Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvutigraafika I - MAJAPLAAN". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
1400, telgjoon, 3300, 2400, mõõtmete, sisustus, 4700, joonestada, joonestamise, joonega, joonestamine, trepi, joonel, 3500, 2300, 4600, kantud, vahekaugus, trepikoja, katkestus, majaplaan, 8600, otstes, seadistada, paigutus, kontuuraanil, vann, valamu, soemüür, viirutus, arvutigraafika, 3100, 2880, 2980, mõõtahelad, hõlbustamiseks, mõõtkavasD E J K H B G F .5 Tööülesanne Ülesanne II Tihend 1 Tööülesane: Joonestada tihendi joonis, lähtudes punktist A(235,185). Valmis jooniselt leida punktide L ja F koordinaadid. 1) Alustame mõõtühikute seadistamisega (käsk UNITS). 2) Määrame joonestusvälja piirid (käsk LIMITS). 3) Loome kihid (käsk LAYER). Arvuti pakub välja välja vaid ühe kihi kasutamist, mille nimeks on "0". Senise õppetöö alusel võib väita, et kui kasutatakse kogu joonise valmistamiseks vaid
Arvutigraafika I ÜLESANNE III Klamber Uued käsud: COLOR lk. 23 DONUT lk. 33 FILL lk. 38 EXPLODE lk. 35 LINEWEIGHT lk. 71 PEDIT lk. 51 PLINE lk. 39 Klambri eestvaade Joonetada klambri eestvaade. Kontuurjoonte laius 2 mm, telg- ja kriipsjooned joonestada vastavalt 0,5 ja 1 mm laiuste joontega Mõõtmeid pole vaja joonisele kanda, Selle töö tegemise võiks jagada järgmisteks osadeks: a) telgjoonte joonestamine; b) abijoonte joonestamine; Töö 3 Klamber 1 c) kontuurjoonte kandmine joonisele. kusjuues igal joonestamise astmel on tegemist eriomadustega joontega nii välimuse kui ka tähenduse järgi
mõõtmetega ja selgitavate tekstidega. Sellele vaatamata jääme oma lühijuhendis siiski klassikalise metoodika juurde: alustada tuleb kahemõõtmelisest joonestamisest ja alles pärast küllaldase vilumuse omandamist võib üle minna kolmemõõtmelisele joonestamisele. Põhjuseid on siin mitu: 1) kolmemõõtmeline joonestamine võib osutuda algajale liialt keerukaks; 2) kolmemõõtmeline joonestamine kasutab olulisel määral kahemõõtmelise joonestamise võtteid; 3) paljud jooonestajad ja projekteerijad piirduvadki ainult kahemõõtmelise joonestami- sega. Meie lühijuhendis ei ole käsitletud kaugeltki kõiki joonestuspaketi AutoCAD 15.0 võima- lusi juhendit tuleks vaadelda vaid kui abivahendit põhivõtete omandamiseks. Ülejäänud joonestusvõimalused, millede hulgas leidub vägagi kasulikke, tuleb vilunud joonestajal omandada iseseisvalt, kasutades selleks kas paketi juurde kuuluvat spikrisüsteemi (help) või
Ø80 R 40 30° 80 20 8 (39, 54°) Ø5 5 0 R1 Joonestada kannu kontuurid; leida: a) väliskontuuride sisse jääva ala pindala; b) väliskontuuri pikkus; c) ülemiste kolmnurkade pindalad; d) abiringjoone raadius R. Objekti kontuurjooned joonestada 2 mm laiuse joonega. Mõõtmeid pole vaja joonise kanda. Näide 4 2 laia joone
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ERAMU EELPROJEKT Kursusetöö Õppeaines ,,Hoonete konstruktsioonid" NTS0220 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 3 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2011. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2011. a .................................. Lehar Leetsaar Tartu 2011 Sisukord SISUKORD................................................................................................................................ 2 SELET
TP P=AR TR MR TC AC MC A 0 4000 1000 1 3800 2000 2 3600 3800 3 3400 5700 4 3200 7700 5 3000 9900 6 2800 13000 7 2600 17000 8 2400 21500 9 2200 27000 10 2000 33000 11 1800 40000 12 1600 47500 1) Täitke tabeli tühjad veerud 2) Kandke piirtulu, keskmise tulu ja keskmise kulu arvandmed joonisele 3) Täitke lüngad ) Kasum on maksimaalne siis, kui (MR>MC/MR < MC/MR=MC) b) Joonisel piirtulu ja piirkulu kõverad lõikuvadsiis, kui
Et kasutatavate arvutite välisseadmete hulgast puuduvad tavaliselt skanner, kaamera, digitaator, valguspliiats, vektorkuvar jms., ei kirjeldata tööd nendega. Juhendi on möödapääsmatu õppevahend neile, kes õpivad Tallinna Tehnikaülikoolis kursusi "Arvutiraafika-I" (joonestamine tasandil) ja "Arvutigraafika-II" (kolmemõõt- meline joonestamine) ning „Insenerigraafika” (koosneb atvutijoonestamise alg- kursusest ja tehnilisest joonestamise mõningatest üksikutest alg-elementidest, mida on inseneri harimiseks ilmselt liiga vähe). ÜLESANNE I Pinnatükk 1 Mõistagi ei suuda see juhend haarata kogu AutoCADi materjali, sest juba ainuüksi programmiga kaasas olev teatmematerjali kokkuvõte hõlmab mitu-mitu paksu köidet, igaüks mahuga üle tuhande lehekülje. Lisaks on programmis võimalik
Svetlana Krutova III 236 620 2500 Tanel Tuisk III 120 620 2453 Targo Kalamees IIIA 321 620 2402 Tatjana Strizak III 404 620 3103 Tea Hunt III 424 620 3103 Teet-Andrus Kõiv III 126 620 2505 Tiia Pedusaar III 223 620 2500 Tiina Hain IIIB 216 620 2460 Tiina Hallang IIIA 231 620 2400 Tiina Nuuter IIIB 306 620 2455 Tiit Koppel III 225 620 2557 Tiit Metsvahi III 318 620 2606 Toomas Liiv III 215 620 2559 Üllar Alev IIIA 306 620 2402 Ülle Leisk III 409 620 2508 Urmas Jüriorg III 404 620 3101 Urmas Mänd Ment IIIA 221 620 2409 Väino Voltri IIIA 221 620 2409
Wrtsl = (Wtl 0,02)*(1 + t * v) = (0,78 0,02)*(1 + 1,32 * 0,1) = 0,86 14. Pinnase tugevuskarakteristikud Kihi h E1 E2 E3 R C F0 cm MPa MPa MPa MPa MPa 1. Tihe asfaltbetoon TAB 16 4 2400 1200 3600 2,4 I 2. Kompleks stab. freesipuru 5 1400 800 2200 1,6 TS32 3. Kompleks st. Pinnas 12 600 4. Killustik alus 20 400 5. Keskliiv 20 120 0,006 40 6. Muldepinnas (tolmliiv) 20 66 0.012 35 7. Looduslik pinnas (raske
Ülesanne 3.2 Firma muutuvkulud (VC) moodustavad müügikäibega võrreldes 70%, perioodi müügikäive (kroonides) on R ja perioodi püsikulud F. Tuletada valem, mille rakendamisel saadakse ärikasumiks % piirkasumist Ülesanne 3.3 Arvutada puuduvad summad kroonides: Variant p AVC q CM TFC TR-TC 1 1 0.6 10000 4000 3300 700 2 2 1.5 20000 10000 8900 1100 3 3 2 7000 7000 5800 1200 4 2.8 0.8 8000 16000 11000 5000 5 8.5 2.5 1200 7200 6400 800 Ülesanne 3.4 Firma valmistab ja müüb pastapliiatseid
seadmed, masinad, mis ühendatakse elektri-, pneumo-, hüdraulikaskeemide alusel koostatud juhtorganitega. Õppeaine “Joonestamine” omandamine ei ole mõeldav teoreetiliste teadmiste kinnistamiseta tegelikkuses, praktiliste ülesannete lahendamiseta. Selles aitabki nii õpilasi kui õpetajaid käesolev õppematerjal. Joonestamine aitab kujundada tulevase oskustöölise kutsetööks vajalikke teadmisi ja oskusi. Joonestamise peaeesmärk on õpetada joonist lugema ning kasutama. Joonis on tehnikakeel. Joonisega on võimalik edasi anda eseme kuju, mõõtmeid, arusaadavalt kirjeldada tehnoloogilist protsessi. 3 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................... 3 ESIMENE OSA. JOONESTUSVAHENDID. GEOMEETRILINE JOONESTAMINE .......................
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja visioon.................................
Kihi cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraad C nr. K3 1 Killustikmastiksasfalt - 5,0 3200 1800 4500 SMA 2 Kuum poorne 7,0 1400 800 2200 1,1200 1,1188 asfaltbetoon - AC base 3 Tsementstabiliseeritud u 600 kiht asfaldipurust teel 1 segat 5,0 4 Tard- või 20,0 280 paekivikillustik (LA <35) 5 Tm_105 [uMSa - 25,0 105 38,0 0,005 5,0 ühtlaseterine keskliiv
Simo Ilomets IIIA 321 620 2402 Svetlana Krutova III 236 620 2500 Tanel Tuisk III 120 620 2453 Targo Kalamees IIIA 321 620 2402 Tatjana Strizak III 404 620 3103 Tea Hunt III 424 620 3103 Teet-Andrus Kõiv III 126 620 2505 Tiia Pedusaar III 223 620 2500 Tiina Hain IIIB 216 620 2460 Tiina Hallang IIIA 231 620 2400 Tiina Nuuter IIIB 306 620 2455 Tiit Koppel III 225 620 2557 Tiit Metsvahi III 318 620 2606 Toomas Liiv III 215 620 2559 Üllar Alev IIIA 306 620 2402 Ülle Leisk III 409 620 2508 Urmas Jüriorg III 404 620 3101 Urmas Mänd Ment IIIA 221 620 2409 Väino Voltri IIIA 221 620 2409
11 4.1.2. Survejaotus pinnases. 11 4.1.3. Ehitise surve alusele. 13 4.2. Madalvundamentide projekteerimine kandepiirseisundi järgi. 4.2.1. Üldnõuded. 14 4.2.2. Vundamentide kandevõime arvutusmeetod. 16 4.2.2.1. Lintvundamendi mõõtmete määramine. 16 4.2.2.2. Tsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.3. Ekstsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.4. Kandevõime kontroll ebaühtlase aluse korral. 18 4.2.3. Tallamõõtmete määramine empiirilise "lubatud surve" abil. 20 4.3. Madalvundamentide projekteerimine kasutuspiirseisundi järgi. 21 4.3.1
5 0.943 264 1315 1432.5 0.943 265 1320 1437.5 0.943 266 1325 1442.5 0.943 267 1330 1447.5 0.943 268 1335 1452.5 0.943 269 1340 1457.5 0.943 270 1345 1462.5 0.943 271 1350 1467.5 0.943 272 1355 1472.5 0.943 273 1360 1477.5 0.943 274 1365 1482.5 0.943 275 1370 1487.5 0.943 276 1375 1492.5 0.943 277 1380 1497.5 0.943 278 1385 1502.5 0.943 279 1390 1507.5 0.943 280 1395 1512.5 0.943 281 1400 1517.5 0.943 282 1405 1522.5 0.943 283 1410 1527.5 0.943 284 1415 1532.5 0.943 285 1420 1537.5 0.943 286 1425 1542.5 0.943 287 1430 1547.5 0.943 288 1435 1552.5 0.943 289 1440 1557.5 0.943 290 1445 1562.5 0.943 291 1450 1567.5 0.943 292 1455 1572.5 0.943 293 1460 1577.5 0.943 294 1465 1582.5 0.943 295 1470 1587.5 0.943 296 1475 1592.5 0.943 297 1480 1597.5 0.943
89% 92% 82% Column D 61% 27.10.2006 2.11.2006 7.11.2006 Harjutus 11 Loo korrutustabel Korrutustabel 10 12 14 16 18 20 22 24 26 65 650 780 910 1040 1170 1300 1430 1560 1690 70 700 840 980 1120 1260 1400 1540 1680 1820 75 750 900 1050 1200 1350 1500 1650 1800 1950 80 800 960 1120 1280 1440 1600 1760 1920 2080 85 850 1020 1190 1360 1530 1700 1870 2040 2210 90 900 1080 1260 1440 1620 1800 1980 2160 2340 95 950 1140 1330 1520 1710 1900 2090 2280 2470
Kihi cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraad C nr. K3 1 Killustikmastiksasfalt - 5,0 3200 1800 4500 SMA 2 Kuum poorne 7,0 1400 800 2200 1,1200 1,1188 asfaltbetoon - AC base 3 Tsementstabiliseeritud u 600 kiht asfaldipurust teel 1 segat 5,0 4 Tard- või 20,0 280 paekivikillustik (LA <35) 5 Tm_105 [uMSa - 25,0 105 38,0 0,005 5,0 ühtlaseterine keskliiv
12.01.2008 Meister Anton Surju haab 5 05.09.2008 Ilves Tom Surju saar 5 03.01.2008 Paju Ants Massiaru vaher 5 16.02.2008 Rebane Rein Tali tamm 5 Kogu kogus: 144 Kogu maksumus: 195410 Kogus Hind Maksumus Päringute kriteeriumid: 6 1000 6000 10 1000 10000 Liik Maksumus 8 1300 10400 haab <10000 8 1400 11200 6 950 5700 5 1520 7600 Kogus 6 1330 7980 >6 9 1240 11160 9 1240 11160 9 2090 18810 2 1350 2700 2 1980 3960 7 1260 8820 9 1350 12150 2 1620 3240 3 1360 4080 5 1450 7250 6 1360 8160 7 800 5600
Võiste Norak Arnold 5755394 Võiste Piirsalu Irma 5185485 Võiste Salumets Erno 5493863 Isikukood 35408240148 36203030988 45104120460 46709190988 38211130833 34204170615 44012150956 47110060467 35302070214 37111200348 48007150516 44601210234 45209010485 36110070151 37906080465 34404190222 37708220891 38008200347 47508150058 37006180544 Puidu hinnad Sort Liik 1 2 3 4 5 haab 1000 950 900 850 800 kask 1400 1330 1260 1190 1120 kuusk 1600 1520 1440 1360 1280 lepp 1300 1240 1170 1110 1040 mänd 1500 1430 1350 1280 1200 saar 1700 1620 1530 1450 1360 tamm 2200 2090 1980 1870 1760 vaher 1900 1810 1710 1620 1520 Funktsioonide uurimine. Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha kolme ühemuutuja funktsiooni: F1, F2 ja F3 = F1 +
olulist môju ei avalda. Suurte detailide valmistamiseks kasutatakse isostaatilist külmpressimist (cold isostatic pressing). Selleks puistatakse pulbrisegu õlikindlast kummist ümbrisesse, suletakse hermeetiliselt, asetatakse hüdrostaati ja pressitakse survega 300-400 MPa. Pärast pressimist õlirõhk aeglaselt vähendakse, võetakse hüdrostaadist välja ja eemaldakse ümbris. Meetodi puuduseks on protsessi aeglus (väike tootlikkus) ja tooriku mõõtmete ebatäpsus. Meetodi eeliseks on tooriku ühtlane tihedus kogu tooriku ulatuses. Vahel valmistatakse kermiseid ka kuumpressimise teel (hot pressing), mis ühendab endas kaks operatsiooni vormimise ja paagutamise. Pulbrisegu puistatakse grafiidist pressvormi, surutakse grafiidist templitega kokku survega 5 - 10 MPa ja lastakse läbi suure tugevusega (kuni mitusada A) eletrivool. Eletrivoolu tõttu pulbriosakesed vahel
9 2.8. Vahespooni lõikamine ja koostamine Giljotiinkääride tehnilised andmed Näitaja H-18 H-30 DODA-I-2400 NSVL NSVL Poola __________________________________________________________________________ 1. Suurim lõigatavate pakkide pikkus, mm 1800 2800 2400 2.Lõigatavate pakkide laius 75-1000 75-1000 40-1000 3. Lõigatavate pakkide kõrgus, mm 80 90 100 4. Töötsükli kestvus , sek 7 7 min. 4 5. Gabariitmõõdud: pikkus 2570 3570 4080 laius 3470 3470 2050
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa
Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälbed. Pinnakaredus, lainelisus, mõõtmine 2 11. Valutoodete ja keevitatud toodete tolerantsid 2 Keermete ja hammasrataste hälbed 12. Laagrite istude tolereerimise põhimõtted 2 Kaliibrite tolereerimise põhimõtted 13. Mõõtahel. Analüüs. Min-max meetod. 2 Tõenäosusmeetod 14. Mõõtmete ja tolereerimise vektorkäsitlus 2 Hälvete statistiline käsitlus. Hajuvus. 15. Hälvete kontroll. 2 Arvutite kasutamine 16. Eksamiküsimused 2 Z.Humienny, P.H.Osanna, M.Tamre, A.Weckenmann, L.Blunt, W.Jakubiec Geometrical Product Specification. Course for Technical Universities. Warszawa, 2001. T.Tiidemann. Mõõtmed ja tolerantsid. Kvaliteedikeskne praktiline käsitlus.Tallinn, TTÜ, 2000. I
10.11.2006 22 22 100% apangast Eesti panga rea alt. USD SEK Harjutus 11 Loo korrutustabel Korrutustabel 10 12 14 16 18 20 22 24 26 65 650 780 910 1040 1170 1300 1430 1560 1690 70 700 840 980 1120 1260 1400 1540 1680 1820 75 750 900 1050 1200 1350 1500 1650 1800 1950 80 800 960 1120 1280 1440 1600 1760 1920 2080 85 850 1020 1190 1360 1530 1700 1870 2040 2210 90 900 1080 1260 1440 1620 1800 1980 2160 2340 95 950 1140 1330 1520 1710 1900 2090 2280 2470
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah
1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (pooridega). *tihedate materjalide puhul (poore pole) *pooridega materjalil on mahumass suurem kui poorideta materjalil. Nt. Graniit 2500 2800 kg /m3 Paekivi 2400 2600 kg/m3 (poorsem) Silikaattellis 1700 1900 kg/m3 Kõrgtellis 1300 1400 kg/m3 (poorsem) Harilik betoon 2200 2400 kg/m3 Vahtbetoon 300 1200 kg/m3 (poorsem) 3) POORSUSEST oleneb materjali tugevus., soojusjuhtivus jne. Poorsus näitab meile mitu % materjali kogumahust moodustavad poorid. Mida suurem % , seda poorsem materjal. Poorideks nim. materjalis olevaid väikseid
Polüetüleen 950 Akrüülplast 1100 Bakeliit 1300 Fluorplast 2200 Keraamika Tellis 1800 Betoon 2300 Portselan 2400 Klaas 2500 Metallid Kergmetallid Magneesium 1750 Alumiinium 2700 Titaan 4540 Keskmetallid Vanaadium 6100
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v
METALLIDE TERMOTÖÖTLUS Metallide termiline töötlemine on metalliõpetuse osa, kus uuritatakse metallide omadusi, mis on saadud sõltuvalt kuumutuse või jahutuse kiirusest. Sõna kitsamas mõttes metllide termotöötluseks võib nimetada metalliõpetuse osa, kus vaadeldakse faasimuutused mittetasakaaluolekus (metastabiilses olekus), so. tingimustes, kus aatomite difusioon ei jõua tasakaalustada sulami faasid kiire jahutuse tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist. Peale termotöötlust kasutatakse metallide termokeemilist ja termomehaanilist töötlemist. Esimene neist näeb ette metalli kuumutamine vastavates keemilistes keskkondades eesmärgiga muuta pinna koostist ja omadust. Teine on metalli deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõju selle omadustele. 1. TERMOTÖÖTLUSE TEOORIA Temperatuur ja aeg Termotöötlemise protsesside peategurid on metalli kuumutamise või jahutu
TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 8/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 4. RISTLÕIKEKLASSID 4.1 Elastne ja plastne staadium paindel Ristlõikeklass määratakse vastavalt ristlõikes mõjuvatele normaalpingete jaotusele, kus määrav osa on survepingetel. Vaatleme koondatud koormusega koormatud lihttala. Hakates tala järk järgult koormama, näeme, et esialgu käitub tala elastselt. Kui ristlõike osade mõõtmete paksuse suhe pikkusesse on piisavalt väike, st. ristlõike mõõtmed on piisavad et survepingete mõjul ei tekiks kohalikku stabiilsuskadu, võib lubada paindel plastse liigendi tekkimist - plastne liigend võimaldab ristlõikel pöörduda. Edasi koormates tõusevad pinged tala ristlõike äärmistes kiududes voolavuspiirini fy, millele vastab tala elastne paindekandevõime Mel. Eeldusel, et tala ristlõige ei kaota kohalikku stabiilsust, saab koormust veelgi suurendada,
Liiklusregistris seisuga 31.05.2018 aasta arvel olevad veoautod [1] NB! Sisaldab peatatud registrikandega sõidukeid. Määramata- mittetöödeldaval kujul või puuduvad andmed Kategooria Mark Mudel N1 ANTONELLI CONDOR 72VA N1 AUDI 90 N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A4 AVANT N1 AUDI A6 ALLROAD N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 ALLROAD QUATTRO N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI A6 AVANT N1 AUDI Q7 N1 AUDI Q7 N1 AUDI
annaabi.ee 
