„Oht, et Eesti on järgmine suure terroriakti sihtmärk, on peaaegu olematu. Hetkel on äärmuslasi huvitanud vaid need riigid, kes on neid häirinud. Ehk siis rikkamad riigid, kes islamiriikides on käinud „korda“ loomas, kukutades võimult inimesi, kellel on suur toetajaskond, ning kogunud nii endale vaenlasi. Sellelsamal põhjusel on terroriaktid toimunud Ameerikas, Prantsusmaal ja Brüsselis," ütles ta. Pooled kümnest küsitletust pidasid teemat väga põnevaks, kuid ei osatud enda arvamust väljendada. Mainiti küll et see on suur probleem ja abiks oleks piiride ületamise veelgi raskemaks muutmine. Kokkuvõtteks võib öelda, et küsitletud Koeru inimesed on teemast teadlikud ning tunnetavad suurt terrorismi ohtu Euroopas. Peamiseks probleemi soodustajaks loeti suurt rahvaste rännet ja terrorismi populariseerimist inimkonnas. Sellega seoses leiti
Korraldatud küsitluse käigus Küsimusele ,,Kas Teie pooldate üleminekut Eesti kroonilt eurole?" vastas eitavalt 52,8%. Eurole ülemineku poolt oli 34,3%. Oma arvamust ei osanud öelda 12,8% küsitletuist. Euro vastu oli nii enamus eestlasi kui mitte-eestlasi. Üheks põhjuseks miks inimesed kardavad eurole üleminekut, sest neile pole piisavalt selgitatud euro positiivseid külgi. Kardetakse ka hinnatõusu seda näitab ka küsitluse tulemus, et 68% inimesi küsitletust kardab hinnatõusu. Tegelikkuses, aga euroalaga liitunud riikide kogemuse põhjal võib öelda, et euro kasutuselevõtt ei too kaasa märkimisväärset hinnatõusu. Eurole ülemineku mõjud on jäänud lühiajaliseks ning ligikaudu 0,1-0,3 protsendipunkti vahemikku. Aga mida annab euro Eesti riigile? Annab kindla tugi kogu Euroopas ja maailma mastaabis . Ettevõtted julgevad tulla Eestisse ja rajada oma ettevõtte. Nad ei karda ei Eesti kroon devalveeritakse . Seega hakkab
Reisibüroo andmetel tehakse enamik Euroopasiseseid reise teistesse suurematesse linnadesse just kevade (aprill, mai) ja sügisel (septembrist detsembrini) aastal 1995, kes reisisid Bernist soovitud sihtkohta. Sellest tulenevalt valiti just need kliendid, kes olid eelneval aastal selles ajavahemikus reisinud ning kelle transpordi vahendiks oli rong või lennuk. Selle perioodi jooksul oli reisinud 278 inimest aga neist 218 klienti saadi kätte ja küsitleti. 218 küsitletust 20% käisid oma viimasel reisil autoga, kuna nad ei valinud reisimiseks ühistransporti langesid nad analüüsist välja. Suvaliselt valitud inimeste puhul on negatiivne külg see, et nad reisivad kogu Sveitsi rahvastikuga võrreldes rohkem ja kuna reisibüroo asub ühe Berni ülikooli lähedal, on vanus keskmisest noorem kui Sveitsi elanikkond. Positiivseks on see, et reisibüroo reisikataloogides oli näha sihtkohtadele jõudmiseks vaja mineva transpordi hinnavahe ning kirjas olid ka
Reisibüroo andmetel tehakse enamik Euroopasiseseid reise teistesse suurematesse linnadesse just kevade (aprill, mai) ja sügisel (septembrist detsembrini) aastal 1995, kes reisisid Bernist soovitud sihtkohta. Sellest tulenevalt valiti just need kliendid, kes olid eelneval aastal selles ajavahemikus reisinud ning kelle transpordi vahendiks oli rong või lennuk. Selle perioodi jooksul oli reisinud 278 inimest aga neist 218 klienti saadi kätte ja küsitleti. 218 küsitletust 20% käisid oma viimasel reisil autoga, kuna nad ei valinud reisimiseks ühistransporti langesid nad analüüsist välja. Suvaliselt valitud inimeste puhul on negatiivne külg see, et nad reisivad kogu Šveitsi rahvastikuga võrreldes rohkem ja kuna reisibüroo asub ühe Berni ülikooli lähedal, on vanus keskmisest noorem kui Šveitsi elanikkond. Positiivseks on see, et reisibüroo reisikataloogides oli näha sihtkohtadele jõudmiseks vaja mineva transpordi hinnavahe ning kirjas olid ka
Küsitlesin 20-t inimest. Enimpakutud kütuseks oli päike , koguni 19%. Sellele järgnesid vesinik 12% ja elekter 15% . Muu all käsitlen kõiki teisi vastuseid,ka valesid. Nt. õled, geotermiline energia, tuumaenergia, eeter, etanool, maagaas, aga ka bensiini, naftat ja diislit . Ka inimeste ettekujutus sellest , kui palju auto aastas heitgaase välja paiskab , on nõrgavõitu. See diagramm kujutab üldist arvamust heitgaaside paiskamise hulga kohta. 20-st küsitletust vastas 28% õigesti, see näitaja pole just kõige halvem, arvestades ka seda, et ka 16% hindasid olukorda veidike hullemaks, kuid samas olid 55% inimestest optimistlikumad. Väga palju arvati, et selleks arvuks on 500 kilogrammi, tegelikult pole see nii. Keskmine auto (kaheliitrine mootor ning 20000 km/aastas läbisõitu) paiskab aastas õhku 5000 kilogrammi e. 5 tonni heitgaase. Kokkuvõte küsitlusest
ning selgitama välja, milline on nende suhe foobiate ja kartustega. Kokku vastas küsitlusele 80 õpilast, neist 51 olid tüdrukud ning ülejäänud 29 olid poisid. 2.2. Küsitlustulemused 2.2.1 Õpilaste pingesolek Kui tihti tunnete end pinges olevat? 12 Joonis 1. 10. klassi õpilaste pingesolek Küsimusele, kui tihti tunnete end pinges olevat, vastasid 10. klassi kahekümne üheksast küsitletust 52% aeg-ajalt. 17% vastanutest tunnevad ennast sageli pinges. Samas enamasti tunnevad ennast pinges vaid 14% küsitlusele vastanud 10. klassi õpilastest. 17% küsitletutest ei tunne ennast üldse pinges olevat. Kui tihti tunnete end pinges olevat? 13 Joonis 2. 11. klassi õpilaste pingesolek 11. klassi kahekümne neljast vastanust 54% leidsid, et nad on aeg-ajalt pinges. Küsitletutest 25% vastasid, et nad on sageli pinges
küsimusele ning töö teises osas pakuti õpilastele kuulamiseks erinevaid muusikapalasid ja nad pidid kirjutama, millises olukorras nad neid lugusid kuulaksid ning milliseid emotsioone need tekitavad. Katse eesmärgiks oli õpilastele tutvustada muusikateraapiat ja selle põhiolemust ning välja selgitada selle vanuseastme levinumad hinnangud ja emotsioonid antud muusikapalade kuulamisel. 3. UURIMUSE KOKKUVÕTLIKUD TULEMUSED Uurimuse tulemusena ilmnes, et 67-st küsitletust 39 on varem kuulnud muusikateraapiast, neist 22 naissoost ja 17 meessoost isikut. Vastanutest 48 leidis, et muusikateraapiaga on võimalik inimesi ravida ning ülejäänud 21 olid vastupidisel arvamusel. Küsimusele, kas kasutaksite muusikateraapiat enda ravimisel vastas jaatavalt 35 ja eitavalt 32 inimest. Kaks vastanut jätsid küsimusele vastamata. Antud tulemusi kirjeldavad ka järgnevad graafikud:
Kõige rohkem üllatas mind, et mitte keegi 19 õpilasest ei mänginud saksofoni ega ka keegi nende perekonnast. Kuid samas järgmise küsimusega vastas 10 õpilast, et nad siiski teavad kedagi, kes mängib saksofoni. Huvipakkuv oli ka, et 6 õpilast pole kunagi saksofoni näinud. Üllatas muidugi ka 6 õpilase vastus, et nad ei tea, mis kõla teeb saksofon. Samas selgus, et 13 õpilast on käinud kontserdil, kus mängiti saksofoni. Mis on väga suur osakaal küsitletust. Negatiivselt üllatas, et 11 õpilast ei soovi saksofoni kohta infot. Viimase küsimusega soovisin teada, kas õpilased on huvitatud saksofoni mängima õppima. Vastused näitasid, et 6 õpilast sooviksid õppida mängima saksofoni ja 10 õpilast ei teadnud. Järelikult on saksofonil võimalus ka meie koolis välja paista, kui need õpilased otsustavad, et nad tahavad saksofoni õppida ja neile antakse võimalus. Küsimustiku koostas Robin Nurk ja küsimustikule vastas 19 õpilast 3.D klassist
alkoholi ei tarvitanud. Kas alkoholi pidev tarbimine lõppeb enamasti alkoholismiga? 32-st vastanust 29 arvavad, et pidev tarbimine ei lõpe alkoholismiga. 17 Kokkuvõte Käesolevas töös oli eesmärgiks seatud uurida alkoholismi tekkemehhanisme ja teada saada, kui levinud on noorte hulgas alkoholitarbimine. Töö uurimuslikus pooles leiti toetust väitele, et alkoholitarbimine on noorte seas probleemiks, vaid 3 õpilast 32-st küsitletust ei olnud alkoholi tarbinud. Samas ei näe noored alkoholi pideva tarbimise tagajärgi, sest 29 vastanut leidsid, et see ei tekita alkoholismi. Arvan, et teema on väga tõsine ja tahan järgmisel aastal sama teemaga edasi minna, et uurida, milliseid alternatiive noored ise alkoholitarbimisele pakuksid ja milliseid õpetussõnu oma eakaaslastele jagaksid. 18 Kasutatud kirjandus 1. Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat, Tallinn 2005 2
näitust? Allikas: Autori küsitlus. 4.04.2012 Vastuste põhjal on selge, et inimesed ei ole Eesti pressifotode näitust eriti külastanud. Vaid kolm naist on tänavu pressifotode näitust külastanud. Positiivne on aga see, et 3 naist 20st kavatsevad seda viga parandada ning 2 naist 20st kavatsevad sarnaselt tänavusele ka järgmistel aastatelt pressifotode teemalist näitust külastada. 22st küsitletust on 2 meest tänavust näitust külastanud ning plaanivad seda ka edaspidi teha. KOKKUVÕTE Autor leidis palju uut informatsiooni nii pressifotograafia kui ka pressifotograafide kohta, otsides materjale ajakirjandusest, internetist ning intervjueerides asjaosalist. Pressifotograafia on väga oluline osa ajakirjandusest. See on ajakirjandus, mida teostatakse fotode ning fotoaparaatide teel. Pressifotograafias on suurim tähtsus eetilisusel. 2011
B 1 C BC ABC 5 AC 50 Küsitletutel oli ka võimalus välja pakkuda oma variante. 4. Kokkuvõte küsitlusest Kokkuvõtteks võib öelda, et vastused kujunesid välja ootuspärased. 72 küsitletust arvasid 71 inimest, et Kaitseliitu on vaja. Küsitlusest tuleb ka selgelt välja, et Kaitseliit on jätnud suure töö tegemata, kuna suur osa inimesi ei teadnud, mida Kaitseliit endast kujutab ja paljud vastanud tunneksid asja vastu rohkem huvi, kui info Kaitseliidu kohta oleks kättesaadavam. Vastustest tulid välja ka mitmed väärarusaamad, näiteks, mõned vastajad arvasid, et Kaitseliit ongi Kaitsevägi ehk siis pidasid kaitseliitlaseks olemist võrdväärseks kaitseväelaseks
29 KOKKUVÕTE Uurimustöö eesmärgiks oli teada saada kuidas värvid mõjutavad inimest. Selle teada saamiseks viisin läbi küsitluse, milles uurisin kui palju teavad õpilased vanuses 15-19 värvusteooriast, mis on nende lemmikvärv, kas värvid mõjutavad nende meeleolu. Küsitlus sisaldas ka Tom Maddromi testi, millega saab kindlaks määrata inimese profiili värvi. Küsitluse tulemusena selgus, et viiekümnest küsitletust olid 28% kuldse isiksusetüübiga, 30% oranzi, 22% sinise ja 20% rohelisega. See omakorda tähendab seda, et 28%vastanutest on melanhoolse temperamendiga, 30% sangviinikud, 22%koleerikud, 20% flegmaatikud. Seega värvid mõjutavad inimest, sest kõik inimesed kuuluvad värvi rühma, millest kõigil on erinevad omadused, mis panevad paika inimese iseloomu ja käitumismaneerid. Uurimistöö käigus sain teada, et värvid mõjutavad inimest. Vahel ka nii, et inimene ei saagi sellest ise aru.
20 Vastanute seas enamlevinuks osutus õlavigastus, seda oli esinenud 4 küsitletavast. Sellele järgnesid jala väljaväänamine ja küünarvarre vigastus 3 inimesel. (Joonis 3) Joonis 3. Valest tehnikast tulenevad vigastused Küsitletutest 4 vastas, et sagedamini tekivad vigastused treeningutel, tavaliselt tuleb see ületreenitusest ning selle tagajärjel tähelepanu hajumisest. Kolmel küsitletust tekkis aga rohkem vigastusi võistlustel, põhjuseks peeti, et sportlased pingutavad võistlustel rohkem, kui treeningul, seega võib tekkida võimete ülehindamise tagajärjel vigastus. Üks vastanuist ei teadnud, kus tekib rohkem vigastusi, sest temal on vigastusi tekkinud nii treeningutel kui võistlustel. (Joonis 4) 21 Joonis 4. Vigastuste sagedus võistlustel/ treeningutel
Tabel 3 arvuti omamine kusitletute seas (autor). Omab arvutit Ei oma arvutit 9. klass 15 0 10. klass 20 1 11. klass 19 1 12.klass 16 1 Kõik kokku 70 3 Tabelisse on paigutatud küsitletute vastused arvuti omamise kohta. Tabelist selgub, et 73-st küsitletust omab arvutit 70 ja ei oma ainult 3 õpilast. A r v u t i o m a m in e õ p ila st e se a s 4% O m a b a r v u t it 96% Ei o m a a rv u t it Joonis 4 arvuti omamine küsitletut seas (autor). Jooniselt on näha, et 96% (70 )küsitletutest omab arvutit ja ainult 4% (3) eii oma.
Marje Josing (Eesti Konjunktuuriinstituut), Tanel Ross (Eesti Pank), Kalev Kukk (Eesti Pank), Anne Karik-Uustalu (Sampo Pank), Maris Lauri (Hansapank), Toomas 20 Reisenbuk (Trigon Capital), Marit Paalberg (Nordea Pank), Sven Kunsing (Eesti Ühispank), Heido Vitsur (Tallinna Linnavalitsus). Ainsa majandusanalüütikuna 17-st küsitletust pidas ühinemist Eesti majandusele kahjulikumaks kui mitteühinemist eurovastaste üks juht Ivar Raig. Samasisulise majandusanalüütikute ekspertküsitluse viis 2001. ja 2002. aasta suvel läbi riigikantselei EL infosekretariaat, et selgitada, kuidas Eesti juhtivad majandusanalüütikud hindavad Euroopa Liiduga ühinemise mõjusid Eesti makromajandusele. Kolme aasta prognoosides olulisi erinevusi ei ole (vt. Lisad, tabel 2 ja 3, lk 25,26).
tõhusust oma klientide puhul sellega, et noored on ise leidnud muusikas eneseravi elemendi - neil on selge ettekujutus, miks nad teatud muusikat armastavad ja kuidas see seostub nende igapäevaelu probleemidega Ka Eesti uuringud näitavad muusikaharrastuste populaarsust noorte hulgas igapäevaelu stressi leevendamisel. Üliõpilaste uuringust selgus, et muusika on kõige enam kasutatav stressi maandamise vahend: 723 küsitletust 55% kasutas muusikat enamasti või sageli pingetest vabanemiseks. Gümnaasiumiõpilaste hulgas (küsitletuid oli 15 1316) oli neid, kes enamasti või sageli muusika abil oma pingeid maandasid, veelgi rohkem - 78%. Muusika kuulamist valu vaigistamiseks nimetatakse audioanalgeesiaks. Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et muusika võib toimida valu vaigistavalt isegi sõltumata muusika valikust
Küsitluslehed (vt. lisa 1) jaotati erinevate ilusalongide kosmeetikutele. Küsitletuid oli 20 inimest. Järgnevalt saadud andmete analüüs. Küsimusele, millised puhastavad hooldused on Teie arvates tõhusad, vastati 13 korral mehhaaniline puhastus, 7 korral keemiline või happekoorimine, eraldi mainiti 3 korral Elsa Hjeronymuse meetodit. 5 korral nimetati sügavpuhastavaid sarjakoorimisi, mikrolihvimist peeti tõhusaks 3 korral ja ultraheli vaid 2 korral. Ükski küsitletust ei pidanud vaakumpuhastust efektiivseks (vt. diagramm1). 27 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E Vastuseks küsimusele, millised hooldused sobivad Teie arvates alternatiiviks mehhaanilisele
Töö käigus selgus, et summeeritud tööajaarvestuse korral tekkinud ületundide eest makstava tasu arvutamise aluseks võetava tunnitasu leidmiseks on peamiselt kaks võimalust. Pakuti välja küll oluliselt rohkem võimalusi, kui ülejäänud võimalused lükati vaidluste käigus ümber ja leiti, et vähemal või rohkemal määral ei ole need seaduslikud ning tekib vastuolu. Esitatud teabenõude taotlusele jäi viiest küsitletust vastus saamata vaid Eesti Maksumaksjate Liidult. Võib ainult oletada, miks Eesti Maksumaksjate Liit ei vastanud, sest nad ei andnud ka teada mittevastamise põhjustest. Oletada võib, et vastus jäi saamata, kuna teema ei puuduta maksete ega maksude maksmist või arvestamist, millele nimetatud organisatsioon on spetsialiseerunud. Samuti ei võtnud ametliku seisukohta ka Eesti Tööandjate Keskliit, ometi saabus nende juristilt Marek
sagedus on kõige suurem? *** Kõige rohkem (neljal korral) on pulsisageduseks mõõdetud 80 ja 81 lööki minutis. Sellist jaotuse väärtust, mis esineb kõige sagedamini nimetatakse MOODIKS. Antud näites toodud jaotusel on seega kaks moodi: 80 ja 81 (need pulsisagedused on kõige “moodsamad” ehk kõige sagedamini esinevad). Moodi kasutatakse kõige rohkem kategoriaalsete tunnuste iseloomustamiseks. Oletame näiteks, et 50-st küsitletust 27 olid abielus, 15 vallalised ning 8 lahutatud. Modaalne klass (ehk kategooria) on siin kahtlemata “abielus”. Pange tähele, et kategoriaalsete tunnuste puhul me aritmeetilist keskmist ega tavaliselt ka mediaani arvutada ei saa! Pöördume nüüd tagasi meie pulsisageduste näite juurde. Sageli (eriti suurte andmehulkade puhul) on aga kasulik vaatlusandmed grupeerida. Näiteks võime me küsida mitu mõõtmistulemust on vahemikus 60-st 64-ni, mitu 65-st 69-ni, mitu 70-st 74- ni jne
" (Tabel 5, lk 49) pakkusin välja neli vastusevarianti: 1. isiklikud mälestused koosoldud ajast; 2. palvetamine kadunukese hinge eest; 3. sõprade ja sugulaste kogunemine peielauda; 4. sõprade ja lähedaste viimane kohustus lahkunu ees. Enamik inimesi vastas, et sobiksid kõik variandid, kuid palusin valida ainult ühe. 66% küsitletud eestlastest valis esimese variandi. Küsitletud venelaste seas esineb antud vastus samuti, kuid poole vähem, ainult 36%. Umbes kolmandikule kõikidest küsitletust on surnu mälestamine eelkõige lähedaste kogunemine peielauas. 16% venelastele tähendab surnu mälestamine palvetamist hinge eest, käesoleva variandi valinud eestlasi oli tunduvalt vähem, vaid 4%. Kristlikel arusaamade järgi on lahkunu mälestamise peafunktsioon hinge abistamine ja hinge valu leevendamine, surnu mälestamine. Kirik koos leinajatega usaldab ta nõnda Jumala hoolde. Variantide ,,isiklikud mälestused koosoldud ajast" ja ,,lähedaste kogunemine peielauas"
annaabi.ee 
