
liigub palju kiiremini kui nt. Jupiter ja seega tekivad näivad silmused, sest vahepeal tundub justkui Jupiter liiguks tagasi mitte edasi ja siis tekivadki näivad silmused. 11. Päikesesüsteem sündis umbes 5 miljardit aastat tagasi tähtedevahelise ruumi gaasi- ja tolmupiludest. Järkjärgult moodustus keskele helendav tulekera Päike, mis omandas enamvähem praeguse kuju juba sündides. Päike on tavaline täht Linnutee galaktika 100 miljardi tähe hulgast. Päikesesüsteemi sisemises piirkonnas moodustusid neli Maa-tüüpi planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. 12. Merkuur Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust. Päikese läheduse tõttu kaob ta valgusesse ja on seetõttu teleskoobiga raskesti vaadeldav. Merkuuri tiirlemis- ja pöörlemisperioodi vahekord on väga omapärane ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Lisaks on veel üks omapära
Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede vöönd. Platoni-Aristotelese mudel ei selgitanud piisavalt planeetide näivat liikumist (tähtede taustal tehtavaid „silmuseid“) taevavõlvil. Ptolemaios korrigeeris mudelit, pannes planeedid omakorda tiirlema ümber Maa tiirleva masskeskme. Heliosentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Päike, mille ümber tiirlesid Maa, koos tema ümber tiirleva Kuuga ja teised planeedid. Ka selles mudelis ümbritses tiirlevaid taevakehi nn kinnistähtede vöönd. Täieliku võidu saavutas heliotsentrism alles pärast seda kui Johann Kepler sõnastas 1609 a. (III seaduse aastal 1619) planeetide liikumist kirjeldavad seadused, mida omakorda üldistas Isaac Newton 1687 aastal oma ülemaailmse gravitatsiooniseadusega. Ühena esimestest sõnastas 1. saj BC oletuse, et maailmaruum on lõputu Rooma filosoof Lucretius.
Kordamisküsimused 1. Vihikus olemas. Astronoomilisi vaatlusi viiakse Eestis läbi Tartu Tähetornis (Toomemäel) ja Tõravere Tähetornis. 2. Seniit- ehk lagipunkt on Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Teodoliit- riist horiondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Gnoomon- ehk päikesekell, mõõdetakse päikese kõrgust. Teleskoop- astronoomia uurismismeetod, esimene astronoomiline pikksilm oli Galilei pikksilm, valmistatud 1610 a. (Galileo Galilei) Maailma telg- moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5kraadi ( Maale langevad päikesekiired on praktiliselt paralleelsed). Vegetatsiooniperiood- ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad. Sideeriline kuu- tegelik tiirlemisperiood tähtede suhtes (27,3 päeva kestab üks periood) Sünoodiline kuu- Kuu tiirlemisperiood Päikese suhtes Maalt vaadatuna (29,
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. (3)..................................4 1. MAA TÜÜPI PLANEEDID..................................................................................................6 1.1Merkuur...............................................................................................................................6 1.2Veenus...................................................................................................
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA........................................................
1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees) 3) nn Kaasaegsed hüpoteesid 4. Päikesesüsteemi planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Avastamise ajaloo järgi: 1) Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn
Astronoomia mõisted Päike on oma omadustelt tüüpiline täht. Kõik tema kohta kirja pandu kehtib ka teiste tähtede kohta. Päike on päikesesüsteemi ainus energiallikas ja moodustab 99,8% selle kogumassist. Päikesesüsteemi kuulub Päike ja 8 suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun). Lisaks planeetidele tiirlevad Päikese ümber planeetide kaaslased, hulk asteroide ja komeete. Planeedid on Maa sarnased, ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeetide kaaslased - Maa kaaslane on Kuu. Alates Maast on kõigil planeetidel kaaslased. Kuud iseloomustab meteoriidikraatrite rohkus. Kuul puuduvad nii atmosfäär kui ka magnetväli. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Nad tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel, kusjuures nende orbiidid on tihti väljavenitatud
Tähtede abil tehti kindlaks asukoht ja teepikkus. 6. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv? Tähtede asend on püsiv, sest vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured ja kiirused ulatuvad sadadesse kilomeetritesse sekundis. 7. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Maa liikumine jagatakse kolmeks: tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber tiirlemistasandi ja telje pretsessioon orbiidi suhtes. 8. Mis on planeedid? Planeedid on rändavad tähed, Maa sarnased ja samuti ümber Päikese tiirlevad taevakehad. 9. Kirjelda Kuu ja Päikese varjutust. Kuu ja Päikese varjutused on kolme taevakeha sattumine ühele joonele. Esimesel juhul jääb Kuu Maa varju ja teisel juhul jääb Päike Kuu varju. 10. Milleks kasutatakse teleskoopi? Teleskoop on astronoomiainstrument, millega suurendatakse vaadeldavat kauget objekti. Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika
Mis juhtub kui k on suurem kui 1 , k võrdub 1, k on väiksem kui 1. 8. Plutooniumi tekkimine ( üldiselt, miks ta tähtis on) 9. Kriitiline mass. 10. Tuumareaktor tema põhitingimus, kuidas seda saavutatakse ja kasutamine. 11. Termotuumareaktsioon-mis seal juhtub, kuidas see juhtub, võrrand, näited. (taevakehad, tähed, vesinikupomm) 12.Radioaktiivsuse kasulikkus 13. Rad. Kahjulikkus. ASTRONOOMIA Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, ehitust ja arengut. Astronoomiliste vaatluste iseärasused: · Passiivne iseloom me ei saa korrata nähtust · Me jälgime nähtusi Maalt, mis ise liigub. · Raske on hinnata taevakehade kaugusi. Taevakehade näiv pöörlemine: Kuna maakera pöörleb, siis meile tundub, et kõik tähed taevavõlvil pöörlevad. Nad pöörlevad mõttelise telje ümber
Taevakehade liikumine Sthella Tau TNG, 10 H Tallinn 2013 Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Päikesesüsteem 3 Astronoomia 4-5 Astronoomia ajalugu 6 Päikesesüsteem 7 Mis mõjutab maa pöörlemist? 8 Ringliikumine 9-10 Planeedid 11 Planeedid Maalt vaadatuna 12 Planeetide pöörlemine 13 Planeetide tiirlemine 14 Johann Kepleri seadused 15 Johann Kepler Sissejuhatus Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa pöörlemine ümber oma telje ja liikumine ümber Päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede asendit kogu öö, märkad, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähed teevad taevas täistiiru
Toimub Universumi paisumine, mis on justkui tingitud ammusest suurest plahvatusest. Astronoomid nimetavad seda plahvatust Suureks Pauguks. Aeg sai alguse Suurest Paugust, mistõttu ei saa ,,ennet" olemas ollagi. Meie päikesesüsteemi kuuluvad kaheksa planeeti ja nende kaaslased (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ja rõngad. Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, millesse kuuluvad Päike ja selle gravitatsiooniväljas tiirlevad väiksemad taevakehad. Arvatakse, et päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekkes. Täheteke on protsess, mille käigus molekulipilved muutuvad tähtedeks. Planeedid tiirlevad ümber Päikese erineval kaugusel. Nad ei liigu mitte piki täpset ringjoont, vaid ovaalset teed mööda. Planeetidel on olemas ka teinegi liikumine: nad pöörlevad ruumis liikudes ümber oma telje. Kõik planeedid liiguvad ühes suunas. On olemas nii väikeplaneete (nagu Maa)
Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat; pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66°33' nurga all oleva telje perioodiga 86164 sekundit ehk 0,99727 ööpäeva; telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. 5. Mis on planeet? Kuidas ta taevas liigub? Päiksesüsteemi planeediks on taevakeha, mis * tiirleb ümber Päikese * on piisava massiga * puhastanud oma ümbruse- tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruskonnas. 6. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust. Kui Maa satub Kuu varjupiirkonda, siis pole siit vaadates Päikst näha- tekib päikesevarjutus. Kui Kuu vari katab Päikese täielikult, on tegu täieliku päikesevarjutusega, kui aga osaliselt siis on osaline päikesevarjutus. 7. Milline võib olla kuuvarjutus (2 tüüpi)?
.....................................................................11 Tähtede värvus ja heledus.....................................................12 Kaksiktähed...........................................................................14 Kokkuvõte.............................................................................15 Kasutatud materjal ...............................................................16 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
