Tseesium Cs Tabelis paiknemine: Tseesium asub tabelis kuuendas perioodis, esimeses A rühmas. Tseesium on leelismetall, mille järjenumber on 55 ning mille aatommass on 132,9054. Ajalooline taust: Tseesiumi avastasid Robert Wilhem Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff 1860.aastal. Pikka aega peeti tseesiumi kaaliumiks, mistõttu tekkis arvutusest vigu. Kahe sinise sektrijoone järgi, mille abil element avastati, pandi sellele nimeks landina keelne nimetus caesum, mis tähendab taevasinist. Leiduvus: Tseesiumi on looduses väga vähe. Seda esineb maakoores vaid kolm osakest miljoni kohta. Suure reaktsioonivõime tõttu ei esine tseesiumi kunagi puhta elemendina, vaid alati ühendina. Näiteks leidub seda haruldases mineraalis-pollutsiidis, mida leiti Elba saarelt ning ka Tanco kaevanduses Bernici järve ääres.
Kaalutud liiva-soola segu mass oli 10 g. C%segu=(mNaCl*100)/msegu=(5,217g*100)/10g=52,17% 5) Arvutada katse viga, lähtudes NaCl tegelikust massist (mõõdetud ühikutes) liiva–soola segus. tegelik mNaCl=5,5g ∆=saadud mNaCl -tegelik mNaCl=(5,217-5,5)g=-0,283g ∆%=[(saadud m –tegelik m)/tegelik m]*100%= (-0,283g/5,5g)*100=-5,15% Järeldus: Tulemuseks sain, et segus oli 5,217g soola ehk 52,17%. Tegelikuks massiks oli aga 5,5 grammi. Arvutusest saadud soola massi ja tegeliku soola massi vahe on negatiivne ,mis arvuliselt on 0,283g ehk ligikaudu 5,15% kogu soola massist. Saadud viga võib-olla tingitud sellest, et osa lahuse osakestest jäi kolvi seintele. Samuti on oma roll arvutustes leiduval veal, mis tuleneb mõõduvõtmisel areomeetrilt, mis on ligikaudu 0,005 (g/cm3) (areomeetri täpsusviga).
Mitme üheoomise takistiga (R = 1 ) saab moodustada rööpahela, mille ekvivalentne takistus Re = 0,2 . Millised on rööpahelas kõik voolud? Joonistage selle ahela elektriskeem ja tähistage kõik voolud. Lahendage see ülesanne uuesti kui takistite väärtuseks on R = 0,4 . LOENGUL ANTUD KODUÜLESANDED ELUOHTLIKUD OLUKORRAD Näide: inimene vasakul. Ligikaudsel hindamisel võime vaadata 3 allikat, mis kutsuvad esile voolud kolmes suletud kontuuris. Sellisest arvutusest piisab! KODUÜLESANDE JÄRG Täpne arvutus aseskeemi alusel. Teisendame rindke- re juures takistuskolmnurga täheks (vt p 2.7). Uue kolmnurga veelkord täheks. Asendame jada- ja rööplülituses olevad ekvivalenttakistitega. Leiame voolud ja potentsiaalilangu 2 oomisel takistil KODUÜLESANNE 3 Arvutada eluohtlikku olukorda sattunud inimest läbivate voolude suurused eeltoodud jooniste andmete alusel. Lihtsustatud arvutus teostada kahel juhul:
kujundi pindala kokku on aastane soojustarbimine ilma tagastita. Joonisel on kujutatud kestuskõveral aastane soojustarbimine 0,6 ja joonisel 4 0,8 hetkelise temperatuurilise kasuteguri korral. Joonisel on Soojustagastiga ventilatsiooni süsteemi soojustarbimine, kui sissepuhke temperatuur on 18 oC ja väljatõmbel 23 oC ning hetkeline kasutegur t=0,6 Eelnevalt toodud näite korral oleks tegelikuks aastaseks tarbimiseks 200*(1- 0,77)= 46 MWh, mis on peaaegu 2 korda väiksem vigasest arvutusest (80 MWh). Joonisel on Soojustagastiga ventilatsiooni süsteemi soojustarbimine, kui sissepuhke temperatuur on 18 oC ja väljatõmbel 23 oC ning hetkeline kasutegur t=0,8 Hetkelise kasuteguri väärtuse 0,8 korral kujuneks aastaseks kasuteguriks 0,96 ja eelnevale näitele vastavaks aastaseks tarbimiseks kõigest 8 MWh. Mida kõrgem on väljatõmbe temperatuur ja mida madalam sissepuhke temperatuur, seda suuremaks kujuneb sama hetkelise kasuteguri korral tagasti aastane kasutegur.
tulemuslikkus, kõrgel suutlikkusel esineb kõrgem töövõime. Efektiivne on korduvatel sprindilõikudel. Kreatiini toimel on täheldatud ka anaeroobse läve tõusu, kuid aeroobse töövõime tõusu kohta on andmed vastuolulised. Seevastu on täheldud ka vaimse töövõime tõusu. (pumpiniron 2003) 3.1 KREATIINI KASUTAMINE Kreatiini kasutamise korral tuleb lähtuda arstide soovitustest, sest kasutamisel on ka kõrvaltoimeid. Enam levinud on laadimisfaasiga kasutamine, lähtutakse arvutusest 0,3g ühe kehakaalu kilogrammi kohta. (pumpiniron 2003) Päeva jooksul soovitatakse võtta nii : enne hommikusööki, peale treeningut, lõunasöök, õhtul hilja. Säilitusfaasis võetakse 2-5g päevas kohe peale treeningut, Kreatiini kasutamisel on oluline:Kreatiini.imendumist soodustavad süsivesikud, sellepärast võetakse 5g kreatiini kohta lisaks 30-40g viinamarjasuhkrut või 200 - 400 ml viinamarjamahla, laadimisfaasis võetakse lisaks 100g suhkrut. (pumpiniron 2003) 4.PROTEIIN
13. Leida väntmehhanismi korral tasakaalustav jõud, mis mõjub vända otsale risti vändaga, kui arvesse võtta vaid kolvile mõiuvat jõudu. Lähteandmed valida vabalt. Ft*vB=F*vC => Ft=F*vC/vB 14. Leida sarniirnelilüliku korral tasakaalustav jõud, mis mõjub vända otsale risti vändaga, kui arvesse võtta vaid nookurile mõjuvat momenti. Lähteandmed valida vabalt. Ft*vB=M* => Ft=M*/vB 15. Tuua näide kasuteguri arvutusest mehhanismide jada korral. Mehhanismide jada korral kasutegurid korrutatakse. Näiteks kettülekande ja hammasülekande jadamisi asetsemise korral on kasutegur: j=Wkasulik/Wmotoorne= kettülekanne * hammasülekanne<1 16. Kirjutada hooteoreemi võrrand. Tehtud töö A=Amotoorne - Atakistus=J*2/2+m*v2/2-( J*02/2+m*v02/2)= 17. Tuletada redutseeritud inertsmomendi arvutamise võrrand. Kineetilised energiad peavad olema võrdsed: Võtan , järelikult Ir=I+m*r2 18
16 T 2 = [ ] d 32 d 2= 3 16 T 2 [ ] 16300 =3 16300 150106 = 0,02167 25 mm = 3 = 98 MPa < [] 0,025 Paindepinge F = 0 F Rull =F A1-F B1 M = 0 Punkti B2 suhtes F Rulll s-F A2l=0 F rulll s F A2 = l Punkti A2 suhtes F rulls-F B2l=0 F s F B2= Rull l FRull tuleb hõõrdeülekande arvutusest 6.5. Hõõrdeülekanne D = 300 mm M = 300 N*m f hõõrdetegur, f = 0,3 M 300 F t= = = 2000 N r Rull 0,15 F 2000 F Rull = t = = 6666 N 6,7 kN f 0,3 Lubatud jõud [ ] 2 B p 1 p2 [ F Rull ]= H 0,418 E p1 p2 E elastsusmoodul, E = 210 GPa, p kõverusraadius, p = 150 mm, [H] lubatav kontaktpinge, [H] = 18 HRC = 18 * 55 = 990 MPa B ratta laius, B = 0,05 m,
Peeter Raesaar ÕHULIINIDE PROJEKTEERIMISE KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval-
tulemuslikkus, kõrgel suutlikkusel esineb kõrgem töövõime. Efektiivne on korduvatel sprindilõikudel. Kreatiini toimel on täheldatud ka anaeroobse läve tõusu, kuid aeroobse töövõime tõusu kohta on andmed vastuolulised. Seevastu on täheldud ka vaimse töövõime tõusu. (pumpiniron 2003) 3.1 KREATIINI KASUTAMINE Kreatiini kasutamise korral tuleb lähtuda arstide soovitustest, sest kasutamisel on ka kõrvaltoimeid. Enam levinud on laadimisfaasiga kasutamine, lähtutakse arvutusest 0,3g ühe kehakaalu kilogrammi kohta. (pumpiniron 2003) Päeva jooksul soovitatakse võtta nii : enne hommikusööki, peale treeningut, lõunasöök, õhtul hilja. Säilitusfaasis võetakse 2-5g päevas kohe peale treeningut, Kreatiini kasutamisel on oluline:Kreatiini.imendumist soodustavad süsivesikud, sellepärast võetakse 5g kreatiini kohta lisaks 30-40g viinamarjasuhkrut või 200 - 400 ml viinamarjamahla, laadimisfaasis võetakse lisaks 100g suhkrut. (pumpiniron 2003) 4.PROTEIIN
läätsteleskoopi liitokulaari ehk Huygensi okulaariga. Mehaanikas uuris ta elastsete kehade põrget, tsentripetaaljõudu ning pendli võnkumist. Huygensit loetakse Saturni rõngaste (täpsemalt A- ja B-rõnga) avastajaks, sest rõngaid varem vaadelnud Galileo Galilei ei mõistnud, mida ta näeb. Huygens oli esimene, kes nägi tõenäosusteooriat tõsise matemaatikavaldkonnana. Blaise Pascali innustusel pani ta oma tulemused kirja teoses "Arvutusest hasartmängudes" (1657). Huygensil on teeneid ka matemaatilises analüüsis. Avastas maakera lameduse pooluste kohtades, soovist oma kellu täiustada. Otsis alternatiivi ankrusüsteemile ja leidis, et ankrut võiks asendada spiraalvedru abil. Batenteeris taskukella idee. Otto von Guerice (20.november 1602, Magdeburg - 11.november 1686) Oli saksa teadlane, leiutaja ja poliitik.Uuris vaakumit füüsika ühes teadusharus. Leiutas kompressori, et saavutada vaakumit.
enimkoormatud vundamendi jaoks ja arvutatakse selle vundamendi vajum. Kui mõõtmed ja vajumi suurus on vastuvõetavad, leitakse vajalikud mõõtmed kõigil ülejäänud vundamentidel. Seejärel arvutatakse vundamentide vajumid ja vajumite erimid soovitavalt arvestades pinnase ja ehitise koostööd. Juhul kui vajumite erimid on liialt suured korrigeeritakse vundamendi mõõtmeid. Lõpuks konstrueeritakse vundamendid lähtudes raudbetoonelementide arvutusest. 4.3 Vundamendi süvise valik Vundamendi süvise valik on esimene samm jaotusvundamendi projekteerimisel. Süvisest sõltub vundamendi kandevõime ja vajum. Vundamendi süvise valikul tuleb arvestada järgmisi tegureid: • Ehituskoha geoloogilisi tingimusi (pinnaste omadused, kihtide asend ja paksus). • Koormuste suurust ja asetust. • Hüdrogeoloogilisi tingimusi (pinnasevee tase ja selle võimalikud kõikumised survelise pinnasevee olemasolu ja veesurve taset).
mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Tööstusliku revolutsiooni järel muutus olukord ehituses aga eelkõige kolmel põhjusel: 1) Esiteks olid suurte ehitusprojektide kavandajad üha enam huvitatud kulude arvutusest: tööstureid huvitas eelkõige kasum, riigitegelased pidid aga andma vastust oma tegevusest, ühistegevuse puhul olid aga need mõlemad põhjused ühendatud. 2) Teiseks muutusid projektid tehnoloogiliselt keerukamateks ja nüansi rohkemateks. 3) Kolmandaks oluliseks põhjuseks oli aga see, et sajandite jooksul väljakujunenud majanduselu ja ühiskonnakorraldus muutus keerukamaks ning dünaamilisemaks.
või võrrandisüsteemide lahendamine käib matemaatikas õpitud reeglite järgi. Vahe on ainult selles, et matemaatikas tähistatakse otsitavaid suurusi tavaliselt x, y või z, füüsikavalemis võib aga otsitavaks suuruseks olla mistahes füüsikaline suurus (kiirus, kiirendus, jõud, jne). Seda tavaliselt x, y või z-ga ei tähistata, kuid leitakse ta ikka samade matemaatikareeglite järgi (Eelmised kaks ülesannet olid näited sellisest arvutusest). Kui nüüd põrgete juurde tagasi tulla, siis nägime, et paigalseisev keha liigub peale põrget samas suunas, kus liikus pealelangev kuul, edasi. Pealelangeva kuuli liikumise suund aga sõltub kehade massidest. Kui pealelangeva keha mass on paigalseisva keha massist suurem, liigub ta esialgses suunas edasi (kuid väiksema kiirusega), vastupidisel juhtumil (paigalseisva keha mass on suurem) aga põrkub tagasi. Üldjuhul kui mõlemad kehad enne põrget liiguvad (vaata joonist), saab
emma-kumma alla neist kahest kategooriast. Sest niipea kui mõni peamurdmist tekitav, "imelik" küsimus osutub sõnastavaks nii, et sellega saab tegelema hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin, lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud vaatlusest, katsest ja arvutusest, vaid võrsusid sellistest mitte-empriirilistest arusaamadest, nagu näiteks see, et täiuslikul kehal on jumalikust või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones. 2. TÕDE 1. Iseloomustage vähemalt kolme asja, mida võib tähendada ,,tõeteooria"! 1)Teooria tõest endast 2)Teooria sõna "Tõene" tähendusest 3)Teooria tõekandjatest (faktid? maakaardid?) 2. Miks ei saa kivid ja autod olla tõesed? Sest filosoofias omistatakse tõesust eelkõige keelelistele ühikutele
kategooriast. Sest niipea kui mõni peamurdmist tekitav, “imelik” küsimus osutub sõnastavaks nii, et sellega saab tegelema hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin, lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud vaatlusest, katsest ja arvutusest, vaid võrsusid sellistest mitte-empriirilistest arusaamadest, nagu näiteks see, et täiuslikul kehal on jumalikust või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones. 13. Iseloomustage filosoofi kui meta-teadlast! F.uurivad kuidas teadus toimib, teiselt poolt aga koos teadlastega, kuidas asjad on. Tagatipuks panevad nad erinevate teaduste saavutustest koos olemise õpetuse kaalutlustega kokku teadusliku pildi. Eesmärgiks peeti
Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks Berlini järgi? Niipea kui mõni peamurdmist tekitav, “imelik” küsimus osutub sõnastavaks nii, et sellega saab tegelema hakata mõni empiiriline või formaalse distsipliin, lakkab see küsimus olemast filosoofiline ja hakkab kuuluma tunnustatud teadusele. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline distsipliin, kuna seni, kuni vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud vaatlusest, katsest ja arvutusest, vaid võrsusid sellistest mitte-empriirilistest arusaamadest, nagu näiteks see, et täiuslikul kehal on jumalikust või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones. Platon Õpetus ideedest. Nähtav maailm oma konkreetsete objektidega on näiline, tõeliselt on olemas igavesed, muutumatud, universaalid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne). Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis
korral ühtlases pinnases 1 = (10 + 100,429)2 = 28,6 kPa ( 20 ; 40) '2 = (10 + 100,857)2 + 28,5 = 65,7 kPa ( 40; 80) '3 = (10 + 101,714)2 + 65,7 = 120 kPa ( 60; 120) Tõusva voolu korral on efektiivpinged järgmised '1 = (10 - 100,429)2 = 11,4 kPa (20; 0) '2 = (10 - 100,857)2 + 11,4 = 14,3 kPa (40; 0) '3 = (10 - 101,714)2 + 14,3 = 0 (60; 0) 45 Arvutusest nähtub, et tõusva voolu korral, kui ülemise kihi veejuhtivus on suurem alumiste kihtide veejuhtivusest, gradient vee väljavoolu pinnal on väiksem kriitilisest. Ühtlase pinnase korral omandab gradient kriitilise väärtuse, efektiivpinged kogu pinnase ulatuses võrduvad nulliga ja tekib pinnase erosioonioht. Seepärast võimaldab erosiooniohtu vee väljavoolukohas pinnasest vähendada pinna katmine rohkem vettjuhtiva pinnasega. Sellist katet nimetatakse pöördfiltriks. Pöördfiltri
mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Tööstusliku revolutsiooni järel muutus olukord ehituses aga eelkõige kolmel põhjusel: 1) Esiteks olid suurte ehitusprojektide kavandajad üha enam huvitatud kulude arvutusest: tööstureid huvitas eelkõige kasum, riigitegelased pidid aga andma vastust oma tegevusest, ühistegevuse puhul olid aga need mõlemad põhjused ühendatud. 2) Teiseks muutusid projektid tehnoloogiliselt keerukamateks ja nüansi rohkemateks. 3) Kolmandaks oluliseks põhjuseks oli aga see, et sajandite jooksul väljakujunenud majanduselu ja ühiskonnakorraldus muutus keerukamaks ning dünaamilisemaks.
Seega, säästuprintsiip lubab meil eelistada topoloogiat, kus inimese ja simpansi vaheline tee on lühim. Sõna “minimaalselt” on rõhutatud - miski ei väida, et samme ei võinud olla tegelikult 10000 - meid aga huvitab lihtsaim. Ja veel - © eelistamiseni võime arvutuslikult jõuda mitmel eri viisil. Me võime opereerida kõigi uuritavate tunnustega (olgu neid näiteks 2000) ja siis leida, et suhteline erinevus on 2100/2200 vms. Teiseks - me võime eelnevalt visata arvutusest välja kohe kõik need tunnused, mis on ritsikale, mustikale, inimesele ja simpansile ühised ja võrrelda siis arvusid 100 ja 200. Siinkohal paistab vahe tühine, kuid keerulistel juhtudel on see viimane tihtipeale ilmekam. Säästuprintsiip on lihtne ja loogiline põhimõte: evolutsioonilised muutused on ju üsna vähetõenäosed sündmused ja pikemad (paralleelsed ja sõltumatud) teed sama tulemuse saavutamiseks on kiirelt suurenevas tempos üha vähema tõenäosusega. Ja teisalt - kugu
Efektiivse tingsaleduse võib leida järgmiselt: eff.v = 0 ,35 + 0 ,7 v nõtkel telje v v suhtes; eff.y = 0 ,35 + 0 ,7 y nõtkel telje y y suhtes; eff.z = 0 ,35 + 0 ,7 z nõtkel telje z z suhtes. Joon. 10.2 : Nurkteraste ristlõike teljed Vastasel juhul tuleks nõtkepikkuseks võtta varda geomeetriline pikkus ja ühest küljest kinnituse korral võtta ekstsentrilisus arvesse. 10.3 Sõrestike arvutusest Sõrestiku varraste normaaljõudude leidmisel võib oletada, et vardad on omavahel ühendatud liigendkinnitusega. Sõlmede jäikusest tingitud sekundaarseid paindemomente ei pruugi ei varraste ega liidete arvutamisel arvestada, kui liite geomeetria rahuldab tabeli 10.1 (vt allpool) nõudeid ning varda pikkuse ja ristlõike kõrguse suhe sõrestiku tasapinnas on vähemalt 6. Varda kinnituspunktide vahel mõjuvast põiksuunalisest koormusest tingitud paindemomenti tuleb
Pearce ütleb, et ainuke turul kaubeldav hüvis on puit. Teiste tulemite puhul on tegemist positiivsete välismõjudega. Metsastamise kõik kulud aga kujunevad turul. Tagajärjeks on see, et parasvöötmes on metsastamisprogrammid harva ärimajanduslikult tasuvad. Pearce muudab analüüsi dünaamiliseks, diskonteerides 6% intressimääraga ning leiab metsastamisprogrammide nüüdisväärtused erinevaid oletusi kasutades (varieerides maa hinnaga jms). 17 alternatiivsest arvutusest andsid kõik peale ühe negatiivse tulemuse. Positiivne tulemus saadi juhul kui maa väärtus oli null (seega puudub alternatiivse kasutamise võimalus). Puhkevõimaluste puhul kasutati olemasolevaid andmeid (3-424 £ hektari kohta).Turuvälistest tulemitest kahte (puhkevõimalused ja süsiniku sidumine) hinnati rahas, teisi mitte. Looduse kaitset ja biodiversiteeti peetakse programmides positiivseks, sest kasutatakse vähe-liigirikast põllumajanduslikku maad. Mitmeid
Fn Ft Fr , 2T1 2T2 kus Ft – ringkoormus, Ft ; d1 d2 O2 Fr – radiaaljõud, Fr Ft tan . Sele 17.6. Jõud hammasülekandes. 17.5. Hammaste tööpindade kontroll kontaktväsimusele. Hammasülekande parameetrid määratakse dw2 arvutusest kontaktpingetele. Arvutuse alus on Hertzi valem suurima kontakt-survepinge leidmiseks kahe aw piki moodustajaid kokku surutud silindri korral. Fn w Fn Peale vajalike teisendusi ja erinevate parameetrite Fn arvesse võtmist saadakse arvutusvalem dw1
2VEd 2 362000 sin 2 0,472 , kus b w z f cd 300 0,9 630 0,54 16,7 f ck 25 0,6 1 0,6 1 0,54 . (6.5) 250 250 1 arcsin 0,472 14,080 , 2 cot = 4,0 > 2,5. Teades eelnevast (betooniga vastuvõetava põikjõu) arvutusest paindetõmbearmatuuri ankur- damise probleemi, valime cot = 2,0. Kontrollime, kas sellise cot = 2 korral on paindetõmbearmatuur piisavalt ankurdatud. Arvutame toe serva kohal selles armatuuris paindemomendist ja põikjõust tekkiva tõmbejõu (6.19): M Ed Fd Ftd , z kus VEd cot cot 362 2 Ftd 362 kN , 2 2 M Ed 46
Sulgudes on toodud efektiivpinged seisva vee korral ja voolamise korral ühtlases pinnases 1 = (10 + 100,429)2 = 28,6 kPa ( 20 ; 40) '2 = (10 + 100,857)2 + 28,5 = 65,7 kPa ( 40; 80) '3 = (10 + 101,714)2 + 65,7 = 120 kPa ( 60; 120) Tõusva voolu korral on efektiivpinged järgmised '1 = (10 - 100,429)2 = 11,4 kPa (20; 0) '2 = (10 - 100,857)2 + 11,4 = 14,3 kPa (40; 0) '3 = (10 - 101,714)2 + 14,3 = 0 (60; 0) Arvutusest nähtub, et tõusva voolu korral, kui ülemise kihi veejuhtivus on suurem alumiste kihtide veejuhtivusest, gradient vee väljavoolu pinnal on väiksem kriitilisest. Ühtlase pinnase korral omandab gradient kriitilise väärtuse, efektiivpinged kogu pinnase ulatuses võrduvad nulliga ja tekib pinnase erosioonioht. Seepärast võimaldab erosiooniohtu vee väljavoolukohas pinnasest vähendada pinna katmine rohkem vettjuhtiva pinnasega. Sellist katet nimetatakse pöördfiltriks
annaabi.ee 
