Võrdlesin iseseisva töö käigus Raadi-Kruusamäe linnaosas Vahi külas asuvaid Selveri ja Maxima kauplusteketti kuuluvaid kauplusi. Kauplused asetsevad kõrvuti kruntidel, ettevõtted on oma äritüübilt samad ja tegu on lähikonkurentidega. Tabelis 1 hindasin 10-palli süsteemis mõlema kaupluse puhul samu kriteeriume. Arvestades kriteeriumi tähtsuse osakaalu, leidsin kaalutud keskmise ja leidsin, et nende kahe kaupluse võrdlemisel on Vahi Selveril Maxima ees konkurentsieelis. Kriteerium Osakaa Kauplus I Kauplus II l
VIETNAMI PÕLLUD Kerlyn Tarendi 12B Tallinna Arte Gümnaasium OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS Maastik on tasane. Põllud on ristküliku või ruudu kujulised ning korrapärased. On nii suuri ja väikseid põlde. Teede võrgustik on üsna tihe ning majad asetsevad mööda teeääri ja väga tihedalt koos. Enda jaoks kasvatakse riisi, juurvilju ning loomadest sigu ja kanu. OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS RIISIPÕLLUD Asetsevad kahe jõe vahelisel alal Vietnami põhja osas. Antud piirkonnas on maastik madala pinnamoega ning niiske. Teedevõrgustik on tihe. Elamud asetsevad mööda teeääri ja hõredalt ning neid ümbritsevad puud. Taimedest kasvatatakse riisi ning loomadest kanu ning sigu. RIISIPÕLLUD TERRASSPÕLLUD Antud alal on maastik mägine. Põllud on ebakorrapärase kujuga ning on nii suuri kui ka väikseid põlde. Põllud on ehitatud astmeliselt ehk treppehitus. Palju külasid, kus majad asetsevad lähestikku n...
SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Päikesesüsteemi väikekehad, kuna antud teema tundus huvitav ja müstiline. Palju on räägitud Kaali meteoriidikraatrist ja meteoriitidest, komeetidest ja asteroididest, mis võivad Maad tabada. Otsustasin lähemalt uurida: · mida need väikekehad endast kujutavad; · millest nad koosnevad; · kus kohas nad asetsevad; · kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas, Öpik-Oorti pilv ja Heli...
Rahvas pidas neid koeri kaheksandal sajandil Jaapanis jumala lemmikuiks. Jaapani tinn on populaarne ja hinnatud kogu maailmas. Nad on sõbralikud, õrnad, väikesed, ja julged koerad. Värvuselt on levinud mustade laikudega valged koerad. Laigud võivad olla ka pruunid ja punakaspruunid, kuid nad peavad olema selgepiirilised. Tema pea on väike ja ümar. Koon on väga lühike ja lai. Ta kõrvad on rippuvad, väiksotiesed, kolmnurksed ja asetsevad kõrgel ning hoiduvad veidi ettepoole. Hambad on tal valged ja tugevad. Silmad on tal heledad ja tal on halb nägemine. Tal on pikk kere, suust välja rippuv keel ja lühike rippuv saba. Kääbuspiner Kääbuspiner on väikesekasvuline, lühikese ruutja kerega, energiline ja liikuv, koleerilise närvitüübi ja kuiva konstitutsiooniga. Pineri head omadused on aretamise käigus antud edasi kääbuspinerile. Ta on kiindunud oma
ära jaotatud. Tähtsaimad sadamad seal on Providenija (Venemaa) ja Nome (USA). 9.KESKONNAPROBLEEMID Beringi meri on ise üks suur ökosüsteem, Üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest. Nimelt üks suur probleem on ülekalastamine. Ka Venemaal, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Tais, Poolas ja paljudes teistes riikides inimesed tarbivad just Beringi merest pärinevaid kalatooteid. Peale kala, krabide ja muude Beringi mere asukate Beringi mere ümber asetsevad riigid populatsiooni vähenemist mõjutab seda veel globaalne soojenemine. Viimase 10 aasta jooksul on temperatuuri rekordid purustatud ja kohalikud inimesed on teatanud sellistest sündmustest, mida pole seal enne aset leidnud-äikse tormidest ja vihmadest. 1997. ja 1998. aastal toimusid seal vee temperatuuri muutustest tingitud sündmused - suur osa Beringi merest oli kaetud vetikatega (vetikate õitsemine). KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Beringi_meri 2. http://www
LINA- Lehed asetsevad vastakult või topeltvastkult. Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised.Ühel linataimel on 35 õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.Lina viljaks on viie kojaline ümar kupar, kojad on omavahel eraldatud ning sisaldavad kokku kuni 10 seemet, mis valmivad juulis- augu...
1. 3D rippkonstruktsioon Raske keha kaaluga G = 1 kN ripub nööri otsas, mis on kinnitatud seintevahelisse nurka punkti C. Nöör on toestatud kahe kerge varda abil, mis on horisontaalsed ning seintega paralleelsed. Varraste pikkused on a = 0,4 m ja b = 0,5 m ning nad on kinnitatud seinte külge liigendite abil punktides A ja B. Vardad asetsevad nii, et nurk nööri ja seinte kokkupuutejoone vahel on = 60 a) Määrata toereaktsioonide suunad punktides A, B ja C. b) Määrata toereaktsioonid. G=1kN a=0.4m b=0.5m =60o Fa;Fb;Fc=? Fc Fz Fb Fa Fy Fx
KANGASTE SIDUSED Töö võiks olla vormistatud analoogselt lõngade- niitide tööga. Tehtav töö peaks olema vormistatud korrektselt ja ülevaatlikult. Tabelis on ära toodud osad, mida töö peab sisaldama. Nimetus1 Näidis2 Pilt3 Skeem4 Kirjeldus5 PÕHISIDUSED: Labane Riide mõlemal poolel on ühesugune arv lõim- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt. Erineva paksusega lõime- ja koelõngade kasutamisel tekivad riide pinnale nn ripsijooned. (tasakaalustamata labane) Toimne on iseloomulikud diagonaalsed jooned (toimejooned), See riide pool, kus toimejooned on paremini nähtavad, on parem pool. Tavaliselt diagonaal 45kraadise nurga all. 1. Lõimepindne Kanga paremal poolel on ülekaalus lõimelõngad. Kanga pahemal poolel ei ole toimejooni näha. 2
elektrijuhiks nimetatakse ainet või ainete segu mida mööda elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele mittejuhiks ehk dielektrikuks nimetatakse ainet või ainetesegu mida mööda elektrilaeng ei kandu ühelt kehalt teisele coulombi seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga mis on võrdeline nende laengute suurustega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga ning sõltub keskkonnast milles laengud asetsevad kq1 q 2 F r 2 k 9 10 9 Nm 2 / C 2 suhteline dielektriline läbitavus mis näitab mitu korda väheneb keskkonnas kahe laengu vahel mõjuv jõud võrreldes vaakumiga ülesanded 2 * 10 6 4 * 10 9 kaks punktlaengut C ja asetsevad teineteissest vaakumis 3 cm kaugusel kui suur jõud on nende laengute vahel? kq1 kq2 F r 2 antud q1 2 * 10 6 C q 2 4 * 10 9 C
Graafika ja arhitektuur · Sakraalarhitektuur · Profaan · Joonistamine · Paljundusgraafika · Reproduktsioon · Kõrgtrükk trükkivad osad asetsevad kõrgemal · Sügavtrükk trükkivad osad on trükivormi süvistatud · Lametrükk trükkivad ja mittetrükkivad osad asetsevad samal tasandil
KANGASTE SIDUSED PÕHISIDUSED Nimetus Näidis Pilt Skeem Kirjeldus Labane Riide mõlemal poolel on ühesugune arv lõime- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt. Seetõttu on kanga mõlemad pooled ühesugused. Rapoor koosneb kahest lõime- ja kahest koelõngast. Iga koelõng ristub lõimelõngadega üle ühe. Kangad on suurema tõmbekoormusega, jäigemad ja kortsuvad rohkem.
Edwardsi sündroom on 18. kromosoomi kolmekordsusest tingitud kehalised väärarengud. Sündroomi põdevad lapsed surevad väga noorelt, tavaliselt vastsündinuna või imikueas. Eestis suri vanim Edwardsi sündroomi põdev isik 10-aastaselt. Sündroomi kirjeldas ja määras selle põhjuse 1960. aastal inglise geneetik John Hilton Edwards. Esinemissagedus on umbes 1:10 000. Tunnused: Kasvu ja arengu mahajäämus Väga väike sünnikaal ning loid vastsündinu Madalal asetsevad kõrvad Lai ninaselg Väike alalõug ja suu Lühikesed ning ebanormaalselt asetsevad sõrmed
Graafika Alaliigid: Joonistamine Paljudusgraafika: Trükigraafika (15saj. Kui Saksamaal leiutatid trükipress) Arvutigraafika, Gutenberg, originaal teoseid rohkem kui üks. Mõisted: Originaal Kunstniku ainuteos Reproduktsioon trükitõmmis, plakat, poster. Koopia Järele tehtud originaal Trükigraafika tehnikad: Kõrgtrükk Linoollõige, papitrükk. Trükitavad osad asetsevad trükialusel kõrgemal. Sügavtrükk Trükitavad osad asetsevad trükivormi süvistatult. Lametrükk Trükitavad ja mittetrükitavad osad astesevad õhel ja samal tasandil. Litograafia, valgustrükk. Kõrgtrükk Sügavtrükk Stiil ühised kindlad tunnudsed Arvutigraafika Pixeldamine 3D Modelling
Labane sidus Kõige lihtsama rakendusega sidusus. Riide mõlemal poolel on ühesugune arv lõim- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt. Nt. taft, popliin. Lõimepindne toimne Kanga paremal sidus poolel on ülekaalus lõimelõngad. Kanga pahemal
20. üldasendiline sirge - sirge pole ühegi ekraaniga paralleelne ega asetse ühelgi ekraanil 21. horisontaal - põhiekraani paralleelsirge; frontaal esiekraani paralleelsirge. frontaali tunnus kaksvaate alusel: kujutis põhiekraanil on x-teljega paralleelne sirge, erijuhul punkt (risti põhiekraaniga, lõigud frontaalil projekteeruvad esiekraanile tõelises pikkuses, põhikaldenurk projekteerub esiekraanile tõelises suuruses 22. sirge asetseb tasapinnal, kui tema kaks punkti asetsevad sel tasandil või kui on paralleelne tasandil asuva sirgega ning läbib tasandi punkti 23. üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse tuletamiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaatetid võrduvad sirge pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või eestvaate pikkus ja otspunktide esikvootide vahe. 24. kaks sirget on paralleelsed, kui sirgete samanimelised projektsioonid on paralleelsed, kuid pole risti kaksvaate teljega 25
nähtava ja ultravioletse spektriala. Valguskiirus ehk ligikaudu 300 000 000 m/s on üldse suurim kiirus, millega füüsikaline mõju saab levida. Kahe keskkonna piiril valguse levimise suund muutub, osa valgusest murdub esimesse keskkonda tagasi, osa murdub teise keskkonda. Valguse murdumise kohta kehtivad järgmised seadused: 1) langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asetsevad samas tasandis 2) langemisnurga alfa ja murdumisnurga beeta siinuste suhe on kahe keskkonna jaoks jääv suurus ja võrdub valguse levimiskiiruste suhtega: Siinus alfa/siinus beeta=c1/c2 (c1 on valguse kiirus esimeses keskkonnas, c2 teises keskkonnas). Seda suhet nimetatakse teise keskkonna murdumisnäitajaks esimese keskkonna suhtes. Valguse peegeldumise kohta kehtivad järgmised seadused:
moodustavad sirge( 180 kraadi) Kõrvunurkade omadus: · Kõrvunurga summa on alati 180 kraadi Tippnurgad Lõikuvateks sirgeteks nimetatakse sirgeid millel on üks ühine punkt. Sirgete ühispunkti nimetatakse nende lõikepunktiks. Tippnurkade omadus: · Tippnurgad on alati võrdsed Ristuvad sirged Ristuvateks sirgeteks nimetatakse kaht sirget mille lõikumisel tekib täisnurk( 90 kraadi). Ristumine on lõikumise erijuht. Ristuvateks lõikudeks nimetatakse lõike mis asetsevad ristuvatel sirgetel. Ristuvate sirgete omadus: · Läbi antud punkti saab antud sirgele joonestada ainult ühe ristsirge. Paralleelsed sirged Paralleelseteks sirgeteks nimetatakse 2 sirget kui nad asetsevad ühel tasandil ja nad ei ristu. Paralleelsete sirgete omadus: · Kui kaks sirget tasandil on risti ühe ja sama sirgega siis need kaks sirget on paralleelsed. Ristkülik ja ruut Ristkülik: · ümbermõõt- P- 2*(a+b) · pindala- S- a*b Ruut: · Ümbermõõt-P-4*a
aurumasinate juures. Väntmehhanism koosneb liugurist, kepsust , vardast ja võllist. Väntvõll Väntvõll on väntmehhanismi osa, mille abil muudetakse kepsu vahendusel kolvi sirgjooneline liikumine, ringjooneliseks liikumiseks või vastupidi. Väntvõll koosneb võlli- ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaaludest. Võllikaelad asuvad ühel sirgel ja pöörlevad ümber oma telje. Vändakaelad on võllikaelte telje suhtes nihutatud teatud kaugusele ning asetsevad, sõltuvalt mootoritüübist, ka omavahel erinevate nurkade all. Väntvõlli vändakaelte asetus ja arv sõltub silindrite arvust. Näiteks on ühesilindrilisel mootoril üks vändakael. Neljasilindrilisel ridamootoril aga neli vändakaela, mis asetsevad teineteise suhtes erinevate nurkade all, et töötaktid eri silindrites vahelduksid ühtlaselt. Sisepõlemismootori väntvõlli ühte otsa kinnitub hooratas, mis ühtlustab pöörlemist. Keps
Ülesanne 2. KIIVSIRGED. NÄHTAVUS Antud on kiivsirgete a ja b kaksvaade (joonis 1). Lahendada sirgete a ja b varjumine konkureerivate punktide määramise teel. Esitage lahenduskäigu kirjeldus kirjalikult. Joonis 1 Vastus: Et otsustada, kumb sirge läheb üle eestvaates, siis märgistan pealtvaates sirge b' punkti U' ja sirge a' punkti V', mis asetsevad ühel ja samal esikiirel. Nende punktide ühiseks eestvaateks on sirgete a ja b eesvaadete lõikepunkt U''=V''. Tõmmates sidejoone läbi selle punkti, näeme pealtvaatelt, et sirgel b asetseva punkti U kaugus esiekraanist on suurem sirgel a asetseva punkti V omast. Järelikult on punkt U eestpoolt vaadates vaatlejale lähemal kui punkt V, see tähendab sirge b läheb sirge a eest läbi. Seepärast sirge a eestvaade märgitakse joonisel katkestatult.
Klahvpillid Heli tekib klahvidele vajutades. Kõikidel pillidel on klaviatuur, mille moodustavad kõrvuti asetsevad klahvid. Üldiselt Areng algas 18. sajandist, kui leiutati haamermehanism. Koosnevad raamist, kõlalauast, keeltest, klaviatuurist, helitekitamismehanism ja pedaalid. Tiibklaver Klaveritest kõige suurem. Umbes 230 keelt ning 88 haamrit ja keelt. Pianiino Keeled asetsevad veritikaalselt Klavesiin e tsembalo Kujunes välja 15. sajandi paiku. Sellel on 2 klaviatuuri ning linnutiivakujuline kõlakorpus. Igal klahvil oma keel. Dünaamika võimalused piiratud, kuna tugevus ei ole reguleeritud klahvi vajutamis tugevusega. Orel Üks vanimaid pille, mille eelkäijad on panniflööt ja torupill. Suurim ja keerukaim ehitusega muusikapill. Heli tekib õhusamba liikumisel viles. Viled on metallist(tina, tsink, vask) või puust(mänd, pappel, nulg, kuusk, tamm)
minuti tagant. Tavalisel tarbijal (kodutarbijatel) mõõdetakse aktiivenergiat ainult. Tarbijad, kellel on suur ühendusvõimus mõõdab elektriarvesti ka reaktiivenergiat. Tänapäeval pannakse elektrikappidesse elektronarvesteid, mis võimaldavad ka näitude kauglugemist. See tähendab seda, et meil on võimalik oma nutitelefonist nt eesti energia appist vaadata päevast ja öist elektrivoolu tarbimist. Erinevad elektrikilbid erinevates kohtades Liitumiskilbid- Asetsevad hoone krundil, välisseinal või liitumiskarbis. Jaotuskilbid- Asetsevad toas, nt trepikojas seinasüvendis võib asuda korrusekilp, korterelamukilp esikus.
nädalal KT Kujutav geomeetria, loeng 2 Mongei meetod, sirge jälgpunktid, eriasendilised sirged, sirglõigu pikkus ja kaldenurgad, kahe sirge vastastikused asendid Sirgjoone jälgpunktid Sirge jälgpunktiks (jäljeks) nim sirgjoone ja ekraani lõikepunkti. Üldasendilisel sirgel on kolm jälge: *lõikepunkt põhiekraaniga -põhijälgpunkt *esiekraaniga- esijälgpunkt *külgjälg- külgjälgpunkt Põhijälg ja tema pealtvaade asetsevad põhiekraanil ja sirge pealtvaatel, põhijälje eestvaade aga x-teljel ja sirge eestvaatel. Esijälg ja tema eestvaade asetsevad esiekraanil ja sirge eestvaatel, esijälje pealtvaade aga x-teljel ja sirge pealtvaatel. Üldasendiline sirge Üldasendiline sirge ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse sellel. Tunnus: kõik 3 sirge projektsiooni on kaldu ekraanide suhtes. Sirglõigu ristprojektsioonid on sirglõigust enesest lühemad. Sirgjoone kaldenurgad ei esine
Kujutav geomeetria, loeng 2 Mongei meetod, sirge jälgpunktid, eriasendilised sirged, sirglõigu pikkus ja kaldenurgad, kahe sirge vastastikused asendid Sirgjoone jälgpunktid Sirge jälgpunktiks (jäljeks) nim sirgjoone ja ekraani lõikepunkti. Üldasendilisel sirgel on kolm jälge: *lõikepunkt põhiekraaniga -põhijälgpunkt *esiekraaniga- esijälgpunkt *külgjälg- külgjälgpunkt Põhijälg ja tema pealtvaade asetsevad põhiekraanil ja sirge pealtvaatel, põhijälje eestvaade aga x-teljel ja sirge eestvaatel. Esijälg ja tema eestvaade asetsevad esiekraanil ja sirge eestvaatel, esijälje pealtvaade aga x-teljel ja sirge pealtvaatel. Üldasendiline sirge Üldasendiline sirge ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse sellel. Tunnus: kõik 3 sirge projektsiooni on kaldu ekraanide suhtes. Sirglõigu ristprojektsioonid on sirglõigust enesest lühemad. Sirgjoone kaldenurgad ei esine
2.Mis on faasisiire? Mis toimub aineosakestega faasisiirete korral? Nimeta faasisiirded V: faassiire- Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasi siirdes toimub aineosakeste omavahelises paigutuses muutus. Faasi siirded- tahe, vedel, gaasiline. 3. Milleks muutub faasisiirde käigus kehade siseenergia kuigi keha temperatuur jääb samaks (ei muutu)? V: muutuvad molekulide kineetilised ja potentsiaalsed energiad 4. Kirjelda tahkumise siseehitust: kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud osakeste vahel mõjuvad, kuidas osakesed liiguvad? V: Sulamine on faasisiire tahkest olekust vedelasse, tahkumine sellele vastupidine siire. Sulamise/tahkumise ajal keha temperatuur ei muutu ehkki keha saab/annab selles protsessis pidevalt energiat – sulatamiseks kulunud energia läheb molekulide korrapära lõhkumiseks ja nende liikuvuse suurendamiseks. Tahkumisel vabaneva energia saame molekulide korrapära suurenemisest ja liikuvuse vähenemisest. Iga aine
aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid. Isaskäbide soomustel valmib õietolm, emaskäbidel seemne algmed, millest arenevad seemned. (Noored emaskäbid asetsevad oksa ülaosas ja on punakat värvi). Okaspuud jagunevad 7-sse sugukonda, 60-65 perekonda, 600+ liiki. Sugukonnad: · männilised (nulg, kuusk, lehis, jne) · kivijugapuulised · araukaarialised · jugapuulised · peajugapuulised · küpressilised (küpress, elupuu, kadakas) Eestis kasvab looduslikult neli okaspuuliiki: mänd, kuusk, kadakas ja jugapuu. Mänd On vähenõudlik elutingimuste suhtes
1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel? Kujutamiskiirte asend on erinev, tsentraalprojektsiooni puhul algavad need ühest punktist, paralleelprojekteerimisel asetsevad kujutamiskiired paralleelselt. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest erinevad? Kaldprojektsioon (kiired ekraani suhtes kaldu) ja ristprojektsioon (kiired ekraani suhtes risti). 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt? Kui sirgjoon on ühtib projekteeritavate kiirtega. 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik? Kui
See on tsentraalprojekteerimise erijuht, kus kujutamistsenter on viidud lõpmata kaugele. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja kuidas need projektsioonid üksteisest erinevad? Jaguneb kald- ja ristprojektsioonideks, vastavalt kas kiired langevad paralleelselt või kaldu. 3. Mis juhtumil tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirega. 4. Mis juhtumil tuleb tasandilise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda pikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur? a) ristisomeetrias Tegelikult kui siin on ristisomeetriat mõeldud, siis seal on ju telgedel moondetegur umbes 0,82, aga ristprojekteerimisel on see moondetegur nullist üheni (mõlemad kaasa arvatud) b) paralleelprojekteerimisel Nullist(kaasa arvatud) kuni lõpmatuseni. 7
· Hüpotoonia e madal vererõhk, mis täiskasvanueas asendub hüpertooniaga (kõrgvererõhk). · (Harva elavad need lapsed täiskasvanueani.) Haigusele tüüpiline välimus · Ümmargune kergelt ovaalne nägu, väike pea, antimongoliidne silmade lõige e viltused silmad nur-kadega allapoole. · Kõõrdsilmsus, epikantus e kolmas silmalaug, mis kujutab endast nahast volti sisemises silmanurgas. · Lame ninajuur ning moondunud madalal asetsevad kõrvad. Kõrva ees asetsevad nibude sarnased moodustised. · Lühikesed sõrmed. Peopesas nelja sõrme vagu e ahvivagu. · Lihastoonus on madal, kasv lühike, selgroo kõverdumine e skolioos. Kassikisa sündroomi diagnoosiks tehakse kromosoomide uuring. Selleks tuleb anda vereanalüüs, kus rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Vastavate värvimismeetodidega saab kahjustatud kromosoomi osa nähtavaks teha. Haigust ei ole võimalik ravida
tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks. -Ühekojaline isas- ja emasõied asetsevad ühel taimel (kurk). -Kahekojaline isas- ja emasõied asetsevad erinevatel taimedel (paju). -Õisik õite kogumik varrel. -Tolmlemine õietolmu sattumine emakasuudmele. -Isetolmlemine - mõlemasuguline õis, tolmutera kukub ise emakasuudmele. -Võõrtolmlemine jaguneb putuk- ja tuultolmlemiseks. -Putuktolmlemine õied värvilised, lõhnavad, suured. -Tuultolmlemne õied väikesed, ilmetud, lõhnatud, tolmuterad kerged -Viljastamine seemnerkau ühinemine munarakuga.
Sirgete lõikumine ja paralleelsus Koostaja: Elsa Fedtšenko Pärnu Kuninga Tänava Põhikool Kordamine Kaks sirget, mis asetsevad tasandil võivad lõikuda või olla paralleelsed. Kaks sirget on paralleelsed, kui nad asetsevad ühel ja samal tasandil ega lõiku. t s s//t st= Märkus: Joonisel tähistame parallelseid sirgeid ühesuguse arvu nooltega. Kaht sirget , mis asuvad tasandil nimetatakse lõikuvateks, kui neil on üks ühine lõikepunkt. a ab=P P b ·
torikseened, roosteseened jne. Nad on ühed olulisemad saprotroofid, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Siia kuuluvad ka majaseened, mis lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale nt. majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga. Kandseened koosnevad pikkadest silinderjatest seeneniitidest e. hüüfidest. Mullas, puidus ja mujal kasvupinnastel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku e. mütseeli. Seene viljakehas asetsevad hüüfid tihedalt pakituna ja läbipõimunult, mis tagab viljakehale vajaliku püsivuse ja tugevuse. Seeneniidid kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti. Kõigil seenerakkudel on rakukest, mille peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Seenehüüfide rakukest ja selle all asetsev rakumembraan on tavaliselt üsna õhukesed. Seente toitumise eripäraks on nende vahetu kontakt toiduallikaga ja toitainete omastamine kogu raku pinnaga. Vahetu kontakt toiduallikaga, aga ka õhuke rakukest
Määrab tema poolt tekitatava potensiaali märgi 4. Mida nimetatakse ekvipotensiaalpinnaks? Ühesugust potensiaali omavate elektrivälja punktide hulka 5. Millest ei sõltu kehade liikumine? Potensiaali nulltasemest 6. Mis toimub kehaga liikumisel piki elektrivälja jõujoont? Laetud keha potensiaalne energia muutub järsult 7. Kus on elektriväli tugev? seal,kus ekvipotensiaalpindade vahekaugus on väike 8. Kuidas asetsevad ekvipotentsiaalpinnad jõujoonte suhtes? Alati risti Elektrivälja potensiaal 1. Mida näitab väljatugevus E? 2. Mida näitab potensiaal ? 3. Mille määrab laengu märk? 4. Mida nimetatakse ekvipotensiaalpinnaks? 5. Millest ei sõltu kehade liikumine? 6. Mis toimub kehaga liikumisel piki elektrivälja jõujoont? 7. Kus on elektriväli tugev? 8. Kuidas asetsevad ekvipotentsiaalpinnad jõujoonte suhtes?
Antud haigus esineb enamsti uusmutatsioonina, mis tähendab, et vanemad on terved ja kahjustunud on just selle lapse kromosoom. Sümptomid ehk avaldumine Kassikisa meenutav nutt, mis on tingitud alaarenenud kõrist. Tüüpiline välimus: Ümmargune kergelt ovaalne nägu, väike pea, antimongoloidne silmade lõige ehk viltused silmad nurkadega allapoole. Kõõrdsilmsus, epikantus ehk kolmas silmalaug, mis kujutab endast nahast volti sisemises silmanurgas. Lame ninajuur ning moondunud madalal asetsevad kõrvad. Kõrva ees asetsevad nibude sarnased moodustised. Lühikesed sõrmed. Peopesas nelja sõrme vagu ehk ahvivagu. Kaasasündinud väärarendid südames, neerudes. Lihastoonus on madal, kasv lühike, selgroo kõverdumine ehk skolioos. Sügav vaimne alaareng. Käitumisprobleemid ning enesevigastamine. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Kromosoomide uuring - selleks tuleb anda vereanalüüs, kus rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all
nemaatilises faasiski ühes suunas, aga nad reastavad ennast ka kihtidesse. Smektiline vedelkristall Kolesteeriline faas · Kord jääb samaks, mis nemaatilisel, aga molekulid teevad pöörde teatud nurga all enda ümber. Kolesteeriline vedelkristall Kolumnaarne faas · Erineb eelmistest täielikult, sest molekulid asetsevad nagu diskid üksteise peal tulpades, mitte pikkades ridades. Kolumnaarne vedelkristall Korrapära Parameeter · - nurk peatelje suhtes · < > - keskmistamine üle kõigi molekulide Kasutamine · elektronkäekellad · kalkulaatorid · mobiiltelefonid · süle-ja pihuarvutid · muud miniatuursed seadmed. MIKS? · On kergemad, vajavad vähem toitevõimsust, LCD (Liquid Crystal Display)
karboksüülrühmast. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis asetseb selgroogsete organismis ja mille ülesandeks on organismist välja tõrjuda kahjulikud bakterid. Biheeliks DNA ruumiline kuju, teist järku struktuur, on biheeliks bioaktiivne aine ensüüm, vitamiin, hormoon, mis juba väikestes kogustes mõjutab organismi funktsioneerimist. Biomolekul organismis asetsevad orgaanilised ained, milleks on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi, osalevad informatsioonivahetuses väliskeskkonnaga. Biopolümeer valgud, polüsahhariidid ning nukleiinhapped, mis on saanud nimetuseks biopolümeerid kuna nad moodustuvad ainult elusorganismides. Denaturatsioon valgu molekuli struktuuri väiksemaks muutumine kuumutamise teel. Denaturatsiooni mõjutavad ka mehhaanilised tegurid.
sümmeetriliselt abihooned. Pilt: Uue-Põltsamaa mõisa härrastemaja esikülg aastal 1928 Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Ka Uue-Põltsamaa mõis on barokk stiilis tellisseintega ühekorruseline ning maja keskmine osa on kahekorruseline. Fassaadil on näha lamedaid pilastreid, mis asetsevad vaheldumisi akende ja petikaekndega ühtlases rütmis. Katus on barokselt nõgus poolkelpkatus. Hiljem on kujundatud sissepääs, rõdupiirded ja juureehitus hoone põhjatiival. Sisekujundus on võrdlemisi hästi säilinud, ilmselt mängis siin rolli see, et aastatel 1921-1934 asus mõisahoones kool. Sisekujunduses tuleks suuremat tähelepanu pöörata saalile. Saal on kaunistatud 18. sajandile iseloomulikus stiilis nagu seintel asetsevad
Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja näoilmega. Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna. Egiptlased katsid oma hoonete seinu ja obeliske reljeefidega. Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skupltuuriski. Järjekindlalt kasutati nn. egiptuse poosi kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada. Reljeefid värviti sageli värviliseks. Samasugused reeglid kehtisid ka seinamaalis. Egiptuse poos- nägu, käed, jalad külgvaates; õlad ja silm otsevaates. Skultuurid võib jagada kaheks: Vaaraode ja ülikute portreed- kindlad poosid, pidulikud ja tardunud ilmed Lihtinimeste kujutised- elavamad, vabamad.
nimetatakse kestadeks ja viimaste alaosi kihtideks. 2. Topograafilised mõisted (tasandid) Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Need jaotatakse kahte gruppi: tasandid ja suunad. Mõttelisi tasandeid on neli. Tähtsaim nendest on mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Nii sagitaal-, transversaal- kui dorsaaltasandeid võib olla lõputu hulk. Topograafilised suunad lähtuvad eelmainitud tasanditest. Mediaantasapinnale lähemal asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ehk keskmiseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e.
järel võivad uinuvad pungad tegevusse astuda ja oksteks areneda. Nt.põõsaste pügamine kutsub ka esile paljude uinuvate pungade kunstliku ärkamise. *Vesivõsud- vanemate puude tüvede või okste küljes uinuvaist pungadest tekkinud harusid nimetatakse vesivõsudeks. Nad kasvavad kiirest ja kannavad harilikest suuremaid lehti. *Normaalselt tekib lehe kaenlas ainult üks kaenlapung , erandlikult võib neid esineda ka rohkem nt kuslapuul on neid kolm. Neid nimetetakse seriaalseteks pungadeks. Asetsevad need aga kõrvuti , nagu ploomipuudel siis nimetatakse neid kollateraalseiks . Külgvõsuks areneb neist kõige suurem pung, mis on seriaalseist kõige alumisem, kollateraalseist aga keskmine. Teised jäävad harilikult uinuvaks. Punga arenemisel oksaks võime eraldada kaht juhtu. *Pikkvõrse-Punga telg pikeneb jõudsasti , tekib oks mille lehed asetsevad üksteisest eemal. Ühest sõlmest , st lehe kinnituskohast, teise sõlmeni on lehtedeta osa ,sõlmevahe e varrelüli ,pikem
Raffael: Sixtuse madonna Pildianalüüs näite põhjal (kõrgrenessanss) Raffael: Sixtuse madonna Pildianalüüs näite põhjal (kõrgrenessanss) FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. KOMPOSITSIOONILINE KESKPUNKT > Rõhk maali tsentris - Ma...
perekondadest b) Taimede juurtes elavad bakterid, mis suudavad omastada õhulämmastikku ja seetõttu tekivad kasvajataolised moodustised c) Bakterid toituvad taime orgaanilistest ainetest ja taim kasutab bakterite sünteesitud lämmastikuühendeid. 12.Missugusest meristeemsest koest oleneb kaheiduleheliste taimede juure ja varre jämenemine? Kambiumis 13.Kuidas ühe- ja kaheidulehelised taimed üksteisest erinevad juhtkimpude asetuse poolest? Üheidulehelised- juhtkimbud asetsevad üle kogu põhiparenhüümi korrapäratult hajutatult. Kaheidulehelised- juhtkimbud asetsevad floeemi ja ksüleemi vahel ühe või mitme kihina. 14.Millistest osadest koosneb vars? Vars koosneb sõlmevahesest ja sõlmekohtadest, millest võivad välja kasvada käbid, juured. 15.Mida kujutab endast leht? (andke määratlus) Piiratud kasvuga vegetatiivne külgelund, mis kasvab ainult alusel vahekasvu teel (üheidulehelised) või kogu ulatuses (kaheidulehelised)
lihasekiududest, mis kotraktsiooni puhul oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Närvikude( 7. vastus) moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine. Jaguneb :närvikude kitsamas mõistes ja neurogliia. 4) Epiteelkoed epiteelkoed - koosnevad kandilistest rakkudest. Epiteelrakud on polaarselt diferentseerunud: nende mõlemal pool tuuma asetsevad pooled erinevad oma ehituselt. Peamisteks ülesanneteks on vabade pindade katmine (katteepiteel) ja nõre valmistamine sekretsioon (näärmeepiteel). Katteepiteel jaguneb rakkude kuju ja kihistuse alusel järgmiselt: a) ühekihiline epiteel lamekuubiline, silindriline (rakud asetsevad üksteise kõrval). b) mitmekihiline epiteel lame-, silindriline, ülemineku- (rakud asetsevad üksteise peal ja kõrval).
Inimene kuuleb 16 Hz 20 000 Hz. Üle 20 000 Hz on ultraheli (nt koerad kuulevad). Alla 16 Hz on infrahelid. Infrahelil on inimese psüühikale laastav toime paanikahood, hirm, võib isegi tappa. Lisaks hertsidele võib rääkida ka helitugevusest detsibellid. Alumine piir on individuaalne (üle 10), ülemine on 140 db. Rääkida võib ka helitämbrist. Haistmisaisting lõhna aisting tekib siis, kui õhus lendlevad aineosakesed satuvad haistmisretseptoritele, mis asetsevad ninaõõnes. Lõhnadel on 6 kategooriat: lillelõhnad, teravad lõhnad, eetrilaadsed lõhnad, muskuslõhnad, roiskumislaadsed lõhnad, kamprilaadsed lõhnad. Inimese lõhnatundlikkus loomadele vastu ei saa, aga kui meie eellane hakkas arenema, siis just lõhnade eristamise ajuosa hakkas kõige enne arenema. Igal inimesel on oma lõhn. On teada putukaliike, kes eristavad vastassoost isendi lõhna umbes 30 km kauguselt. Feromoonid teatud keemilised ühendid, mida loomad eritavad suhtlemiseks
1 http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk#mediaviewer/File:Kuusk_Keila- Paldiski_rdt_%C3%A4%C3%A4res.jpg Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m, Karpaatides ja Alpides kuni 1,52,0 (2,4) m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Koonusjas võra algab valgusküllases kasvukohas maapinna lähedalt. Puistus alumised oksad kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad. 1.1.2Tüve koor Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Umbes 3540-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-aastastel) puudel hakkab kestendama. Paksu korbaga puid esineb väga harva ning õhukese koore tõttu saavad kuused hooldusraietel sageli koore- ja tüvevigastusi. Samuti
II VARIANT Question 1 (10 points) Ruumkesendatud kuupvõre tähis? a. K12 b. K8 c. T8 d. H12 Question 2 (10 points) Ruumkesendatud kuupvõre (K8) koordinatsiooniarv? a. 8 b. 6 c. 12 d. 10 Question 3 (10 points) Võreelemendi kohta tulev aatomite arv ruumkesendatud kuupvõre (K8)? a. 4 b. 3 c. 2 d. 1 Question 4 (10 points) Mis on eutektikum? a. mehaaniline segu, kus sulami komponendid A ja B asetsevad eraldi teradena ja on tekkinud mingis jahtumise vahemikus lahustuvuse muutudes b. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt vedelast faasist eraldunud tardfaasid, muutus L->A+B c. on tardlahus, mille korral ühe komponendi aatomid sisenevad teise komponendi kristallivõresse d. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt tardfaasist eraldunud tardfaasid, muutus a->B+C Question 5 (10 points)
a. K12 b. H12 c. K8 d. T4 Question 3 (10 points) Võreelemendi kohta tulev aatomite arv lihtsas kuupvõre (K6)? a. 4 b. 3 c. 2 d. 1 Question 4 (10 points) Mis on eutektoid? a. Mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt tardfaasist eraldunud tardfaasid, muutus a->B+C b. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt vedelfaasist eraldunud tardfaasid, muutus L->A+B c. Mehaaniline segu, kus sulami komponendid A ja B asetsevad eraldi teradena ja on tekkinud mingis jahtumise vahemikus lahustuvuse vähenedes või suurenedes d. On tardlahus, mille korral ühe komponendi aatomid sisenevad teise komponendi kristallivõresse Question 5 (10 points) Milles seisneb RAUA polümorfne muutus KUUMUTAMISEL temperatuurile 911 C? a. Kristallivõre K8 muutub H12 b. Metalli kristallivõresse on tunginud teise elemendi aatom c. Kristallivõre K8 muutub K12 d
Harilik karusammal Metsakäharik Kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda ulmikulised, perekonda käharik. Lehed küllaltki suured: kuni 5 mm pikad ja 3 mm laiad. Voldilised, alusel kolmnurksed, ahenevad sujuvalt teravaks tipuks. Lehealus punakaskollane, leht ise veidi läikivalt kollakasroheline. Leherood on õhuke, kaheharuline ja ulatub kuni lehe keskpaigani. Lehed asetsevad vartel harali. Varred on tõusvad kuni püstised, küllaltki jäigad. Oksad on lühikesed ning tömbid, asetsevad varrel ebakorrapäraselt sulgjalt. Paljuneb eostega. Varjulembene sammal, kes kasvab metsades ja metsaservadel maapinnal: enamasti okas ja segametsades, lehtmetsades tavaliselt puudub. Moodustab metsaalustel paksu koheva samblavaiba, milles on hea varjuda ja talvituda paljudel putukatel, ämblikel, hiirtel jt. Pesaehitusmaterjaliks lindudele
Joonis . Basskitarri ehitus. Pea Basskitarri pea (joonis 2) võib olla kaelaga ühest tükist tehtud, kuid võib ka olla kahest eraldi tükist ühendatud liimi või kruviga. Kitarri pea küljes olevate kruvimehhanismide külge kinnitatakse keeled, mida saab häälestuskruvidega häälestada. Kael Kaela eesküljel on sõrmlaud, millel mängitakse tavaliselt vasaku käega (joonis 3). Kaelal asetsevad krihvid ehk astmetraadid. Kahe krihvi vahele sõrmega vajutades ja keelt mängides muudetakse keele võnkuva osa pikkust ja seeläbi ka helikõrgust. Kaela alguses, sõrmlaual, asetseb sadul, mis fikseerib keelte asetuse, et nad peaosa juures ei võnguks. Sõrmlaual on ka mõne krihvi vahel sõrmlaua marker. Täppe, mis asuvad III, V, VII, IX, XII, XV, XVII ja XIX astmel, kutsutakse sõrmlaua markeriteks ning need aitavad vajaliku noodi kiirelt üles leida. Olenevalt tootjast ja pilli
stiliseerituna. • Niiluse jõe kaldale ehitati "surnute linnad". Neid valvasid inimese pea ja lõvi kehaga kujud sfinksid. Pildil skulptuur vaaraost Pildil sfinks Reljeefid • Reljeefidega katsid egiptlased oma hoonete seinu ja obeliske. • Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skupltuuriski. • Järjekindlalt kasutati nn. egiptuse poosi, kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. • Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada. • Reljeefid värviti sageli värviliseks. • Samasugused olid ka seinamaalid. Seinamaal Kunst Echnatoni ajal • 14.saj.eKr valitsenud Pildil Nofretete vaarao Echnatoni ajal toimusid kunstis uuendused. Inimesi kujutati vabamalt, loomulikumalt. Suursugususele lisati
6. Ettavalmistusse kuulub söögiriistade, tasside, pokaalide, taldrikute poleerimine ja sorteerimine 7. Asetan kõik enda käe järgi 8. Lauale asetan kohanäitamistaldriku, et saaks paika panna muud riistad ja tassid 9. Paremale poole tulevad noad, teraga taldriku poole, vasakule poole kahvlid. 10. Riistad asetan nii, et eelroa riistad on väljaspool ja iga järgneva roaga liigutakse sissepoole 11. Asetan lauale vee pokaali, mis asetseb noaga ühel joonel 12. Magustiodu riistad asetsevad aga kohanäitamis taldriku kohal, kahvel varrega vasakule poole ja nuga varrega paremale poole. 13. Võtan vastu kliendid 14. Juhatan nad lauda 15. Kuna toidud olid ette tellitud ei pea ma menüüd tutvustama vaid alustan eelroa toomisega 16. Kliente on 2 ja enne eelroa toomist pakun klientidele vett/veini 17. Vee või veini valamisel on tähtis, et hoiaksid pudelit alt ja näitaksid enne srveerimist silti klientidele, silt peab olema nähtav ka kallamise ajal. 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
