docstxt/129544216586833.txt
Ma ja Mx- koondatud paindemoment punkti a suhtes/x telje suhtes. Qa ja Qx põikjõud punkti a suhtes/x telje suhtes või lõikes x. F1 ja F2 - koondatud jõud. qz - ühtlaselt jaotatud koormus. H - Heaviside'i funktsioon 8. Tala mõjujooned. Mõjujoone mõiste. Selgituse kujul. lk 65, lk 36 Mõjujoon on graafik, mis kujutab konstruktsioonil liikuvast ja suunda säilitavast ühikjõust tingitud toereaktsiooni, sisejõu, siirde vms suurust arvutusskeemi kindlas ristlõikes. Selgitus: Järgnevalt selgitatakse mõjujoone ja epüüri erinevust mõjufunktsiooni abil (, ). Mõjufunktsiooni üheks muutujaks on lõike asukoht, kus vaadeldav suurus tekib, ja teiseks muutujaks jõu asukoht. Mõjujoonte ordinaadid arvutatakse tavaliselt vertikaalsest ühikjõust. Ülesandeks on arvutada tala suvalise ristlõike vertikaalsiire. 9. Tala mõjujooned. Koostada lihtne näide.(momendi mõjujoonest), lk 70, lk 47 R
valikut! Koormusolukorra määramatuse hinnang (kui koormusi saab hinnata vaid ligikaudselt, tuleb võtta suurem varutegur - näiteks tuulekoormus mastile nõuab suuremat varutegurit, kui statsionaarse masina surve alusraamile); Materjali tugevuse määramatuse hinnang (kui kasutatavate materjalide omadused on teada ligikaudselt või need kõiguvad/muutuvad kas partiide või valmistajate lõikes või hoopis toote kasutusaja jooksul, tuleb võtta suurem varutegur); Arvutusskeemi täpsus ja metoodika lihtsustused (ligikaudsem skeem ja rohkem lihtsustusi eeldav metoodika nõuavad suuremat varutegurit, kui täpsem); Konstruktsiooni vastutusrikkus ohutuse ja võimalike majanduslike kahjude suhtes (lennukile suurem varutegur, kui autole, autole suurem varutegur, kui aiakärule); Materjali struktuuri ühtlus (homogeense materjali korral võib võtta väiksema varuteguri - betooni korral varutegur suurem, kui metallide korral);
Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL 2.1. Detaili arvutusskeem tõmbel ja survel Arvutusskeem ei arvesta tühiseks loetud mõjureid, Iga tugevusanalüüs algab s.t. näiteks antud juhul (Joon. 2.1): aluse vibratsioon, arvutusskeemi koostamisega tuule mõju, varda kõikumise dünaamika, hõõrdumine sharniirides, kinnitusavade asend ja mõõtmed. jne. Arvutusskeemi koostamine Arvutusskeem
1.Varrastele rakendunud sisejõudude määramine. Koostame arvutusskeemi, mis kujutab endast tasandilist varrate süsteemi. Skeemist selgu, millises varrastes on tõmbe-, millistes survejõud. Koostame tasakaaluvõrrandid X = 0 ; Y = 0 ; M B = 0 : X =0 - FN 3 sin 60 0 + FN 2 sin 30 0 = 0 Y = 0 - FN 3 cos 60 0 - FN 2 cos 30 0 + FN 1 - F = 0 M B = 0 FN 1 l1 - F (l1 + l2 ) = 0 Avaldame kolmandast võrrandist ( M B = 0) :
Keerukamate puhul on eelistatavam Simpsoni valem. Lihtsamaid staatikaga määramatuid konstruktsioone Kui tundmatute suuruste arv ületab nende leidmiseks kasutada olevate tasakaaluvõrrandite arvu, selliseid tarindeid nim. Staatikaga määramatuteks. (2 lahendusideed: jõumeetod ja siirdemeetod) Jõumeetod Iga tarind peab olema kujukindel, seda tagavaid sidemeid nim vajalikeks.Staatikaga määramatu tarindi iseloomulikuks jooneks on lisaks vajalikele liigsidemete olemasolu. Lihtsustame arvutusskeemi ja saame põhiskeemi, selle moodustamiseks eemaldataud sidemete arvu nim staatikaga määramatuse astmeks. Rakenduspunktide siirded ei saa olle meelevaldsed: iga reaktsioon on sidemega ekvivalentne ainult sel juhul , kui ta koormusega koos mõjudes tagab tarindi puntki nullsiirde eemaldatud sideme sihis. i=0. Siirete sobivusvõrranditele antakse kanooniline kuju. Põhiskeemi tegemisel võib eemaldada nii välissidemeid kui ka sisesidemeid Jõumeetodi kanooniline võrrandisüsteem
maasikonsentratsioon sõltuvalt materjali iseloomust. 2. Määrata antud tootlikkuse järgi torustiku läbimõõt ja segu kontsentratsioon. 3. Määrata sõltuvalt torustiku trassist torustiku takistus ja vastavalt rõhu lang. 4. Valida vastav elektriajam ja ventilaator. Joonis 1.1 Arvutus skeemi ülesehitus Eesmärgiks on lehtede tõstmine ventilaatori abil ja suunata see läbi sujuva raadiuse, kus peaks rõhulangus tekkima. Arvutusskeemi ülesehitamiseks on vajalik leida sobilik elektrimootor ja tema võimsus P ja valida sobiva õhu tootlikkusega ventilaator. Hetkel olev telgventilaator jääb nõrgaks. Masinale tuleb leida maksimaalne õhukulu V õ ,õhukulu materjali transportimiseks, arvestades õhu liikumistakistusi ja nendest tekkivaid rõhukadusid. Ventilaatoris muundatakse ajami poolt võrgust tarbitav elektrienergia õhu või gaaside liikumisenergiaks (kineetiliseks energiaks) ning ümbruses hajuvaks soojuseks
suuremat varutegurit) Konstruktsiooni kui tervikuga seotud mõjuritest võib nimetada: Konstruktsiooni vastutusrikkust (nt lennuki puhul on vajalik suurem varutegur kui laohoone korral) Koormuse eelhindamise võimalust (nt vedeliku surve reservuaaris on täpselt teada, samal ajal kui lainelöögi survet laevale on raske hinnata ja võimalikku viga tuleb kompenseerida varuteguri kaudu) Arvutusskeemi kvaliteeti (mida ligikaudsemal arvutusskeem lähendab tegelikkust, seda suurem peab olema varutegur) 2 tugevusarvutuse meetodit – piirkoormusemeetod ja piirpinge meetod. Piirkoormuse meetod peab ohtlikuks sellist koormust, mis põhjustab konstruktsiooni piirseisundi. Piirseisundis konstruktsioon kaotab kandevõime kas purunemise või siis olulise plastse deformeerumise tõttu; vastavat koormust nim piirkoormuseks. Meetod taotleb piirseisundi tekke vältimist
: *koormusolukorra tooted (masinad, seadmed, aparaadid jm. konstruktsioonid) peavad töötama määramatuse hinnang- kui koormusi saab hinnata vaid ligikaudselt, tuleb võtta ohutult ja tõrgeteta (purunemine, deformatsioonid, kulumine, jne.) suurem varutegur *materjali tugevuse määramatuse hinnang - kui kasutatavate 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? * Geomeetria, materjalide omadused on teada ligikaudselt *arvutusskeemi täpsus ja materjal, koormused metoodika lihtsustused * konstruktsiooni vastutusrikkus ohutuse ja võimalike 1.3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus?* Staatika = füüsika haru, kus majanduslike kahjude suhtes *materjali struktuuri ühtlus *piirpinge ohtlikkus kehad ja nende süsteemid on tasakaalus ja absoluutselt jäigad 1.36. Miks peab varuteguri väärtus olema optimaalne? suure varuteguri 1
Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga · Alus on absoluutselt jäik; parameetreid
Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.1. Varda arvutusskeem paindel Paindeülesannetes käsitletakse koormustena varrast otseselt või teiste detailide kaudu painutavaid pöördemomente, põikkoormusi või muude koormuste põikkomponente (Joon. 6.1). Varda paindumine = varda telje kõverdumine koormuse toimel Arvutusskeemi koostamine paindel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on painduv (aga ei väändu); Ei arvesta tühise mõjuga · Alus on absoluutselt jäik; parameetreid
statsionaarse masina surve alusraamile); · materjali tugevuse määramatuse hinnang (kui kasutatavate materjalide omadused on teada ligikaudselt või need kõiguvad/muutuvad kas partiide või valmistajate lõikes või hoopis toote kasutusaja jooksul, tuleb võtta suurem varutegur); · arvutusskeemi täpsus ja metoodika lihtsustused (ligikaudsem skeem ja rohkem lihtsustusi eeldav metoodika nõuavad suuremat varutegurit, kui täpsem); · konstruktsiooni vastutusrikkus ohutuse ja võimalike majanduslike kahjude suhtes (lennukile suurem varutegur, kui autole, autole suurem varutegur, kui aiakärule); · materjali struktuuri ühtlus (homogeense materjali korral võib võtta väiksema varuteguri
0,56*Rp0,2/S = 0,56*370 / 1,5 138 MPa 9. Trumli arvutus Trumli materjaliks on teras S235J2G3 EN 10025 Siis lubatav pinge on [] 120 MPa Trossi mõõt d = 10 mm Seinapaksus 7484 / (0,01*120*106) 0,0062 m kus t trossi keerdude vahekaugus, t d = 10 mm. Valime = 7 mm ja b = . Trumli läbimõõt D = 200 mm Siis D1 = D - 2 = 200- 2*7 = 186 mm. Joonis 13: Trumli sisejõud Arvutusskeemi valime lähtudes joonisest 7. Reaktsioonijõud: RD = RE = F/2 = 7484 / 2 = 3742 N Maksimaalne paindemoment M = RD l3/2 = 3742 * 0,23 / 2 430 Nm Survepinge S = Fmax / ( * t) 107 MPa Paindepinge M = M / W M / [0,1* ((D4-D14 )/D )] 3,1 MPa Väändepinge = T/ W0 [Fmax * D/2] / [0,1* ((D4-D14 )/D )] 1,85 MPa Ekvivalentpinge ekv = (S +M )2 + 4* 2 110 MPa < [] = 120 MPa.
· VAS valusafaltsegu · KPA kuumpinnatud asfaltbetoonsegu 26) Pindamine · Kasutatakse sõidutee katte ilmastiku- ja erosioonikindluse tõstmiseks, teepinna tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeindeksi parandamiseks. · teekatte puhastamine, · sideaine valamine, · killustiku puistamine · lahtise killustiku eemaldamine. 27) Nimetage rajatisi ja mis need on · Sild ehitis, mida mööda tee kulgeb üle veekogu. Neid eristatakse konstruktsiooni, arvutusskeemi, otstarbe ning materjali järgi. · Viadukt kuivmaasild, mida mööda tee kulgeb üle teise tee, oru või muu objekti · Estakaad - sillataoline ehitis tee, torustiku vms üleviimiseks teatud maa-alast või takistusest (peamiselt maismaal) · Tunnel allmaakäik, raud-, maan- või jalgtee, veejuhtme tarvis. Otstarbe järgi eristatakse liiklus- ja hüdrotehnilisi tunneleid. · Truup vee tee alt läbijuhtimiseks raud- või maantee muldes olev rajatis, mille puhas ava on alla 3m.
segule nihkekindluse ja kulumiskindluse · Killustik 4 -64 mm · Sõelmed 2-4 mm 26) Pindamine · Kasutatakse sõidutee katte ilmastiku- ja erosioonikindluse tõstmiseks, teepinna tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeindeksi parandamiseks. · teekatte puhastamine, · sideaine valamine, · killustiku puistamine · lahtise killustiku eemaldamine. 27) Nimetage rajatisi ja mis need on · Sild ehitis, mida mööda tee kulgeb üle veekogu. Neid eristatakse konstruktsiooni, arvutusskeemi, otstarbe ning materjali järgi. · Viadukt kuivmaasild, mida mööda tee kulgeb üle teise tee, oru või muu objekti · Estakaad - sillataoline ehitis tee, torustiku vms üleviimiseks teatud maa-alast või takistusest (peamiselt maismaal) · Tunnel allmaakäik, raud-, maan- või jalgtee, veejuhtme tarvis. Otstarbe järgi eristatakse liiklus- ja hüdrotehnilisi tunneleid. · Truup vee tee alt läbijuhtimiseks raud- või maantee muldes olev rajatis, mille puhas ava on alla 3m.
D F RD RE D E l3/2 l3 M, Nm 365 Sele 13. Trumli sisejõud Arvutusskeemi valime lähtudes selest 7. Reaktsioonijõud 6671 R D = R E = F = = 3336 N 2 2 Maksimaalne paindemoment l 0,219 M = R D 3 = 3336 365 Nm 2 2 Survepinge Fmax 6671 S = = 119 MPa. t 0,007 0,008 Paindepinge M M 365
jõupaarid (Joon. 3.1): · koormust ülekandvad võllid; · keermesliited pingutamisel, jne.; või siis detaili telje ristsihis ekstsentriliselt mõjuvad koormused või nende komponendid: · keerdvedrud; · ruumilised raamid, jne. Väänav pöördemoment = varda ristlõikeid ümber telje (telje suhtes) pöörav koormus M Arvutusskeemi koostamine väändel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem · Võll on väänduv, (aga ei paindu); Ei arvesta tühise mõjuga · Alus on absoluutselt jäik; parameetreid
Konstruktsiooni (-elemendi) arvutamisel tuleb teda kindlasti vaadata koos terve konstruktsiooniga, eriti tuleb uurida sidemeid, millega on konstruktsioonid omavahel seotud. Kivimüürituse puhul on tähtsaks probleemiks nn jäik või sarniirne kinnitus. risunok Parempoolse pingeepüüri puhul tekib posti vasakus servas tõmbepinge. Vasakut situatsiooni võime vaadelda jäiga kinnitusena, parempoolset tuleb ilmselt käsitleda sarniirina. Seega tuleks õige arvutusskeemi määramiseks lähtuda alguses müüritise puhul jäikadest sõlmedest, pärast sisejõudude määramist täpsustada võimalikud kinnitused ja teha uus arvutus. Arvutustes kasutatakse ka mõistet "pehme" või plastne sarniir. Sellisel juhul antakse ette lubatud jõu ekstsentrilisus sõlmes ja sellest johtuvad pinged. Arvutustes kajastub see peale pingeepüüri kujunemise ka posti nõtkepikkuses. Koormused Koormuste määramist käsitlesime eespool.
muutus (koormuse mõjudes). Pikideformatsioon: Põikdeformatsioon: tõmme-; surve- Väändedeformatsioon: Paindedeformatsioon: Läbimõõdu suurenemine on pos 25. Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid. Varutegur on oluline tehniline ja majanduslik tunnusarv, mis peab konstruktsioonile andma nii töökindluse kui ka ökonoomsuse. Varuteguri valikul arvestatakse tarindi vastavust, materjali kvaliteeti, koormuste määramise täpsust, arvutusskeemi täpsust ja teisi tegureid. Tavaliselt S=1,25-2,5. Konstruktsiooni tugevust võib pidada küllaldaseks , kui suvalises lõikes pinge ei R eH ületa lubatud väärtust: S 26. Mis on mehaaniline pinge? Pinge ühikud. Pingeks nim lõikepinna vaadeldavas punktis pinnaühikule taandatud sisejõudu(Pinge-sisejõu dF N N
Võttes ristlõike laiuseks b, saame elemendile 3-3'-2-2' mõjuvate pikijõudude ta- sakaalutingimuseks V /z = 1 · b · 0, millest V 0 . bz Nihkepingete paarisuse tõttu esineb sama suur nihkepinge 0 ka vertikaalpinnas tõmbe- armatuurist kuni nulljooneni. Kuna 0 = mt, siis võib tugevustingimuseks võtta V 0 f ctd , bz millest VEd K0fctdbz või VEd Kfctdbd, kus parandustegur K0 või K võtab arvesse arvutusskeemi tinglikkust ja muid asjaolusid (näi- teks pikiarmatuuri mõju). Põikarmatuuri (rangid ja ülespöörded) olemasolul võetakse osa nihkepingest 0 vastu viimas- tega. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 84 Varrasanaloogial põhinevad meetodid Varrasanaloogia kasutamisel vaadeldakse elementi varrassüsteemina, mis koosneb piki- ja põikarmatuurist moodustunud tõmbevarrastest ja betoonis tekkivatest tinglikest survevarras- test
fyd 350 Valin pikiarmatuuriks 320A400, mille korral As1,prov = 942mm2 (74) 9 2.3 Abitala p~ oikarmatuuri dimensioneerimine Suurim p~oikj~ou abitalas m~ ojub vahetoe abitala vaba otsa poolsel serval ja plastse arvutusskeemi korral v~oib selle suuruse leida j¨ argmiselt: VEd,max = 0, 6 · pd · lef f,1 = 0, 6 · 41, 1 · 6, 18 = 152, 4kN (75) P~oikj~oud esimese ava teisest toest kaugusel d: VEd,d = 152, 4 - 41, 1 · 0, 355 = 137, 8kN (76) P~oikj~oud esimesel toel: VSd,A = 0, 4 · pd · lef f,1 = 0, 4 · 41, 1 · 6, 18 = 101, 6kN (77) Vertikaalse p~
deformatsioonid ja paigutused. Koormustulemi arvutussuurus Ed leitakse arvutuskoormuste, mõõtmete ja materjalide omaduste arvutussuuruste põhjal: Ed = E(adl, ad2... Fd1, Fd2...) (2) Mõningail juhtudel, eriti mittelineaarse arvutusmudeli puhul, tuleb kasutada veel täienda- vat osavarutegurit. mis kajastab arvutusmudeli ebatäpsusi. Seda tegurit võib rakendada kas koormustele või sisejõududele sõltuvalt sellest, kummal juhul see tagab suurema turvalisuse. (3) Mittelineaarse arvutusskeemi puhul, (koormustulemid ei ole koormusest lineaarselt sõltu- vad) võib kasutada järgmisi lihtsustatud juhiseid: (a) kui koormustulemid kasvavad koormustest kiiremini, rakendatakse osavarutegu- reid koormuste normsuurustele, (b) kui koormustulemid kasvavad koormustest aeglasemalt, rakendatakse osavarute- gureid koormustulemite normsuurustele. Materjalide omaduste arvutusväärtused (1) Materjali või toote mingi omaduse arvutusväärtus leitakse valemiga
meetodid arvestavad koormuse ja vajumi lineaarset sõltuvust. Vundamendi kandevõime ületamisel tekib katastroofiliselt suur vajum, mille vältimine peab olema tagatud piisava varuga. Eeltoodud koormuste määramine on üks pinnasemehaanika põhiülesandeid. 8.2 Plastsete tsoonide tekkimine vundamendi all Plastsete tsoonide tekkimisele vastava koormuse või pinge leidmiseks kasutatakse joonisel 8.3 esitatud arvutusskeemi. p h h p - h z J o o n is 8 .3 A r v u tu s s k e e m p la s ts e id ts o o n e t e k i t a v a k o o r m u s e m ä ä r a m i s e k s
ebatäpsusi. Seda tegurit võib võetakse arvutussuuruseks Arvutussuurused. rakendada kas koormustele ad = anom + a, kus a on Arvutuskoormused: või sisejõududele sõltuvalt võimalik ebasoodne hälve Koormuse arvutussuurus Fd sellest, kummal juhul see nimimõõtmest. Hälve .a väljendatakse üldkujul tagab suurema turvalisuse. võetakse arvesse ainult sel avaldisega Fd = FFk, kus F Mittelineaarse arvutusskeemi juhul, kui hälbe mõju võib on koormuse osavarutegur, puhul, (koormustulemid ei osutuda kriitiliseks. mille abil võetakse arvesse ole koormusest lineaarselt Arvutuslik kandevõime koormuse võimalikke sõltuvad) võib kasutada määratakse järgnevalt Rd = ebasoodsaid kõrvalekaldeid, järgmisi lihtsustatud R( ad1,ad2...,Xd1, Xd2...), koormuse ebatäpse juhiseid: (a) kui kus sulgudes on
See arvutatakse kui kaeviku põhja kõrgusel 21 kinnitatud konsooli läbipaine pinnase aktiivsurvest (joonis 10.43 b). s2 on allpool kaeviku põhja jääva seinaosa pöördumisest tingitud paigutus s2= h, kus on seina pöördenurk kaeviku põhja kõrgusel. s3 on seina põhjast allapoole jääva seinaosa paigutus. ja s3 määramiseks võib kasutada mingit elastsele alusele toetuva tala arvutusskeemi (joonis 10.43 c). Neid arvutuskeeme käsitletakse kursuse teises osas Vundamendid. Kõik eelpooltoodud põhimõtted kehtivad ka keerulisematel juhtudel, kui surveepüürid ei ole lihtsad kolmnurgad (kihiline pinnas, maapinnale mõjuv koormus, nidususe ja vee mõju arvestamisel). Ühe toega sulundseina arvutus Tõmbide või tugivarrastega kinnitatud seina puhul ei ole vajalik seina alumise otsa jäik kinnitus pinnasesse. Sein töötab talana, mille üks ots toetub lisatoele ja teine pinnasele
Koormusolukorrad. Koormuskombinatsioonid. Kombinatsioonitegurid. vt EVS-EN 1990 ja EVS-EN 1991 (ja aine ,,Projekteerimise alused" loengud) Teras 1 15 3 Ristlõigete klassifikatsioon 3.1 Ristlõikeklasside määramine Ristlõiked jagatakse sõltuvalt nende surutud osade käitumisest nelja ristlõikeklassi (RK) järgmiselt: - klassi 1 kuuluvad sellised ristlõiked, kus võib tekkida plastse arvutusskeemi kasutamiseks piisava pöördumisvõimega plastne liigend ilma, et ristlõike kandevõimet tarvitseks sellega seoses vähendada; - klassi 2 kuuluvad sellised ristlõiked, milles võib areneda plastse pingejaotuse kohane paindekandevõime, kuid mille pöördumisvõimet piirab kohalik stabiilsuse kaotus; - klassi 3 kuuluvad sellised ristlõiked, mille äärmises surutud kius võib pinge ulatuda
Alati Mpl>Mel): = = M el Wel TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 11/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Ristlõiked jagatakse sõltuvalt nende surutud osade käitumisest nelja ristlõikeklassi (RK) järgmiselt: - klassi 1 kuuluvad sellised ristlõiked, kus võib tekkida plastse arvutusskeemi kasutamiseks piisava pöördumisvõimega plastne liigend ilma, et ristlõike kandevõimet tarvitseks sellega seoses vähendada, on võimalik mehhanismi tekkimine! Tavaliselt kuuluvad siia klassi kuumvaltsitud profiilid, millede ristlõiked on kompaktsed, väikese saledusega. - klassi 2 kuuluvad sellised ristlõiked, milles võib areneda plastse pingejaotuse kohane paindekandevõime, kuid mille pöördumisvõimet piirab kohalik stabiilsuse kaotus, seega sisejõud saab
Mastaabis eskiisid Tehnilis-majanduslikud hinnangud Otsus Detailide optimeerimine 7 Sellele järgneb prototüübi valmistamine ja katsetamine, jooniste ja spetsifikatsioonide korrigeerimine ning tootmisse suunamine. Detaili konstrueerimine toimub järgmiselt: - arvutusskeemi koostamine; - detailile mõjuvate koormuste kindlakstegemine; - materjali valik; - projektarvutus; - detaili joonestamine ja masina mudeli koostamine. Kontrollarvutus viiakse läbi kas analüütiliselt või numbriliselt, kasutades lõplike elementide meetodit (LEM). Raami mudel koos LEMi võrguga Pinged Deformatsioonid
annaabi.ee 
