võib sis. Kivistisi. Rift- maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe Kurrutamine- Kahe laama kokkupõrge deformeeruib kummagi serve. Kivimid ja setted, mis sellesse tsooni jäävad, surutakse tugevasti kokku- kurrutatakse. Kurdmäestik- mäestik, kus maakoorekihid on geoloogiliste sisejõudude mõjus surutud lainekujulistesse voltidesse: kurd on sisejõudude toimel tekkinud maakoorekihtide lainekujuline käänd. Kaldeera- suur järskude ja astmeliste veerudega katlataoline nõgu vulkaani või selle koonuse ülaosas. Kilpvulkaanid- vulkaanid, mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel, valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku. Maavärin- maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. Seismologiajaamad- jaamad, mis tegelevad maavärinate põhjuste, leviku uurimise, maavärinate esinemise ennustamisega. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide meh
Lammorud Laiad, lameda põhjaga Ujutab suurveede ajal üle jõeäärsed alad Kannab palju setteid Setetest tekib aja jooksul lamm Sälkorud Sügavad, järskude veerudega Suure langu ja kiire vooluga Ülekaalus erosioon Eestis esineb harva Kuristikorud Sügavamad ja järsuveerulisemad Kiire vooluga Eestis on nt. Jägala, Keila, Meeksi oja Kanjonorud Väga järsud, püstiste astmeliste veerudega Eestis nt. Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel Vooluvee kuhjav tegevus Lammtasandik Delta Kokkuvõtteks Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikeseid uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks järsakuteks ehk ovraagideks.
Nad tekivad suure langu ja kiire vooluga jõeorgudes, kus ülekaalus on erosioon. Tüüpilised sälkorud Eestis puuduvad, kuid seda laadi orge esineb mõnedel jõelõikudel. Kuristikorgud e. lõhangorud Need on eelmistest sügavamad ja järsuveerulisemad. Eestis on kuristikorud näiteks Jägala ja Keila jõel allpool juga ning Meeksi ojal Vastseliina asunduse juures enne Piusa jõkke suubumist. Kanjonorud Need on väga järskude, kohati püstiste astmeliste veerudega orud. Kanjonilaadseid orulõike on Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel. Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikesi uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks jäärakuteks e. ovraagideks.
ajakulu teatud tegevustele. 4) ressursside ümberjagamine - Eestis liberaalne maksusüsteem, kõigile võrdne tulumaksu protsent. Progressuuruvaks saab lugeda seda, et miinimumpalk on maksuvaba, see tekitab olukorra, kus väikesepalgalised maksavad suhteliselt madalamat tulumaksu kogu palgalt kui kõrgemapalgalised töötajad. Meil on palju progressiivse tulumaksu toetajaid, kes sooviksid, et kõrgemapalgalised maksaksid tunduvalt kõrgemat tulumaksu kas kogu palgalt või astmeliste piirmäärade kaudu. See annaks riigile võimaluse koguda rohkem otseseid makse, mis oleks võimalik koheselt ümber jagada sotsiaalsfääri. Hetke maksusüsteem toetab tarbimist ja korjab kaudseid makse tarbimiselt. Heaoluriigi tunnuseks on progresseeruv tulumaks. - Soomes progressiivne tulumaks, mis jagatakse ümber sotsiaalsfääri. See piirab rikkamate inimeste tarbimist, kuid annab võimaluse vasematele elanikkonnakihtidele inimväärseks eluks ja tarbimiseks. See on üks põhjus
veerudega ja V-kujulise 9 ristlõikega jõeorud. Nad tekivad suure langu ja kiire vooluga jõeorgudes. · Kuristikorud ehk lõhanguorud. Need on sälkorgudest sügavamad ja järsuveerulisemad. Eestis on kuristikorud näiteks Jägala ja Keila jõel allpool juga. · Kanjonorud. Need on väga järskude, kohati püstiste astmeliste veerudega orud. Kanjonilaadseid orulõike on Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel. Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikesi uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks jäärakuteks ehk ovraagideks. Liustikutekkelised pinnavormid
ehituslikud erinevused. Kasutamine: Avardi laastusooned on võrreldes puuri laastusoonega palju väiksema ristlõike pindalaga. Selline ehitus suurendab avardi tugevust ja võimaldab teda kasutada ebatäpsete, kõva pinnaga avade suurendamisel. Samal ajal kujuneb avardi lõikeserv lühikeseks, mis piirab lõikesügavust. Avardamise eriliigiks loetakse süvistamist, mida kasutatakse avadega kontsentriliste silindriliste või kooniliste süviste ja astmeliste avade töötlemiseks ning avade faasimiseks. 4. Millised on hõõritsa kasutamise eesmärgid avade töötlemisel. Miks on tema nimetus hõõrits? Hõõritsemist kasutatakse avade puhastöötlemiseks. Masihõõrits on trei- ja puurpinkidel. Masinhõõritsal on töötav osa lühikene, mis vähendab töödeldava ava mõõdu hajumist ja koonilisuse tekkimist töötlemisel Käsihõõritsad on mõeldud kasutamiseks lukksepa ja remonditöödel. Jumal teab miks nimetus hõõrits on?? 5
Enamasti hall. MOONDEKIVIMID Moondekivimid ehk metafoorsed kivimid on tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumise tagajärjel kõrge temp. ja rõhu mõjul. · Gneiss - graniidi moondunud eriliik. Lõhestub ühes suunas. · Marmor - tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest. Hästi poleeritav. Kasutatakse peamiselt välistöödel. Eestis päris marmorit ei leidu. LOODUSLIKU KIVIMI TÖÖTLEMINE Kivikarjäär - astmeliste nõlvadega süvend, kus kaevandatakse murdmise, lõhkamise või saagimse teel. · Murdmine - hüdro- või löök-kiilumisega. Saadakse suuri pragudeta kive · Lõhkamine . kasutatakse peamiselt killustiku saamiseks · Saagimine - kasutatakse kõvasulamist lõikehammastega ketas- või kettsaage. Saadakse korrapärased kiviplokid. Karjäärist saadud toorme edasine töötlemine: · Murdmine - peamiselt müürikivide valmistamiseks
soopiuksuja, soosiisikese ja kadakalinnu nime all tuntud lind kõikjal levinud, ehkki tema arvukus viimase paarikümne aastaga umbes kolmandiku võrra vähenenud on. Elupaigaks on sookiurule märja või vesise pinnasega päris lagedad või väheste puudega alad: mitmesugused lagendikud, puisniidud, karjamaad, luhad, madalsood, rabad, vahetevahel ka loopealsed. Enamasti tegutseb ta maapinnal, kuid eriti pesitsusajal võime näha ka tema huvitavat mängulendu: lind tõuseb maapinnalt astmeliste järkudena ning laulab laskumiseni oma katkendlikku laulu. Vahepeal võib sookiuru laulu kuulda ka maapinnalt, harukordadel isegi puuokstelt. Lend on tal madal, järguline ja kiirete tiivalöökidega. Ärevusse sattunud sookiur istub tihti põõsa otsa. Pesa rajab ta rohttaimede ja eelmise aasta kulu varju, sageli isegi kulu alla. Seejuures eelistab ta enamasti ümbritsevast maapinnast veidi kõrgemal asuvaid kuivemaid kohti. Munad poetab sookiur pessa juba maikuu alguses, neid on tal 4..
Kuristikorgud e. lõhangorud Need on eelmistest sügavamad ja järsuveerulisemad. Eestis on kuristikorud näiteks Jägala ja Keila jõel allpool juga ning Meeksi ojal Vastseliina asunduse juures enne Piusa jõkke suubumist. Kanjonorud Need on väga järskude, kohati püstiste astmeliste veerudega orud. Kanjonilaadseid orulõike on Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel. Orgude piires võib omakorda olla väiksemaid vorme. Kuhjevormideks on lisaks lammidele veel lauged kaldavallid, mis tekivad, kui üleujutuse ajal settib kõige jämedam materjal juba jõesängi pervel. Kulutusvormideks on soodid e. vanajõed, mis tekivad jõesängist, kui looklev jõgi
Lahenduseks sellele probleemile töötati välja CSS ehk Cascading Style Sheets (sobivaim eestikeelne tõlge oleks astmelised laadilehed) keel HTML-dokumentide kujunduse määramiseks. CSS puhul on hoitakse kujundust dokumendi sisust lahus, ning piisab muudatusest ühes kohas, et muuta näiteks kõigi kodulehekülje lehtede taustavärvi. Samuti lisab CSS terve rea võimalusi, mis HTML'is puudusid näiteks tekstiridade vahe muutmine. CCS standardid ja tarkvara Astmeliste laadilehtede standardid on välja töötanud sama organisatsioon, kes on koostanud ka HTML standardid W3 konsortsium (www.w3.org). Praegusel hetkel on kasutusel W3C soovitused CSS1 (1996) ja CSS2 (1998) ning käib töö CSS3 kallal. Lisaks sellele on eraldi CSS soovitus mobiilseadmete jaoks. Cascading Style Sheets, http://www.w3.org/Style/CSS/ CSS1, http://www.w3.org/TR/REC-CSS1 CSS2, http://www.w3.org/TR/REC-CSS2/
2)Suuremate avade D=30-80mm töötlemiseks kasutatakse tornile asetatavaid avardeid. Avardite valmistamiseks kasutatakse nii kiirlõiketerast kui ka kõvasulameid. 3)Kõvasulami efektiisuse kasutamise tagavad vahetatavate terikute abil kujundatud avardid, mis võivad olla radiaalsuunas reguleeritavate hammastega. 4)Avardamise eriliigiks loetakse süvistamist, mida kasutatakse avadega kontsentriliste silindriliste või kooniliste süviste ja astmeliste avade töötlemiseks ning avade faasimiseks. 7.Hõõritsad. Nende eriliigid ja kasutamise valdkond. Hõõritsemist kasutatakse avade puhastöötlemiseks. Eriliigid: 1) masinhõõrits, mis on koonilise sabaga, D=1,0-20mm või tornile asetatavad D=25-40mm, nendega töötlemise nii trei- kui puurpingi tüüpi seadmetel.
Võllipöördeanduriga elektrimootor Roolirattapöördeandur Hammasratta pöördeandur Juhtplokk 18 Sele 10. Muutuva ülekandega roolilatt (autori foto) Väike kiirus: Elektrimootor pöörab tiguratast, mis on ühtlasi planetaarülekande rõngashammasratas, päri rooliratta pööramissuunda, põhjustades astmeliste satelliitide tiirlemist ümber keskhammasrataste. Et satelliitide eri astmete hammaste arvud on erinevad, pöörduvad keskhammasrattad pisut teineteise suhtes ja roolireduktori hammasratas pööratakse seega rohkem, kui pöörati rooliratast. Nii ülestatakse mootoripoolne pöördenurk juhi valitud rooli pöördenurgale[4]. 19 Suur kiirus:
.." Ja Jehoova ütles: ,,Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole meil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha! Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks ..." Seepärast pandi sellele nimeks Paabel, sest seal Jehoova segas ära ... kelle ja sealt pillutas Jehoova nad üle kogu maailma. See legend torni rajamisest Sinearimaal (Babüloonias) sisaldab mälesusi hiiglaslike astmeliste püramiidide (nn. tsikuraatide) ehitusajast 1000 või rohkem a. e.Kr. Babüloonias kui paljurahvuselises impeeriumis valitses tõepoolest tohutu keeleline ,,segadus". Piiblis sümboliseerib torn inimsoo uhket iseteadlikkust, mille piiramiseks Jumal rahvad segi pillutas. 39. pale higis / Aadama nuhtlus ,,Oma palge higis pead sa leiba sööma..." Säärane oli üks osa Jumalale sõnakuulmatu Aadama karistusest; pattulangemisest alates on inimsugu pidanud äraelamise nimel
173. 174. 175. 176. 17 järsu suurenemise ja kavitatsiooninähtuse tekkimise tulemusena rasva osakesteks läbimõõduga 0,7-0,8 μm. Homogeniseerimise efektiivsus sureneb astmeliste ja võrgust kokkupressitud klappide ning 2-astmelise homogeniseerimise tulemusena- viimasel juhul läbib toode algul ühe ja seejärel teise homogeniseerimissõlme. 177. 178. 179. 180. 181. 182. Karuselltüüpi väikepaki seadmed, ehitus, tööpõhimõte 183.
lineaarsetele 3 aatom.) Cv=3R (mitt lineaar. 3 aatom. Ja palju aatomilistele molekulidele. Aine soojusmahtuvus sõltub temp-st (mittepööratava,spontaanse) protsessi jaoks piirkonda A ja B; komponendile i - µiA µiB , seda sõltuvust näitavad empiirilised võrrandid astmeliste ridade q rev - q A B , dG A = µiA (-dn i ) , kujul. Anorgaanilistel ainetel: Cp=a+bT+c´/T 2; orgaanilistele dSpr = 0 ainetele:Cp=a+bT+cT2+dT3 4. Iseloomustage pööratavaid ja mittepööratavaid protsesse T dG B = µiB (dn i ) , paisumise ja kokkusurumise näite abil. Paisumise puhul on pööratava protsessi töö suurem kui
Mälestise asukoha kirjeldus Ohvrikivi asub endise jaotuse järgi Urvaste kihelkonnas, Sõmerpalu vallas. Kivi juurde pääseb kui pöörata Sihva-Vidrike-Kärgula-Järvere maantee 29 km ja 30 km vahelt lääne poole väikesele külavaheteele, mööduda Kaabsoo talust ning minna üle väikese Võhandusse suubuva oja metsa. Metsas tee hargneb, kusjuures vasakut kätt pöörduv haru viib ohvrikivini. Mälestise iseloomustus Kumera pealispinna, püstiste külgede ja mõnede astmeliste murdepindadega rahn. Rahnu pealispinnal ristuvate lõhede tõttu koorunud lohkvorm 40x50 cm, sügavusega 10-20 cm. Lohus püsib aeg-ajalt vesi. Lagi sammaldunud.[5.] 14 3.2 Ohvrikivi Aadress: Võru maakond Sõmerpalu vald Hutita küla, Hutta.(LISA 6.) Mälestise tunnus 1)Tehislike lohkude esinemine kivil. Kirjalikult fikseeritud pärimus. Mälestise ajalugu Ohvrikivi pärineb II aastatuhandest. Kivi on võetud riikliku kaitse alla 1973.a.
Silindrilise pinna kohta kehtivad järgmised nõuded: 1. Moodustaja peab olema sirge. 2. Silindrilisus peab säilima pinna kogu pikkusel, st. kõik ristlõiked peavad olema ühesuguse läbimõõduga ringid (ei tohi esineda koonilisust, tünnilisust ega saduldust. 3. Ringjoonsus nõuab, et iga ristlõige oleks ring, st. ei tohi esineda ovaalsust ega nurgelisust. 4. Samateljelisus nõuab, et astmeliste detailide kõigi astmete teljed peavad asetsema ühel sirgel. Kõiki neid nõudeid absoluutse täpsusega täita on võimatu.Ka kõige hoolsamal töötlemisel esinevad teatud vead. Vastavalt nõuetele kantakse pindade libatud kuju ja vastastikuse asendi hälbed detailide tööjoonistele kas
vistseraalsed surve, vibratsiooni ja teatud puuteaistingud. Erinevad kapsli tüübid suurendavad retseptori tundlikkust või tundlikkuse spetsiifilisust · spetsiaalsed meelerakud karvrakud kuulmis- ja tasakaaluelundis, maitserakk maitsmiskühmus, valgusretseptorrakk silma võrkkestas, mis on sensoorse närvirakuga sünaptilistes ühendustes. Retseptorrakud reageerivad stiimulitele astmeliste potentsiaalidega: · generaatorpotentsiaal tekib vabade närvilõpmete, kapsliga ümbritsetud närvilõpmete või haisteretseptori retseptiivse osa stimulatsioonil · retseptorpotentsiaal on astmeline potentsiaal spetsiaalses meelerakus, mis pannakse ümber postsünaptiliseks potentsiaaliks sünaptilises ühenduses närvirakuga Retseptorite liigitus lähtuvalt asukohast: · eksteroretseptorid asuvad keha välispinnal või selle läheduses ning on suunatud välisest
osaliselt. Esineb suure langusega aladel, kus põhjaerosioon on ülekaalus. Moldorg sälkoru põhja ja küljeerosiooni tasakaalustamisel tekib Ukujulise ristlõikega org. Enamus Eesti jõgesid. Lammorg madalate kallastega org. Tekib moldorgude arengu jätkudes, kui küljeerosioon saavutab ülekaalu. Emajõgi. Lammoru juurde kuuluvad elemendid on meandrid, soodid, lammid, kaldavallid ja jõeoru terrassid. (õpik lk 30) Kanjonorg järskude, kohati püstiste astmeliste veergudega orud. 4. MERETEKKELISED PINNAVORMID Murrutuspangad, rannajärsakud, rannabarrid, maasääred, rannavallid. (õpik lk. 31) 5. PÕHJAVEETEKKELISED PINNAVORMID Kujunevad siis kui pinna ja põhjavesi lahustab kivimeid, mille tagajärjel tekivad maapinnal lõhed ja varingud, seda protsessi nimetatakse karstumiseks. Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa. Kostivere, Tuhala, Uhaku, Kuimetsa karstialad. Karstivormid: kurisud, karrid, salajõed, langatuslehtrid, karstiväljad, stalaktiidid,
vastaskülgpinnale. Kinnine mõlu - avaneb ainult otspinnale ja on ülekasvanud. Kokkukasvanud mõlu kinnise mõlu jäljend väljavenitatud salmilise puidu alana spooni pinnal. Hele mõlu - mille puit on värvuselt lähedane ümbritsevale puidule. Tume mõlu - mille puit on tumedam ümbritsevast puidust. Vähk - kasvava puu tüve pinnale parasiitseente ja bakterite tegevuse tagajärjel tekkinud haavand. Avatud vähk tasase või süvistunud põhjaga, astmeliste servade ja voldilise välisäärega. Suletud vähk ebanormaalselt paksenenud kahjustatud koore- või puidurakkudega kinnikasvanud haavand. Tõrvaslaik - tugevasti vaiguga läbiimbunud tüve osa. Väärlülipuit - mitmesuguse värvivarjundi, kuju ja intensiivsusega tumedalt värvunud tüve siseosa, mis tekib kasvavatel puudel. Tüve ristlõikel ta on ümariku, tähtja või sagarikujulise kujuga, mõnikord ka ekstsentriline.
enamvähem võrreldavad keskmiste lubjakividega. Dolomiiti kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse seda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile (nt treitud esemed). Dolomiit on enamasti hall, mõnikord sinaka või pruunika varjundiga. 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid. Kivikarjäär kujutab endast astmeliste nõlvadega süvendit ja kivimit kaevandatakse karjääri nõlvadelt murdmise, lõhkamise või saagimise teel. Murdmine toimub hüdro- või löök-kiilumisega. Kiilud asetatakse kihivahesse või ettepuuritud aukudesse. Murdmisega saadakse suuri pragudeta kive. Lõhkamist kasutatakse peamiselt killustiku toorme saamiseks. Laengud asetatakse puuraukudesse. Saagimisel kasutatakse kõvasulamist lõikehammastega ketas- või kettsaage. Saadakse korrapärased kiviplokid
Oma dekoratiivsuse tõttu kasutatakse marmorit peamiselt viimistlustöödel. Eestis päris marmorit ei leidu. Mõned Vasalemma karjääri paekihid on poleeritavad ja seetõttu mõnevõrra sarnased marmoriga. 13 3.1.4 Looduskivide tootmine ja kasutamine 3.1.4.1 Tootmine toimub lahtistest karjääridest või kaevandustest. Kivikarjäär kujutab endast astmeliste nõlvadega süvendit. Kivimit kaevandatakse karjääri nõlvadelt murdmise, lõhkamise või saagimise teel. Karjäärist saadud toorme edasiseks töötlemiseks kasutatakse järgmisi võtteid: · murdmine leiab kasutamist peamiselt müürikivide valmistamisel; · purustamisega toodetakse killustikku; · klompimine seisneb selles, et kividel lüüakse suuremad nukid maha nii, et osa kivi servi muutub enamvähem sirgeks;
esinevate kanalite või lõhedega ning mida mööda tungivad maapinnale vulkaanilise tegevuse produktid: gaasid, laava, vulkaaniline tuhk ja tahkete kivimite tükid. Kuhikud kujunevad lõõrist väljapaiskuva laava ja tahke aine kuhjumise tulemusel. Vulkaanikraater lehterjas nõgu. Vulkaanilõõr ühendab vulkaani magmakoldegaParasiitkraater - vulkaani nõlvadel esinevad lisakoonused Kaldeera suur järskude, paljudes kohtades astmeliste veergudega katlataoline nõgu vulkaani või selle koonuse ülaosas (neg. pinnavorm). On tekkinud tegevvulkaani lõõris toimunud gaasipurske või kustunud vulkaani koonuse ülaosa sisselangemisel. Vulkaanide tüübid: lõhevulkaanid (Islandil ja ookeani sügavustes) keskpurskevulkaanid 1) laava- e. kilpvulkaan koosneb hangunud laavast, lauged nõlvad 5-8o. Laava voolamine rahulik, ilma plahvatuseta ja tahke materjali pursketa.2) kiht- e
Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kasmurenemise kohale vüi kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Paljud settekivimid on kihilise ehitusega, mis on tingitud sadestumise ebaühtlaselt. Koostis: kvarts, kaoliniit, kaltsiit, magnesiit, dolomiit ja kips. 16. LOODUSLIKE KIVIMITE TÖÖTLEMINE Kivikarjäär kujutab endast astmeliste nõlvadega süvendit ja kivimit kaevandatakse karjääri nõlvadelt murdmise, lõhkamise või saagimise teel. Karjäärist saadud toorme edasiseks töötlemiseks kasutatakse järgmisi võtteid: - murdmine leiab kasutamist peamiselt müürikivide valmistamisel; - purustamisega toodetakse killustikku; - klompimine seisneb selles, et kividel lüüakse suuremad nukid maha nii, et osa kivi servi muutub enamvähem sirgeks; - tahumisel täksitakse kas kõik või osa kivipindu tasaseks;
sõudeergomeetreid. Koos sõudeergomeetri Concept 2 kasutuselevõtuga on 70 sõudeergomeetritestid laialt levinud. Sõudjate funktsionaalsete võimete testimisel rakendatakse kõige sagedamini kahte põhilist tüüpi sõudeergomeetriteste: 1) 2000 meetri (või 2500 meetri või 6 minuti) maksimaalset testi, mis iseloomustab klassikalist sõudedistantsi läbimist; 2) astmeliste koormustega testi, kus saab määrata sõudjate metaboolseid reaktsioone suurenevatele koormustele. Soovitatav astmelise testi ülesehitus on esitatud tabelis 4.12 sõltuvalt testitava soost ja vanusest. 2000 meetri sõudeergomeetritesti kasutatakse väga palju nii paatkondade komplekteerimiseks kui ka treeningukoormuste hindamiseks. Sealjuures on 2000 meetri sõudeergomeetritesti võimsus otseselt seotud astmelise koormuse testi maksimaalse võimsusega
annaabi.ee 
