Kodune töö nr 1 Andmed: Klapi kõrgus (a): 0,5m Pinnakeskme kaugus: Klapi ülemise serva pikkus (b): 0,3m Klapi alumise serva pikkus (c): 0,4m Vedelikusamba kõrgus pöördetelest (h): 1,7m Vedeliku tihedus (ρ): 1400 kg/m3 Keskinertsimoment: 1. Arvutan klapi pindala (A). a+ b 0,4 +0,3 A= ∗h A= ∗0,5 2 2 A = 0,175m2 2. Arvutan klapi pinnakeskme kauguse (ülaservast) (SC ). 0,5(0,3+ 2∗0,4) Sc= = 0,262m 3 ( 0,3+0,4 ) 3. Pinnakeskme paiknemissügavus (hC). h+Sc = 1,7 + 0,26 = 1,96m 4. Leian klapile mõjuva jõu suuruse (F).
..................................................................................8 Kasutatud materjalid................................................................................................................... 9 3 Sissejuhatus Selle kodutöö ülesandeks on õppida tundma Ohmi seadust ning ka Kirhhoffi I seadust. Kuidas arvutada võimsusi, arvutada voolutugevusi ning pinget. Alguses lihtsustan skeemi ning siis arvutan pinged, võimsused ja voolutugevused. 4 Põhiskeem ja arvutused ` Lihtsustan skeemi. Selleks liidan kokku takistid R3, R5 ja R6. Kuna nad on ühendatud jadamisi, saan valemi: R356 = R3 + R5 + R6 = 7 + 10 + 3 = 20 5 Kuna ükski takisti ei sõltu teistest, võin alustada voolutugevuse, pinge ning võimsuse arvutamisega. Kogupinge on U=E=15V
Kõrgus Mõõdulint h M Ukse pikkus Pinge voltmeeter U V Mõõdan elektri pinget 2. Pane kirja erinevaid (vähemalt 5) erialas kasutatavad parameetrid, mida saad arvutada (suurus, valem, tähis, ühikud)- kuni 5 punkti Parameeter Tähis Ühik Valem Kuidas saad seda tulevases töös kasutada? Ruumala V 1l V=Sp*h Arvutan aine mahtu Rõhk Pa P= F/S Arvutan suruõhu rõhu Pindala S m2 S= A * B Arutan toa pindala Umbermõõt P m P=2*(a+b) Arvutan toa ümbermõõtu Soojushulk Q J Q=am(t2- Arvutan ruumi soojus hulga t1) 3. Arvuta vajalike materjalide kogused! Andmete väljakirjutamine kuni 5 punkti, arvutused kuni
Sisepind Krohv 5 0,8 Betoon 200 2 Vahtpolüstüreen 150 0,04 Krohv 15 0,8 Välispind 1.1.1 Töö ülesanne Leian välispiirde (seina) soojusjuhtivuse ja korrigeerin U-väärtuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]: (1) R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK)
Fibo 200 0,2 klass I järgi. Vahtpolüstüreen 200 0,04 Segakrohv 10 0,8 Välispind 1.1.1 Töö ülesanne Leian välispiirde (seina) soojusjuhtivuse ja korrigeerin U-väärtuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]: (1) R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK)
Õhkvahe nõrgalt ventileeritud 35 Tsementkiudplaat 20 0,58 Krohv 80 0,8 Välispind 1.1.1 Töö ülesanne Leian välispiirde (seina) soojusjuhtivuse ja korrigeerin U-väärtuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]: (1) R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK)
160, 200, 220, 250, 280, 320, 360, 400. Antud: m = 400 kg = 0,95 pmax=200bar Leida: d=? pkäit=? Teisendan ühikud valemi jaoks sobivaks. 1kg=10N 400kg= 400*10=4000N 1bar=105Pa 200bar=200*105Pa=200*105N/m2 Kasutan hüdrostaatilise rõhu põhivalemit: P pinnale mõjuv vedeliku rõhk, N/m2; F mõjuv välisjõud, N; A jõudu ülekandva pinna pindala, m2. Teisendan voolu ristlõike pindala sobivatese ühikutese ja arvutan hüdrosilindri minimaalse läbimõõdu: S vooluristlõike pindala r hüdrosilindri raadius d hüdrosilindri läbimõõt Valin hüdrosilindri normaalläbimõõduga 16mm ja arvutan töörõhu silindris 201mm2 =2,01*10-4m2 Arvutan silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhu. Vastus: Valisin hüdrosilindri normaalläbimõõduga 16mm ja silindri käitamiseks kasutatav töövedeliku rõhk on 216bar. Ülesanne 4 (variant 4)
nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine katsekehade toru). joonmõõtmete määramisel Skeem Töö käik Mõõtmised nihikuga Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse ja nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud toru sise-ja välisdiameetrid kümnest erinevast kohast. Seejärel mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. Arvutan mõõtmiste keskmised ja nende laiendatud liitmääramatused ning toru ristlõike pindala ja selle laiendatud liitmääramatus. Mõõtmised kruvikuga Määran juhendaja poolt antud kruviku keerme sammu, jaotiste arvu trumlil ja nooniuse täpsuse, samuti nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. Arvutan mõõtmiste keskmise paksuse ja selle laiendatud liitmääramatus. Toru sisediameeter mõõdetud nihikuga Tabel 1. Toru sisediameetri mõõtmine
Anu Alajärv Praktiline töö Tööülesanne: Reostaadi traadi aine määramine. Mõõtetulemused: ; Skeem: Arvutused: 1) Arvutan traadi pikkuse. 2) Arvutan traadi läbilõike. 3) Arvutan traadi ristlõike pindala. 4) Arvutan reostaadi takistuse R. 5) Arvutan traadi eritakistuse. ; Järeldus: Antud traadi eritakistus on 0,52. See eritakistus on sama konstantaani eritakistusega, mis on, seetõttu arvan, et tegu on konstantaanist traadiga.
1.1 Töö ülesanne Leida hoone välispiirde ehk seina soojusjuhtivuse U W/ (m2K) ja korrigeerida U väärtus. 1.1.2 Arvutuskäigud 1. Leian R1; R1; R1; R1 soojustakistuse. Selleks kasutame valemit: (Valem 1.) 4 kus: R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina kipsi kiht. d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Arvutan materjali kihtide soojustakistused Valem 1.-ga R1 = = 0,062 m2K/W R2 puit = = 0,42 m2K/W R2 soojustus = = 1,25 m2K/W R3 puit = = 1,7 m2K/W R3 soojustus = = 5 m2K/W R4 = = 0,325 m2K/W 2
suunalised ja teine jõud on esimesest 2 korda suurem, siis tasakaalustav jõud on võrdne ja sama suunaline esimese jõuga. Epüüril märgiga lõik on surutud ja + märgiga tõmmatud. 3. Detaili ristlõikepinge epüür. Märgin detailil ristlõiked ja arvutan nendes pindalad, koonuse osas leian kõigepealt ka diameetrid. Ristlõike G geomeetria ei ole üheselt määratud, seega on seal kaks pindala väärtust. G'- avaga ristlõige G''- avata ristlõige 3.1 Arvutan puuduvate ristlõigete läbimõõdud. 3.2 Arvutan ristlõigete pindalad. D- ristlõike läbimõõt d- ava läbimõõt
1. Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse. 2. Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugemi di. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmise plaadi paksuse d ja tema vea. 4. Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutan toru ristlõikepindala ja selle vea. Mõõtmised kruvikuga 1. Määran kruviku sammu ja jaotiste arvu trumlil. 2. Määran null-lugemi (nullpunkti parand). 3. Mõõdan antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. 4. Arvutan katsekeha keskmise paksuse ja tema vea. Mõõtmistulemused kannan kõigil mõõtmistel tabelitesse. Tabelid Mõõtmised nihikuga
3 216,0 -4,3m 4 256,0 -6,8m 5 312,0 +3,7m 6 340,07 340,17 Laboratoorne töö nr 1 Lähteandmed: n 1 Esiteks arvutan keskmise joone pikkuse D keskmine=340,07+340,17=680,24 680,24/2=340,12 d keskmine on 340,12 Teiseks arvutan lõikude pikkused d1=27-0=27m d2=90-27=63m d3=216-90=126m d4=256-216=40m d5=312-256=56m d6=340,12-312=28.12m Kolmandaks arvutan 1S horisontaalprojektsioonid S1=27m*cos3,80=26,94m S2=63m*cos1,50=62,98m S3=126*cos2.7o=125,86m S4=ruutjuur 402-4.32=39,77m S5=ruutjuur 562-6,82=55,59m S6=ruutjuur28,122-3,72=27,88
Katse sooritamise momendil fikseeritakse termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 143,53 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 143,69 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 0,317 dm3 õhutemperatuur t° = 293,65 K õhurõhk P = 100500 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan õhu mahu kolvis normaaltingimustel, kasutades Gay Lussac'i seadust PVT 0 100500 Pa 0,317 dm3 273,15 K V0 = 0 = = 0, 29dm3 PT 101325Pa 293, 65K Arvutan õhu massi kolvis, kasutades gaaside absoluutse tiheduse valemit Mõhk = 29 g/mol 29 õhk 0 = = 1, 29 g / dm3 22, 4 m = mõhk = õhk 0
Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 142,25 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 142,44 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 326 ml = 0,326 l õhutemperatuur t° = 22˚C = 295,15K õhurõhk P = 102400 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan, milline oleks õhu maht kolvis normaaltingimustel (V0) 0PV T 0 102400 Pa∙ 0,326 l∙ 273,15 K V = 0 = =0,305 l PT 101325 Pa∙ 295,15 K Leian õhu tiheduse normaaltingimustel kasutades gaaside tiheduse valemit Mõhk = 29 g/mol M gaas 29 g/mol ρ 0= = 3 =1,29 g /dm3 22,4 22,4 dm /mol Arvutan õhu massi kolvis mõhk = ρ0õhk ∙ V0 = 1,29 g/dm3 ∙ 0,305 L = 0,39 g
Fikseerin katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 145,14g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 145,24g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 320cm3 õhutemperatuur t = 294,15K õhurõhk P = 101600 Pa Arvutan õhu tiheduse ja selle kaudu õhu massi kolvis. M õhk õhk 0 = Vm õhk 0 = 29g/mol / 22,4dm3/mol = 1,29 g/dm3 m1 Võhk = õhk 0 Võhk = 145,14g/1,29g/dm3 = 112,51 dm3 P V T0 V0 CO2= P0 t V0 CO2=101600Pa*0,32dm3*273K/101325Pa*294K = 0,298 dm3 mõhk = 0,298 dm3 * 1,29 g/dm3 = 0,38442 g Arvutan kolvi massi (m3) vahest m3 = m1 - mõhk m3 = 145,14g - 0,38442g = 144,75g ja CO2 mass (m(CO2)) vahest
F12=F1+F2 kus F12 on trosslie mõjuv kogujõud ning F1 ja F2 on mõlemale harule mõjuv jõud. F1=3143 N F2=3143 N F12=3143 N+3143N=6286 N Trossiks valisin orgaanilise südamikuga terastrossi ,mis on valmistatud ISO 2408 standarti järgi. [1 ] . Selle trossi füüsikalised näitajad on järgmised: 1) Trossi diameeter- 4 mm 2) Minimaalne katkemistugevus- 950 Kg 3) Ehitus- 6x7+ FC 4) Traatide arv- 42 5) Kaal Kg/ 100 m- 5,6 Kg Antud valiku puhul arvutan trossi varuteguri (S) S=Fmin/ F12 Kus: F- trossi minimaalne katkemistugevus, 9500 N F12- Trossile mõjuv kogujõud, 6286 N S=9500 N/ 6286 N =1,5 Seega on trossi varutegur 1,5 kordne ,kuna antud plokiratta kasutusvaldkonnas pole varutegur väga tähtis, erinevalt näiteks liftidel nõutavatest varuteguritest siis sobib see tross minu plokirattale. Laagrite valik Lähteülesandes on määratud ,et plokiratas peab olema kahel veerelaagril. Kuna plokirattale
2. Lahendus 2.1 Poltide ja ääriku valik Valin 4 polti tugevusklassist 8.8 Ääriku mõõtmeteks valin: Ääriku laius b = 140 mm Ääriku kõrgus h = 200 mm 2.2 Äärikule mõjuvad pinged Ääriku paindepinge Valin See survepinge peab tekkima poltide eelpingutusest. Valime eelpingutusjõuks 22 kN Ääriku survepinge on 1.1 Poldi arvutus Poldile mõjub välisjõud Koormus enimkoormatud poldile - koormusetegur, = 0,2 ... 0,3 Leian lubatava pinge Arvutan minimaalse siseläbimõõdu Valin poldi M12, mille d1 on 10,106 mm Arvutan poldi sisepinge Varutegur Arvutan poldi lõiketugevuse Arvutan poldile mõjuva lõikepinge Järeldus: tugevus on tagatud 3. Vastus Äärikuks sobivad mõõtmed on 140x200 ja kinnitamiseks sobivad poldid M12 8.8
Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katsetulemuste põhjal arvutada välja süsinikdioksiidi molaarmass. 5.Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 148,48 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis ) m2 = 148,67 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 314 ml = 0,314 dm3 õhutemperatuur t° = 21 C = 294,15 K õhurõhk P = 100300 Pa 6. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan õhu (CO2) mahu kolvis normaaltingimustel (V0). Leian õhu tiheduse normaaltingimustel. Leian õhu massi kolvis (mõhk). Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest Arvutan CO2 massi (mCO2) vahest Arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes Arvutan süsinikdioksiidi molaarmassi Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2 Arvutan katse suhtelise vea.
LELOL iseseisev töö Nr. 3 iseseisev töö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 ÜLESANNE 1. Antud: A=25 m – vedeliku samba kõrgus P1=4 bar = 4*105 Pa – välisrõhk ρ=950 kg/m3 - tihedus g=9.81 m/s2 – gravitatsioon Leida: P2 - anuma põhjas olev rõhk F - jõud kui anuma põhjapindala on S=2 m2 Lahenduskäik: 1. Arvutan anuma põhjas oleva rõhu P2. P=P1+A*g* ρ P2=4*105 + 25*9.81 *950=632987.5 Pa=6.329875 bar 2. Arvutan jõu F. Pa=N/m2 632987.5 N/m2 / 2 m2=316493.75 N Vastus: P2=6.329875 bar F=316493.75 N ÜLESANNE 2. Antud: d=18 mm=0.018m – toru sisediameeter v=3.5 m/s – vedeliku kiirus l=130 m – toru pikkus υ=35 mm2/s=35*10-6 m2/s – kinemaatiline viskoossus tegur ρ=900 kg/m3 - tihedus Σξ=30 - kohalike takistuste summa Leida: p1 2 - Rõhukadu barides
________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, tm. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ Arvutan piirmõõtmed: Rumm: Dmax = D+ES = 60 + 0,074 = 60,074 mm Dmax ava max piirmõõde Dmin = D+EI =60 mm Dmin ava min piirmõõde Võll: dmax = D + es = 60 +(-0,0100) = 59,99 mm dmax võlli max piirmõõde dmin = D + ei = 60 +(-0,0174) = 59,9826 mm dmin võlli min piirmõõde Arvutan tolerantsi välja: TD = ES EI = 74 0 = 74 µm TD ava tolerantsiväli
Kolvi mahu määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 155,94 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 156,10 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 305 ml = 0,305 l õhutemperatuur t = 20°C = 293,15K õhurõhk P = 100000 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan, milline oleks õhu maht kolvis normaaltingimustel (V0) Leian õhu tiheduse normaaltingimustel kasutades gaaside tiheduse valemit Mõhk = 29 g/mol mõhk = 0õhk V0 = 1,29 0,281 = 0,36 (g) Arvutan kolvi ja korgi massi m3 m3 = m1 mõhk = 155,94 0,36 = 155,58 (g) Arvutan CO2 massi Arvutan süsinikdioksiidi ja õhu masside kaudu süsinikdionsiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes Leian süsinikdioksiidi molaarmassi kasutades õhu keskmist molaarmassi ja suhtelist tihedust D
________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, tm. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- A MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. SÜGISSEMESTER __________________________________________________________________________________ Arvutan piirmõõtmed: Rumm: Dmax = D+ES = 50 + 0,025 = 50,025 mm Dmax ava max piirmõõde Dmin = D+EI = 50 mm Dmin ava min piirmõõde Võll: dmax = D + es = 50 + 0,086 = 50,086 mm dmax võlli max piirmõõde dmin = D + ei = 50 + 0,070 = 50,07 mm dmin võlli min piirmõõde Arvutan tolerantsivälja: TD = ES EI = 25 0 = 25 µm TD ava tolerantsiväli
1) Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2) Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3) Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea. 4) Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. 5) Arvutn toru ristlõike pindala ja selle viga. 2.2 Mõõtmised kruvikuga 1) Määran kruviku sammu ja jaotiste arv trumlil. 2) Määran null-lugemi (nullpunkti parand). 3) Mõõdan antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4) Arvutan katsekeha keskmine paksus ja tema vea Mõõtmistulemused kannan kõigil mõõtmistel tabelisse. Tabel 1.1 Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr.
Ülesanne 1 Antud: a = 20m b = 6m c = 15m ? ? ? Valemid: Kus Pa Lahendus: Arvutan rõhku 1 m sügavusel Arvutan rõhku 8 m sügavusel Arvutan rõhku 15 m sügavusel Vastus: Rõhk 1m sügavusel = 1,09 atm; rõhk 8 m sügavusel =1,79 atm; rõhk 15 m sügavusel =2,48 atm KIRJANDUS 1. Kokin, E., Resev, J. Üliõpilastööde vormistamise juhend. - Tartu: EMÜ, 2009. - 40 lk. Kättesaadav: ts.emu.ee/userfiles/TE/Juhend%202009.pdf (13.02.2012) 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Atmosf%C3%A4%C3%A4r_(%C3%BChik)
1 R= 1 1 1 + + R1 R2 R3 Kuna Skeemil 1 on tegemist kahe takisti rööpühendusega tuleb mul tuletada takistuse arvutamiseks avaldis 1 1 1 R2 R1 R1 + R2 = + = + = R R1 R2 R1 * R2 R1 * R2 R1 * R2 ehk R1 * R2 R= R1 + R2 4 1.2. Jagan Skeem 1 ahelateks ja arvutan välja takistused. Skeem 2 – Ahelad R3,4 ja R2,3,4 Arvutusi alustan rööpühendusega ja arvutan ahela R3,4 takistuse R3 * R4 R3,4 = R3 + R4 2Ω * 6Ω R3,4 = = 1,5Ω 2Ω + 6Ω Tulemuseks saan R3,4 = 1,5Ω Edasi saan kasutada jadaühenduse valemit ja arvutan ahela R2,3,4 takistuse R2,3,4 = R2 + R3,4 R2,3,4 = 2,33Ω + 1,5Ω = 3,83Ω Tulemuseks saan R2,3,4 = 3,83Ω 5
Fikseerida ruumi temperatuur ning õhurõhk ja arvutada õhu mass kolvis. Arvutada tuleb veel CO molaarmass ning võrrelda seda tegelikuga. Leida suhteline viga. 5. Katse tulemused: Mass m (kolb + kork + õhk kolvis) m = 139,03 g Mass m (kolb, kork + CO kolvis) m = 139,22 g Kolvi maht (õhu maht, CO maht) V = 250ml + 66ml = 316ml = 0,316 Õhutemperatuur t° = 21°C = 294,15 K Õhurõhk P = 100 100 PA 6. Katseandmete töötlus ja analüüs Arvutan õhu (CO) mahu kolvis normaaltingimustel (. Teame, et ja Leian õhu massi kolvis teades, et õhu tihedus on: Arvutada kolvi korgi massi() vahest : Arvutan CO massi vahest: Arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse(D) õhu suhtes, kasutades eelnevaid andmeid: Arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi. Arvutan katse suhtelise vea, lähtudes CO tegelikust molaarmassist 44g/mol ja
Pinge takisti R4 klemmidel U 4 = I * R4 U 4 = 0,446 * 5 U4 = 2,231 V Leian voolu läbitakisti R2, selleks kasutan Kirchoffi I seadust. Eeldame et vool kulgeb ahelas päripäeva I1 - J 1 = I 2 I 2 = 0,446 -1 I2 = -0,554 A Arvutan takisti R2 osapinge U 2 = I 2 * R2 U 2 = 0,554 * 36 U2 = 19,938 V Leian voolu I3, kasutan Kirchoffi seadust I 2 - J 2 = I3 I 3 = -0,554 -1 I3 = -1,556 A Arvutan pinge U3 takisti R3 klemmidel
veega ning kindlasti kuivatada. Katseandmed Aeromeetriga mõõtes sai lahuse tiheduseks: Lahuse ruumala on: Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Kasutan etteantud tabelit ,,Lahuse tiheduse sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses", võttes sealt saadud mõõtmistulemusele lähimad tulemused saan: Neile tulemustele vastavad protsendilisused on: Lahuse õige protsendilisuse kättesaamiseks kasutan valemit: 2) Arvutan saadud protsendilisuse järgi NaCl massi lahuses kasutades valemit: 3) Leian NaCl lahuse molaarse konsentratsiooni kasutades valemit: NaCl molaarmass on etteantud väärtus: Arvutuskäik: 4) Arvutan NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus kasutades valemit: Segu mass on etteantud väärtus: 5) Tegelik NaCl massiprotsent on etteantud väärtus: Arvutan tegeliku massi: Arvutan katse süstemaatilise vea kasutades valemit:
Sisendisse on ühendatud pingejagur sõltuvalt signaaliallika omadustest. Sisendisse antakse vahelduvsignaal, mida tüüritakse baasivooluga. Õigesti valitud skeemielementide puhul saame väljundisse võimendatud signaali. Põhimõte on, et madalama sisendpingega tüürida teiste siirete takistusi ja saada sellega suurem väljundsignaali pinge. 4. Mõõdetud pingevõimendustegur ku, sisend- ja väljundtakistused Rsis, Rv ja võimsusvõimendustegur kp . Arvutan võimendi pingevõimendusteguri: Uv := 96.59mV Usis := 20mV Uv ku := Usis ku = 4.83 Arvutan sisendtakistuse: U*v=77,44mV R=5,1 U=20mV Rsis = 20.624 Arvutan väljundtakistuse: Uv1=91,82mV Uv2=92,27mV Rk1=2k Rk2=20k ( Rk2 Rk1 Uv1 + Uv2 ) Rv := - Rk1 Uv2 - Rk2 Uv1 3 Rv = 4.458 × 10 Arvutan võimsusvõimendusteguri: kp = 0.108 5. Amplituudikarakteristik Joonis 3
) Lahust segatakse hoolikalt, valades see tagasi koonilisse kolbi ja seejärel taas mõõtesilindrisse. Mõõdetakse lahuse tihedust. Selleks kasutatakse areomeetrit, mis viiakse ettevaatlikult lahusesse. Loetakse skaalalt lahuse tihedus. Tabeli abiga leitakse lahuse tiheduse järgi NaCl protsendiline sisaldus. Katse andmed Liiva ja soola segu B Segu mass m = 5,40 g NaCl lahuse tihedus = 1,010 g/cm3 NaCl lahuse maht V = 250 cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan lahuse protsendilisuse, kasutades lineaarset interpoleerimist. Vajalikud andmed leian tabelist: C % 2 - C %1 C % = C %1 + ( - 1 ) = 2 - 1 2, 00% - 1,50% = 1,50% + (1, 010 g / cm3 - 1, 0090 g / cm3 ) = 1,0126 g / cm - 1, 0090 g / cm
Töö käik: Eppendorf tuubi segasin puhverlahuse(pH=9,5), MilliQ vee ja pNPP. Inkubeerisin 2 minutit ning seejärel lisasin ensüümi (120 000x lahjendus) ning inkubeerisin 15 minutit. Reaktsiooni lõpetasin 0,1 M NaOH lisamisega. Seejärel määrasime optilise tiheduse 410 nm juures. Andmed: A=0,059 Ao=1 Co=1mg/ml Küveti laius: l=0,5 cm Ekstinktsioonikoefitsent: ε410 nm=18400 M-1cm-1 Reaktsiooniaeg: t=15 min Arvutused: Produkti kontsentratsiooni arvutan optilise tiheduse järgi (Lambert-Beeri A seadus A=C produkt ∗ε∗l ) = > C produkt = , ε = 18400 M-1/cm-1) ja ε∗l reaktsiooni kiiruse ( v =C produkt /t ) Selleks, et koostada graafik teljestikus v/E, pean leidma E ehk ensüümi kontsentratsiooni. Arvutan ensüümi kontsentratsiooni alglahuses:
Haridus- ja Teadusministeerium Reduktori projekt Juhendaja: Sisukord: Elektrimootori valik.........................................................................................................................4 Ülekande põhiparameeterarvutus.................................................................................................... 4 Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel:..............................................................................5 Hammasrataste materjali valik ja lubatud pingete arvutus..............................................................5 Leian tegurid................................................................................................................................5 Arvutan lubatud kontaktpinged......................................................................................
..0,22 g. Kolvi mahu määrmamiseks täidetake kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõdetakse mõõtesilindri abil. Katse sooritamise käigus fikseeritakse termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed. Mass (kolb + kork + õhk kolbis) m1= 126,74 g Mass (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 126,93 g Kolvi maht /(õhu maht, CO2 maht) V= 320 ml Õhutemeratuur t= 294.15 K Õhurõhk P = 103000 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Arvutan õhu mahu kolvis normaaltingimustel (V0), kasutades Gay-Lussac'i seadust Arvutan õhu massi kolvis, kasutades gaaside absoluutse tiheduse valemit M(õhk) = 29 g/mol Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) ja m3 kaudu CO2 massi Leian süsinikdioksiidi ning õhu massidest süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse, kasutades suhtelise tiheduse valemit Ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi Arvutan katse süstemaatilise vea lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol
P3 = 11 kW P4 = 3 kW y = 295 MPa [S] = 8 n = 500 p/min 1. Leian pöörlemise nurkkiiruse 2. Leian pöördemomendid ratastel 3. Sisejõudude analüüs 3.1. Skeem Lõige I T1=M1= 114,5 Nm (+) Lõige II T2=M1+M2= 114,5+171,8= 286,3 Nm (+) Lõige III T3=M1+M2-Mv=114,5+171,8-553,5= -267,2= 267,2 (-) Lõige IV T4= M4=57,3 (-) 3.2. Sisejõudude epüür Tmax=286,3 Nm 4. Tugevustingimus väändele Lubatav väändepinge 5. Leian võllide diameetrid Arvutan diameetri ring-ristlõikel Vastavalt eelisarvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 50 mm. Arvutan diameetri rõngas-ristlõikel Vastavalt eelisrvude R10'' reast valin sobivaks diameetriks 50 mm, seega d = 0,6*40 = 30mm 6. Leian võllide reaalsed varutegurid ja kontrollin tugevust Täisvõll: Tugevus on tagatud! Arvutan tegeliku varuteguri Toruvõll: Tugevus on tagatud! 7. Vastus Toruvõll on kindlasti otstarbekam valik, sest täisvõll kaalub rohkem ning ta on natuke liiga
Töö käik Valmistasin 50 ml lahuse uuritavast ainest (isobutanool) ja veest. Lahjendasin erm. lahuse 1 : 2 6 korda. Hakkasin tilgutama lahuse stalagmomeetriga ning kandma tulemused tabelisse. Tilgutamise meetod põhineb eeldusel, et et tilk rebitakse lahti kapillaari küljest, kui tilga kaal P saab võrdseks pindpinevusjõuga F. st. Lahjendasin iga ning kandma t tilk rebitakse lahti uga F. 1. Arvutan keskmise tilga arvu. Avutan pindpinevuse järgmise valemi abil. Tabel 1 Kontsentratsioon, Tilkade arv Katse nr mol/l I 1 0.5 94 2 0
järgmine: Paksus Materjal (mm) W/(m*K) Sisepind - - Laminaatparkett 22 0,12 Betoonplaat 200 2 Vahtpolüstüreen 200 0,04 Välispind - - Leia põranda soojusjuhtivus U= W/(m2*K). Lahendus: 1. Arvutan pinnast iseloomustava teguri B', m: B'= , A= 10-(0,518*2) x 30-(0,518*2) = 259,56 m2 P= 2*(10+30) =80 m , B'= = 6,49 m , !" Standard EVS EN ISO 13370:2008 lk 11 2.Leian seina kogupaksuse w : w = seina kogu paksus
31 85 78 32 65 78 33 65 83 34 65 62 5 Esimene punkt 1. Esimese punktis analüüsin kirjandi tulemuste andmeid. Andmed jagan tabelisse, joonestan sageduspolügoonid ning arvutan mediaani, moodi ja keskväärtuse. 1.1 Jagan kirjandi tulemuste andmed sagedustabelisse. Variatsioonirida: 4,45,49,50,50,50,55,55,55,56,60,60,65,65,65,65,65,65,70,70,75,75,75, 80,80,80,80,85,85,85,90,90,93,95 Sagedustabel: 12.klassi kirjandi tulemused(punktid) 0 kuni 20 21 kuni 40 41 kuni 60 61 kuni 80 81 kuni 100 Sagedus 1 0 11 15 7 Suhteline sagedus
jaos ja tulemused liidan. 6. Fikseerin termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris katse sooritamise momendil. Katsetulemused: 1)mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) = 144,54g 4)mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 144,73g/144,72g/144,73g (kolme kaalumise tulemused) ehk, konstantseks massiks tuleb (m2)144,73g 5) Kolvi sisse mahub 316ml vett. 6) Temperatuur laboris 21 kraadi, õhurõhk laboris on 99400 Pa Katse arvutused 1) Arvutan, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel Esiteks teiseldan kraadid kelviniteks: T(K) = t(° C) + 273,15 T(K) = 21° C + 273,15 = 294,15K Ja nüüd arvutan gaasi mahu kolvis normaaltingimustel antud valemiga: V0 = (P * V * T0) / (P0 * T), [dm3] kus: V0 on gaasi maht normaal- või standardtingimustel; P0 normaal- või standardtingimustele vastav rõhk (sõltuvalt valitud ühikutest); T0 normaal- ja standardtingimustele vastav temperatuur kelvinites (273 K);
C NaCl lahuses=C 1 + ×( ρlahus−ρ1 ) ρ2 −ρ1 2,50 −2,00 g g C NaCl lahuses=2,00 + g 1,0161 3 −1,0126 3 g ( cm cm) × 1,0135 3 −1,0126 3 =2,129 cm cm 2) Arvutan saadud protsendilisuse järgi NaCl massi lahuses kasutades valemit: C maine=V lahus × ρlahus × 100 3 g 2,129 mNaCl =250 cm × 1,0135 × =5,394 g cm 3 100 3) Leian NaCl lahuse molaarse konsentratsiooni kasutades valemit: naine C M= V lahus maine naine=
Arvutada mõõtmistulemuste järgi lahuses oleva NaCl mass ning NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. Katseandmed Segu mass m=6,30 g NaCl lahuse tihedus =1,011 g/cm3 Vlahus=250 ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Leian NaCl protsendilise sisalduse vesilahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist Leian NaCl massi lahuses Leian NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus Leian katse suhtelise vea, arvestades, et õige tulemus on 70% Arvutan NaCl molaarsuse lahuses M(NaCl)=58,5 g/mol Arvutan NaCl molaalsuse lahuses m(lahusti) = m(lahus) - m(aine) = 252,75 4,49920 = 248,251 g Arvutan NaCl moolimurru lahuses Arvutan NaCl normaalsuse lahuses Arvutan NaCl sisalduse lahuses g/dm3 ja kg/m3 Kokkuvõte Katse eesmärk sai täidetud, leitud massisuhte suhteline viga on 2,0181%, mille põhjuseks võis olla mõningane NaCl kadu filtrimisel. Eksperimentaalne töö 2: Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine
Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Loen büretis oleva leelise nivoo asukoha 0,05 cm3 täpsusega. Kordan katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3. Katse tulemused: 1) katse 11,5 cm3 (üle tiitritud) 2) katse 11,1 cm3 3) katse 11,0 cm3 Aritmeetiline keskmine (11,1 cm3 + 11,0 cm3) / 2 = 11,05 cm3 Katse arvutus: Arvutan tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni valemiga: CM, HCL = (VNaOH * CM, NaOH) / (VHCL) = [mol/dm3] kus VNaOH on NaOH lahuse maht [dm3] (NB! büretilt loetakse näit cm3-tes); CM,NaOH NaOH lahuse täpne kontsentratsioon [mol/dm3]; VHCl HCl lahuse täpne maht [dm3] (pipeti maht). Seega: CM, HCL = (11,05 cm3 * 0,1002 mol) / (10 cm3) =0,1107 mol/cm3 Vastus: HCl lahuse molaarne kontsentratsioon on 0,1107 mol/cm3 Töö käik B:
ristlõikepindala epüüri. 4. Varda ristlõike pindala epüür Lõigul BC on varras silindriline, mille ristlõige on ring. Lõigul CG on varras silindriline, mille ristlõige on rõngas. Lõigul GH on varras kooniline, mille ristlõige on rõngas. Lõigu BC ristlõike pindala on: Lõigu CG ristlõike pindala on: Uurin lõigu GH viit erinevat ristlõiget, sest ristlõike pindala muutub lõigul GH kõverjooneliselt ja nii saan enam vähem piisava täpsusega epüüri. Arvutan koonuse ristlõigete läbimõõdud: Arvutan ülejäänud ristlõigete pindalad: Kujutan saadud tulemusi graafiliselt: 5. Varda tugevusarvutus Kuna sisejõud on terve varda ulatuses samad, siis võin kasutada valemit , kus N on ristlõike sisejõud ja A on ristlõike pindala, ainult erinevate pindalade korral. Pikkepinge avaldised: Pikkepinge epüür Sellelt epüürilt saan välja lugeda, et lõigul CG on varras kõige rohkem pingestatud.
10 77 350 0,00285 67 683 6,5265 0,018274 0,00000784 7 11 80 353 0,00283 0 750 6,6201 0,018536 0,00000784 3 N=11 y = x·y x2 = 64,9779 =0,1933 0,00009085 1 Graafikud: 1.) Arvtutused: 2.) Arvutan empiirilise võrrandi ln p=A+B/T koeffitsiendid A ja B logaritmilise graafiku tõusu abil. A= -3792,16 , kasutades funktsiooni SLOPE B=17,356, kasutades funktsiooni INTERCEPT 3.) Arvutan aine auramissoojus, arvestades , et 4.) Arvutan aine keemistemperatuuri normaalrõhul 5.) Arvutan Troutoni konstandi ehk entroopia muudu 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul Katses ma kasutaasin benseeni orgaanilise ainena. Seega, benseeni keemistemperatuur normaalrõhul on 353,3 K
Kuna kogu vesi korraga mõõtesilindrisse ei mahu, mõõdan kolvis oleva vee mahu kahes jaos ja liidan tulemused. 6. Fikseerin termomeeteri ja baromeeteri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris katse sooritamise momendil. Katse andmed ja tulemuste analüüs Katsetulemused: mass m1 = 143,03 g mass m2 = 143,22 g kolvi maht V = 320 dm3 õhutemperatuur t = 21 ºC õhurõhk P = 101 500 Pa 1) Arvutan, milline on gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0, [dm3]) valemi järgi: V0 = (P * V * T0)/(P0 * T) V0 = LISA ARVUTUS = 297,66 cm3 2) Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leian õhu tiheduse normaaltingimustel ning selle kaudu õhu massi kolvis (mõhk): mõhk = ρºõhk * V0 mõhk = 1,29 · 0,298 = 0,384 g 3) Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest m3 = m1 – mõhk m3 = 143,03 – 0,384 = 142,65 g
Nt - terastrossi pikijõud, see on tõmbejõud. Np puitvarda pikijõud, see on survejõud. Teen parema joonis nurkade leidmiseks. Nurk F-i ja y-telje vahel on 45o, ning x-telje vahel on samuti 45o. Nurk Np ja x-telje vahel on 0o, ning y-telje vahel on 90o. Nurk Nt ja x-telje vahel on 7o, ning y-telje vahel on 83o (joonisel on see nurk valesti). Tasakaalutingimus. Avaldan trossi ja puitvarda sisejõud => 3. Tugevusarvutused ja tugevustingimused 3.1. Terastrossi tugevustingimus 3.2. Arvutan terastrossi koormuse F suurima lubatud väärtuse Terastrossile on ilmselt ohutu, kui Täiskilonjuutonites F < 1 kN 3.3. Puitvarda tugevustingimus 3.4. Leian puitvardale ohutu koormuse F, mis sõltub varda läbimõõdust. 3.5. Leian puitvarda optimaalse läbimõõdu. 3.5.1. Leian kõigepealt terastrossi tõelise tugevusvaruteguri. 3.5.2. Leian diameetri, kui terastrossi varutegur on ligikaudu võrdne puitvarda omaga, ning koormusena kasutan samuti terastrossi koormust. 3.6
kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V= 320 ml õhutemperatuur T0= 294,15 K õhurõhk P= 101 325 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutasin milline on õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0). Kasutades gaaside tiheduse valemit ja teades õhu keskmist molaarmassi, leian õhu tiheduse normaaltingimustel (P0) ning selle kaudu õhu massi kolvis (mõhk). Arvutan kolvi ning korgi massi (m3) vahest m3 = m1 mõhk m3 = 147,92 g 0,388 g = 147,53 g ja CO2 mass () vahest Leian süsinikdioksiidi ning õhu massidest ja arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi . Kokkuvõte ja järeldused Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist . Ja suhteline viga:
.........................................................................................10 2.2.1. Treispooni lõikamise pingi tootlikuse arvutasin järgnevalt.........................................10 2.2.2. Märja ( tarbe) spooni väljatulek sõltub spoonipaku mõõtmetest ja on arvutatud valemiga:................................................................................................................................13 2.2.3. Spoonilindi (riba) pikkuse arvutan valemiga :.............................................................13 2.2.4. Paku mahu arvutan valemiga:......................................................................................14 2.2.5. Spooni väljatuleku arvutan valemiga:..........................................................................15 2.3. Spooni kuivatamine............................................................................................................ 16 2.4
.........................................................................................10 2.2.1. Treispooni lõikamise pingi tootlikuse arvutasin järgnevalt.........................................10 2.2.2. Märja ( tarbe) spooni väljatulek sõltub spoonipaku mõõtmetest ja on arvutatud valemiga:................................................................................................................................13 2.2.3. Spoonilindi (riba) pikkuse arvutan valemiga :.............................................................13 2.2.4. Paku mahu arvutan valemiga:......................................................................................14 2.2.5. Spooni väljatuleku arvutan valemiga:..........................................................................15 2.3. Spooni kuivatamine............................................................................................................ 16 2.4
vee valama mõõtenõusse ning lisama sinna destilleeritud vett kuni 250 cm3. Seejärel saan mõõta vee tihedust areomeetriga. Katseandmed: Areomeetriga vee tihedust mõõtes sain järgmise tulemus: vee tihedus on 1,013 g/cm 3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Leian lahuse tihedusele vastava NaCl protsendilise sisalduse lahuses kasutades lineaarset interpoleerimist: C%= C%1+ (C%2 C%1)/( 2- 1)*( 1) C%=2+2,5-2/1,0126-1,0161*(1,013-1,0126)=1,94(%) Arvutan lahuses oleva naatriumkloriidi massi. maine = Vlahus * lahus * C%/100% maine=250*1,013*1,94/100%=4,918(g) Leian NaCl molaarse kontsentratsiooni, kui NaCl molaarmass on 58,5 g/mol naine=maine/Maine naine=4,918/58.5=0,084(mol) CM=naine/Vlahus Vlahus=250cm3=0,25dm3 CM=0,084/0,25=0,336(mol/l) Arvutan NaCl protsendilise sisalduse liiva soola segus, kui segu mass oli 10 g C%segu=mNaCl*100%/10 C%segu=4,918*100%/10=49,18(%)
annaabi.ee 
