Töötajate arv on 8 inimest, nendeks on direktor, direktori asetäitja, pearaamatupidaja, 2 müüjat, kes töötavad vahetustega ja 2 laohoidjat, kes töötavad vahetustega ning koristaja. Töötajatele on ettenähtud kursused üks kord aastas: · Juhtivate töötajate kursused · Raamatupidamise kursused · Teeninduse kursused Töötajate palk: Miinimumpalk +3500 + 2% läbimüügist. Kavandatud tulu on umbes 7000EEK/päevas. Edaspidi tulu suureneb reklaami tõttu. Arvestasime ostajate huvidega, harjumustega, traditsioonidega jne. Seega on lai valik tooteid müügil. Peale kosmeetika toodete on müügil sampoone, kreeme, juuksehooldusvahendeid, küünehooldusvahendeid, nahahooldusvahendeid. Kui läbimüük pole piisav, teeme reklaame ja soodustusi.
Aruanne Täitjad: Ronald Linna 061951 IATB61 Rain Ungert 062227 IATB61 Töö tehtud: 20.03.09 Töö eesmärk Simuleerida ja optimeerida etteantud kesksagedusega külgsidestusega ribafilter. Töövahendid Programm Ansoft SerenadeSV 8.5. Töö käik Koostasime filtri skeemi. Joonis 1. Filtri skeem. Skeemi koostamisel arvestasime filtri sümmeetriat - elemendid n1, n4 on võrdsete parameetritega ja n2, n3 on võrdsete parameetritega. Filtri sisendi ja väljundi külge ühendasime 50 ükspordid. Määrasime elementide algparameetrid. Kesksagedus f0=5.4GHz. Abiprogrammi TRL abil leidsime sagedusele f0 vastavad mikroribaliinide laiused W ja pikkused P. Lainetakistus Z0= 50 ja elektriline pikkus E= 90. Liinide vahelise laius S= 0.5mm. TRL-iga arvutasime parameetrite väärtused.
Tartu Ülikool Pärnu Kolledz. Pärnu-Jaagupi lillepood. Mari Suurväli Lembit Rebane Virve Lohu Lisaks aitasid meie õpilasfirma tegevust meie enda vanemad. Eelkõige saime neilt abi transpordi suhtes. Turundusplaan Toodete müügil panime kõige suurema rõhu laatadel müümisele. Siiski tekkis meil võimalus müüa suur osa enda toodetest Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumile. Ise pakkusime Pärnu-Jaagupi kohalikule lillepoele enda tooteid müügiks, aga sellest keelduti. Hinna kujundamisel arvestasime materjali hinda. Materjali hinnale arvestasime lisaks vastavalt 1-2 eurot. Reklaami enda toodetele tegime visiitkaartide, plakatite ja buklettidega. Lisaks aitas Pärnu- Jaagupi Gümnaasiumi direktor Lembit Rebane meie tooteid reklaamida Pärnu-Jaagupi kooli siseselt. Õpilasfirma struktuur Meie õpilasfirma on olnud algusest peale kolmeliikmeline. Oleme enda ülesannete lahendamisel abi saanud kooli personalilt. Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumi direktor Lembit
õpilastele niikuinii kohustuslik, olime ka ise väga motiveeritud ja tahtsime oma teadmisi praktiliselt kasutama hakata ja näha, kuidas näeb välja firma loomine ja sellega tegelemine. Kuna kõikidel õpilasfirma liikmetel on plaan tulevikus ettevõtjaks hakata või selles valdkonnas millegagi tegeleda, olime asjast huvitatud. Alustasime tunnis ideedest rääkimisega, otsisime inspiratsiooni, mis toodet või teenust pakkuma hakata. Arvestasime ka seda, et toode võiks olla keskkonnasõbralik, taaskasutatav ja Eestis ainulaadne. Mõtlesime, millisele sihtgrupile oleks toode eelkõige suunatud ja kuidas see nende probleeme lahendaks. Kuna tänapäeval on pea kõigil noortel nutitelefonid, oletasime, et ka selle toote nõudlus on täiesti olemas. Õpilasfirma nimi Zamps tuleneb tootest, kuna taskud on valmistatud šampoonipudelitest. Viisime läbi ka väikse turu-uuringu tuttavate
Siduri ajami vabakäik on vajalik siduriketta libisemise vältimiseks ja et survelaager ei veaks kaasa. See kahandab selle eluiga. Siduri vedru survejõud on tavaliselt 5 KN. Meie labori arvutused on läbi viidud 8 KN. Et sidur oleks vastupidav ja õige suurusega, on vajalik arvutus. Labori käigus arvutasime välja friktsioonikatete pindala ja siduri ülekantava pöördemomendi pildil oleva sidurikettaga siduril. PILT1. AP RACING FIESTA R5 EVO SIDURIKETAS Arvestasime hõõrdeteguriks 0,40 Vedru survejõud 8 BAR= 800000 Pa Surumispindala läbimõõt 100 mm. = 7850mm2 Hõõrdkatete arv Z=4 3 Siduriketta friktsioonkatete pindala leidmine Ringi pindala oleks r2=26577mm2 r1=92mm. ja r2=65mm. Friktsiooni enda pindala sellest oleks 13310 mm2 Kuna friktsioon ei ole rõnga kujuline vaid on 4. Võrdseks osaks võrdsete vahedega, siis
Pärast seda valisime vaheriiuli jaoks kõrvale pandud materjali seast sobiva plaadi ning lõikasime selle vastavasse mõõtu. Samuti, nagu ülejäänud riiuli plaatidega, tuli ka sellele teha kant ning selle saime teha kõrvale pandud liistudest, mis juba eelmisest korrast olid üle jäänud ning kasutamiskõlblikud. Lõikasime ka selle liistu õigesse mõõtu koos varuga ning liimisime selle plaadi serva. Riiuli laiusel arvestasime aspekti, et vaheriiul ja üldine riiuli esimene tasapind jääks ühele tasemele. Liimitud liistuga vaheriiul sai ka samuti lihvitud. Kinnitasime selle kahe vaheplaadi vahele tüüblitega, mille augud olid täidetud liimiga, et vaheriiul jääks tugevamini püsima. 3.5 Sahtlid ja vaheplaat Järgmiseks asusime valmistama sahtleid. Sahtleid valmistasime kaks, ühe kõrgema ning suurema ja teise madalamaja ja väiksema. Kõrgem asetus alla ja madalam selle peale.
nimetus hind naturaalühikutes 2012 2013 2014 Jalgpalli treening 35/kuu 36 36 45 inimest inimest inimest 5 4.3. TOOTMINE JA RESSURSID 4.3.1. Ettevõtte asukoha valiku põhjendus (vajalike transpordisõlmede, hankijate, turgude (tarbijate) lähedus; insenerivõrgud jm) Arvestasime, et asukohale on kerge ligipääseda. 4.3.2. Tööjõu vajadus Amet Tööjõu vajadus Palk (eurot/kuus) 2012 2013 2014 2012 2013 2014 Treener 2tk 2tk 2tk 400 425 450 · Töötajate olemasolu regioonis, võimalikud muutused tööjõuturul, tööjõu hinna muutuse prognoos
pisemad reisigrupid, kes ei pööra tähelepanu majutusele, vaid Saaremaa loodusele ja vaatamisväärsustele. Ka kodumajutused on meile konkurentideks, kuid neil võib kvaliteet ja ruumipuudus kahjuks tulla. 2. Hinnakujundus Üleval pool on välja toodud meie külalistemaja erinevate teenuste hinnakiri. Kvaliteedi ja mugavuste kohta on meil head hinnad, mis on teiste külalistemajadega võrreldes madalamate seas. Hinnakujunduse määramisel arvestasime teiste konkurentide hindade lage, et meile tuleks piisavalt inimesi langetasime hinnadu võimalikult madalale. Samas peab arvestama, et ei müüks ka liiga odavalt ning kindlasti peab hoidma enda kvaliteeditaset. Alati on võimalus, et inimesi ei käi küllalt ning majutuskoht on sunnitud oma hindu kas tõstma või oma usked sulgema. Loodetavasti seda meie külalistemajaga ei juhtu. 3. Turustuskanalid Pakume majutust Kuressaare linnas, majake asub 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel
" (Kurisoo, 2013) Kui küsisin temalt, kuidas mõjub meeskonna kaaslase surm või vigastus, siis mind üllatas tema tugevus selle kohta. Ta ütles, et kõik oleneb muidugi inimesest ja tema psüühikast. Sest niipalju kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid tundeid sellistes situatsioonides. Temal ei olnud probleeme, sest suutis kontrollida tundeid nähes oma kaaslasi surnutena või üldjuhul raskelt haavatutena. ,,Me kõik teadsime ja arvestasime ohtudega, aga ei saanud peale esimest tagasilööki taanduda" (Kurisoo, 2013) Nooremveebel Kurisoo ütles, et tema kõige rohkem igatses privaatsust ja üksiolemist, kuna päevast päeva pidi olema koos meestega ja üksiolemise hetki peaaegu ei leidunudki. ,,Kohalikud suhtuvad sõtta vastakalt ja erinevalt. Kohalikud kipuvad kalduma võitjate poole 11 rohkem
T=? raskusjõud on tasakaalustatud vedru elastsusjõuga m g = k x0 . Siit saame leida vedru elastsusjõu koefitsiendi (vedru jäikuse) mg k= . x0 Kuulikese väljaviimisel tekkinud uuest tasakaaluasendist hakkavad vedru elastsusjõu mõjul toimuma harmoonilised võnkumised, mille ringsagedus arvutatakse valemist k g = = . m x0 Viimases võrduses me arvestasime varem saadud elastsusjõu koefitsiendi avaldist. Võnkeperioodi saame leida valemist 2 x0 T= = 2 . g Arvutamine annab tulemuseks 0,06 T = ( 2 ) s = 0,49 s . 9,8 Vastus: saadud vedrupendli võnkeperiood on 0,49 s. Näidisülesanne 18. Kui pikk peaks olema kellapendli pikkus, et pendli võnkeperiood oleks 1 sekund? Eeldame, et kellapendlit võib vaadata matemaatilise pendlina. Lahendus.
j¨arjekorras. P¨arast seda protseduuri veeruindeksid moodustavad mingi per- mutatsiooni (1 2 ...n ) = 1 2 . . . n . Siin bijektiivne kujutus antakse valemiga (2.5). Valemi (2.4) kohaselt on need permutatsioonid sama paar- susega. Seega (-1)I(1 ,2 ,...,n ) = (-1)I(1 ,2 ,...,n ) . Me saame |X | = (-1)I(1 ,2 ,...,n ) x11 x22 . . . xnn = |X|. P (1,2,...,n) Siin summeerimisel me arvestasime, et (P (1, 2, ..., n)) = P (1, 2, ..., n). 2 Maatriksis kahe rea (veeru) ¨ aravahetamisel tema determinant muu- dab m¨argi. T~oestus. T¨ahistame maatriksis X n¨ uu ¨d s-nda ja t-nda rea ¨aravaheta- misel saadud maatriksit X(s,t) abil. Meil on vaja t~oestada, et |X(s,t) | = -|X|. T¨ahistame maatriksi X(s,t) u
P¨arast seda protseduuri veeruindeksid moodustavad mingi per- mutatsiooni τ (α1 α2 ...αn ) = β1 β2 . . . βn . Siin bijektiivne kujutus τ antakse valemiga (2.5). Valemi (2.4) kohaselt on need permutatsioonid sama paar- susega. Seega (−1)I(α1 ,α2 ,...,αn ) = (−1)I(β1 ,β2 ,...,βn ) . Me saame |X | = (−1)I(β1 ,β2 ,...,βn ) x1β1 x2β2 . . . xnβn = |X|. P (1,2,...,n) Siin summeerimisel me arvestasime, et τ (P (1, 2, ..., n)) = P (1, 2, ..., n). ♠ 2◦ Maatriksis kahe rea (veeru) ¨ aravahetamisel tema determinant muu- dab m¨argi. T˜oestus. T¨ahistame maatriksis X n¨ uu ¨d s-nda ja t-nda rea ¨aravaheta- misel saadud maatriksit X(s,t) abil. Meil on vaja t˜oestada, et |X(s,t) | = −|X|. T¨ahistame maatriksi X(s,t) u¨ldelementi yij abil, s.o
Lk 12 Suurem osa noori tundis Merit välisministeeriumi alguspäevilt. "Arutasime kaua ja olime kahevahel, kas meie kandidaat on Lennart Meri või Jaan Kross. Mõlemad esindasid kultuuriintelligentsi, kes nõukogude ajal oli olnud rahva südametunnistus. Mõlemal oli ka visioon ühiskonnast ja maailmast. Lõpuks jäime Meri juurde, sest Kross oli oma kandidatuuri suhtes ebakindel. Peale selle kallutas kaalukaussi Meri kasuks tema kogemus, ta oli kaks aastat töötanud välisministrina. Arvestasime ka tema keelteoskust," räägib Kannik. Isamaa valimisliidu noortest koosnenud delegatsioon, sealhulgas tulevane vaba Eesti esimene peaminister Mart Laar, läks Merit paluma oma presidendikandidaadiks. Nagu mitu korda varemgi, otsustas Meri peaaegu kohe väljakutse vastu võtta. Meri tundis, et tema rahvusvahelistest suhetest oleks Eestile tulevikuski abi, nii et otsust teha oli kerge. Alguses paistis, et Rüütel võidab kohe esimeses ringis, aga valimiste lähenedes hakkas
Fx p= , (2.1) S kus S=l 2 on külje pindala ning F x on x-telje sihis liikuvate molekulide poolt seinale avaldatav jõud. Jõu leiame Newtoni II seadusest: m 0 v x m 0 v x 2 m 0 v x F x= = = , (2.2) t t t kus arvestasime, et absoluutselt elastsel põrke korral muutub keha kiirus suunalt algsega vastassuunaliselt ning jääb suuruse poolest algsega võrdseks, st v x =v x −v x =v x −−v x =2 v x ≡2 v x . 1 2 1 1 1 Ajavahemik t on aeg molekuli kahe põrke vahel vastu sama seina, selleks on aeg, mis kulub 2l kahekordse seinapikkuse läbimiseks, st t =
Saksamaa Prantsusmaa, Itaalia (viimane 2007. aastaks) Teisene turg Madalmaad, Hispaania, Kõik päringud, mis teistest riikidest tulevad, Inglismaa suunatakse sissetuleva turismi alla Sihtturgude valikul arvestasime järgmiste asjaoludega: · Skandinaaviat võtame ühtse piirkonnana. Olulisem on Rootsi turg, kuid potentsiaali on ka Norral ja Taanil. Soome oleme esmaste turgude nimekirjast välja arvanud, sest seal on vähe premium-segmendi kliente ja turg on hinnatundlik. Soomes tegutsemiseks on sisenemisbarjäärid kõrgemad kui teistel Skandinaavia turgudel, sest mitu konkurenti on ennast premium-segmendis kindlustanud. Madalama hinna ja kvaliteediga toodete
t z1 z2 := z1 · z2 . Korrutamist illustreerime k~oigepealt n¨ aidetega. 4.2 N¨ aide: imaginaaru ¨ hiku ruut Kasutades maatrikskorrutist, arvutame 0 -1 0 -1 -1 0 1 0 i2 := ii = = = -1 1 0 1 0 0 -1 0 1 = -1 I = - I = -1 kus viimaste v~orduste v¨aljakirjutamisel arvestasime seda, et kor- rutamist u ¨ ¨hikutega (tavaliselt) ei eksponeerita. Uhikute mitteeks- poneerimine on heas koosk~olas t¨ ahistusega I = 1. 4.3 M¨ arkus: imaginaaru ¨ hiku m~ oistest Seost i2 = -1 loetakse sageli imaginaar¨ uhiku definitsiooniks ja kirjutatakse i := -1
Qq Qq Qq Qq A F (r ) dr dr dr . (10.7a) r1 r1 4 0 r 2 r2 4 0 r 2 4 0 r2 4 0 r1 Kolmandal sammul arvestasime, et integraali rajade vahetamine muudab tema märki. Punktlaengu poolt tekitatud elektriväljas on sellise integraali arvutamine suhteliselt lihtne, kuid üldjuhul võib see osutuda vägagi keeruliseks. Kui me aga võrdleme saadud töö valemit valemiga (10.7), siis näeme, et elektriliste jõudude vastu tehtud töö laengu liigutamisel avaldub A q 2 1 q , (10.8)
u(x + x) · v(x + x) - u(x) · v(x + x) + u(x) · v(x + x) - u(x) · v(x) lim x0 x u(x + x) - u(x) v(x + x) - v(x) = lim v(x + x) + u(x) x0 x x u v = lim v(x + x) · lim + u(x) · lim = u · v + v · u. x0 x0 x x0 x Siinjuures arvestasime, et lim v(x + x) = v(x). Viimane tuleneb sellest, x0 et funktsioon v on diferentseeruv, järelikult ka pidev punktis x ja sel juhul lim v(x) = lim [v(x + x) - v(x)] = 0. x0 x0 5.5 Liitfunktsiooni tuletis Teoreem 5.3 Kui funktsioonidel y = f (u) ja u = (x) eksisteerivad lõplikud tule- tised vastavalt punktides u ja x, siis ka liitfunktsioonil y = f [(x)]
A-l saab olla vaid üks tõeväärtus. Selgus, et uuritav lausete hulk ei ole kooskõlaline. Lisame esimesena uuritud lausete hulgale veel lause ¬A ∨ ¬C. Saame lausete hulga {A & ¬B, C, ¬A ∨ ¬C}. Uurime seda tõesuspuu meetodil sama kaugele nagu esimeses näites: A & ¬B √ C ¬A ∨ ¬C A ¬B. Puu algtüves on nüüd kolm valemit. Kui esimene valem on lammutatud, siis pole puu ehitamine veel lõppenud, sest lammutama peab ka kolmandas reas paikneva valemi. Konjunktsiooni lammutamisel arvestasime, et kui konjunktsioon on tõene, peavad selle mõlemad operandid tõesed olema. Disjunktsiooni puhul aga piisab, kui üks operand on tõene. Disjunktsiooni lammutamine sunnib puu hargnema, sest me ei saa nõuda, et mõlemad operandid oleks tõesed: A & ¬B √ C ¬A ∨ ¬C √ A ¬B ¬A ¬C. Märgid √ tähistavad, et mõlemad keerukad valemid on lahti lammutatud ja ära kasutatud. Saadud puul on kaks haru või oksa, need kujutavad endast alternatiivseid võimalusi, kuidas
A & ¬B C ¬A ¬C A ¬B. Puu algtüves on nüüd kolm valemit. Kui esimene valem on lammutatud, siis pole puu ehitamine veel lõppenud, sest lammutama peab ka kolmandas reas paikneva valemi. Konjunktsiooni lammutamisel arvestasime, et kui konjunktsioon on tõene, peavad selle mõlemad operandid tõesed olema. Disjunktsiooni puhul aga piisab, kui üks operand on tõene. Disjunktsiooni lammutamine sunnib puu hargnema, sest me ei saa nõuda, et mõlemad operandid oleks tõesed: A & ¬B C ¬A ¬C A
49 Joonis 19 Sirge ja kõver teepikkus ehk kõige lühem ja kõige pikem teepikkus. Teepikkuse s saame välja arvutada järgmise tuntud valemiga: ehk Viimase võrrandi on võimalik viia järgmisele kujule: Ja nüüd integreerides viimast seost, saame järgmise tulemuse: Integreerides võrrandeid arvestasime seda, et ja Kuid jätkame edasi võrrandi integreerimist ja saame tulemuseks järgmist: Järgmisena proovime analoogilisel teel välja arvutada teepikkuse c: Ja teepikkuse c väärtuseks saame ligikaudu: Selleks, et teada saada, milline teepikkus on tegelikult kõige lühem, arvutame välja järgmise piirväärtuse ehk teepikkuste s ja c suhte: 50 Järelikult s ja c suhe avaldub järgmiselt:
= + ehk = + Viimase võrrandi on võimalik viia järgmisele kujule: (( ( = ( +( = ( = + ( Ja nüüd integreerides viimast seost, saame järgmise tulemuse: = + = +( + = + + = + Integreerides võrrandeid arvestasime seda, et = + ja = Kuid jätkame edasi võrrandi integreerimist ja saame tulemuseks järgmist: = Järgmisena proovime analoogilisel teel välja arvutada teepikkuse c: = + = + + = + = + = + Ja teepikkuse c väärtuseks saame ligikaudu: = Selleks, et teada saada, milline teepikkus on tegelikult kõige lühem, arvutame välja järgmise
annaabi.ee 
