Nimi Oma nimi Sünniaeg 1.09.1939 Täna 19.12.2012 Elatud päevade arv: 26773 Biorütmide perioodid: 23 28 Kuupäev Elatud päevade arv Füüsiline Emotaionaalne -14 5.12.2012 26759 0,3984010898 -0,9009688679 -13 6.12.2012 26760 0,1361666491 -0,9749279122 -12 7.12.2012 26761 -0,1361666491 -1 -11 8.12.2012 26762 -0,3984010898 -0,9749279122 -10 9.12.2012 26763 -0,6310879443 -0,9009688679 -9 10.12.2012 26764 -0,816969893 -0,78183148...
nr mõõdetud tasandatud pikkused ° ° ° r arvutatud ° ° veerand ° ° d x 99 202.78 202 47.09 III 22.78 22 47.09 271.88 -250.66 0 34 46.9 -0.17081 34 46.72919 34.78 57.56 57 33.82 I 57
L=7500 t=3a A= 1407,5112 i=7% poole aasta intressimäär-3,5% n=2 Laenu jääk Intress Põhiosa tagasimakse 7500 262,5 1250 6250 218,75 1250 5000 175 1250 3750 131,25 1250 2500 87,5 1250 1250 43,75 1250 Intressid kokku: 918,75 Laenu jääk Intress Põhiosa tagasimakse 7500 262,5 1145,01 6354,9888 222,424608 1185,086592 5169,902208 180,94657728 1226,56462272 3943,...
BILANSS 1.01.2010 AKTIVA Käibevara Raha ja pangakonto 191 333 Aktsiad ja muud väärt paberid 11 000 Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad 166 800 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -504 Kokku 166 296 Muud lühiajalised nõuded 1 000 Ettemaksed 2 000 Varud Tooraine 22 000 Kaup 40 000 Valmistoodang 11 700 Kokku 73 700 Käibevara kokku ...
Nimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 S...
Arvutatud, esitatud ja kaitstud praktikum nr 5 - Wheatstone'i sild. TTÜ Füüsika II laborid. Skänneritud versioon koos paranduste, teoreetilise materjaliga mis vajalik kaitsmiseks (sh osade küsimuste vastused, Kirchoffi reeglid) ja õppejõu allkirjaga.
1. Töö eesmärk 1. tutvuda fyrite pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. 2. Määrata RO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis ja muid põlemist iseloomustavaid parameetreid. 3. Mõõtmistulemuste alusel arvutada ja võrrelda gaasianalüsaatori poolt arvutatud parameetrite väärtuseid. 2. Tööks vajalikud vahendid 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator 2. Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti 3. Töö käik Tutvuti Fyeite pro gaasianalüsaatori ehitus ja tööpõhimõtetega: kuidas mõõta ja kalibreerida aparaati peale mõõtmist. Seejärel avati maagaasi torustiku kraan ja süüdati gaasipõleti ning reguleeriti sobiv põlemisreziim. Seejärel lülitati sisse gaasianalüsaator, käivitumiseks kulus aparaadil 60 sekundit.
docstxt/132670513121669.txt
Ülesanne 1 On arvutatud kahe erineva tudengite grupi keskmine testi punktisumma ning standardhälve. Esim tudengit ning keskmine tulemus 50 punkti standardhälbega 10,3 punkti, teises grupis oli 30 tuden tulemus oli 45 punkti standardhälbega 12,5 punkti. Kas on alust väitel, et õppejõud hindas es kõrgemate punktidega kui teist gruppi? I grupp II grupp n 57 n 30
Vana Rooma arhitektuur ja ehitus Narva Kesklinna gümnaasium Õpilane Darja Grigorjeva, 10 b klass Arhitektuur Vana-Rooma kui originaal kunsti moodustunud ajaks IV--I vahetusel kuni n. e. Mälestised Vana-Rooma praegu, isegi varemetes vallutavad oma majesteetlikkusi . Roomlased panid alguse uus ajastu maailma ajastiku, kus peamine koht kuulus avalikele ehitistele, arvutatud tohutu hulk inimesi: basiilikud, termid (avalikud saunad), teatrid,amfiteatrid , tsirkused, raamatukogud, turgud. Loetelu hoone konstruktsiooni Rooma tuleb sisse ja kultuslikud: templid, altarid, saadi. Kogu vana-maailma Rooma arhitektuur on tasakaalustamata kõrgusega inseneri-kunsti, universaalsuse tüüpi ehitised, rikkust komposiit kuju, mõõde ehituse. Erinevaid struktuure ja ulatus ehitus Vana-
- Nivelleeritud ja tahhümeetriga mõõdetud kõrguste tabel 5. Postide mõõdistamine 6. Post nr 4 koordinaadid kõrgusel +11.150 - Koordinaadid mõõtude järgi - Prismaga mõõdetud posti koordinaadid - Laseriga mõõdetud posti koordinaadid 7. Post nr 4 koordinaadid kõrgusel +12.500 - Koordinaadid mõõtude järgi - Prismaga mõõdetud posti koordinaadid - Laseriga mõõdetud posti koordinaadid 8. Post nr 4 koordinaatide tabel - Arvutatud, prismaga ja laseriga mõõdetud koordinaatide tabel: - Koordinaatide vahelised hälbed 2 1. SELETUSKIRI Kasutatud instrumendid: Trimble M3 Leica Sprinter Kasutatud kindelpunktide koordinaadid: Punkti X Y Z nr S1 98.819 301.566 12.364 S3 98.831 299.125 12.474
Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 04.03.2015 Tööülesanne Valmistada galvaanielement ja mõõta selle elektromotoorjõudu. Mõõta ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi, hõbe-hõbekloriidelektroodi, suhtes. Mõõdetud suurusi tuleb võrrelda Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Aparatuur Koostatakse vastavalt joonisel 17 näidatud skeemile. See koosneb järgmistest osadest: 1) uuritav galvaanielement, 2) võrdluselektrood (kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektrood) 3) voltmeeter. Emj. mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (108 — 109Ω ) numbrilise näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. Katse käik Valmistasin galvaanielemendi Cd/CdSO4/KCl/CuCl2/Cu .Selleks valasin elektroodinõudesse
1.Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigi majandusterritooriumil ja ka väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. 2.Lõpptoodanguks võime lugeda mingi perioodi tooteid ja teenuseid, mida kasutatakse kas lõpptarbimiseks või ekspordiks, mitte aga edasiseks töötlemiseks või edasimüügiks. 3.Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ning reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti. 4.Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang
tasuvuse aega. Ainetöö ülesanded 1. Probleemi olemuse käsitlus. 2. Ainetöö metoodika koostamine. 3. Projektülesande lahendamine. 4. Ülesandekohaste jooniste, skeemide koostamine. 5. Kokkuvõte, järelduste tegemine. 3 1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS 1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid Teravilja kogusaak on arvutatud valemiga m = s·S = 4,5·100 = 450, (1.1) kus m teravilja kogusaak t; s teravilja keskmine saak hektarilt t/ha; S teravilja kasvupind ha. Teravilja maksimaalne juurdevedu päevas on arvutatud valemiga mKp 450 1,4 m max = = = 90 , (1.2)
Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2011 1. Koostatud võimendi skeem koos arvutatud elementide väärtustega. Joonis 1. Pingejaguriga diferentsvõimendi skeem Rk1=Rk2=5,1 k RB=120 RE=4,3 k 2. Arvutuste lähteandmed E = +/-12V) Uk0=2,5 V Ik0=0,2 mA 3. Mõõdetud ja arvutatud pingevõimendustegurid, võimendi väljundsignaalide vaheline faasinihe ning väljundsignaalide graafikud. Mõõdetud: Usis=10 mV Uv1=1,115V Uv2=1,124V Ku1=Uv1/Usis=111,5 Ku2=Uv2/Usis=112,4
Punkt B L X Y A 59°25'34'' 25°35'53,7'' 6588750 590900 B 59°25'19,4'' 25°39'34,7'' 6588550 594700 C 59°23'40,5'' 25°36'12,6'' 6585450 591600 Ülesanne 2. Leian joonepikkused X- ja Y-koordinaadi järgi, samuti ka B ja L järgi. Arvutatud joonte pikkusi võrreldakse laboratoorses töös number 1 mõõdetud vastavate joonte pikkustega. Tabelisse paigutan ,,plaanilt mõõdetud" tulpa kõik väärtused, mis leian laboratoorse töö number 1 tabelist 1 1:50 000 tulbast. Tulpa ,,ristkoordinaatide järgi arvutatud" paigutan kõik vastused, mille arvutamisel kasutan valemit =. Kui olen tulemused leidnud, siis lahutan ,,plaanilt mõõdetud"
Hüpoteeside kontrollimiseks selle ülesande puhul kasutame t-teststatistikut. See kontrollib valimi keskmisel põhinevat hüpoteesi kasutades selleks algandmetena valimi keskmist, standardhälvet, mõõtmiste arvu, usaldusnivood ja üldkogumi keskmist (hetkel kalibraatori pikkus). Usaldusnivoo tuleb võtta 0.025, sest tegemist "kahe sabaga". Programmi sisestatud suurused ja neile vastavad tulemused on näidatud järgneval joonisel (Joonis 1). Tulemused tulid samad, mis praktikumitunnis arvutatud. Ka programm lükkas nullhüpoteesi tagasi ehk mõõdetud joonepikkus ei võrdu etaloni pikkusega. 1 Joonis 1. t-statistiku kasutamine hüpoteeside kontrollimisel. Ülesanne 2: Tabeli 2 mõõtmisseeria joonepikkused (m) on mõõdetud valguskaugusmõõturiga, mis tehase spetsifikatsiooni kohaselt mõõdab täpsusega ±(5 mm + 5 ppm). a) Püstitage hüpoteesid?
6610+3,250=6613,25 Geodeetiliste kordinaatide leidmiseks tuleb punktist lõuna pool asuva lähima paralleeli laiusele ja lääne pool asuva lähima meridiaani pikkusele liidetav juurdekasv. Kaardile tuleb tõmmata minutilõikude punaste ristide järgi jooned ning tõmmata nende järgi punktidesse ristsirged- ristsirge pealt saab punkti kauguse.60’’=3,7 cm . Näiteks B1: 59o35’+(11,2*60/3,7)=59o38’2’’ Ülesanne 2 Eesmärk: Lahendada geodeetiline pöördülesanne ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr.1 mõõdetud joonepikkustega. Tabel 2. Mõõdetud ja arvutatud joonepikkuste võrdlus Joon Plaanilt Ristkoordinaatid Geodeetiliste Smõõd-Sarvut Smõõd-Se mõõdetud e järgi arvutatud koordinaatid Smõõd Sarvut e järgi arvutatud Se
kohta ning nende aluselt tehtud arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punkti A ja B geograafilised asukohad, punktide A, B, C, D vahelised kaugused teed mööda ja otsekaugused. Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,155, mis tähendab, et selles piirkonnas on teed mööda mõõdetud teede pikkus teede otsepikkusest keskmiselt 1,155 korda pikem. Edasi on arvutatud teede pikkused kasutades selleks kahe punkti vahelist otsekaugust ja keskmist kõverjoonelisuse koefitsienti. Selleks, et hinnata arvutatud teedepikkuste hälbimist tegeliku pikkusega võrreldes, on leitud teed mööda mõõdetud pikkuste ja arvutatud teede pikkuste vahede kohta keskmine ruuthälve. Antud töös on keskmise ruuthälbe väärtuseks 684 m. Seega maksimaalne eksimus on +/- 1148,04 m. Kuna
4. 62,5 0C 335,5 K 0,00298 342 mmHg 428 mmHg 6,0591 5. 68,5 0C 341,5 K 0,00293 243 mmHg 527 mmHg 6,2672 6. 74 0C 347 K 0,00267 142 mmHg 628 mmHg 6,4425 7. 80,5 0C 353,5 K 0,00283 0 mmHg 770 mmHg 6,6464 Katseandmete põhjal 1) Graafikud: paur = f (t) ja ln (paur) = f (1/T) 2) Teise graafiku alusel arvutatud empiirilise võrrandi ln p = A + B*1/T koefitsiendid A ja B kui saadud logaritmilise graafiku sirge algordinaat ja tõus; a) tabelarvutusprogrammi graafikult, nagu näidatud eespool A = 17,6 B = -3873,1 vähimruutude meetodil (Exceli tabelit kasutades); b) Mõõtmine t, °C T, K paur, y = ln p x = 1/T x·y x2 0 mm Hg 1
koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punkti A ja D geograafilised asukohad, punktide A, B, C, D vahelised kaugused teed mõõda ja otsekaugused. Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem. Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,13574, mis tähendab, et selles piirkonnas on teed mõõda mõõdetud teede pikkus otsepikkusest keskmiselt 1,13574 korda pikem. Edasi on arvutatud teede pikkused kasutades selleks kahe punkti vahelist otsekaugust ja keskmist kõverjoonelisuse koefitsienti. Selleks, et hinnata arvutatud teedepikkuste hälbimist tegeliku pikkusega võrreldes, on leitud teed mööda mõõdetud pikkuste ja arvutatud teede pikkuste vahede kohta keskmine ruuthälve. Antud töös on keskmise ruuthälbe väärtuseks 66,52m. Seega maksimaalne eksimus on +/- 66,52m. Kuna see
arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punktide A, B, C ja D geo- graafilised asukohad, punktide A, B, C, D vahelised kaugused teed mööda ja otsekaugused. Joonis 1. Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,23, mis tähendab, et selles piirkonnas on teed mööda mõõdetud teede pikkus teede otsepikkusest keskmiselt 1,23 korda pikem. Edasi on arvutatud teede pikkused kasutades selleks kahe punkti vahelist otsekaugust ja keskmist kõverjoonelisuse koefitsienti. Selleks, et hinnata arvutatud teede pikkuste hälvet võrrelduna vastavate teede tegeliku pikkusega, on leitud teed mööda mõõdetud pikkused ja arvutatud teede pikkuste vahede põhjal keskmine ruuthälve. Antud töös on keskmise ruuthälbe väärtuseks 1479 m. Seega maksimaalne eksimus on +/- 1479 m. Kuna see eksimus on suur, siis ei ole antud piirkonnas
Punkt B L X Y 1 59°19'54'' 25°14'06'' 6577,700 570,200 2 59°20'34'' 25°16'13'' 6578,900 572,225 3 59°19'15'' 25°16'28'' 6576,475 572,525 Ülesanne 2. Eesmärk: Lahendada geodeetiline pöördülesanne. Leida määratud joonte otspunktide koordinaatide järgi joonte pikkused ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr. 2 mõõdetud joontepikkustega(Tabel 3.2). Tabel 3.2. Joonte pikkused otspunktide koordinaatide järgi Joon Plaanilt Ristkoordinaatide Geodeetiliste Smõõd- Smõõd-Se mõõdetud järgi arvutatud koordinaatide Sarvut Smõõd Sarvut järgi arvutatud Se
0x = C/ f0x C = 300 000km/s = 300 000 000m/s 9 f01 = 8Ghz = 8*10 Hz 01 = 300 000 000/8000 000 000 = 0,0375m f02 = 10Ghz = 10*109 Hz 02 = 300 000 000/10 000 000 000 = 0,03m f03 = 13Ghz = 13*109 Hz 03 = 300 000 000/13 000 000 000 = 0,0231m f04 = 16Ghz = 16*109 Hz 04 = 300 000 000/16 000 000 000 = 0,0188m C = 300 000km/s = 300 000 000m/s b) lainepikkus lainejuhis, mõõdetud qx c) lainepikkus lainejuhis, arvutatud qx Lainepikkus Lainejuhis Lainejuhis Sagedus vabas mõõdetud arvutatud ruumis ox qx qx GHz m m m 8 0,0375 0,03848 0,0647 10 0,03 0,0304 0,0396 13 0,0231 0,0233 0,0265 16 0,0188 0,01686 0,0206 Graafik
1. LÄHTEANDMED Kursusetöö teostamisel lähtuti järgmistest algandmetest: [1] 1. Variandi number 06. 2. Konveieri tootlikkus on Q = 600 T/h. 3. Tõstekõrgus H = 5 m. 4. Kaldenurk on =12°. 5. Materjaliks on slakk, mille mahumass = 750 kg/m3 = 0,75 T/ m3. 6. Lindi kuju lame. 3 2. KONVEIERI LINDI ARVUTUS 2.1. Lindi laiuse B leidmine Lameda kujuga lindi laius B on arvutatud valemiga (2.1) Q B= ,(2.1) 576 tan v c kus B lindi laius m; Q tootlikkus T/h, (Q = 600 T/h); tegur, mis arvestab kaldenurga mõju tootlikkusele; v lindi kiirus m/s, (v = 3 m/s [1, lk. 75, tabel 84]); materjali erikaal T/m3, ( = 0,75 T/m3); c kaldenurka arvestav tegur (c = 0,95 [1, lk. 72, tabel 76]).
7]. Kogu lauda ööpäevane tarve on 351 · 3 = 1053 kg. (4.5) 351 loomale vajaminev aastane allapanu kogus on 1053 · 365 = 384345 kg. 351 veist vajavad aastas allapanuks 385 tonni turvast. 7 4.4.Allapanuhoidla Allapanuhoidla projekteerimiseks on tarvis teada vajaliku turba mahtu. Turba mahumass on 450 kg/m3. Eespool välja arvutatud aastase allapanutarve kogus oli 384345 kg, mis on ligikaudu 385 tonni. 385 tonni turba maht VT on arvutatud valemiga Vr = 385 : 0.450 = 856 m3, (4.6) Allapanu hoidmiseks on vaja hoidlat, mis mahutab vähemalt 856 m3 turvast. 4.5. Farmi ööpäevane sõnnikukogus Ühelt veiselt saadava sõnniku ööpäevane kogus on 35 kg. Farmist saadav ööpäevane sõnnikukogus on 35 · 351 = 12285 kg
üksikväärtused Rx , nende aritmeetiline keskmine Rx ja leidke selle A-tüüpi laiendmääramatus usaldusnivool 0,95. Nii toimige ka teise uuritava takistuse ning takistite ühenduse korral. 11. Arvutage takistite ühenduse takistus, lähtudes eelnevalt määratud üksiktakistite takistuste väärtustest ja ühenduse kogutakistuse arvutamisvalemist. 12. Arvutage p 11-s leitud takistuse laiendatud liitmääramatus. 13. Võrrelge valemi järgi arvutatud kogutakistuse väärtust vastava mõõdetud väärtusega, mille saite p 10-s. 2 Tabel 5.1. Takisti nr. … takistuse mõõtmine Jrk. l1 l2 R Rx Rx Rx R x Rx 2 Nr. 1. 2. 3. 4. 5. 6. Tabel 5.2. Takisti nr
6. Toru (messing) 23,79 14,25 26,75 7624,35 63,71 8356,13 1.4.3 Arvutame katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. Tulemused kantud tabelisse (Tabel 1). Leiame mõõtevea. Arvutused tehtud lisas (Lisa 1). 1.4.4 Teeme uuritavate katsekehade eskiisjoonised. Kera Silinder Seib Toru 1.4.5 Vrdleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses toodutega. ALUMIINIUM Arvutatud (Seib) - 2,77±0,01*103 kg/m³ Arvutatud (Silinder) - 2,79±0,01*103 kg/m³ Tegelik - 2,7*103 kg/m³ Erinevus (Seib) - 0,07*103 kg/m³ Erinevus (Silinder) - 0,09*103 kg/m³ MESSING Arvutatud (Toru) - 8,36±0,02 *103 kg/m3 Tegelik - 8,5*103 kg/m³ Erinevus (Toru) - 0,14*103 kg/m³ VASK
28 · 2 = 56 kg. (4.5) 28 loomale vajaminev aastane allapanu kogus on 56 · 365 = 20440 kg. (4.6) 28 veist vajavad aastas allapanuks 20,5 tonni saepuru. 9 4.4.Allapanuhoidla Allapanuhoidla projekteerimiseks on tarvis teada vajaliku saepuru mahtu. Saepuru mahumass on 250 kg/m3. Eespool välja arvutatud aastase allapanutarve kogus oli 20440 kg, mis on ligikaudu 20,5 tonni. 20,5 tonni saepuru maht VT on arvutatud valemiga Vr = 20,5 : 0.250 = 82 m3, (4.7) Allapanu hoidmiseks on vaja hoidlat, mis mahutab vähemalt 82 m3 saepuru. 4.5. Farmi ööpäevane sõnnikukogus Ühelt veiselt saadava sõnniku ööpäevane kogus on 35 kg. Farmist saadav ööpäevane sõnnikukogus on 35 · 28 = 980 kg
Selleks kasutame programmi Adjust ning kasutame sealt funktsiooni Distance Distance Intersection punkti B koordinaatide leidmiseks lähtepunktide A ja C koordinaatide ning nende kaugustest punktist B abil. Saadud koordinaadid on lisatud tabelisse 1. Järgnevalt leiame koordinaatide järgi samad joonepikkused ja nurgad, mis on näidatud joonisel 1. Tulemused on toodud tabelites 2 ja 3. Tabel 2. Joonepikkused teodoliitkäigus Joon Arvutatud Mõõdetud Mk1-A 30.4793832 - A-B 1341.55967 1341.56 B-C 1005.489793 1005.49 C-Mk2 30.47731287 - Tabel 3. Arvutatud ja mõõdetud nurgad teodoliitkäigus Arvutatud ( Mõõdetud ( ° ) ° ) Nurk
korda(kriitilisest lainepikkusest kõrgematel sagedustel) ja mõõtsime kahe kõrvuti asetseva pinge (x1 ja x2) miinimumi asukohad. Seejärel arvutasime lainepikkuse nii mõõdetud miinimumide abil, kui ka sõltuvalt vabas ruumis levivast lainepikkusest ja võrdlesime neid omavahel. 4. Mõõtetulemused Generaatori Lainepikkus Pinge Pinge Lainepikkus lainejuhis, mm sagedus f0x vabas miinimumi miinimumi Mõõdetud Arvutatud GHz ruumis asukoht x1, asukoht x2, ( ) g := 2 x2 - x1 0x 0x=c/f0x mm mm gx := 2 0x
Noise 1,25 dB 1,4 dB 5,9 dB 5 dB Log(Nois 0,97 dB 1,46 dB 7,71 dB 6,99 dB ) Pin (prog) -60 dBm -50,5 dBm -40,5 dBm -37,7 dBm Pout (prog) -50,5 dBm -40,5 dBm -37,7 dBm -16,2 dBm Meie poolt arvutatud tulemused alngevad kokku programme omadega, seega võib järeldada, et programm kasutab arvutamisel sama ideoloogiat Pin (arvut) -60 dBm -50,5 dBm -40,5 dBm -37,7 dBm Pout(arvut) -50,5 dBm -40,5 dBm -37,7 dBm -16,2 dBm 2. Programmi poolt arvutatud andmete järgi võib järeldada, et esimene võimendusaste mõjutab kõige rohkem võimendi terviklikku mürategurit ehk
1 58 52 22 26 21 55 6528,4 636, 375 2 58 53 31 26 25 46 6530,55 640 3 58 55 18 26 21 22 6533,75 635,725 Tabel 1 Ülesanne 2 Töö eesmärk:Lahenda geodeetiline pöördülesanne, s.t. leida määratud joonte otspntide ristkordinaatide järgi joonte pikkused ja võrrelda arvutatud joonepikkuisi laboratoorses töös nr. 1 mõõdetud joonepikkus. Töövahendis: Arvuti, taskuarvuti, pliiats, paber Metoodika:Joonte pikkused ristkoordinaate kasutades: kasutasin tabelis 1. x ja y koordinaate. Selleks, et saada joonte otspunkti vahelist kaugust, lahutan ühe punkti x koordinaadist teise x koordinaadi ja vahe võtan ruutu liites omakorda sellele esimese ja teise punkti y-koordinaadi vahe ruudu, saadud arvust võtan ruutjuure mis ongi vahekaugus kahe otspunkti vahel
arvutused on koondatud tabelisse 1. Joonisele 1 on kantud punkti X ja Z geograafilised asukohad, punktide X, Y, Z, W vahelised kaugused teed mööda ja otsekaugused. Joonis . Teede kõverjoonelisuse määramisel kasutatud teede skeem 1 Töö tulemused: Valitud piirkonna teede kõverjoonelisuse koefitsient on 1,082, mis tähendab, et selles piirkonnas on teed mööda mõõdetud teede pikkus teede otsepikkusest keskmiselt 1,082 korda pikemad. Edasi on arvutatud teede pikkused kasutades selleks kahe punkti vahelist otsekaugust ja keskmist kõverjoonelisuse koefitsienti. Selleks, et hinnata arvutatud teedepikkuste hälbimist tegeliku pikkusega võrreldes, on leitud teed mööda mõõdetud pikkuste ja arvutatud teede pikkuste vahede kohta keskmine ruuthälve. Antud töös on keskmise ruuthälbe väärtuseks 143,01 m. Seega maksimaalne eksimus on +/- 143, 01 m. Kuna see eksimus on suhteliselt väike, siis võib antud piirkonnas
tasapinna ja algmeridiaani (Greenwichi meridiaani) tasapinna vahel. Pikkusi arvestatakse algmeridiaanist ida ja lääne suunas (0o−180o) ning nimetatakse vastavalt ida- või läänepikkusteks. Pikkus L on tähistatud joonisel 2.1 tähega L ja teda mõõdetakse kaarele K′A või BK vastava nurgana. Maapinna punkti asendit määravat pikkust ja laiust nimetatakse antud punkti geograafilisteks koordinaatideks. Kui geograafilised koordinaadid on arvutatud ellipsoidile redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste järgi, siis nimetatakse neid koordinaate geodeetiliseks pikkuseks ja laiuseks. Geograafilisi koordinaate võib määrata ka astronoomiliste vaatlustega. Sel teel saadud astronoomilised pikkused ja laiused erinevad veidi geodeetilistest koordinaatidest. 1 Koostanud: Ene Ilves L
Kahepolaarne toide, selle kasutamine, eelised ja puudused. Kasutatavad seadmed: 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603 3. Montaaziplaat, transistorid (BC547B), takistid 4. Ühendus ja montaazijuhtmed 5. Tööriistad Arvutuste lähteandmed: ±E = 12 V Uk0 = 6 V Ik0 = 1 mA Koostatud võimendi skeem: Joonis 1. Koostatud võimendi skeem elementide väärtustega. Re= 5,6k Rk1= 6,2k Rk2= 6,2k Punktis 1 mõõdetud ja arvutatud pingevõimendustegurid: Ku = Uv / Us Ku1 = 1043 mV / 10 mV = 104,3 Ku2 = 1031 mV / 10 mV = 103,1 Joonis 2 : Väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus. Võimendi väljundsignaalide faasinihe on 180 kraadi. Punktis 2 mõõdetud diferentsiaalne pingevõimendustegur: Uvdif = 2,153 V Us = 10 mV Kdif = 215,3 Teoreetiline: kdif1=2ku=2104,3=208,6 kdif2=2ku=2103,1=206,2 Punktis 3 mõõdetud logaritmiline ASK: sagedus[khz] amplituud k 20log*(k) [dBm]
Siit avaldan molaarmassi M: Graafikud Joonis . Destilleeritud vee ja uuritava lahuse jahtumiskõverad Katseandmed Kasutatud lahusti: destilleeritud vesi; tundmatu aine C 6% vesilahus Lahusti krüoskoopiline konstant: Lahusti külmumistemperatuur: Lahuse külmumistemperatuur: Lahuse külmumistemperatuuri langus: Lahustatud aine hulk: Arvutatud molaarmass: Katsevea arvutus Tegelik molaarmass: Arvutatud molaarmass: Arvutustes esinev katseviga on seega: Järeldused tööst ja hinnang tulemusele Antud töös mõõtsin vee ja uuritava lahuse külmumistemperatuurid ning nende kaudu pidin Raoult'i II seadusest arvutama välja uuritava lahuse molaarmassi. Arvutatud molaarmass tuli vägagi lähedane selle aine tegelikule molaarmassile, katseviga oli vaid 1,55%
omavõnkesagedus oli samal ajal 126,60 Hz. Massiga 2368g tekitatud laine (n=2) sageduseks näitas generaator 152 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 154,59 Hz. Massiga 3208g tekitatud laine (n=2) sageduseks näitas generaator 186 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 179,26 Hz. Massiga 3994g tekitatud laine (n=2) sageduseks näitas generaator 200 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 200,02 Hz. (Laine levimiskiirus: 200±0,79 m/s). Generaatori näidatud sagedused ja arvutatud sagedused erinevad tõenäoliselt kahel põhjusel. Esiteks, kuna generaatori sageduse näitaja on mehaaniline ja lisaks aparaat ise juba vana, siis võib eeldada, et näidik on ebatäpne. Teiseks võimalikuks põhjuseks on tõenäoliselt mõõtja viga, kuna arvestati selle sagedusega, kui keele võnkeamplituud oli kõige suurem, mitte aga sellega, millest alates tekkis võnkumine ehk keele omavõnkesagedus. Graafik: y 2 y1
temperatuuri mõõtmist. Katset korratakse nii kaua, kuni tulemuste erinevus ei ületa 0,01 kraadi. Sarnaselt mõõta ka uuritava aine külmumistemperatuur. Katseandmed Kasutatud lahusti: H2O Lahusti krüoskoopiline konstant Kk = 1,86 Lahusti külmumistemperatuur T0 = 0,47°C Lahuse külmumistemperatuur T = -4,89°C Lahuse külmumistemperatuuri langus T = T0 - T = 0,47 (-4,89) = 5,36°C Lahustatud aine hulk g = 10 grammi Lahusti hulk G = 90 grammi Arvutatud molaarmass: Graafikud Järeldus Katsetulemuste põhjal arvutatud molaarmassiks sain 38,56 g/mol.
2. Kasutatavad seadmed: 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603 3. Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool 4. Ühendus- ja montaazijuhtmed 5. Tööriistad 3. Arvutuste lähteandmed E, UE0 ja IK0. E=10V UE0=2V IK0=1mA 4. Koostatud võimendi skeem koos elementide RB1, RB2, RE, CB, CE, CK, C ja L väärtustega. Joonis 1. LT Spice mudel resonantsvõimendist. Tabel 1. Elementide arvutatud, LT Spice's ja reaalselt kasutatud väärtused. SUURUS ARVUTATUD SPICE REAALNE CB 5,180nF 6nF 6,8nF RB2 54,8k 54k 56k RB1 131,4 131,4k 130k C 33nF 33nF 33nF L 250uH 250uH 250uH CK 7,5572nF 7,6nF 10nF CE 106,103nF 107nF 0,1uF RE 2k 2k 2k E 10V 10V Ik0 1mA 1mA R0e 3k 3k UE0 2V 2V RK 510 510 510 f 60kHz 60kHz Rsig 120 120
Kolvi Sensori positsioon lugem cm V 6 0,53 5 0,72 4 1,00 3 1,27 2 1,52 1 1,90 0 2,55 4.2.2 Anduri kalibreerimine Kasutades eelmise ülesande käigus programmi poolt välja arvutatud graafikul kujutatud parabooli arv- liikmeid, kalibreerime anduri. Parameeter Väärtus a 0,94 cm/V2 b - 5,89 cm/V c 8,85 cm
............................................................. 8 Sissejuhatus Käesolev praktikumi arvutustöö on koostatud metsaselektsiooni õppeaineaine raames. Töö eesmärgiks on variatsioon-statistilise, dispersioon- ja regressioonanalüüsi teostamine kolme mõõdetud katseala põhjal (katseala algandmed on saadud juhendajalt ning toodud Lisas 1). Igal proovitükil on mõõdetud 50 taime kõrgus (cm) ja võra diameeter kahes suunas (cm). Arvutustes on kasutatud kahe diameetri põhjal arvutatud aritmeetilist keskmist võra diameetrit (cm). Lisaks statistilistele näitajatele on arvutatud ka puude tüvemassid ja katseala puitmassi mahud. 1. Variatsioon-statistiline analüüs Iga proovitüki mõlemale elemendile (kõrgusele ja võra keskmisele diameetrile) on arvutatud erinevaid statistilisi näitajaid, mis on toodud tabelis 1. Aritmeetilise keskmisega leiti igale tunnusele keskmine väärtus katseala piires. Varieerumisulatus
lahusekihina. Termopaar kuivatatakse filterpaberiga ja asetatakse lahusesse. Määratakse lahuse külmumistemperatuur nagu lahusti korral (kõrgeim temperatuur pärast allajahtumist). Tugeva allajahtumise vältimiseks võib lahusesse lasta lahusti kristallikese. Katset korratakse, kuni tulemused ei erine üle 0,01 kraadi. KATSEANDMED Lahusti krüoskoopiline konstant 1,86 Lahuse külmumistemperatuuri langus T = T0 - T = 2,10˚ Lahustatud aine hulk g = 5 grammi Lahusti hulk G = 95 grammi Arvutatud molaarmass ... Kasutan Raoulti II seadust= ΔTk=Kk*m g m M *G Siit avaldan M-i: Kk * g Tk = Kk * m MG Kk g 1,86 * 5 M *1000 *1000 46,62 g / mol Tk G 2,10 * 95 Arvutatud molaarmass M = 46,62 g/mol Kuna tööd 3f ei olnud võimalik antud praktikumis läbi viia, siis oli vaja tulemus antud andmetega välja arvutada. Seepärast ei ole ka jahtumiskõveraid
..............................................................2 Esmaspäeva hommikusöök..................................................................................................................3 Esmaspäeva lõunasöök.........................................................................................................................3 Esmaspäva õhtusöök............................................................................................................................3 Arvutatud menüü, ilma parandusteta....................................................................................................4 Esmaspäeva hommikusöök..................................................................................................................5 Vahepala...............................................................................................................................................5 Lõunasöök.................................................................
kiirus [m/s] sagedus [Hz] lainepikkus [m] 7 8 9 Vf 476000000 8500000000 0,056 380000000 10000000000 0,038 364000000 13000000000 0,028 352000000 16000000000 0,022 Levikiiruse sõltu mõõd Lainepikkus lainejuhis arvutatud kiirus [m/s] sagedus [Hz] lainepikkus [m] Vf 467925000 8500000000 0,05505 395700000 10000000000 0,03957 500000000 345280000 13000000000 0,02656 Levikiirus [m/s] 361120000 16000000000 0,02257 0
järjestikku ja sooritatavateks lihtsateks operatsioonideks. Tehnoloogiakeskus-on koht kus asub palju väga teadusmahukat toodangut andvad tehaseid,ülikoole,tehnikaasutusi. Fordism-detaile hangitakse erinevatest ettevõttetest,Suured laoseisud,kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel,palju erinevaid allüksuste juhte,töötajad ei osale arendus tööl,allhankijate paiknemine lähedus ei ole oluline. Toyotism-detaile hangitakse kindlalt koostöö partnerilt, laoseisud on kindlalt välja arvutatud ehk minimaalsed,kvaliteeti kontrollib detaile valmistav tehas,toimib meeskonna töö,töötajad oslevad arendustööl,allhankijate paiknemise lähedus on oluline. Mäetööstus-On tööstusharu, mis tegeleb maavarade kaevandamise ja esmase töötlemise ehk rikastamisega. Metallurgia-on tööstusharu,mis tegeleb metallide ja metallisulamite tootmise ning metalltoodte valmistamisega. Masinatööstus-on masinaid valmistav tööstusharu,milles eristatakse allharudena aparaadi
Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 05.03.2014 Joon. 17. Elektromotoorjõu mõõtmise skeem Töö eesmärk Töös valmistatakse galvaanielement ja mõõdetakse selle elektromotoorjõudu. Mõõdetakse ka kummagi elektroodi potentsiaalid võrdluselektroodi - kas kalomel- või hõbe- hõbekloriidelektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Aparatuur koostatakse vastavalt joonisel 17 näidatud skeemile. See koosneb järgmistest osadest: 1) uuritav galvaanielement, 2) võrdluselektrood (kas kalomel- või hõbe-hõbekloriidelektrood) 3) voltmeeter. Emj. mõõtmiseks kasutatakse suure sisetakistusega (10 8 -- 109 ) numbrilise näiduga voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. Katse käik Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse galvaanielement. Selleks valatakse
Intressi väljendatakse protsentides võlakirja nimiväärtuste suhtes Dividendi väljendatakse hoiuse nimiväärtuse suhtes. 16. Kogutulusus (T) leitakse valemiga (D-jooksev tulu; Vo-investeeritud väärtus; Vl-investeeringu lõppväärtus) (D+Vo-VI)/Vo (VI-Vo+D)/Vo (D+VI-Vo)/Vl (D+VI-Vo)/Vo (D+VI-Vo)/D 17. Liitintress arvutatakse järgmiste põhimõtete alusel Aluseks on ainult investeeritud summa Investeeritud ja selle liideetud varem arvutatud intressisummadelt Ainult varem arvutatud intresiisummadelt Aluseks on baassumma, mille on liidetud varem arvutatud intressisummad Inressi arvutatakse ainult baassummalt 18. A G A G A 19. Õige on väide Nominaaltulusus on inflatasiooniga korrigeeritud tulusus Nominaaltulusus on lepingus fikseeritud tulusus Reaaltulusus võtab inflatsiooni arvesse Reaalltulusus ei võta inflatsiooni arvesse
1 59 08 1 25 25 40 1 25 6556,85 595,8 2 59 09 1 38 25 44 1 24 6559,2 599,55 3 59 07 1 33 25 43 1 4 6555,3 598,35 Ülesanne 2. Lahendada geodeetiline pöördülesanne, s.t. leida määratud joonte otspunktide ristkoordinaatide järgi joonte pikkused ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr. 1 mõõdetud joonepikkustega. Tabel 2.2. Geodeetiline pöördülesanne Joon Plaanilt Ristkoordinaatide Geodeetiliste S mõõd −S arvut S mõõd −S e mõõdetud järgi arvutatud koordinaatide (m) (m)
.............................................. (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Koostatud võimendi skeem koos arvutatud elementide väärtustega Joonis.1. Koostatud võimendi skeem R1=R5=80726 R3=R7=2k R2=R6=70k R4=R8=2k Rk=10k C1=1,6e-9 F C2=1,2e-9 F C3=C5=3,2e-7 F C4=6,7e-10 F 2. Arvutatud suuruste väärtused Rsis=(Usis*R)/(U-Usis) Usis=37,5µV R=10k U=0,1mV Rsis=6k Rv=2k Ku=Rsis/Rv=3500 Kp=×6k/2k=36 750 000 3. Amplituud karakteristiku ja amplituud-sageduskarakteristiku graafikud Joonis.2. Amplituudkarakteristik
annaabi.ee 
