Budism Budism tekib 5.- 4. saj eKr. Selle rajajaks on Siddharta Gautama (556-486 eKr ?). Kasvas üles väga luksuslikult (tõenäoliselt oli ta kuninga poeg). Ühel päeval sai Siddharta oma müüriga ümbritsetud kodust välja ja nägi kolme inimest: rauka, surejat ja askeeti. Selle tulemusel loobus oma seisusest ja hakkas elama askeedina ning õppima tõde kannatusest. Oma elu lõpul (80ndal eluaastal) jõudis nirvaanasse, üsna pärast seda ka suri. Kuulutas ,,keskteed" askeesi, kus ei minda äärmustesse. Buddha ise ei kirjutanud midagi, ent peale teda on pandud kirja hulga tekste, mis on peamiselt paali ja sanskriti keeles. Kõige tähtsam Tripitaka ,kolm korvi` pühakiri, mil on kolm osa: · kloostri reeglid · Buddha kõned · filosoofilised õpetused Eksistentsi omadused:
Himaalaja. Rituaalid Pühad on seotud eri jumalate austamisega. Askees, vaimsed ja kehalised harjutused Eetika Sünd: nõupidamine preestriga, millal eostada; pühakirja lugemine raseduse ajal; preester soovitab nime lähtuvalt sünniajast; pea paljaks ajamine. Surm: surnu tuhastamine Ahisma: vägivallatus nii inimeste kui loomade suhtes. Püha lehm Eetika Elu neli etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedina rändamise aeg. Eetika Taimetoitlus Sekulariseerumine ja individualiseerumine religiooni tähtsuse vähenemine ühiskonna ja inimese elus teaduse ja tehnika arengu tulemusel. Keskne tees: mida moodsam ühiskond, seda vähem religiooni; lõpuks kaob religioon sootuks. Sekulariseerumine Vastuväited: maailm on religioossem kui iial enne; religiooni kadumist on ennustatud juba 300 aastat; võitlust religiooni ja teaduse vahel pole; sekulariseerumine pole
ja hoidja). Hindude arvates sündis hing üha uuesti ja ta võis taaskehastuda nii inimese kui loomana, aga ka taime või koguni jumalana. See sõltus karmast tegudest-mõtetest ja nende tagajärgedest. Halvad teod-mõtted tähendasid halba karmat, mis tõi kaasa kõikvõimalikke hädasid nagu ümbersünni alamasse kasti või haigesse kehasse vms. Hindude eesmärk oli ümbersünnist täielikult vabaneda, selleks tuli luua head karmat. Võimalusi vabanemiseks oli mitmeid, näiteks elu askeedina (loobuda tavapärasest elust ja piirata miinimumini oma igapäevaseid vajadusi). KIRJUTA 2 INDIA KULTUURI SAAVUTUST, MIDA ME KASUTAME TÄNAPÄEVANI! Arvu 0 leiutamine ja male. KIRJUTA PÕLLUKULTUURID, MIDA KASVATATI HIINAS! Hiinas kasvatati hirssi, riisi ja siidiusse. KIRJUTA KAITSEEHITIS, MILLE EHITAMIST ALUSTATI ÜLE 2000 AASTA TAGASI JA MIS PÜSIB TÄNAPÄEVANI Suur Hiina Müür MILLELE HIINAS KIRJUTATI? NIMETA 3 KIRJUTUSMATERJALI
Niisiis pole hinduism vaid pelgalt usund- see on nii maailmavaade kui ka elulaad. Hinduismi kirjavaral on väga suur kultuuriväärtus. Hinduiste on ligikaudu 750 miljonit. Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Elu 4 etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides. Küsimused: Mitu kehastust on hindude jumalal? Piiramatu hulk kehastusi Millised kujud võtab jumal materiaalse maailma loomiseks ja säilitamiseks? Maailma hoidja Višnu, maailma looja Brahma, Maailma hävitaja šivu Nimeta vähemalt 4 višnu kümne kehastusest: Kalki, Krišna, Narashimha, Kurma Mis on bhakt? Hinduistlik pühendusliikumine Kes on hanuman? Ahvipeaga jumal Judaism
Kindlaid teenistusaegu ei ole. Hindusimis austatakse kõike elavat, enamasti ollakse seetõttu taimetoitlased. Ahmisa idee kohaselt võib iga pisemgi loom olla varasem inimene. Kõige enam outtakes lehma, keda peetakse elu andvaks emaks. Samuti ahveeee austatakse. Elus eristatakse nelja etappi. Suurimaks sooviks on eraldumine maailmast. Toimub pühitsemine, siis braahmani juures õppimine, luuakse kodu, laste täiskasvanueas pöördubbbb mees erakuks, lõpuks läheb rändama kerjava askeedina. Kultuse erinevad vormid: eraviisiline jumalateenistus, palverännakud, üleminekurituaalid, usulised pühad, loomade austamine. Kastisüsteem. Peamised kastid: 1. Braahmanid - preestrid 2. Ksatrjad - ühiskonna administratiivne aristokraatia 3. Vaisjad - tegutsevad põllumajanduses, kauplemises ja käsitöös 4. Suudrad - kõikide eelmiste kastide teenijad Väljaspoole kaste jäävad "puutumatud", kõrgemasse kasti kuuluv hindu võib tunda end
Kui inimene pääseb ümbersündide ahelast välja, siis Atman ühineb Brahmaniga; lõplik seisund, kuhu jõutakse on moksa. Umbes 42 000 korda peaks inimene ümber sündima, et saada lunastust. Inimene peab ise pingutama, aga ta ei saa selles kindel olla. · Ahimsa e. vägivallatus, elu pühadus Hindud on taimetoitlased. Hinduismi kohaselt jaguneb inimese elu nelja etappi: 1. õppimise aeg 2. kodu ja pere loomise aeg 3. erakuna elamise aeg 4. kerjava askeedina ringirändamise aeg Usuelu · individuaalne usuelu · askees (ideaal) keha kurnamine usulise valgustatuse eesmärgil positiivne askees askees läbi liialduste (liigsöömine jne) negatiivne askees askees läbi loobumiste, on ideaaliks JOOGA Yoga Ingl. k. "yoke" ike puu, millega kaks härga omavahel kokku seoti. Jooga praktiseerija - joogi · HATHA-JOOGA (meile tuntuim joogavorm) · MANTRA-JOOGA
India on kahe suure religiooni sünnimaa. Hinduism on muistne usund, mille looja ja tekkeaeg ei ole teada. Hindude arvates sündis hing üha uuesti ja ta võis taaskehastuda nii inimese kui loomana, aga ka taime või koguni jumalana. See sõltus karmast tegudest-mõtetest ja nende tagajärgedest. Hindude eesmärk oli ümbersünnist täielikult vabaneda, selleks tuli luua head karmat. Viise reinkarnatsioonist vabanemiseks oli mitmeid, üks võimalus oli elu askeedina (loobuda tava-pärasest elust ja piirata miinimumini oma igapäevaseid vajadusi). Budism Budism kasvas 6. saj. eKr välja hinduismist. Selle loojaks on Buddha ehk Siddharta Gautama. Algses budismis jumalaid ei olnud selle poolest erineb see hinduismist,kuid ka budistide jaoks oli oluline vabaneda ümbersündidest ja eluga paratamatult kaasnevatest kannatustest. Buddha arvates tuli selleks leida kesktee preestrite korraldatud uhkete ohvritalituste ja askeetide enesepiinamise vahel
Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbipõimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinsrumendid on sitar ja tabla. Elu 4 etappi: (1) õppimise aeg, (2) kodu ja pere loomise aeg, (3) erakuna elamise aeg, (4) kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides. Hinduistliku ühiskonna eripära Kastid - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. (Ei vasta traditsioonilistele seisustele euroopalikus mõttes) Varna - värv (märk otsa ees). Casta seisus. Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.-16.saj. Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega.
teda keegi saama." Tema abil näitab Hugo teose üht tähtsaimat konflikti askeetliku ellusuhtumise ja lihaliku kire võitlust inimeses. Samas pole Claude Frollo läbinisti negatiivne tegelane: ta on sünge, kuri, armutu ja tihti arg, kuid need pole talle iseloomulikud omadused, vaid on tekkinud hiljem kirgede tulemusel, mille vastu ei ole enam võimelised võitlema tema enne nii tugev tahe ja mõistus. Tema traagika seisnebki selles, et askeedina ja dogmaatikuna on ta loobunud inimlikest rõõmudest. Ta ei suuda aga endas maha suruda armastust. Phoebus on tegelane kellele Hugo üldse kaasa ei tunne, vaid kelle üle, vastupidi, üksnes ironiseerib. See kauni välimusega aadlik on kergemeelne ja naudinguhimuline. Ta pole võimeline sügavateks tunneteks, kuid just sellistele meestele on saatus lahkeim ja vastutulelikum Pierre Gringoire on mustlaste silmis Esmeralda abikaasa, on ajalooline isik luuletaja ja filosoofist boheemlane
kultused ja jooga sugemed. Niisiis pole hinduism vaid pelgalt usund- see on nii maailmavaade kui ka elulaad. Hinduismi kirjavaral on väga suur kultuuriväärtus. Hinduiste on ligikaudu 750 miljonit. Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Elu 4 etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides. Islam Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islami rajas prohvet Muhamed ja islami õpetus põhineb koraanil. Koraan koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Muhameedlased peavad
Kultus ja ühiskonna eripära Jumalateenistus on väga mitmekülgne kodus, looduses või templis. Templiteenistust toimetavad braahmanid. Toimuvad ohverdamised, protsessioonid, palverännakud Gangese äärde pühasse linna Varanasi. Tähtsal kohal on perekondlikud pidustused, rahvapeod. Levinud on taimetoitlus ja loomade austamine. Eriti lehma austatakse kui elu andvat ema. Inimese elu koosneb neljast etapist: õppimise aeg; kodu ja pere loomise aeg; erakuna elamise aeg; kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti on selline vaade elule levinud kõrgemates seisustes. Kastid on üldiselt elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja need jagunevad nelja seisuse vahel: braahmanid ehk preestrid, ksatsijad ehk valitsejad ja sõdurid, vaisjad ehk põlluharijad, käsitöölised, kaupmehed ja pankurid, suudrad ehk sulased ja teenijad. Mõned kastid jäävad ka seisustest välja
Kõige tähtsam koht on Gangese jõe äärne, Varanasi linn. Paljude hindude soov on, et kui surnukeha põletatakse, siis tuhk visatakse Gangese jõkke. On ka väga suur taimetoitlus, sest kuna usutakse taassündi, siis kardetakse, et loomi süües sööd ära mõne isiku. Austatakse ka loomi, kes on nende jaoks pühad. Usutakse, et inimese elu koosneb neljast etapist õppimise aeg kodu ja pere loomise aeg erakuna elamise aeg rändava askeedina elamise aeg. Budism Alguse sai 6 saj e.Kr vastukaaluks hinduismile. Siddharta Gautama 566-468 e.Kr loetakse budismi loojaks. Siddharta Gautamale ilmutasid 4 üllast tõde, mis on ka budismi algtõed, pärast mida sai temast virgunu ehk buddha. 4 üllast tõde on: 1) Elu on kannatus; 2) Kannatusel on põhjus; 3) Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud; 4) Teadmine kuidas kiindumine lakkab.
ideaaliga budismis (bodhisvatta - budistlikus mütoloogias inimene (või mõni muu olend), kes on otsustanud saada buddhaks). · Pärimuse järgi eelnes Mahvrale hulk trthankra'sid, Mahvra oli see, kes tõi õpetuse inimeste sekka. · Legendid Mahvrast on üsna sarnased Buddha legendidega; ka teda olevat kiusanud kurivaim Mra, püüdnud võrgutada kaunid naised jne, aga tema askeedina jõudis sihile. · Ka kosmoloogias palju sarnasusi. · Omal ajal dzainism konkureeris budismiga, hiljem jäi tagaplaanile, on aga ometi suutnud tänaseni Indias püsima jääda. · Sarnaselt hinduismile on ka dzainismis askeedid sadhud. HIINA USUNDID · Hiina omausundid: - konfutsianism (Konfutsius) - taoism (Laozi) · Budism Juba Shang (Yin) dünastia ajal (1523-1027) olulisel kohal Di jumalus; ennustamine;
jumalateenistusi kui selliseid ei ole. Kõige tähtsam koht on Gangese jõe äärne, Varanasi linn. Paljude hindude soov on, et kui surnukeha põletatakse, siis tuhk visatakse Gangese jõkke. On ka väga suur taimetoitlus, sest kuna usutakse taassündi, siis kardetakse, et loomi süües sööd ära mõne isiku. Austatakse ka loomi, kes on nende jaoks pühad. Usutakse, et inimese elu koosneb neljast etapist õppimise aeg kodu ja pere loomise aeg erakuna elamise aeg rändava askeedina elamise aeg. Budism Alguse sai 6 saj e.Kr vastukaaluks hinduismile. Siddharta Gautama 566-468 e.Kr loetakse budismi loojaks. Siddharta Gautamale ilmutasid 4 üllast tõde, mis on ka budismi algtõed, pärast mida sai temast virgunu ehk buddha. 4 üllast tõde on: 1) Elu on kannatus; 2) Kannatusel on põhjus; 3) Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud; 4) Teadmine kuidas kiindumine lakkab.
ergutav jook, mida saadakse teepõõsa lehtedest. Laiemalt nimetatakse teeks ka teistest taimedest või nende segudest kuumas vees leotamise teel saadud jooke. (1.) 1. Rohelise tee ajaloost Roheline tee on olnud Aasias tuntud juba kauem kui 5000 aastat. Teepõõsa täpne päritolu ei ole teada. Legendid: ,,Ammu, väga ammu elas kollasel maal vana buddha usu munk Darrama ehk Ta-Mo. Ta oli ühe India kuninga poeg, kes tuli Hiinasse, et siin askeedina elades paremini Buddhat teenida. Ühel ööl nägi ta unes Buddhat ja rõõmustas selle üle nii, et andis endale tõotuse palvetada päevad ja ööd läbi, sulgemata silmi. Koos oma kaaslastega palvetas ta pikki päevi ja öid. Ta pidas unele kaua vastu. Ent üleväsinuna uinus ta ükskord raskesti. Ärgates vihastas Darrama enese peale ja et silmad enam ei sulguks, lõikas ta ära oma silmalaud ja viskas need maha.
Jumalateenistus on väga mitmekülgne kodus, looduses või templis. Templiteenistust toimetavad braahmanid. Toimuvad ohverdamised, protsessioonid, palverännakud Gangese äärde pühasse linna Varanasi. Tähtsal kohal on perekondlikud pidustused, rahvapeod. Levinud on taimetoitlus ja loomade austamine. Eriti lehma austatakse kui elu andvat ema. Inimese elu koosneb neljast etapist: 1. õppimise aeg 2. kodu ja pere loomise aeg 3. erakuna elamise aeg 4. kerjava askeedina rändamise aeg Eriti levinud on selline vaade elule kõrgemates seisustes. Kastid (portugali keeles castas 'klann') on üldiselt elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt. Kaste on tuhandeid ja nad jagunevad nelja seisuse vahel. Mõned kastid jäävad ka seisusest välja. Et sinna kuulujad teead kõige mustemaid ja põlatumaid töid, ei tohi neid puudutada, mistõttu nimetatakse neid puudutamatuteks ehk roojasteks.
maades. Weber uskus, et protsetandtlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine. Kapitalismi ajal muutus juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistsipliin ja ratsionaalsus. Kapitalist ei naudi töö tulemust, vaid pigutab selle uuesti tootmisesse, et jõukust veelgi suurendada. Mõnes mõttes sarnaneb kapitalist mungaga, kes loobub maistest rõõmudest ja elab askeedina. Erinevalt mungast imetleb kapitalist aga mammonat. Seda nähtust seletas Weber protsetantismi levikuga, sest protsetantism omistab ilmalikele ametitele samasuguse väärtuse nagu vaimulikule tööle. Seega võib ametialane edukus valmistada jumalale sama suurt heameelt kui usin palvetamine. Émile Durkheim. Tööstusühiskonna puhul huvitas teda eeskätt vaimuelu ja sotsiaalse solidaarsuse areng.
miitidi K6makhya templi kohta, mille siin vabas vormis edasi annan: Kui Brahma ja ViSnu maailma l6id, siii.ivis Siva mdtlusse ega soovinud loomises osaleda. Et Sivat iiratada, palus Brahma oma pojal Dak5al anda Sivale naiseks oma imekaunis tiitar jumalanna Sati. Siva ja Sati elasid koos Kaildsa miiel, aastad m66dusid ja Dak5a otsustas korraldada ohvritaliruse lgajna). Sinna kutsuti k6ik peale veidriku Siva. kes askeedina ignoreeris seltskonda. Ohvritalitusele lliks Satr. Kui Dak5a hakkas koosviibimisel Siva kohta inetusi riiiikima, siititas solvunud Satr end p6lema, sooritades enesetapu. Siva iirkas seepeale oma m6tlusest, tormas kohale, v6ttis oma naise surnukeha kAtele ja alustas kosmilist tantsu, mis seadis maailma hiidaohtu. Jumalad palusid Vi5nut, et ta aitaks Siva trampimise l6petada. ViSnu v6ttis oma kettakujulise s6jariista s udariana cakra jahal'kts surnukeha ti.ikkideks, mis
visatakse Gangese jõkke. On ka väga suur taimetoitlus, sest kuna usutakse taassündi, siis kardetakse, et loomi süües sööd ära mõne isiku. Austatakse ka loomi, kes on nende jaoks pühad. Kõige püham loom on lehm, kelle kohta usutakse olevat elu andev ema ja lehma liha söömine on võrdne inimese liha söömisega. Usutakse, et inimese elu koosneb neljast etapist õppimise aeg kodu ja pere loomise aeg erakuna elamise aeg rändava askeedina elamise aeg. -) Askeet inimene, kes usub, et keha kurnamise kaudu jõuab ta valgustatud seisundini ja askees on selle kaudu õpetus, et keha kurnamise kaudu jõutakse valgustatud seisundini. Askees jaotatakse kaheks positiivseks ja negatiivseks. Negatiivseks askeesiks loetakse seda, kus keha piiratakse läbi loobumiste, näiteks toidust, varandusest, seksist, perest, suhtlusest. Selle eesmärk on keha vajadusi vähendada ja seeläbi jõuda lähemale kiiremale valgustumisele
lõplikult moslemite vallutuse ajal. Kinnistus ka naiste vilets olukord. Ette on nähtud tõelise aarialase elufaasid (asrama). Ideaalis peaksid tõelised kõrgemad isid läbima 4 faasi: 1. Brahma õpilase faas: teenib ja õpib õpetaja juures. 2. Saab perekonnainimeseks, peab ühiskonda ülal. Saab toetust majaperemehe käest. 3. Kui pojad on täiskasvanud, läheb isa metsa ära ja jagab vara poegade vahel. Elab metsas askeedina (asrama tähendab ka eraklat). 4. Hakkab rändaskeediks, võtab kõike, mida leiab, ei peatu kunagi, klassikaliste tekstide järgi läheb kirdesse, kuni kukub. Ühiskond puhastub seega ise. Algselt ei tohtinud vaisya'd selliseid ,,privileege" omada. Dharma on universaalne kohustus. Svadharma on kastikohustus, mis annab reeglid kindlas kastis või ametis olemiseks. Svadharma järgimine on olulisem kui dharma järgimine. Seega on ühiskonna kaitse
ning uue valik peab toimuma keisri heakskiidul). Kui Vigilius sureb saab ametisse keisri mees Pealgius I (556-561). Kuni 568. aastani, kuni langobardid Itaalia vallutavad, jääbki paavstitool keisri paavstitooliks. Selline suhtumine jääb paika kuni 9. sajandini, kus leiti, et kõik, mis Läänes toimub peab heakskiidu saama Idas. Gregorius Suur (elas 540-604). Pontifikaat 590-604. Laseb ehitada Roomas ümber oma vanemate paleest kloostri. Seal, esialgu askeedina, seejärel diakonina. Temast saab paavst Pealgius II nõunik ja asjur. 579-585. a viibib legaadina keisri õukonnas Konstantinoopolis. Kui Pelagius II sureb, siis valitakse Gregorius rahva heakskiidul paavstiks. Teda on ka munkpaavstiks nimetatud. Vahekord Konstantinoopoliga ei ole pilvitu. Pannakse ametisse aklamatsiooniga. Kinnitus viibib, sest Gregorius ei suhtu Konstantinoopoli patriarhi piisava auga. Patriarh kannab tiitlit oikumeeniline patriarh – välismaailmaga suhtlemisel justkui
Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbi põimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on sitar ja tabla. Elu 4 etappi: 136 Õppimise aeg Kodu ja pere loomise aeg Erakuna elamise aeg Kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides. Hinduistliku ühiskonna eripära Kastid (sanskriti keeles: varna) - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. Varna = värv (märk otsa ees). Casta = seisus (portugali k). Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.-16.saj. Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega.
Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbi põimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on sitar ja tabla. Elu 4 etappi: Õppimise aeg Kodu ja pere loomise aeg Erakuna elamise aeg Kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides. Budism . Tekkis PõhjaIndias 6. või 5. saj. eKr . Buddha "valgustatu" . Buddha meetod sasanameditatsioon ja vaimsed harjutused . Buddha pidas ennast arstiks, kes diagnoosib haiguse ja näitab kätte ravi, millest inimesed peavad iseseisvalt kinni pidama . Neli õilsat tõde: 1) kogu eksistents (dukkha) on ebarahuldav ja seotud kannatustega; 2) dukkha tekib ihalemisest ja klammerdumisest 3) dukkha võib
annaabi.ee 
