Tegevustik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on vaatuste vahel instrumentaalsed vahemängude e intermezzo'd. Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Ooperilauljad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid oma häält kasutama nii, et seekostaks üle orkestri ka saali kõige tagumiste ridadeni. Klassikalises ooperis on kõige tavalisem, et peaosi, tavaliselt armastajapaari, laulavad sopran ja tenor (harvem bariton). Barokiajastust on pärit ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna (it prima donna esimene naine), millega tähistatakse ooperi naispeategelast. Ooperisolist saab oma vokaalset meisterlikkust kõige paremini demonstreerida aarias, mis on tehniliselt keerukas orkestri saatel esitava soololaul. Aaria ajal mil peategelane väljendab oma tundeid ja mõtteid, sündmuste areng peatub. Aariale eelneb sageli jutustav kõnelaul retsitatiiv.
kujutatav kunst ja tants. Baleriin- naistantsija balletis. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Koreograaf- balleti lavalise liikumise ja tantsude seadja(ka balletimeister). Pantomiin- tummnäidend, mis põhineb liikumisel, zestidel ja näoilmetel. Ooper- peaosades professionaalsed lauljad. peaosades armastajapaar. Laulavad sopran ja tenor(havemini bariton). Operett- laulu ja kõnetekstide abil esitatakse. Opereti peaosatäitjateks on kaks armastajapaari- sopran(primadonna) ja tenor või bariton. Kujunes välja 19. saj keskpaiku Pariisis, teine koht Viin. 1. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua suurt vokaalset meisterlikkust. 2. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise. 3. Ooperimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaturgiliselt kui ooperis ning on tunduvalt lihtsakoelisem.
Puudu jäi loomulikust särast silmades ja naer oli lausa eemaletõukav. Vaikselt kerkis juba kahtlus, et positiivne mulje Kitzbergi teosest kaob koos selle etendusega. Õnneks suutis kõrvaltegelaste meisterlik esinemine publiku tähelepanu õigele rajale tagasi viia. Sümpaatseks said porgandit näriv töödejuhataja ning hakkaja Anu, kes oma olemisega tõid sisse puhast huumorit. Osatäitjate valik on väga hästi õnnestunud. Nende koomilisus varjutas isegi kahe armastajapaari traagikat, mis on muidu teoses olulisel kohal. Meeldivaks üllatuseks kujunes peretütart kosiva poepidaja roll Hannes Nelise esituses. Lavastaja oli tegelasele lisanud uhkust ja eneseimetlust. Tundus, et näitleja oli seda oma äranägemise järgi veelgi võimendanud ja just seetõttu suutis ta väärikalt vastu seista käredale Mogri-Märdile. Hästi õnnestunuks võib lugeda ka Uibo lavakasutust: minimalistlik kujundus, mis esindab ajastu
’’Mõtleja’’-"Põrguväravate" kompositsioonis on ligi 200 inimfiguuri, millest paljud on kujunenud iseseisvateks skulptuurideks. Näiteks väravas kesksel kohal olevast mõtisklevast mehest (esialgu mõeldud Dantena), kujunes hiljem välja iseseisev skulptuur "Mõtleja". ’’Suudlus’’ - Marmorist skulptuur "Suudlus", mis kujutab Dante "Jumalikust komöödiast" tuntud armastajapaari Paolo Malatestat ja Fransceca da Riminit, oli samuti esialgu loodud just "Põrguväravate" jaoks. 2. Eestlased- August Weizenberg, Amandus Adamson, Jaan Koort. Millega nad tegelesid, nimeta nende tuntumad teosed. Lisa ka pilte nende teostest. August Weizenberg-eesti rahvusliku skulptuuri looja. Amandus Adamson- eesti skulptor, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid.
avamänguga. Tegevustik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks. Mõnedes ooperites on vaatuste vahel instrumentaalsed vahemängude e intermezzo'd.Peaosi esitavad ooperis professionaalsed lauljad, kellelt eeldatakse ka head näitlemisoskust. Ooperilauljad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid oma häält kasutama nii, et seekostaks üle orkestri ka saali kõige tagumiste ridadeni. Klassikalises ooperis on kõige tavalisem, et peaosi, tavaliselt armastajapaari, laulavad sopran ja tenor (harvem bariton). Barokiajastust on pärit ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna (it prima donna esimene naine), millega tähistatakse ooperi naispeategelast.Ooperisolist saab oma vokaalset meisterlikkust kõige paremini demonstreerida aarias, mis on tehniliselt keerukas orkestri saatel esitava soololaul. Aaria ajal mil peategelane väljendab oma tundeid ja mõtteid, sündmuste areng peatub. Aariale eelneb sageli jutustav kõnelaul retsitatiiv
kuulajani lualu ja kõneteksti kaudu. Lõbusasisuline. Erinevalt ooperist on operetil tähtsamal kohal sõnad. 2. Mida tähendab itaalia keelne sõna operetta? Väike ooper 3. Kus ja millal operett tekkis, mida peetakse opereti kui zanri loojaks? Operett kujunes välja 19.saj. Prantsusmaal 4. Mis on opereti eelkäijateks? Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng) 5. Kes on opereti tüüpilised tegelased? Enamasti 2 armastajapaari sopran ja tenor. 6. Võrdle ooperit ja operetti : Muusika pearõhk, vokaalsed nõuded solistidele. Võrreldes ooperiga on operetis vokaalpartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ning ei nõua nii suur vokaalset meisterlikkust, esitavad siiski professionaalsed lauljad. Ooperis on muusika kui ka süzee rohkem tundelisem ja dramaatilisem, kui operetil, kus on kõik lihtsakoelisem ning lõbusam. Kes tantsivad ooperis, kes operetis.
Operett (lk.65): 1. Vaata vihikust! 2. Johann Strauss noorem- "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" 3. Operett "Silva" Muusikal (lk. 70): 1. Nad peavad oskama väga hästi laulda ja tantsida, sest nendel mõlemal on muusikalis oluline roll. 2. Muusikal erineb ooperist- lauljad ei laula ooperliku häälekooliga. Muusikal erineb operetist- opereti peaosatäitjateks on enamasti kaks armastajapaari, kuid muusikalis juhitakse tähelepanu mingile probleemile. Kõik on sarnased selle poolest, et kõik need moodustavad muusikateatri. 3. Sest nendest väldataikse ka filme, lisaks kuuleb neid laule radios, televisioonis ja kontsertidel. 4. Sest ta esines Tallinna lauluväljakul. 5. Olav Ehala- "Sabata krokodill", Ülo Vinter- "Neli musketäri" Ballett (lk.104) 1. Selles on ühendatud tants, muusika, kirjandus ja kujutav kunst. 2
Kuna grimmiga polnud priisatud, tundus kõik väga loomulikuna. Veidike rohkem grimmi oli kasutatud Julia ema puhul, kuid seda ka enne Capulettide pidustusi, nii et see oli igati õigustatud. Tegemist oli väga kaasaegse filmiga, seega olid ka igasugused kostüümid kooskõlas tänapäevaga. Leian, et osatäitjate valik oli väga õnnestunud. Romeot kehastas Leonardo DiCaprio ning Juliat Claire Danes. Tänu heale näitlejatööle õnnestus neil suurepäraselt mängida noort armastajapaari, keda tabab traagiline lõpp. Kulminatsiooniks on kindlasti Romeo ja Julia traagiline lõpp, mis on kurbade arusaamatuste kuhjumise tulemus. Antud filmi puhul kruvis pinget üles Romeo teadasaamine oma sõbralt, et Julia on surnud, kuigi tegelikkuses see nii polnud. Pärast seda seika arenevad sündmused väga kiiresti, alates sellest, kuidas Romeo mürki hangib kuni selleni välja, et Romeo on altari juures, kus lamab Julia, keda ta arvab olevat surnud. Oleks
Kuna grimmiga polnud priisatud, tundus kõik väga loomulikuna. Veidike rohkem grimmi oli kasutatud Julia ema puhul, kuid seda ka enne Capulettide pidustusi, nii et see oli igati õigustatud. Tegemist oli väga kaasaegse filmiga, seega olid ka igasugused kostüümid kooskõlas tänapäevaga. Leian, et osatäitjate valik oli väga õnnestunud. Romeot kehastas Leonardo DiCaprio ning Juliat Claire Danes. Tänu heale näitlejatööle õnnestus neil suurepäraselt mängida noort armastajapaari, keda tabab traagiline lõpp. Kulminatsiooniks on kindlasti Romeo ja Julia traagiline lõpp, mis on kurbade arusaamatuste kuhjumise tulemus. Antud filmi puhul kruvis pinget üles Romeo teadasaamine oma sõbralt, et Julia on surnud, kuigi tegelikkuses see nii polnud. Pärast seda seika arenevad sündmused väga kiiresti, alates sellest, kuidas Romeo mürki hangib kuni selleni välja, et Romeo on altari juures, kus lamab Julia, keda ta arvab olevat surnud. Oleks
Kui ooperis teeb mõnikord kaasa balletirühm, siis operetis tantsivad tavaliselt osaliselt ise. Nagu ooperiski osalevad operetis peale solistide ka koor ning orkester. Uuemale operetile on üldiselt iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Laule, ansambleid ja kooriosi seovad omavahel kõnedialoogid Orkestrimuusika toetab tegevuse arengut ja on lihtsakoeline Peaosatäitjateks on 2 armastajapaari (sopran ja tenor või bariton, kellele vastandub koomiliste osatäitjate paar) OPERETI AJALUGU Operett kujunes välja 19.saj keskel Pariisis. Opereti eelkäijateks olid itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (laulu ja tantsuga muusilaline näitemäng) Operetimuusika aluseks oli libreto, mis oli enamasti humoorikas ja päevakajaline. Heliloojaid inspireerisid parasjagu moes olevad meloodiad ja seltskonnatantsud
Olles endale püstitanud eesmärgid või unistused, millesse me siiralt usume ja kõik endast oleneva nende täitumiseks teeme, suudame neid ka täide viia. Armastades oma tööd ei pea me enamasti oma kohustusi vastumeelselt tegema vaid teeme neid hea tuju ja südamega. On ka inimesi, kelle armastuseks on loomad, nad pühendavad oma elu neile. Hoolitsavad, kaitsevad, toidavad ja annavad neile peavarju. Armastuses peitub jõud. Ma mäletan selgest ühte armastajapaari, kes mu vanaema juures elasid, nendeks olid hani ja lammas. Juba siis kui hani alles poeg oli pandi nad ühte aedikusse elama, lammas võttis ta kohe oma hoole alla. Päevast päeva läksid nad koos põllule ja tulid koos tagasi. Vahemaa polnud neil kunagi suurem kui paar meetrit. Lõpuks kui lammas vanadusse suri möödus paar päeva ja hani munes üüratu muna ning peale seda suri, julgen arvata, et kurvastusse, sest ta oli veel üsna noor. Sellest lähtudes viib liigne armastus hukatusse.
Klassitsismi sugemed ka Fehlmani loomingus. Moliere Pariisist, käsitöölase poeg, keskklass, keskendub kirjandusele, asutab oma teatri nimega Kuulus teater, mis mõne aja pärast läheb pankrotti ja Moliere satub võlavanglasse. Zanr Comedia dell' arte rahvakomöödia, mis alguse saanud Itaalia karnevali pidustustest. Seob omavahel sõna, tantsu, muusikat ja pantomiimi. Värvikirevad ja uhked riided. Zanr, kus on teatud tegelastüübid. Alati 2 armastajapaari, vastandatud rikkad ja vaesed tegelased, olemas koomilised vanamehed (,,Armastus kolme apelsini vastu"). Kõik tegelased peale armastajapaari kannavad maske, peategelastele alati vastandatud teenjaskond. (Buratino: Perrot kurb kloun) Mõne aja pärast hakkab kirjutama värsskomöödiaid.Väitis, et kirjandus peab näitama ühiskonna pahesid. Tähtis on elutruudus. Eelkõige ironiseerib ahnuse ja rumaluse üle. Tegi ka näitlejana kaasa, tunnustatud näitleja
tudengifilmi jaoks muinasjutuliselt suureks, mängufilmi jaoks aga liiga väikseks. "Päris suur mängufilm see ikkagi pole," kinnitas ka üks linaloo autoritest Tõnis Leht. Kuid Eesti filmisõpradel tasub rõõmustada, sest tuleva aasta sügisel jõuab kinodesse ehtne mängufilm "Mäss", mille eelarve küündib 24 miljoni kroonini. Täispikk linateos keskendub 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikule riigipöördekatsele Tallinnas. Peaosalisi, värskelt abiellunud armastajapaari, hakkavad kehastama Sergo Vares ja Liisi Koikson. Filmi rezissööri Asko Kase sõnul peeti peaosaliste valikul silmas eelkõige nende omavahelist sobivust. ,,Testisime mitmeid väga häid Eesti näitlejaid. Otsisime tüüpe, kes täidaksid ekraani oma säraga ning sobiksid filmi ajastusse," sõnas Kase. Liisi paistis rezissöörile silma oma eheduse ja siirusega. Sergo puhul arvati, et ta on oma näitlejatalenti juba mitmetes etendustes ilmekalt tõestanud.
kujundajana näiteks läbiva liikumisjoonise abil. Ooperis võib kaasa teha ka ballerirühm. Kes esitavad? Peaosi esitavad ooperis professionaalosed lauljad, kellelt eeldadakse ka head näitlemisoskust. Ooperilauljad ei kasuta mikrofone, seetõttu koolitatakse neid oma häält kasutama nii, et see kostaks üle orkestri ka saali kõige tagumiste ridadeni. Klassikalises ooperis on kõige tavalisem, et peaosi, tavaliselt armastajapaari, laulavad sopran (kõrge naishääl) ja tenor (kõrge meeshääl). Barokiajastust on pärit ka tänapäeval kasutatav nimetus primadonna, millega tähistatakse ooperi naispeategelast. Mitme tegelase ühislaulu nimetatakse ansambliks, mis kujutab endast omalaadset tegelastevahelist lavalist suhtlemisvormi. Kahe laulja kooslaul on duett, kolm lauljat moodustavad trio, neli lauljat kvarteti. Nimetatutest
ühtehoidvustunnet, sest kui kindlustunne kaob, variseb kokku ka kõik muu raske töö ja vaevaga ehitatu. Usun, et inimesed, kel on olnud õnne leida oma elus tõeline armastus, peaksid tegema kõik, et seda tunnet hoida ja võtma neile antud ajast maksimumi, mitte nägema tohutut vaeva ,,õige" ja ,,vale" üle juurdlemisel. Armastuses on lubatud kõik, mis seda ilusat illusiooni ei purusta ja inimeste suhetesse kiilu ei löö. Lõppude lõpuks on see siiski iga armastajapaari enda otsustada, mis on nende suhtes lubatud ja mis mitte ning see ei ole kõrvalseisjate arutleda, mida keegi tegema või otsustama peaks.
Kuhjab vaenlasi. Kuningas vabastab uuest vanglaminekust. Tervis läheb kehvaks. ,,Ebahaige" mängib seal, kirjutas. Peategelane kujutab haigusi ette. Etenduse ajal tabab teda haigushoog, paar tundi pärast etendust sureb. · Looming. Alustab kirjanikuteed: Commedia dell'arte Itaalia rahvakomöödia. Välja kujunenud karnevalipidustustest. Oli olemas sõna, muusika, tants. Kasutatakse antonüümi. Kindlad tegelastüübid: kaks armastajapaari, koomiline vanamees, teenijaskond. (,,Armastus kolme apelsini vastu" vanameheks Pantalone). Esimesed näidendid tagasihoidlikumad. Tunnustus näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" pilkab kõrgseltskonnaeputamist, peenutsemist, korjab palju vaenlasi. Sellele järgnevad ,,Meestekool" ja ,,Naistekool" lahkavad armastusvabadust. Sisukamad ,,Tartuffe" lugu petisest kirikumehest, kes
esitajalt. Samas esitavad neid siiski professionaalsed lauljad. Operetis on oluline osa tantsul, kuid erinevalt ooperist (esitab balletigrupp), tantsivad siin osatäitjad ise. Operetis seovad laule, ansambleid ja kooriosi omavahel kõnedialoogid, mis seovad etenduse teemat ja annavad ülevaate sisust. Orkestrimuusika toetab süzee arengut, kuid ei arene nii dramaatiliselt kui ooperis ning on ka tunduvalt lihtsakoelisem ja kergemini mõistetav. Opereti peaosatäitjateks on tavaliselt kaks armastajapaari sopran (primadonna-peamine naislaulja) ja tenor või bariton, kellele vastandub teine koomiliste osatäitjate paar. Lisa ajalooline ülevaade Opereti lavamuusika zanr kujunes välja 19. sajandi keskpaiku Pariisis, kus prantsuse helilooja Jacques Offenbachi sulest ilmus üle 100 opereti. Teiseks opereti linnaks oli Viin, kus tegutses valsikuningas Johann Strauss noorem. Prantslaste teravale ühiskondlikule satiirile eelistasid
Antud juhul oli tegemist aga selge kättemaksuga. Samuti oli vägivallaakti objektiks üks tuntumaid ja austatumaid filosoofe ja teolooge maailmas. Héloïse läks nunnaks Argentueil' kloostrisse, sest Abélard ei saanud oma abielumehe kohuseid täita ning teisi mehi Héloïse peale oma abikaasa ei soovinud. Nad siiski jäid kirjavahetusse. Abélard'i auobiograafia " Minu kannatuste lugu" (1135 Historia calamitatum mearum) ja nende kirjavahetus tegid neist maailmakirjanduse kuulsaima armastajapaari. On teada, et Abélard komposeeris Héloise'ile ka armastuslaule, kuid need on praeguseks kadunud. Elu mungana Abélard otsustas hakata mungaks ja astus St. Denis kloostrisse, kus ta jätkas oma teadustöid ja väsimatult kritiseeris kaasmunkade käitumist ja eluviisi. Tema arutlused piibli üle viisid kristliku kiriku õpetuste vastuoluliste tsitaatide kogumiseni, mille ta koondas kogumikku Sic and non (,,Jah ja ei"). Antud raamatus kõrvutas ta piibli ning eri kirikuisade omavahel
edasiarnedusest) Peategelased: Irma (noor, puhas ja süütu tütarlaps, ootused ja lootused) leiab töökoha lõpuks Rudolfi (elupõletaja) koduabilisena. Rudolf rikub mõlema elu ära (tekib armastus) Irma ürituab enesetappu · 1935 - ,,Ma armastasin sakslast,, - armastuslugu kahe inimese vahel (Oskar on eestlasest üliõpilane, kes armub Erikasse, kes on vaesunud balti-saksa suguvõsast) Hakkab lahkama eesti minevikku. Minevik on armastajapaari taustaks, mis hukutab armastuse. Erika vanaisa on arvamusel, et kui Erika abielluks Oskariga, siis ta jääks erakuks (ei võeta omaks) POLE TULEVIKKU. Abielludes oleks kohatu ei ole sakslane ega eestlane. Lõpuks hakkab ka Oskar kahtlema abielu võimalikkusest. Oskar on mõistusega armastaja ja Erika on armastaja hävitab mõlemad! Psühholoogiliselt pingestatud romaan. · 1939 - ,,Põrgupõhja uus Vanapagan,, - Mis oli tema viimane romaan
kordusid näidedist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt: Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bologanst oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimas publik naerutajad olid teenerid: nt Aröecchino (siit üldnimi arlekiin),lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskuju tekkisid mujalgi rahvaslikud koomikutüübid:prantsuse Pierrot, inglise Clown jt).Pealne armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvad hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata.Tegevus seines enamasti armustusintriigis,kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. Inglise renessansikirjandus Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama. Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannal
Sellekohane kõige tüüpilisem näide on olemas näiteks Ladina-Ameerika seebikates. Isiklikult ma ei ole seebikate austaja, kuid teadatuntud fakt on, et süžee on neis kõigis ikka sama. Rikas naine armub vaesesse mehesse või vastupidi. Esile tõuseb sümboolne vägivald, sest rikka naise (või mehe) perekond ja sõbrad on sellisele kooselule tungivalt vastu. Kuna lisaks materiaalsele rikkusele omavad need inimesed tihti ka kõrget mainet (ka perekondlikus osas), siis püütakse armastajapaari lahku ajada eelkõige kumbagi poolt suhtluse abil mõjutades. Selle rikka naise (või mehe) perel on nii materiaalne kui ka sümboolne kapital, neil on võim, mida püütakse kuritarvitada. Mehed ja naised kuuluvad tahes- tahtmata eri kultuuridesse, kelle vahelises suhtluses võib esineda mitmeid probleeme. Probleemidest tuleb aga üle olla ning aktsepteerida tõsiasja, et on vajalik leida kompromisse. Kompromisside leidmine on
Longos ,,daphnis ja chloe" o Millest saab alguse Chloe armastus? · Siis kui ta näeb Daphnist pesemas. o Millest saab alguse Daphnise armastus? · Siis kui ta suudleb Chloega o Missugune roll on teoses paanil? 10 · Päästab Chloe ära oma pillimänguga metümnalasete käest. o Missugused sündmused/vahejuhtumid rikuvad armastajapaari õnne? · Dorkon, kes tahtis Chloet endale. Maskeeris ennast hundiks. Suri kui mereröövlid ta läbi peksid. · Natuke rikkus ka nende õnne talv, kui nad kokku ei saanud. · Daphnisel pole nii palju vara, et Chloet kosida, neid ähvardab oht, et Chloe pannakse paari kellegi teisega. · Chloe röövitakse metümnalaste poolt. · Lykainion tahtis Daphnist endale, viis ta metsa ja magas temaga. Õpetas Daphnisele armastust.
topeltstruktuur: 1) maailm (sekai) ja 2) süütamistel, tüssamistel. uuendus (shuk), Nõnda kandsid bunraku ja kabuki endas nii rahva folkloori, ajaloo kroonikate ülesannet kui nö kollase ajalehe eesmärki. Bunraku stiil tulenes kolme elemendi-ballaadide laulmise, muusika ja nukuteatri eduakst ja loomingulisest ühendamisest. Bunraku näidendid põhinevad sageli tõsielusündmustel ja neil teemadel, mis äratasid tollase publiku kohest huvi. Üheks laia kõlapinda leidnud on ,,Armastajapaari enesetapp" milles on juttu kaupmehe ja prostituudi vahelisest keelatud armastusest. Tihti enesetapuga lõppenud tragöödia oli põhiteemaks nendes näidendites , mis käsitlesid konflikti emotstionaalse kiindumise ja ühiskonnas valitseva moraali vahel (giri ja ningjou). Bunraku-Jruri kanti algselt ette biwa saatel, mis 16saj. asendus shamiseniga. Algul olid nukud lihtsad ja seda hoidis üks nukunäitleja, hiljem kolm. Kabuki alguseks peetakse a
kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. INGLISE RENESSANSIKIRJANDUS Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama. Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannale
kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. INGLISE RENESSANSIKIRJANDUS Inglismaal sai renessansi mõjukaimaks kirjandusharuks draama. Inglise renessansiaegne teater on oma tõusu eest tänu võlgu kultuurilembesele kuningannale
võimalik, oli seda suuremas vaimustuses oma "kasupoja" töödest: staadion 400 000 vaatajale, uus Riigikantselei hoone, maailma pealinna keskus "Germania". Kõik mainitu Hitleri kivisse vormitud tung end maksma panna oli võrreldav ehk ainult Babüloni ehitistega. Kümneid aastaid hiljem kirjutas Speer, et kui Hitleril olnuks kasvõi üksainus sõber, oleks see roll temale osaks langenud. Hitleri ja Speeri suhteid, mille vundamendiks oli ehituskirg, võib võrrelda armastajapaari omavaheliste suhetega. Speeril oli naise osa: tänu temale nägid ilmavalgust ideed, millega Hitler teda oli "viljastanud". Speeri kavanditest ei puudunud kunagi märge: "Teostatud Hitleri ideede kohaselt." Speeri siiraimad tunded ja kiindumus ei kuulunud mitte tema enda perekonnale, vaid Hitlerile. Aastakümneid hiljem meenutab te: "Ühe suure ehituse nimel oleksin kui Faust oma hinge ära müünud. Oma Mefisto olin ma juba leidnud."
Mängiti linnaväljakutel ja laadaplatsidel. Kujuneb välja simultaanlava – kolmest küljest korraga sai jälgida, laval oli kolm tegevuspaika: maa, taevas ja põrgu. Tegevus toimus igas küljes kogu aeg. Olulisem esindaja Pierre Gringoire. IV. Renessansi teater – 16-17. sajand. Paneb aluse tänapäeva teatrile. Kujuneb välja žanr commedia del arte – rahvalik komöödia, - kus segunevad sõnad, muusika ja tants. Tekivad kindlad tegelastüübid, mis jagunevad kolme gruppi: 1) kaks armastajapaari, 2) koomilised vanamehed ja 3) teenijaskond. Olulisemad esindajad on Shakespeare ja Lope de Vega. V. Klassitsistlik teater – 17. sajand. Alguse sai Prantsusmaalt, eeskujuks oli antiikteater. Omane on rangus ja lihtsus, kehtib kolme ühtsuse nõue: aja-, koha- ja tegevusühtsus – tegevus toimub lühikese aja jooksul, vähe tegevuskohti ja vähe tegevusliine. Olulisemad esindajad olid Moliere, Racine ja Corneille. VI. Kodanlik draama – 18. sajand. Saab alguse Saksamaalt
tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse ja pärinesid Itaalia eri osadest (nt Veneetsia kaupmehi esindas vana himur sarvekandja Pantalone, Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast oli pärit pedantlik ja tarbetult askeldav õpetlane Dottore, suurimad publiku naerutajad olid teenrid: nt Arlecchino (siit üldnimi arlekiin), lõbus koketeeriv toaneitsi Colombina (kolombiin). Nende eeskujul tekkisid mujalgi rahvuslikud koomikutüübid: prantsuse Pierrot, inglise Clown jt). Peale armastajapaari kandsid kõik tegelased maske, mida rahvas hästi tundis, teades juba ette, mida ühelt või teiselt tegelaselt oodata. Tegevus seisnes enamasti armastusintriigis, kus isad või hooldajad armastajate kohtumist takistada püüdsid. WILLIAM SHAKESPEARE (15641616) Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik. Sündis Lõuna- Inglismaal Stratfordis Avoni ääres jõuka kaupmehe ja põlluharija peres. Järgneva 18 aasta kohta andmed puuduvad. Abiellus varakult (1582) endast 8 aastat vanema naisega
väsitab, kuna samad probleemid väsitavad. Teema on abielu purunemise lugu. Ütleb ka, et iga õnnetu perekond on õnnetu omamoodi. Teine mõte on see, et kõik abielud sõlmitakse taevas (siis ei peaks inimene neid lõhkuma). Kuna Tolstoi on veendunud perekonnaelu kõlbelisuses, siis Anna Karenina ei saagi õnnelikuks saada. Mõte on milline, miks ta ei saa? Sest Anna on see, kes hävitab perekonda. On kaks armastajapaari Anna ja Vrsonki, Kirry ja Levin. Anna on väga paeluv kirjandustegelane, kes on ainest andnud üsna mitmetele muudele kunstiteostele, ooper, ballett, filmitud, ameeriklased teinud variandi, kus Anna on õnnetu narkomaan, inglased on teinud väga seriaali, kõige parema filmi venelased ise. Anna on väga keerulise hingeeluga naine. Teose alguses on ilus, õnnelik, noor, eluga rahulolev naine. Tal on kõik, mis vaja, tal on seisus, hea mees, tal on armas väike poeg
pikka teost, siis selline pikk tööprotsess väsitab, samad probleemid väsitavad. Teema on abielu purunemise lugu. Ülteb ka, et iga õnnetu perekond on õnnetu omamoodi. Teine mõte on see, et kõik abielud sõlmitakse taevas (siis ei peaks inimene neid lõhkuma). Kuna Tolstoi on veendunud perekonnaelu kõlbelisuses, siis Anna Karenina ei saagi õnnelikuks saada. Mõte on milline, miks ta ei saa? Sest Anna on see, kes hävitab perekonda. On kaks armastajapaari Anna ja Vrsonki, Kirry ja Levin. Anna on väga paeluv kirjandustegelane, kes on ainest andnud üsna mitmetele muudele kunstiteostele, ooper, ballett, filmitud, ameeriklased teinud variandi, kus Anna on õnnetu narkomaan, inglased on teinud väga seriaali, kõige parema filmi venelased ise. Anna on väga keerulise hingeeluga naine. Teose alguses on ilus, õnnelik, noor, eluga rahulolev naine. Tal on kõik, mis vaja, tal on seisus, hea mees, tal on armas väike poeg.
Naisi ei lubatud ka vaatama. Vaadeldakse kahesuguseid vastuolusid: jumalad ja inimesed; ühiskond ja inimesed (Aischylos) Sophakles, Aischylos, Aristophanes. keskaja teater (6-15 saj) domineerisid usulise sisuga näidendid müsteerium (piiblisündmused) moralitee e. karnevalijant (lustlik, kuid õpetus sees) Renessansi teater (16 saj) Sellest kasvab välja kaasaegne teater Commedia dell``arte (karnevalipidustus, millest on välja kasvanud rahvakomöödia) Selles on alati 2 armastajapaari ( esipaar ja subretipaar kõrvalrollides). Alati veel ka koomiline vanamees ( nt. Pantalone, sakslastel Hanswürst) Parim esindaja Lope de Vega, Shakespeare Klassitsistlik draama: ( 17 saj) Eeskuju antiigist, väga range ülesehitusega ( aja- koha-tegevusühtsus, s.t. vähe liine, kohti ja lühike aeg) Moliere, Corneille ( Kornei), Racine Kodanlik draama: ( 18 saj) 2 põhiteemat: ajalugu, armastus (Goethe ja Schiller)
annaabi.ee 
