Essee Orgaanilise keemia areng 19. sajandil Kuidas 19. sajandi jooksul muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest? Orgaanilise keemia alged ulatuvad inimkonna algusaegadesse, kus sellega puututi kokku läbi toiduvalmistamise, värvainete tootmise ja näiteks loomanaha töötlemise. 18. sajandil hakati taime- ja loomariiki põhjalikumalt uurima ning läbi tõsise teadustöö tekkis vajadus taimsete ja loomsete ainete keemiat eraldi harudena käsitleda. Rootsi keemiku Jönz Jacob Berzeliuse ettepanekul nimetati 1808. aastal orgaanilisi ühendeid käsitlev keemia
Kuidas XIX sajandi jooksul muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest? Orgaaniline keemia on noor teadusharu, iseseisva teadusharuna kujunes see välja alles 19. sajandil. Küll aga ulatuvad orgaanilise keemia algus kaugesse aega inimkonna ajaloos. Juba esimesed inimesed puutusid kokku orgaaniliste ainetega ja nende reaktsioonidega, ehkki nad ise sellest teadlikud polnud. Valmistati toitu, töödeldi loomanahku, saadi taimedest värvaineid need kõik protsessid on osa orgaanilisest keemiast, mida siis veel määratletud poldud. Ajapikku hakati meie jaoks tuntud orgaanilist keemiat kutsuma elusorganismidest pärinevate ainete keemiaks. See orgaanilise keemia definitsioon ei erine palju tänapäevasest, kuid erinevuse tekitas see, et usuti kindlalt, et orgaanilisi ühendeid ei ole võimalik laboratoorselt valmistada, vaid need tekivad vaid organismides erilise elujõu ehk vis vitalis mõjul. 18. ja 19. sajandi keemiaõpikud koosnesid peami...
Kuidas 19. sajandi jooksul muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest? Orgaaniline keemia tegeleb orgaaniliste ainetega. Veel 19. sajandi keskpaiku ja hiljemgi määratleti orgaanilist keemiat kui elusorganismidest pärinevate ainete keemiat. Algul oli keemia kirjeldav teadus. 17. sajandi ja 19. sajandi alguse keemiaõpikud koosnesid peamiselt ainete loeteludest ja nende kirjeldusest. Aastal 1808 nimetas kuulus rootsi keemik J. Berzelius orgaanilisi aineid käsitleva valdkonna orgaaniliseks keemiaks. Berzelius uskus kindlalt, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada pole võimalik. Sellisest mõtteviisist hoolimata sai F. Wöhler pliitsüaniidi kuumutamisel ammoniaagiga karbamiidi ehk kusiaine. Wöhleri avastus ei kõigutanud vitalismi teooriat, kuid varsti järgnesid teated äädikhappe, sipelghappe , etüülalkoholi ainete sünteesi kohta lihtsatest anorgaanilistest ainetest. Järgnenud sajandivahetusel ei kaheldud enam inimese...
Kehakeel 07.11.10. Võime mõista inimeste sees toimuvat ilma sõnadeta Ma arvan, et iga inimene on kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha peetakse müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik- kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. On kindlaks tehtud, et inimeste vahelises suhtluses sõnadega antakse teabest edasi vaid 7%, heli abil (kaasa arvatud hääletoon ja intonatsioon) 38%, mittesõnaliste vahendite kaudu aga 55%.(A. Mehrabian). Olen ka ise sellele mõelnud, aga poleks uskunud, et kehakeelel suhtluses niivõrd oluline roll on. Kehakeel võib isegi asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõ...
Kaunid ideaalid, karm tegelikkus Maailma kirjandusloo üheks kauneimaks tekstiks peetud Mäejutluses (Matteuse evangeelium) edastab Jumal oma poja kaudu maailmale imetabase sõnumi idee armastatusest ja halastusest. See vana kirjatrükk on kujundanud inimkonna arusaamu elamisest ja olemisest kahe aastatuhande vältel, minetamata oma väärtust ja võlu. Jeesuse sõnad on saanud eurooplase mõtteviisi pärisosaks ning elukäsitluse keskmeks. XX sajand on meile pakkunud aga hoopis vastupidist kaunid ideaalid paisati ilmasõdade ajal põrmu ja käsk armastada oma ligimeest kui iseennast muutus tühipaljaks sõnakõlksuks. Miks tekkis kuristik Jumala poolt pakutud ideaalide ja tegelikkuse vahele, milles elab jumalanäoline inimene?
Fenomenograafia püüab leida ja süstematiseerida mõtlemisviise, mille abil inimesed reaalsuse erinevaid aspekte tõlgendavad. Fenomenograafikas lähtutakse ideest, et reaalsus eksisteerib sellisena, nagu inimene teda tajub ja mõistab. Fenomenograafia on algusest peale tundnud elavat huvi õppimise vastu ning õppimist vaadeldakse aga alati selles kontekstis, mida õpitakse. Õppimist ja õpetamist võib vaadata kui katset inimeste arusaamu teatud suunas muuta (Laherand 2008: 146). Fenomenograafia ja fenomenoloogia Huusko ja Paloniemi poolt vahendatuna on ühisjoonteks mittedualistlik suhe inimese ja maailma vahel, kogemuste ja konteksti rõhutamine ning kvalitatiivsus. (2006: 164) Fenomenoloogias on kesksel kohal põhiolemuse mõiste, mida saab mõtestada kui reaalsusele vastava aspekti tähendust. Seevastu fenomenograafias eeldatakse, et reaalsuse mingit aspekti saab tajuda või mõista suhteliselt piiratud arvul
Mõisted Aktiivne kuulamine - oskus aktiivselt aidata partneril väljendada oma tegelikke tundeid, mõtteid ja arusaamu ning võime neist ka aru saada. Aktiivse kuulamise tehnikad jagunevad kolmeks: kohaloleku ja jätkutehnikad, küsimused ja ümbersõnastamised. Kuulamine peaks olema iga müügitehingu juures tehnika number üks. Eesmärkplaan müügiplaan, ettevõtte soovitatav saavutus mingiks ajaperioodiks. Eesmärkplaan tuletatakse peamiselt ettevõttevälisest informatsioonist (konkurentide müügiedu, turupotentsiaal jms).
Essee Kuidas 19. sajandi jooksul muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest? Keemia sai alguse avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks. Võib öelda, et keemia sai alguse tegelikkuses just 16. sajandil, sest siis toimus suuremat sorti murrang keemia arengus, kui haigeravis hakati kasutama keemilisi aineid. Kuidas muutsid teadlased arusaamu orgaanilise keemia olemusest ja mis on orgaaniline keemia? 19.sajandi keskpaiku määratleti orgaanilist keemiat kui elusorganismidest pärinevate ainete keemiat. Sellest tulenes ka nimetus orgaaniline. 19. sajandi alguse keemiaõpikud koosnesid peamiselt ainete loeteludest ja nende kirjeldustest. Tuntud ainete, nagu näiteks orgaaniliste ainete hulk, kasvas kiiresti. Aastal 1808 väitis kuulus rootsi keemik J. Berzelius kindlalt, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada on võimatu
Käesolevas ettekandes on kunstliku viljastamist puudutatud asendusemaduse aspektist, mille puhul viljatu paari munaraku ja sperma ühendamisel saadud embrüo siirdatakse teise naise emakasse, kes lapse sünnitab. Hiljem bioloogilised vanemad adopteerivad selle lapse. Sel puhul pole asendusema, erinevalt loomulikust asendusemadusest, lapsega geneetiliselt seotud. Küsimus, kas uued tehnoloogiad ei kahjusta kuidagi vanemaid ja lapsi või ei muuda inimeste arusaamu sigimisest, perekonnast ja vanemaks olemisest, muutus aktuaalseks, kui 1978. aastal sündis maailma esimene katseklaasibeebi. Üldjuhul võeti kunstlik viljastamine hästi vastu, sest seda meetodit vaadati kui loomuliku soojätkamise edasiarendust, lisaks võimaldas see saada lapsi, kelle geneetiline materjal pärineb vanematelt. Samuti olid uudse meetodi kasutajad eelkõige traditsioonilised perekonnad. Alates 1990. aastatest on kunstliku viljastamise tehnoloogiad tugevalt edasi
Osa II 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem Teksti põhiteema seisneb selles, et teadmiste kõige algsemaid allikaid pole olemas. Lähtuvalt eelnevast tekkis autori uurimisprobleem:“ Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, siis kust ammutame oma teadmised?“ 2. Väited 1. Põhiväide „Teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas.“ 2. „Kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel.“ 3. „Teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi.“ 4. „Kui jätta kõrvale kaasasündinud tarkus, on teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt igatahes traditsioon.“ 5. „Teadmine ei saa alata eimillestki – tabula rasa’st, ent mitte ka vaatlusest.“ 6
ring. 1a - Eelnevalt olen kasutanud olulise allajoonimist, lühikokkuvõtte kirjutamist ja jooniste ning mõisteskeemide tegemist. 1b - Juurde õppisin kasutama hermeneutilist ringi mis tundub suhteliselt keeruline. II OSA Teema põhineb maailmamõistmisel. Kas vaatlus on meie jaoks algseim, ülim allikas või mitte. Kui vastus on eitav, siis kust mujalt me saame oma teadmised? Keda uskuda, mida uskuda? I väide: Enamik me arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Argument: Autor viitab igasugustele muudele allikatele, näiteks nagu „The Times“, et kust nemad ammutavad oma teadmised? II väide: Allikaid võib olla mitmeid, aga kindel ei või olla üheski - puudub kindel autoriteet. Argument: Allikaks võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil
1. Inimesed kui ratsionaalsed-majanduslikud osatäitjad 2. Inimesed kui sotsiaalsed „loomad“ peamiste sotsiaalsete vajadustega 3. Inimesed kui probleemilahendajad ja tegutsejad, kes vajavad väljakutseid ning oma oskuste kasutamist 4. Inimene kui osadest koosnev ning mõjutatav tervik Varased töötajate motivatsiooni käsitlevad teooriad uskusid, et töötajate motivatsioon on seotud vaid töötasuga. Uuringutega avastati uusi sotsiaalseid arusaamu, mis eeldasid, et töötajaid motiveerib ka vajadus olla heades suhetes teiste grupiliikmetega. Selline motivatsioon tihti võib alistada isegi majandusliku omakasu. 2) Arusaamad sobivast inimtegevusest 2 Arusaamad inimloomuse kohta on seotud sellega, missugused on inimesele kohased käitumisviisid neid ümbritsevas keskkonnas. Uuringud on kindlaks teinud mitu erinevat tegevussuunda. „Teeme ära!“ suund (The Doing Orientation)
Kui jätta hetkeks kõrvale tõsiasi, et minust ei saanud selle raamatu suurt fännitari, siis Bulgakovi looming on ideaalne raamat tõmbamaks jooni meie tänapäeva ühiskonnaga. Saatana ball ei olnud esmakordselt toimuv üritus. Ühendades "Fausti" ning "Meister ja Margarita" lugudest pärit Saatana tegelaskuju olemused, näeme, et tema olemise eesmärk ongi liikuda inimeste keskel ja võtta ette nii-öelda inimprojekte, püüdes seeläbi muuta nende ja teiste iskikute arusaamu ning käitumist. Veel toodi välja Wolandi ning võimu seost. Tema, kelle käsutuses olid "küllatki suured võimalused, palju suuremad, kui arvavad mõned mitte eriti terased inimesed..." oli võimeline lihtsalt oma kohalolekuga panema liikuma sündmuste ahelaid. Kui tõmmata selgeid paralleele raamatu ja reaalsuse vahel, siis manipulaatoreid, kes valitud ohvri käitumist ja arusaamu muuta püüavad, on täis kogu maailm. Me istume nendega
Kas k?k t?d on suhtelised ? M?rates t?e suhteliseks v? absoluutseks, peame enne teadma, mis ldse ??eon. Kuna aga ka sellele m?stele on l?i aegade v?a paljude erinevate maailmavaadete ja uskumustega isikute pool v?ja pakutud erisuguseid definitstioone, siis ei saa seda ka siinkohal htmoodi lahti m?estada. Siiski ks levinumaid arusaamu on, et t?e on see, mis vastab tegelikkusele, kuid nüdki tekib ksimus- mis on tegelikkus... Eesti vaimulik, kiriku- ja kultuuriloolane Toomas Paul on ?lnud : "T?e on nagu vesi janusele. Veel ei ole maitset, v?vi ega l?na, aga temata ei ole elu.Samas juudi vanas?a j?gi on t?e k?ge kindlam vale. Siinkohal tulebki v?ja et igal rahval, igal isiksusel on tekkinud oma t?d ja uskumused. N?teks kui keegi on kindel, et p?apikud on olemas, leidub kindlasti keegi teine, kes v?dab vastupidist
eluviisiks Puudub töötajate pühendumine ja initsiatiiv Õppimist esineb vähe ja see on liiga aegalne Ei esine vastutusevõtmist Org. liikmete mõttemudelite muutmine Antud tootmisettevõttes puudub avatus, inimesed ei julge oma peidetud mõtteid ja arusaamu teistega jagada, neid arutada ega analüüsida. Seega puudub võimalus väärasid arusaamu muuta ning positiivseid mõtteid töösse rakendada. Tänu sellele saab kahjustada ka töö kvaliteet, sest mõttemudelid mõjutavad otseselt seda, kuidas inimene töötab ning millised on tema töö tulemused. Ühise visiooni loomine Ettevõtte töötajatel puudub isiklik visioon, seetõttu ei ole selle ettevõtte näitel võimalik ühist visiooni luua. Antud ettevõtte visiooniks on vaid
ka enda jaoks mõistetavamalt ümbersõnastanud (mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine). b) Täiesti uus teksti tõlgendamise tehnika minu jaoks oli Hermeneutiline ring, kuid arvan, et filosoofiliste tekstide mõistmiseks on antud tõlgendustehnika kasutamine üpriski vajalik. II. osa: Struktureeritud kokkuvõte 1. Autori uurimisprobleem: Kas vaatlus on meie maailmamõistmise algseim, ülim allikas? 2. Väited: Põhiväide: Enamik meie arusaamu ei põhine vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel. Teised olulisemad väited: 1. Ideaalseid allikaid pole olemas. 2. Võimalikke allikaid on palju ja pooli neist ei pruugi me teadagi. 3. Teadmiste ülimaid, kõige algsemaid allikaid pole olemas. 4. Teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsioon. 5. Kõik inimeste teadmised on inimlikud. 3. osa: Argumendid Küsimusele "Kust te teate
Kuidas on kirjandus mõjutanud minu tõekspidamisi? Kirjandus ehk literatuur on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kuid vahel võib olla kirjandus koguni nii tugevatoimeline, et muuta inimeste tõekspidamisi, arvamusi, arusaamu. Ning nii on juhtunud ka minuga, ilukirjandus on tugevalt muutnud minu arvamust erinevate elu väärtuste, kuid ka pahede, näiteks sõja kohta. Üks raamat, mis on tugevalt muutnud minu arvamust sõja kohta on Meg Rosoffi poolt kirjutatud ,,Nii ma nüüd elan". Tegu on sõjajutustusega, mis räägib sõja koledustest ning selle ebaõiglusest. Vanemad ning vanavanemad on tihti rääkinud mulle sõjast ja Eesti NSV ajast ning tol ajal valitsenud koledustest
teaduspõhise tõestuseta. Näiteks juhindutakse väga palju intuitsioonist ja leitakse igal pool seaduspärasusi – oma arusaamadele tõestusi. Üldjuhul keerab statistika inimeste intuitsioonil põhinevad arusaamad peapeale ja tõestavad hoopis muud. Üldjuhul on igal indiviidil oma arusaam maailmast ja maailma asjadest ning selle arusaamaga liigutakse kaljukindlalt elus edasi. Inimestel on kerge leida ja uskuda oma arusaamu kinnitavat informatsiooni kui ümberlükkavat infot. Alati eelistatakse positiivseid tõendeid ja inimese enda hüpoteesidega kokkulangevaid tõendeid. Inimestel on ka kergem uskuda ja tavaliselt peetakse tõesemaks neid uusi tõendeid mis langevad kokku või on sarnased nende varasemate seisukohtadega. Indiviidi tõekspidamisi ja käitumist mõjutab ka väga see info mis on temale kättesaadavam kui teistele. Tekstis toodi näide arstidest – neil kes puutuvad kokku kopsuvähki
inimkonnaga. Tegemist on protsessiga, mida on võimalik erinevatel viisidel praktiseerida ning nagu inimkondki, on ka kommunikatsioon pidevas muutuses ning arengus. Selleks, et mõista milline on ja kuidas kujuneb suhtlemisprotsess, millised tegurid ja mil määral seda mõjutavad, tuleks meil suunata oma pilk suhtlemispsühholoogia poole, mille seisukohtadele tugineb ka käesolev kirjutis. Võtame vaatluse alla interaktsioone reguleerivad tegurid ning sõnumivormid, mis kujundavad inimeste arusaamu. Ruumi, kus elanikkond viibib, võib pidada sotsiokultuuriliseks ruumiks. See tähendab, et meil on erinevad kultuurid, mis reguleerivad oma sotsiaalsete normide, reeglite, tavade ja muuga, mingi kindla ühiskonnaosa käitumist, suhtumist ning reaktsioone. Sotsiaalsed normid on tihti justkui iseenesest tekkinud, kuid ometigi allutavad nad inimese toimima mingi teatud moraalse korra järgi. Kaldudes aga sellest moraalsest korrast kõrvale, vaadatakse isikut
Sepper, Siim. Pooled eestlastest toetavad omakohut. //Eesti Päevaleht (2003), november, lk. 5. Eesti Kirikute Nõukogu ja Saar Polli läbiviidud uuring 15-17 aastaste seas selgitamaks nende väärtushinnanguid ning arusaamu moraalist. Elisen, Stina. Kuidas vabaneda argimuredest? //Postimees (2008), oktoober. Tallinna kesklinnas asuv psühhodraamakeskus aitab inimestel loovalt lahendada igapäevamuresid, luues konkreetseid olukordi elust enesest Osalejatega viiakse läbi rollivahetusi ja rühmateraapiaid,, et aidata leida erinevatele probleemidele uusi lahendusi. Tamkivi, Jaak. Mida teha Nabalaga? //Harju Elu (2010), märts. Lubjakivirikka Nabala piirkonna kaevandamine mõjutaks oluliselt sealeid
1b. Varem pole ma kasutanud tekstide liigendamist alateemadeks, ning hermeneutilisest ringist polnud ma varem üldse midagi kuulnud. 2.OSA 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Teksti teemaks on ,,teadmised ilma autoriteedita". Uurimisprobleemiks, et empiristide argumentatsioonid ei pea peaika. Kõigepealt esitab ta küsimuse: ,,Kas vaatlus on meie maailmamõismise algseim, ülim allikas? Ja kui ei, kust ammutame siis oma teadmised?" 2.Väited 1) ,,kõigepealt ei põhine enamik meie arusaamu vaatlusel, vaid igasugustel muudel allikatel." 2) ,,teadmistel on igasuguseid allikaid, kuid absoluutset autoriteeti pole mitte ühelgi" 3) ,,teadmiste ülimaid, kõige algseimaid allikaid pole olemas." 4) ,,teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitaiivselt kui kvalitatiivselt on igatahes traditsoon." 5) ,,kõik meie teadmised on pärit üleloomulikust." 3. Argumendid 1) ,, Ma lugesin seda ,,The Times'ist"" või siis ,,ma lugesin seda Envyvlopaedia Britannica'st"
Kasvatust puudutav argimõtlemine Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused Inimese argimõtlemise ja teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused. Oluline allikas on vanemate ja laste igapäevane suhtlemine. Perekonnas toimuvat kasvatust suunavad harjumused ja traditsioonid, mida tihti järgitakse ka pimesi ning ei kaaluta eri võimalusi.inimesed selgitavad, tõlgendavad olukordi erinevalt- vahendavad üksteisele. Kogemusi luues ja uut infot kasutades kujundatakse kindlaid arusaamu. Uskumused, eksiarvamused müüdid on mõistuspärased või emotsionaalsed. Traditsioonide olemasolu teadvustamine uurimine kasvatusteaduste valdkonnas nim. Kasvatusteadvus. Teadmisteoluline tunnus tõele vastavus. Ül. luua kasvatust puudutavaid teadmisi. Teaduse eesm. on luua põhjendatud e teaduslikke teadmisi, mis on argiteadustest kõrgemale ulatuvad. Argiteadmisi omandatakse isiklikest kogemustest. Argimõtlemine pindmistel tasanditel,
Suhtlemise komponendid Suhtlemine koosneb: Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon, tajumine, mjutamine Kommunikatsioon-allikas, teabe edastaja sõnumi vastuvõta saadab sõnumi (müra, enda mõtted) Teabe vahetamine tähendab info edastamist ja vastuvõtmist. Teabekanalid sõnumi edastamiseks on: otse(müra õues, hääl lheb ära, keegi segab vahele), interneti kaudu(internet läheb ära,keegi tuleb segama ja küsib hoopis teisel teemal), telefon(saab tühjaks, levi pole, kõneaega pole,keegi räägib samal ajal, müra), kirja teel(kaob ära, satub kellegi teise kätte), meedia(kõrvalolijad,). Sõnumi edastmine on protsess, kus tuleb arvestada ka müra tekkimise võmalust. Probleeme suhtlemises võivad põhjustada 1)oskamatus või soovimatus and oma mõttele sõnaline vorm 2)oskamatus või ...
Mis on erinevad linnu kujundavad poliitikad ja millised on head - kas aidatakse joukate piirkondade tekkimist. Kuidas linnade füüsiline keskkond mojutab elamisviise ja vastupidi - parkide ja roheluse moju inimeste tervisele. Tihedus. Linnade laiali valgumine. Kuidas arendada sümmeetrilisi linnateooriaid, mis ei jätaks osasid maailma linnu vaid teistelt oppijate rolli. Mis on linnlik, kuidas see muudab arusaamu ühiskonnast, kultuurist. Seosed teiste distsipliinidega: linnaplaneerimine - kaasamine majandusgeograafia - koondumine mingite ettevotete ja taristu, inimeste, loovmajandus. tolerantsus on see mis inimesi kokku toob ja linnadesse kutsub Transpordigeograafia https://www.https://www.theguardian.com/international menti.com/bbccc372 Mis on linn - on protsess AJALUGU Baas teadmised on erinevad. Lääne-Euroopa keskne käsitlemine. London oli tööstusrevolutsiooni häll
Test Mul on raske... - öelda ,,ei" - küsida nõu või paluda abi - välja näidata positiivseid ja negatiivseid tundeid - algatada ja lõpetada vestlusi - väljendada oma soove, vajadusi, seisukohti, arusaamu ja tahtmisi - jääda eriarvamusele - vastanduda teistele - küsida: ,,Mille jaoks?" - tunda ennast hästi, kui mulle on tehtud kompliment. Enesekehtestamise 3 barjääri: 1. Ei usu, et mul on õigus enda eest seista. 2. Puuduvad efektiivsed eneseväljendusoskused. 3. Hirm selle ees, mida arvatakse või hirm kedagi kaotada, hirm haiget saamise ees. Kehtestamine on enda õiguste, vajaduste ja soovide väljaütlemine teiste õigusi, soove ja vajadusi alla surumata.
mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast; 1859.a ilmus temalt raamat ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel" 3. Wilhelm Conrad Röntgen-1845-1923; Saksa teadlane; 1895.a. avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired 4. Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. 5. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene 6. Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel 7. Louis Pasteur-1822-1895; Prantsuse bioloog ja keemik; uuris Siberi katku lammastel ja tekistas neil nõrgestatud bakterei d süstides immuunsuse 8. Sigmund Freud-1856-1939; arst ja psühholoog; 19-20 saj said tuntuks ta teosed, mis
Inimene ei õpi kunagi õigesti elama, sest elu areneb kiiremini, kui meie seda analüüsida ja aktsepteerida suudame. Ühiskond on ju harjunud kõik vana ja kulunud asendama uhke ja uuega. Vanad kombed ja käitumisnormid asenduvad modernsemate traditsioonide ja tänapäevasema eetikaga. Mõni inimene suudab rohkemal, mõni vähemal määral elu arenguga kaasas käia, see omakorda põhjustab inimeste erinevaid seisukohti ja arusaamu. Igaüks peaks oma olemuse mõtte otsingul tähtsaks pidama seda, et elu ei tohi lihtsalt läbi joostes ära raisata. Elul on su enda püstitatud eesmärk, kui suudad seda saavutada, oled väärinud võimalust eksisteerida. Nagu J. W. von Goethe teose ,,Faust" peategelane leidis oma õnne töös inimkonna hüve jaoks, leian ka mina, et see on tähtis aspekt elu mõtte otsinguil.
mõistmisest. Haridust omandatakse selleks ettenähtud asutustes. Kuna haridus jaguneb erinevateks osadeks siis on loodud koolid erinevate hariduste omandamiseks, näiteks algkoolid, gümnaasiumid, põhikoolid, ülikoolid jne. Ajalugu on pannud haridusele aluse ning seda vorminud. Kõik see, mis on meile jäänud minevikust, rikastab meie maailma ning tänapäeva. Nende tuhandete aastate jooksul, mil me oleme arenenud ning vilunud, on olnud väga palju erinevaid arusaamu haridusest ning selle vajalikkusest, kuid see on siiski suutnud säilitada oma väärtuse. Haridus on vajalik kõigile, see on meie elu üks tähtsaim osa. Ilma hariduseta ei suudaks me edasi areneda. Teadmised on need, mis meid mööda aega edasi kannavad, teadmised minevikust, olevikust ning tänu neile teadmistele paremad oskused näha ette tulevikku. Tulevik on ainus, mille nimel me elame, kui kaoks haridus tekiks taandareng ning kaoks tulevik.
Sander Susi 11.C "Organisatsioonikultuur - minu koolis (klassis)" Organisatsiooni kultuur on väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogum, mis aitab kollektiivil edasi minna ja sellest lähtutakse igapäevases töös. Koolis täidab see vajalike arusaamu, kuidas käituda ja mis on õige ning reguleerib omavahelist käitumist. Koolis on organisatsioonikultuuril suur tähtsus. Sellele hulka kuuluvad kõik reeglid, mida koolis täita on vaja ja muud normatiivid ning reguleerib omavahelisi suhteid. Kooli põhiliseks reeglite allikaks on kooli kodukorra eeskiri, seal on kirjas kõik reeglid, mida õpilased ja õpetajad täitma peavad. Nende hulka kuuluvad ka sellised asjad näiteks, et peab õpetajaid teretama, see ei ole küll
Ema oli Belgia printsess Josephine-Charlotte Eelkäiad läbi aegade Kasutatud kirjandus Õpilase geograafiaentsüklopeedia Eesti Entsüklopeedia http://en.wikipedia.org/wiki/Henri,_Grand_Duke_of Mida sain teada Sain teada rohkem Luksemburgi vürsti pere ning tema enda kohta Avastasin ka suurhertsog Henri sugulasi Õppisin ära mõningad inglisekeelsed sõnad, mis puudutavad Luksemburgi See töö täiendas ka minu arusaamu monarhia kohta Pilte...
tõeliselt on olemas müütiline maailm. Esile kerkib kadeduseprobleem kui tõukejõud, mis noorte normaalset arengut võib peatada. ,,Vanameeste näppaja", Mehis Heinsaar Lugesin novelli ,,Kohtumine Taageperas" Probleemid: Kartus iseenda ees. Lapsepõlve mälestused võivad muuta meie arusaamu. Inimese ja looduse ühtekuuluvus võib olla ka maagiline. Fantaasiateema loetud teostes Maavälised eluvormid Täiuslik tulevikumaailm Vaimud ja kummitused Alternatiivmaailm Fantaasiakirjandus on huvitav !
Tal on omad seisukohad ja põhimõtted. Teda ei saa enam mõjutada ja hakkab iseseisvalt otsuseid vastu võtma. Tal peaks ka olema väljakujunenud oma arvamus maailmast. Peale vanemate suhetele lisandub nüüd hulk uusi suhteid, enamasti seepärast, et minnakse edasi õppima järgmisse kooli. Tänapäeval on ka üheks mõjutajaks, ja väga suureks mõjutajaks, meedia. Sealt saavad inimesed oma arvamused ja mõnikord ka muudab meedia juba olemasolevaid seisukohti hoiakuid ja arusaamu. Mina arvan, et isiksus on sotsiaalsete suhete summa, sest kui inimese areneb, siis on see sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse tulemus. Teda mõjutab ja muudab ka suhtlemine teiste inimestega. Suhtlemisel saavad inimesed väljendada enda olemust. Suhtlemise käigus tulevad esile nende tunded ja nad õpivad inimesi tundma õppima. Arlee Kaugemaa 12-a
sotsiaalses raamistuses kujuneda sai. Eestis töötavad Briti tuttavad juhtisid uurija äsja alanud programmi juurde, mille eesmärk oli vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust kogukonna elavdamise kaudu ning viibis asjassepuutuvatel programmi kohtumistel ja üritustel nii kohalikul, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Intervjueeriti eksperte rahastavate, administreerivate ja rahastamist vahendavate institutsioonide esindajatega, uurides nende arusaamu programmi ja selle protsesside, protseduuride ja ürituste kohta. Välitöö paigaks valiti kaks küla Põlva maakonnas. Veedeti väga palju aega vallakabinettides, tuhnides vallastatistikas ja lobisedes töötajatega. Külades alustati vaatluste kõrval elulugude kogumisega. Küladel ja programmil oli vähe kokkupuuteid, mis suurendast uurija soovi seda vähest põhjalikumalt mõista. Programmi korraldatud üritused toimusid külades. Osa külaelanikke
Haridust omandatakse selleks ettenähtud asutustes. Kuna haridus jaguneb erinevateks osadeks siis on loodud koolid erinevate hariduste omandamiseks, näiteks algkoolid, gümnaasiumid, põhikoolid, ülikoolid jne. Ajalugu on pannud haridusele aluse ning seda vorminud. Kõik see, mis on meile jäänud minevikust, rikastab meie maailma ning tänapäeva. Nende tuhandete aastate jooksul, mil me oleme arenenud ning vilunud, on olnud väga palju erinevaid arusaamu haridusest ning selle vajalikkusest, kuid see on siiski suutnud säilitada oma väärtuse. Haridus on vajalik kõigile, see on meie elu üks tähtsaim osa. Ilma hariduseta ei suudaks me edasi areneda. Teadmised on need, mis meid mööda aega edasi kannavad, teadmised minevikust, olevikust ning tänu neile teadmistele paremad oskused näha ette tulevikku. Tulevik on ainus, mille nimel me elame, kui kaoks haridus tekiks taandareng ning kaoks tulevik.
Ühiskonnas leviv teave võib olukorda nii stabiliseerida kui destabiliseerida ehk kutsuda esile rahutusi ja protesti. Saadav informatsioon kujundab rahva suhtumist võimu ja sündmustesse. On riike, kus pole võimalik saada interneti ühendust maailma erinevatest paikadest. Peamiseks massimeediumiks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Informatsiooni levitatakse ka suhtlusportaalides, näiteks Facebook. Suheldes vahetatakse informatsiooni, levitatakse arusaamu ja hinnanguid. Üks suurimaid ohte on globaliseerumine. See ei tähenda seda, et inimesi tekib rohkem juurde, vaid see kehtib kõigega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordis ja kommunaktsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Silmaringi laiendamine on see, kui sa reisid erinevates riikides. Saad teada teiste riikide ajalugu ja kultuure. Reisides saab rohkem informatsiooni.
*Charles Darwin (1809-1882) oli inglise loodusteadlane, kes töötas välja õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutustes maailmast ja nende endi kohast selles. Ta tõestas, et taime- ja loomaliigid pole muutumatud, vaid nad läbivad pika arengutee, evolutsiooni. Toimub olelusvõitlus. *Wilhelm Conrad Röntgen (1845-1923) oli saksa teadlane, kes avastas röntgenikiired. *Albert Einstein (1879-1955) avastas relatiivsusteooria, mis muutis seniseid arusaamu ajast ja ruumist ning näitas nende mõistete suhtelisust. *Dimitri Medelejev (1834-1907) oli vene keemik, kes koostas 1869 nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementidest, reastades need aatommassi suurenemise alusel. *Louis Pasteur (1822-1895) oli prantsuse bioloog ja keemik, kes avastas Siberi katku vaktsiini *Sigmund Freud (1856-1939) näitas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist. *1876 a leiutas Graham Bell (USA teadlane) telefoni.
Nimeta 8 suuremat maakonda! 6. Milliseks võib hinnata Eesti üldist arengutaset (majanduslikku, poliitilist) muinasaja lõpuks? Kinnitage oma seisukohta näidetega. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud? 8. Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja kes olid osapooled? 9. Võrrelge eestlaste ja sakslaste sõjalist taset, põhimõtteid, arusaamu sõjast ning tooge välja peamised erinevused! 10. Nimetage 1 Teie arvates pöördelise tähtsusega sündmust muistse vabadusvõitluse käigust ning selgitage oma valikut! 11. Millised oli muistse vabadusvõitluse positiivsed ja millised negatiivsed taga- järjed? 12. Millised muutused toimusid Eesti ühiskonnas muinasaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga a) haldusjaotuses b) asustuses c) talupoegade olukorras 13
USUSÕJAD PRANTSUSMAAL · Uued kodusõjad Pärtliöö massimõrvale vastasid Lõuna-Prantsusmaa hugenotid uue ülestõusuga, juhtivat osa etendas aadel. Hugenottidele oli selgeks saanud, et neil ei õnnestu levitada oma usku ja poliitilisi arusaamu Prantsusmaal, niisiis lõid nad Lõuna-Prantsusmaal protestatliku konföderatsiooni, mis kujutas endast riiki riigis. Sellel riigil oli nii valitsus kui ka sõjavägi, rääkimata oma maksusüsteemist ja kirikupoliitikast. Kirikupoliitika nägi ette kirikuvarade konfiskeerimist. *Hugenottide uueks poliitiliseks püüdluseks oli kukutada Pärtliöö korraldanud Valua dünastia. Kui Charles IX 1574.aastal suri, sai Prantsusmaa kuningaks ta vend Henri III. Aastatel 1562-1589 toimus 8 kodusõda
Mis asi siis see väärtushinnang on? See peegeldab arusaamu heast ja halvast. Väärtused on need asjad, mille poole püüeldakse, peetakse oluliseks ja tähtsaks. Ei eitagi, loomulikult on ka materiaalsed asjad tähtsad, kuid kas mitte ei väärtustata neid üle? Vaimsed väärtushinnangud jäävad varju.... Palju algab kodust....mida väärtustatakse seal. On ka minu tutvusringkonnas (ja see pole just väike) toredaid inimesi, kes kahjuks väärtustavad vaid kallist autot, firmamärgiga riideid sest muu lihtsalt ei sobi, alandab kandjat....
Novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud Legendilaadsed muinasjutud Muinasjutud rumalast kuradist Loomamuinasjutt Kunstmuinasjuttudeks nimetatakse kirjanike loodud muinasjutte. Tuntumad autorid on vennad Grimmid, Andersen, Kipling, Marsak, Hauff. MUINASJUTU KAUDU... Saab laps teadmisi inimestest, loomadest, suhetest, õiglusest ja ebaõiglusest jne Toetame lapse hingejõu arengut ja pakume tuge fantaasia arengul(muinasjuttude uurija J. Steit) Kujundame arusaamu elust. Tekib lapsel side loomade ja lindude, aga ka puude ja kividega: kõigel võib olla hing. Õpib laps lugema,kirjutama,arvutama Saab lapsele selgitada rahvakalendri tähtpäevi Muinasjutt lahutab lapse meelt ja teeb lapse õnnelikuks MUINASJUTU VALIK Eakohane jutt väiksematele lühem, lihtsam, kordustega. Arvestada laste ealiste iseärasustega Kõnearenduse aspekt Aastaajad ja tähtpäevad MUINASJUTU ESITAMINE Kõigil peab olema mugav.
Lõi relatiivsusteooria, aitas kaasa kvantmehaanika, statistilise mehaanika ja kosmoloogia arengule. 1921. Aastal sai ta Nobeli preemia füüsikas fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905. aastal) Fotoefekt Relatiivsusteooria Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast (avaldatud 1905) ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. E=mc² Erirelatiivsusteooria Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on võrdväärsed kõigi loodusnähtuste kirjeldamisel. Valguse kiirus vaakumis on ühesugune mis tahes inertsiaalses taustsüsteemis. Üldrelatiivsusteooria Seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil. Teooria matemaatiliseks väljenduseks võttis Einstein abiks kõvera aegruumi mõiste. 1955 Albert Einstein sureb 18. aprillil. Vastavalt tema
Eesti seaduste järgi on kohustuslik vaid põhikool, seega keskkooli ning ülikooli minek oleneb inimesest endast. Tarkusi aga ei kasutata alati ainult headel eesmärkidel. Tarkusi saab väga lihtsalt ära kasutada inimeste mõjutamiseks. Näiteks reklaamide autorid ehk copywriter'id omavad tarkusi, teisisõnu teadmisi sellest, kuidas manipuleerida kogu maailma populatsiooni mõtetega. Reklaamid võivad täiesti vabalt muuta meie eelnevaid (kasvõi primaarseid) arusaamu sellest, mida meil on vaja ning mida mitte. Lihtrahva väärtushinnangute muutmiseks ei lähe vaja muud, kui raha ja tarkusi. Raha omakorda saadakse jällegi tänu tarkusele. Tarkus on hea sinnamaani, kus seda hakatakse kuritarvitama. Lisan lõppu veel mõned tsitaadid tarkusest. Arthur Schopenhauer: ,,Viisakus on tarkus, järelikult on ebaviisakus rumalus." Albert Einstein: ,,Unistamine on palju tähtsam kui tarkus, kuna tarkusel on piirid aga unistamine on piiritu."
nii kirjanik sõnaga, kunstnik pintsliga, muusik heliga kui sportlane oma kehaga. Selles tähenduses ollakse mängijad kõik. Siiski võivad nii sõna, kujutav kunst kui muusika jääda eri rahvaste ja kultuuride juures arusaamatuks, koguni vastuvõtmatuks. Ning üksnes kehakeel on universaalne keel, mõistetav kõigi rahvaste juures. Millest omakorda järeldub, et sport on ainus üleilmne vendluskultuur, kus jagatakse samu arusaamu ning väärtusi. Tõsiasi, mille suurejooneliseks kinnituseks on olümpiamängud, vanim, kauakestnuim, mastaapseim inimkultuuri avaldus aegade algusest peale. Kas sport on kultuuri osa? Sellele küsimusele peab otsima vastust. Igaühel võib olla oma arvamus selle kohta. Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Kultuuri seostatakse ka traditsioonidega.
LÄÄNE-EUROOPA KUNST 1920-1940 Sissejuhatus 20. sajand oli revolutsioonide ja maailmasõdade sajand. Kunstis toimus suur areng. 20. sajandi alguses pöörati sõna kunst täiesti pea peale. Hakati leiutama uusi kujutusviise ja arusaamu. Hakkas kasvama kunstiga äritsemine. Uusi ideid tuli juurde ka arhitektuuris. 20. sajandi lõpu kunsti on sageli nimetatud postmodernismiks. 20. sajandi kunstipilt on väga kirju ja hägusate piiridega, paljugi on veel lahterdamata ja aja poolt paika loksutamata. Fovism Tekkis 1905 aastal Prantsusmaal. Kunstivoolu esindajad kasutasid hoogsalt maalitud värvipindu, puhtaid erksaid toone ning loobusid varju ja valguse kasutamisest.
1900-1950) Naftakeemia,elektroonika,lennundus( neljas tsükkel 40a. 1950-1990) Digitaalvõrk, tarkvara, uus meedia( viies tsükkel Iseloomusta sotsiaalset keskkonda: Sotsiaalne keskkond on inimsuhteid kajastav osa keskkonnast. Selle moodustavad inimgruppide üldised käitumisnormid , poliitilinne kultuur, väärtused, tavad ja mitmesugused kultuuriavaldused. Iseloomusta poliitlist keskkonda: Hõlmab valitsusasutusi, ühiskonnas valitsevaid poliitilisi ideid ja arusaamu riigi ja selle eesmärkide suhtes, individuaalse ja kollektiivse käitumise tavasid, vaateid teiste riikide rahvaste kultuuride suhtes. Iseloomusta õiguslikku keskkonda: Selle loob parlamendi valitsuse ja teiste võimuorganite normatiivaktide kogub mis reguleerib ettevõtete ning iguskorda toetavate organite tegevust.
Millised muudatused toimusid hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: 1.riigikorraldus- *kujunes kolm hellenistlikku riiki: Egiptus, kus valitsesid ptolemaiose-nimelised kuningad; Seleukiidide riik, kus valitseti Seleukiidide dünastia järgi, riigi tuumikalaks kujunes Süüria; Makedoonia, kus riikide omavahelised suhted olid vaenulikud *linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *ee...
Enamasti on just sellised kommentaarid tehtud anonüümsetena, sest just siis on inimestel julgust näidata ilma vastutuseta oma tõelist palet. Lugedes kommentaare, mis levitavad valeinformatsiooni või põhjendamatult halvustavad kedagi, võib kriitilise mõtlemisoskuse puudumisel tekkida tunne, et väljaöeldu ongi just aus reaalsus. Nii kujunevad inimestel arvamused, mis ei vasta tegelikkusele. Taoliste kõverate vaadetega inimene väljendab tõenäoliselt oma arusaamu ka päriselus ning halbadel juhtudel võib isegi korda saata kurbade tagajärgedega tegusid. Sellel aastal kaotas ajaleht Postimees ära võimaluse kommenteerida anonüümselt, peale mida saavad vaid registreerunud kasutajad enda nime alt kommentaare postitada. Tänu sellele muutus kommentaarium märksa tsiviliseeritumaks. Anonüümsuse kaotamine oli Postimehe jaoks ka majanduslikult hea otsus, sest kommentaaride modereerimise pealt hoitakse nüüd hulga raha kokku.
Raha valitseb maailma Terve meie elu keerleb raha ümber. Kui raha on vähe oleme õnnetud ja ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist, elu osta. Eksisteerib erinevaid arusaamu sellest, kas raha teeb kedagi õnnelikuks või mitte. Elus on tihti nii, et inimesed kellel on palju raha ja ühiskonnas kõrge positsioon ei ole kõigele vaatamata õnnelikud vaid vastupidi on nende elu probleemide rohke. Sageli on nii, et nad muutuvad rahast sõltumaks. On juhused, kus inimestel tekib sõltuvus hasartmängudest. Targad inimesed kasutavad raha enda harimiseks ning oma laste tuleviku kindlustamiseks. Paljudel juhtudel on raha tekinud inimeste vahel vaenu ja vihkamist
usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Selline uskumuste vastandlikkus leiab lahenduse sel teel, et igaüks võib valida meelepärase koolkonna või vastuvõetava jumaluse. Ka tähtsamad pühad raamatud sisaldavad vastuolulisi arusaamu, nii et iga koolkond ja suund leiab neist endale midagi sobivat. Hinduismis kajastuvad peaaegu kõik usulise kogemuse ja tegevuse vormid. Hinduismis on miljoneid jumalusi. Brahmanismi ajast alates on enim austatud jumaluste kolmikut Brahmat, Visnut ja Sivat. Jumal Brahma toel on sündinud praegune maailm, mille lõppedes loob ta uue maailma.Hinduistlik maailmakäsitust väljendab kõige paremini ringjoon, millel maailmaajastud järgnevad lõputult üksteisele.
valmistamine Töövahendite parandamine ja korrashoid Talgud Talguid peeti enamasti pikkade ning raskete tööde käigus Kartulivõtt ja kartulipanek Heinategu Viljavõtt Sõnnikuvedu Metsandus Vilja masindamine Mida õppisime ? Selle uurimistöö tegemisega õppisime tundma vanaaegseid tööriistu ja seda, kuidas inimesed elasid aastakümneid tagasi. See uurimine andis meile suhteliselt palju uusi arusaamu ning teadmisi, sest saime teada, kui raske oli neil kõike käsitsi ja loomade jõuga teha. Vanasti olid inimestel käed jalad tööd täis. Meie noorusel veab, et tänapäeval on välja arendatud nii palju abistavaid tehnoloogiaimesid. Aitäh kuulamast!
annaabi.ee 
