kutsutakse Brobdingnagiks. ,,Gulliveri Reisid" sisu Pärast pikka tormi lahutatakse Gulliver taas oma kaaslastest ning ta leiab end olevat sattunud 80 jala pikkuse talumehe hoole alla kohas, mida kutsutakse Brobdingnagiks. Ahne peremees kostitab teda uudishimuga ning eksponeerib teda raha eest. Pärast kurnavat teenimist talumehe juures, otsustab viimane Gulliveri hea hinna eest kuningannale maha müüa, kes tema arukusest vaimustuses on ning talle kõik vajamineva tagab. Gulliver arutleb kuningaga Euroopa riikide, nende seaduste, valitsemise, haridussüsteemi, kommete ja usu üle. Ühel reisil mere äärde satub Gulliver suure kotka kätte, kes ta merre pillab. Pärast seda päästetakse ta meremeeste poolt, kellele ta taas oma loo räägib ning kes ta taas pere juurde toimetavad.
ainult neis asjus, mis ta küsib, ei muust. Küsida tuleb valitsejal neilt iga asja kohta, kuid hiljem peab ta otsustama ise. Valitseja peab olema oma otsuste suhtes järjekindel ja kõigutamatu. Nõu peab ta pidama siis, kui ta seda ise tahab, mitte siis kui teised tahavad. Kui ta ei ole millegiga rahul, peab ta seda välja näitama. Valitseja, kes pole ise tark, ei saa olla ka hästi nõustatud. Head nõuanded, kellelt iganes nad ka tulevad, peavad lähtuma valitseja arukusest, mitte valitseja arukus headest nõuannetest. Siin ma olen temaga täiesti nõus, üks hea valitseja peab kuulama teiste nõu, kuid siiski ise otsustama ja ei tohi lasta enast teistel mõjutada, sest see on nõrga valitseja tunnus. Selleski on õigus, et valitseja ,kes pole ise tark, ei saa ka olla hästi nõustaud, kuna kui tal endal puudub võime ise mõelda,siis keegi paneb talle mõtted pähe ja ta on lihtsalt kellegi mängukann. Seega
Valitseja Niccolo Machiavelli Niccolo Machiavelli on läbi aegade olnud üks silmapaistvamaid renessansiaja mõtlejaid ja poliitilisi filosoofe kelle teoseid on palju loetud ja analüüsitud. Tema käsitlus riigist pani aluse uueaja riigiteooriatele, milles tõuseb esile riik ja moraal jääb tahaplaanile. Niccolo Machiavelli meelest ei mahu poliitiline käitumine eetilistesse kategooriatesse. Tema tuntud teos ,, Valitseja" on käsitlus maailma ajaloost, kus olid valikud, mis võisid muutuda fataalseks, kuningale, võimule riigis, ning rahvale. Vead ja lüüasaamised, võidud ning uus võimule tõus. Sõjad, ränded, dünastiad - kõike seda käsitles autor oma teoses. Peale seda, kui ma olin läbi lugenud ,,Valitseja" esimesed kümme peatükki, taipasin ma kohe, et see on täpselt selline raamat, mis jagab juhtnööre, ideid ja näpunäiteid, kuidas ise valitseja olla või selleks saada. Ra...
Väga hea kasutada keskkonnanäitajate kohta. Pm et keskkonnareostus võiks laheneda sissetulekute suurenedes. EKSAMIKÜSIMUS: miks SKP pole hea indikaator heaolu iseloomustamiseks, miks on need paremad • Pole disainitud selleks seega ei täida eesmärki • Näitab ainult, kuidas raha vahetab omanikku, aga seal pole midagi head • Keskkonna mõttes negatiivsed asjad kajastuvad SKP (nafta reostuse likvideerimine) • Need tegevused, mida inimesed teevad ise oma arukusest (auto ise remontimine, aedviljade kasvatamine) ei kajastu SKP Tõelise arengu näited • Tõelise arengu indeks (GPI), meil ei ole häid andmebaase ja andmeid • Säästva majanduse heaolu indeks (ISEW) • Jätkusuutlik säästmine (GS) Mida rohkem majandus kasvab, seda halvemaks meie eluolu läheb. Elukeskkond halveneb, ebavõrdsuse suurenemine, haridus ja keskkond. Sõjaprobleemid Jätkusuutlikkuse tugeva vormi indikaatorid • Ökoloogiline jalajälg
kehalisi kannatusi ja rahuldada oma muuta, sest Epikuros ja ta on põhivajadused, inimesed saavad saavutanud surma pole vaja teha valikuid, hingerahu karta. Sest inimese valikud sõltuvad hing koosneb inimese arukusest aatomitest, mis inimese surres hajuvad, järelikult hauatagust elu pole olemas Skeptitsism Kui inimene on Selleks tuleb Maaima pole mõtet
Bioloogia KT 1. Evolutsioon – mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: • füüsikaline evolutsioon • keemiline evolutsioon • bioloogiline evolutsioon • sotsiaalne evolutsioon Cuvier’i katastroofiteooria: • Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. • Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. • Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: • Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: • Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. • Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
Valitseja peab valima oma valitsusse targad mehed ning andma neile vaba voli kõneleda tõtt ja sedagi vaid neis asjus, mida ta küsib. Küsimusi tuleb valitsejal esitada neile kõikvõimaliku kohta ja kuulata ära nende arvamused, otsustama peab aga valitseja ise ning ta peab olema oma otsustes järjekindel ja kõikumatu. Valitseja, kes pole ise tark, ei saa olla ka hästi nõustatud. Head nõuanded peavad lähtuma valitseja arukusest, mitte valitseja arukus headest nõuannetest. Samuti peab Machiavelli julge ja ohtliku ettevõtmise aluseks just isiklikku sõjaväge, sest omadest sõduritest pole paremaid, usaldusväärsemaid ja arukamaid. Machiavelli jõuab järeldusele, et valitseja elu kallale võib tegelikult kippuda igaüks, kes ei hooli omaenese elust, kuid seda tuleb ette harva. Valitsejal tuleb vaid hoiduda tegemast ülekohut neile, kes teda teenides ümbritsevad.
toimub ühine pealetung, siis jääd sa tema vangiks. Valitseja peab näitama lugupidamist nende vastu, kes on mingil alal väljapaistvad. Innustamine on oluline, eriti linlaste puhul. Valitseja peaks sobilikel aastaaegadel köitma rahva meelt pidustuste ja vaatemängudega. Ning kui linn jaguneb maakondadeks jne, tuleb valitsejal kõiki piirkondi meeles pidada ja ka nendega suhelda. XXII PEATÜKK VALITSEJA USALDUSISIKUTEST Olenevalt valitseja arukusest valib ta endale head või halvad ministrid. Kuidas saab valitseja ära tunda ministri sobilikkust? Kui sa näed, et minister mõtleb rohkem endale kui sulle ja ajab kõiges taga omakasu, siis tema ei saa olla kunagi hea minister ja teda ei saa eales usaldada. Teisalt tuleb ka valitsejal mõelda ministrile: tõsta teda esile, teha ta jõukaks, võtta endale tema ees kohustusi, jagada rõõme ja muresid. XXIII PEATÜKK KUIDAS HOIDUDA MEELITAJATEST JA PUGEJATEST
järjest enam isasid välismaale tööle ja lähikontakt lastega kannatab selle all tugevasti. · Kahjuks ei ole harukordne erand ka asotsiaalne isa, kes jätab oma lapsed hooletusse, joob ja peksab neid. Oluline on anda endale aru, et see, kuidas käitub mees isana, saab alguse varases lapseeas. See sõltub last ümbritsenud keskkonnast pere hoiakutest ja väärtustest, võimalusest kogeda kokkupuudet nii mehe kui naise, nii isa kui ema rolliga, kasvatajate arukusest tutvustada lapsele nii ,,meeste" kui ,,naiste maailma". Kui me kasvatame väikest poissi arusaamises, et nukkudega mängimine on häbiasi, kust tuleb siis noore isa valmisolek tegelda oma lapsega juba imikueast peale?
lugupidamine valitseja vastu kiiresti. Sellepärast peab valitseja valima oma valitsusse targad mehed ning andma neile vaba voli kõnelda tõtt ja sedagi vaid neis asjus, mida ta küsib. Küsimusi tuleb valitsejal esitada neile kõikvõimalike asjade kohta ja kuulata ära nende arvamused, otsustama peab aga valitseja ise ning ta peab olema oma otsustes järjekindel ja kõigutamatu. Valitseja, kes pole ise tark, ei saa olla ka hästi nõustatud. Head nõuanded peavad lähtuma valitseja arukusest, mitte valitseja arukus headest nõuannetest. Machiavelli arvates on Itaalia valitsejad oma võimu ja valdused kaotanud üksnes oma endi rumalusele ja sõjalisele nõrkusele. Selle asemel et rahuajal järele mõelda, et ajad võivad muutuda mõtlesid nemad sõjaajal põgenemisele mitte kaitsmisele. Kui tulla inimeste saatuse juurde siis Machiavelli arvates Fortuuna jõud kontrollib vaid pooli meie tegusid ja ülejäänud
Lapsed, jookske isa juurde ja öelge, et talle tuli külaline. Müha, meri ja laulge lained. Ärge asjatult lilli murdke. Vaidlejad andsid alles siis järele, kui neid suudeti veenda. Tundke end nagu kodus. Ma võitsin esikoha. Laupäeval kütsid heinalised sauna. Mihkel kuulduski kuuris puid lõhkuvat. Robinsonid tundsid nälga. Aeg-ajalt mõjuvad vanaaegsed asjad moodsalt. Jüri osales mitmel korral anekdootide võistlusel. 1. Meistriks saab ametit harjutades. 2. Lõnga harutamisel on ka arukusest abi. 3. Kaugelt turbaaukude tagant kostab koerte haukumist. 4. Ära iial huupi luba, pigem pea pikalt aru. 5. Kui hommikul hoolega, siis õhtul õnnega. 6. Seltsis ikka segasem, hulgakesti hubasem. 7. Õige hõlma ei hakka ükski. 8. Nii kured kui haned on hingedepävaks lahkunud. Arritunud ostja nähvas, et müüja vastab talle liiga loiult ning, et küsija suu pihta ei tohi lüüa, müüja jälle leidis, et siseneja on suur valija ja hädaldaja, kelle tõttu tuleb asjata raisata energiat.
Seega on loogiline arutlus kahesugune: üks osa valdab seda päriselt ja iseenesest ja teine osa justnagu kuuletub. Vastavalt sellele jagunemisele saab ka loomutäiust piiritleda mõistlikkuse ja kommetega seotuks. Tarkus, taiplikus ja mõistlikus kuuluvad mõistliku täiuse juurde, lahkemeelsus ja tasakaalukus aga kombetäiuse juurde. Targast inimesest rääkides, ei räägi me tema tasakaalukusest ja headusest vaid tema arukusest ja taiplikusest. Aristotelese inimhinge jaotust mõistuslik-arutlevaks (dianoeetiliseks) ja kommetele rajanevaks (eetiliseks) on pannud aluse inimesele iseloomulikule moraalipsühholoogiale,kus loogiliselt arutlev osa inimeses on eraldatud emotsioonidel rajanevast osast ja kehaga seotud bioloogilistest tungidest. V Raamat Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad. Õiglus on siin kasutusel kitsamas ja laiemas mõistes
mitte. Temperament Temperament on ühtaegu ja samas kõige laialivalguvam isiksuslike iseärasuste näutaja. Motivatsiooni ja võimeid näitavaid omadusi, mis temperamendi teaduslikku käsitlusse kuidagi ei mahu. Temperament kujundab märgatavalt individual-psühholoogilisi iseärasusi. Samas on temperament pigem potenstiaal, võimallikus, mille realiseerimine oleneb palju isiksusest, tema tahteomadustest, arukusest, tegevusalast, motivatsioonist, tundmuste kultuurist.Temperamenti iseloomustab energeetiline invariantsus: psüühika erinevad dünaamilised omadused täiendavad ja kompenseerivad vastastikku üksteist, nii et nende üldist energeetilist potenstsiaali ei kahjusta õhe omaduse “nõrk” tase. Temperamenditeooriad Vana-Kreekas oldi arvamusel, et kogu maailma kirev mitmekesisus tuleneb nelja ürgolluse-tule, vee, õhu ja maa- lõputuist kombinatsioonidest
Püsivus (avaldub võimes pühenduda pikema aja vältel mingile tegevusele). 6. Kannatlikkus ( takistuste ja häirete meelekindlas ja leplikus talumises). 7. Visadus (püüdlemine seatud eesmärkide poole). TEMPERAMENT 1. Temaperament individuaal-psühholoogiliste iseärasuste kujundajana. Temperament kujundab märgatavalt individuaalpsühholoogilisi iseärasusi. Samas on temperament pigem potentsiaal, võimalikkus, mille realiseerimine oleneb palju isiksusest, tema tahteomadustest, arukusest, tegevusalast, votivatsioonist jne. Temperamenti iseloomustab energeetiline invariantsus: psüühika erinevad dünaamilised omadused täiendavad ja kompenseerivad vastastikku üksteist, nii et nende üldist energeetilist potentsiaali ei kahjusta ühe omaduse ,,nõrk'' tase (menalhoolik võib oma madalat aktiivsust korvata kõrge püsivused). 2. Temperamendi avaldumisviisid. Üldine psüühiline aktiivsus, motoorika ja emotsionaalsus. 3. Hippokratese temperamendi käsitlus.
6. Kannatlikkus ( takistuste ja häirete meelekindlas ja leplikus talumises). 7. Visadus (püüdlemine seatud eesmärkide poole). TEMPERAMENT 1. Temaperament individuaal-psühholoogiliste iseärasuste kujundajana. Temperament kujundab märgatavalt individuaal-psühholoogilisi iseärasusi. Samas on temperament pigem potentsiaal, võimalikkus, mille realiseerimine oleneb palju isiksusest, tema tahteomadustest, arukusest, tegevusalast, votivatsioonist jne. Temperamenti iseloomustab energeetiline invariantsus: psüühika erinevad dünaamilised omadused täiendavad ja kompenseerivad vastastikku üksteist, nii et nende üldist energeetilist potentsiaali ei kahjusta ühe omaduse ,,nõrk'' tase (menalhoolik võib oma madalat aktiivsust korvata kõrge püsivused). 2. Temperamendi avaldumisviisid. Üldine psüühiline aktiivsus, motoorika ja emotsionaalsus. 3. Hippokratese temperamendi käsitlus.
piirangute, kohatu mõjutamise, surve, ähvarduste ja sekkumiseta otseselt või kaudselt mis tahes organi poolt, sealhulgas kohtusüsteemisiseste organite poolt (vt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec (2010)12, p 23) ning kohtunik ei pea kartma sanktsioone pärast otsuse langetamist. 24 Kohtuniku vaimset sõltumatust mõjutavad tema kompetentsus, moraalsus ja julgus. Kompetentsus sõltub teadmistest, kogemusest ja arukusest. Nimetatud omadused on kohtu autoriteedi ja personaalse sõltumatuse olulised tegurid. 92. Kohtuniku sõltumatuse tagatised KS nimetab kolm kohtuniku sõltumatuse põhitagatist: 1) ameti eluaegsus (vt komm-d 2–3); 2) kohtuniku tagandamine üksnes kohtuotsuse alusel (vt komm 4); 3) esimese ja teise astme kohtu kohtunikule saab tema ametis oleku ajal esitada kriminaalasjas süüdistust ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi
piirangute, kohatu mõjutamise, surve, ähvarduste ja sekkumiseta otseselt või kaudselt mis tahes organi poolt, sealhulgas kohtusüsteemisiseste organite poolt (vt Euroopa 24 Nõukogu Ministrite Komitee soovitus CM/Rec (2010)12, p 23) ning kohtunik ei pea kartma sanktsioone pärast otsuse langetamist. Kohtuniku vaimset sõltumatust mõjutavad tema kompetentsus, moraalsus ja julgus. Kompetentsus sõltub teadmistest, kogemusest ja arukusest. Nimetatud omadused on kohtu autoriteedi ja personaalse sõltumatuse olulised tegurid. 92. Kohtuniku sõltumatuse tagatised KS nimetab kolm kohtuniku sõltumatuse põhitagatist: 1) ameti eluaegsus (vt komm-d 23); 2) kohtuniku tagandamine üksnes kohtuotsuse alusel (vt komm 4); 3) esimese ja teise astme kohtu kohtunikule saab tema ametis oleku ajal esitada kriminaalasjas süüdistust ainult Riigikohtu üldkogu ettepanekul ja Vabariigi Presidendi
peab olema vapustatud tunne hinges, vastasel juhul oleks nagu mingile tavalisele sõnale mõelnud. Kes mõtleb surmast tihti, ei sure igaveseks. Lõbusid peab nautima, aga mitte mõistuse piirest väljuma, sest kukkuda kõrgelt on kibe. Kire paines jaguneb hing 4-ks: olevik, tulevik; mõlemal jagunevad heaks ja kurjaks. Inimest vaevavad hädad vähem, kui vaja oleks. Meeleheide on kõige hullem. Samas on inimeste ümber liiga palju tühje muresid. Suurelisus on väiklane. Lugemisest ja arukusest hoolimata ei suuda inimene paljut teada. Mis kasu on maailma teadmisest, kui ennast ei tunne. Palju on asju, mida keelega ei saa väljendada, eelkõige nende väärtust. Inimene moodustab maailmast nii tähtsusetult väikese osa. Inimkeha on nõrk, põdur: haigused, ihad, väsimus. Ennast põlata on ohutu, aga teiste põlgus upsakas, halb. Iha maise omandi järele on kõigile omane ja viib õigelt teelt kõrvale. Enda mõõdu järgi võib rikkaks saada, teiste järgi ei kunagi
45 Abai isa. Rahvaluule aineil kirjutatud näidendi ,,Kozõ Körpes ja Bajan-Sulüü" (1939) on eesti keelde tõlkinud A. Jakobson (1949, pealkirja all ,,Laul armastusest"). Ulpan (1974, eesti keeles 1982) Jesenej naiseks saamine. Vana, 70-aastane lugupeetud ringkonnabii46 sibaan Jesenej kohtub 20- aastase kurleuudi hõimust Ulpaniga. Jesenbai on tütarlapse arukusest ja julgusest rabatud, pidas teda alguses koguni noormeheks. Jesenej oli oma naisest Kanikej 'st juba seitse aastat lahus olnud 47: Jesenej läkski Ulpani kosima. Ulpani isa oli nõus ja Ulpan ise väga asjalik. Ta võttis kohe mehekandidaadilt lubaduse: ,,Ära raiska aega, kutsu homme oma sibaanid ja minu kurleuudid kokku, korralda pidu ja korda kõigi kuuldes seda, mida mulle ütlesid!" Pärast pulmi oli Jesenej naise üle väga uhke. Selgus, et Ulpanil oli iseloomu, ta tegi Jesenej taltsaks
Kui vanemad määravad karistuse vihahoos või raevust ju- Löömisel on hituna, on ebaõnnestumine juba ette kindel. Sellisel juhul alati negatiiv- puudub vigu vältiv kaine mõtlemine. sed Kehaline karistus on igal juhul vale, sellest kasvab välja tagajärjed. palju halba, käsu pole aga midagi. Lapse löömine vihahoos või abitust tundes viib selleni, et laps ei käitu enam halvasti, ent seda mitte arukusest, vaid hirmust, kuna tema tundeid on sügavalt haavatud. Pidevalt sellises õhkkonnas kasvavad lap- sed võivad põgeneda kodunt ning lõpetada isegi uimastite pruukimisega. Teine võimalus on, et löödaval tekib lööja vastu viha ning trots, mida ta siis omakorda valab välja teiste, tavaliselt endast nõrgemate peale. Seda fakti toetab tõsiasi, et enamik lapsi,
praktiliseks elutarkuseks. Tarkus kitsamas tähenduses on aga võime mõtelda elukaugetest asjadest, teoretiseerida. Eetilised voorused on seotud hingelaadiga ning seisnevad sobiliku keskmise (omamoodi kuldse kesktee) leidmises. Kuldset keskteed võib leida vaid neis asjades, mis iseenesest ei ole ei head ega halvad, kuid mis võivad muutuda sellisteks liialduse või puuduse korral. Kuidas aga leida kuldset keskteed? Selleks on tarvis arukust, s.o dianoeetilist voorust. Kui arukusest tuleb puudu, siis tuleb lihtsalt järgida vooruslike inimeste eeskuju (mis on ju ka tegelikult üpris arukas). Arukus aitab teadmisi elusituatsioonidega kohandada. Kõik see nõuab kogemusi. Näiteks selleks, et olla mehine, on tarvis õppida olema mehine, läbida mehisuse kool. Kuldse kesktee mõõdupuud saab rakendada ainult selliste asjade suhtes, mis iseenesest ei ole ei head ega halvad. Näiteks tunded iseenesest ei ole ei head ega halvad; pahe tuleneb liialdusest või puudusest
poliitiliste abinõude rakendamisel või majanduspoliitika kursi korrigeerimisel. Majandus- poliitiliste otsuste väärtus ei sõltu aga teatavasti ainuüksi nende õigsusest, vaid ka sellest, kui õigel ajal need otsused vastu võetakse ja kui kiiresti ellu viiakse. Tegelikult on demokraatlik riigikorraldus väga ebatõhus süsteem. Juba Platonile ei meeldinud demokraatia, sest võimulolijate võimetest, kompetentsusest ja arukusest muutub tähtsamaks massidega manipuleerimine. B. Shaw on irooniliselt defineerinud demokraatiat kui “korruptiivse vähemuse valimist eba- kompetentse enamuse poolt”. Laurence J. Peteri sõnul on demokraatia protsess, mida rakendades saavad kodanikud vabalt valida inimese, keda hiljem kõiges süüdistada. Keegi tundmatu vaimuhiiglane on aga avaldanud mõtte, et “kui valimised midagi muu-
annaabi.ee 
