1.Mõned ajaloo teadlased siis. 4. Eesti geograafikud. *Andres Adamson. *Lembit Aader. *Johannes Adamson. *Hardo Aasmäe. *Tiit Aleksjev. *Helve Anton. *Andres Andersen. *Ivar Arnold. *Sirje Annist. *Eerik Inari. *Jüri Ant. *Edgar Kant. *Küllo Arjakas. *Ain Kull. *Mart Külvik. 2. Mõned eesti teadusajaloolased. *Vaike Hang. *Tullio Llomets. Tegi: Aule Mäemets, 7 a klass. *Linda Kongo. *Maie Remmel. *Hain Tankler. *Herbet Viiding. 3. Eesti etoloogid. *Jüri Keskpaik. *Aleksei Turovksgi. *Jakob von Uexküll.
õppisid tulevased toomhärrad, kuid juba 15.sajandi asgusest pidid kõrgematele kirikukohtadele toatlejatel olema ülikooliharidus. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides. Paljud aadlinoored õppisid Praha, Kölni, Heidelbergi, Erfurdi jt ülikoolides -- kust jõudsid juba 15. sajandi lõpul Eestisse humanismi ideed. (Estonica 2010) On teada isegi üksikuid eestlasest üliõpilasi. Kui varaline seis lubas, siis ei olnud eestlastele ülikoolis õppimine keelatud. (Arjakas, Laur, Lukas, Mäesalu, 1991) Ent paralleelselt vaimulike harimisega toimus rahva harimine ka katoliku missa kaudu, mille pidulikkus ja ülev laul ei saanud jätta mõju avaldamast ka põliselanikele, kes ladinakeelsest jutlusest sõnagi aru ei saanud. Võib vaid kujutleda, kuidas mõjus eilsele põlluharijale, nüüd linnas elavale eesti soost mehele või naisele (keda oli arvatavasti pool linnaelanikest) katoliku kiriku pidulikkus ning pürgimine taevaliku poole.(Laur, 1999)
hilisematele riigipöörde õigustajatele hea materjal. Peamine süüdistus vabadussõjalaste aadressil on muidugi see, et nad oleks varem või hiljem ise riigipöörde korraldanud. See läheb aga loogikaga vastuollu, sest miks peaks populaarne ja tõusuteel olev poliitiline jõud korraldama võimu saamiseks riigipöörde. 8 Vabadussõjalased oleksid võimule saanud 4 Eesti Vabariik 90: sündmused ja arengud. Koostanud Küllo Arjakas. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, c2008, lk. 105. 5 Ibid., lk. 105. 6 Ants Ruusmann. Eesti vabariik, 1920-1940: sisepoliitiline areng. Tallinn: TPÜ Kirjastus, 1997, lk. 84. 7 Ibid., lk. 85. 8 Jaak Valge. Eesti Ekspress: Eesti erakonnad toetasid Pätsi-Laidoneri riigipööret. 05.09.2008. 2 demokraatlikult ning ei saa kindlalt väita, millise suuna nad riigi valitsemises oleksid võtnud.
................................................ 8 6.6 Pariisi rahukonverents.................................................................................................................. 8 6.7 Nürnbergi protsess........................................................................................................................ 8 6.8 Teise maailmasõja tagajärjed........................................................................................................ 8 7. KÜLLO ARJAKAS: Teine maailmasõda ja tänapäev......................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................................................ 9 4 1. Sammhaaval uue sõjani 1.1 Uute konfliktide kujunemine
Balti ketti idee pakkus välja Edgar Savisaar. Algul laitsid osad selle idee maha, kuna mõeldi kuidas selline rahvas kokku saaks tulla. Kuid pärastpoole hakkas idee aina rohkem ja rohkem meeldima ning otsustati ühendust võtta Riia ja Vilniusega. Naabrid jäeti mõtlema ja ideed lubati arutada 15. juulil Pärnus toimuval kolme rahvarinde esinduse, s.o Balti Nõukogu esimesel kokkutulekul. Eesti poolt olid seal järgmised inimesed: Edgar Savisaar, Rein Veidemann, Küllo Arjakas, Arvo Junti ja Mart Tarmak. Läti poolt: Dainis Ivans, Ivars Godmanis, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucas. Leedu poolt: Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilijus Cepaitis. Nad arutasid Savisaare plaani läbi ja otsustasid korraldada kuritegeliku pakti aastapäeval asjakohased istungid ning moodustada läbi Eesti, Läti ja Leedu territooriumi Tallinnast Vilniuseni ulatuv inimestest ahel ,,Balti tee". Suur väljakutse oli esitatud.
Sellega seoses väitsid sotsialistid tollal ja Pätsi-meelsed autorid hiljem, et vabadussõjalaste võimule tulles oleksid nad teinud Eestist fasistliku riigi ja orienteerunud Saksamaale. Neljandaks oli rahva haigus. Artikkel oli liiga pikk ning sisaldas liiga palju keerukaid detaile, mis mulle eriti ei meeldinud. Kuigi puudutas Eesti sisepoliitikas väga olulist sündmus, oli artikkel võrdlemisi tuim. 4) Eesti Lugu: Ajutine Valitsus Saatejuhid: Ago Pajur, Küllo Arjakas, Reigo Rosenthal, Piret Kriivan Vikerraadio ,,Eesti lugu" 15.11.2008 11.11. 1918 tuli uuesti kokku ajutine valitsus. See oli keeruline kuna ei olnud luba, maanõukogu kokkukutsumiseks oli juba luba olemas. Esimene koosolek toimus erakorteris. Osalesid: Jaan Poska, Ferdinand Peterson, Juhan Kukk, Jaan Raamot. Sellest ajast peale võib lugeda Eesti riikluse arengu algust. Peamiseks erinevuseks esimesest ajutisest valitsusest oli Tartu Kutseharidus Keskus
protsess oli rahvusvahelise õiguse kohalt täiesti õigustühine. NSV Liidu juhtkond oli aastakümneid üldse eitanud Molotovi-Ribbentropi pakti juurde kuuluvate salaprotokollide olemasolu. Samas ei suudetud vastu seista antud teema aktualiseerumisele. Balti keti korraldamisest 15.juulil 1989.aastal toimus Pärnus Eestimaa Rahvarinde, Läti rahvarinde Tautas Fronte ja Leedu rahvaliikumise Sajudis kolmepoolse komisjoni ehk siis Balti Nõukogu esimene istung. Sellel osalesid ERR poolt Küllo Arjakas, Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak ja Rein Veidemann; Läti Tautas Fronte poolt Ivars Godmanis, Dainis Ivans, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucans ning Leedu Sajudise poolt Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilius Cepaitis. Arutati Balti Nõukogu töö põhimõtteid, Balti Assamblee otsuste täitmist ning ühiseid üritusi seoses NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP 50.aastapäevaga. Balti nõukogu istungi lõpul allkirjastatud
" Samuti peetakse teda ka Eesti diplomaatia suurvaimuks.1 Biograafiaid, refereerivaid raamatuid ning arvamusjutte on teinud temast paljud kirjanikud. Jaan Poska teemal on kirjutanud raamatuid ning artikleid järgnevad inimesed: · Kaarel Tarand, ,,Läbirääkija" 1998 · Eduard Laaman, ,,Jaan Poska: Eesti riigitegelase elukäik" 1935 · Eero Medijainen, ,,Jaan Poska: Ivan või Jaan?" 1998 · Küllo Arjakas, peatoimetaja, ,,Jaan Poska omas ja meie ajas." 2010 · Aadu Must, ,,Jaan Poska, Eesti omariiklikuse ettevalmistaja" 2010 Enda arvamus mehest nagu Jaan Poska, on mitmekülgne. Esiteks suutis ta ülihästi taltsutada Venemaad, kui pidas läbirääkimisi Eesti iseseisvuse teemadel. Teiseks oli tal tugev loogikataju, mis viitab kõrgemale loomulikule intelligentsile. Harukordsed omadused tegid temast erilise mehe, vähemalt minu jaoks. Kuid Eesti jaoks oli ta eriline tänu oma
kellegil tõsiseltvõetavaid argumente. Nii tugevnesid ühiskonnas lootused, et seoses 23. augustiga avaldatakse ka komisjoni järeldused, mis selgelt näitasid NSV Liidu jõupoliitikat Baltimaade suhtes 1939.a. ning sellest tulenevaid järeldusi. Balti keti korraldamisest 15. juulil 1989.a. toimus Pärnus Eestimaa Rahvarinde, Läti rahvarinde Tautas Fronte ja Leedu rahvaliikumise Sajudis kolmepoolse komisjoni ehk siis Balti Nõukogu esimene istung. Sellel osalesid ERR poolt Küllo Arjakas, Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak ja Rein Veidemann; Läti Tautas Fronte poolt Ivars Godmanis, Dainis Ivans, Valentina Zeile, Arnolds Klotins ja Janis Lucans ning Leedu Sajudise poolt Bronius Kuzmickas, Romualdas Ozolas ja Virgilius Cepaitis. Arutati Balti Nõukogu töö põhimõtteid, Balti Assamblee otsuste täitmist ning ühiseid üritusi seoses NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud MRP 50. aastapäevaga.
ühiskonnas. Tekkisid ju uued linnad ning paranaes ka inimeste haridustase. Linnasid laastasid küll pidevad katkud ja tulekahjud, kui ka neist sai õppida. Arenes ka meditsiin ja hakati ehitama kivist maju ning pilliroost katused asendati muude materjalidega. Kuigi linnades oli veel palju arenguruumi oli keskaeg siiski samm lähemale kaasajale. Kasutatud kirjandus: 1. Raamat - ,,Keskaeg" Christine Sagnier 2. ,,Eesti ajalugu"-õpik 11. kalssile, Küllo Arjakas, Mati Laur,Tõnis Lukas, Ain Mäesalu 3. ,,Keskaeg" Mait Kõiv, Priit Raudkivi.
on saadud Riigiarhiivist, kust on kasutatud Valga linnavalitsuse, piirikomisjoni, välisministeeriumi, ja piirivalve fonde. Et kajastada kohalike elanike nägemusi ja tundmusi on appi võetud Valve Saretoki kaheköitelise mälestusteraamatu Läbi uduliniku9 mõlemad osad ning hulgaliselt uudisnuppe tollasest kohalikust ajakirjandusest. Kasutusel olnud ,,Rajalane" ja hilisem ,,Lõuna-Eesti" on hõlpsasti kättesaadavad digiteeritud Eesti ajalehtede andmebaasis. 5 Küllo Arjakas. Eesti raudtee 140. Tallinn: AS Eesti Raudtee, 2010. 6 Mehis Helme. Eesti kitsarööpmelised raudteed 18961996. Tallinn, 1996. 7 Eesti ja Läti suhted 19201925: Dokumentide kogumik. Koostanud Heino Arumäe, Tiit Arumäe. Tallinn: Umara, 1999. 8 Eesti Vabariigi sisepoliitika 19211929: Dokumentide kogumik. Koostanud Jüri Ant, Eeri Kessel, Ago Pajur. Tallinn-Tartu: Rahvusarhiiv, 2002. 9 Valve Saretok. Läbi uduliniku I: Valga tütarlaste gümnaasiumis
Srockholm 6. Turtola, M. "President Konstantin Päts", Otava 2002 7. Sajandi sada suurkuju-Tallinn:Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002 8. http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81952 9. http://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts 8 9 Kasutatud kirjandus 10. Adamson, A, Valdmaa S. "Eesti ajalugu gümnaasiumile-Tallinn, 2001 11. Arjakas, K. "Konstantin Pätsi viimased kirjad" 12. Kutsar, K. "Presidendi elu viimane lehekülg" 13. Laaman, E. "Konstantin Päts", Stockholm, 1949 14. Pajur, A, Tannberg, T. "Eesti ajalugu II:20.sajandist tänapäevani", Tallinn 2006 15. Raud, M. "Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu", Srockholm 16. Turtola, M. "President Konstantin Päts", Otava 2002 17. Sajandi sada suurkuju-Tallinn:Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002 18. Postimees, 11.sept.1999 19
"See sõda nõrgestas NSV Liitu tunduvalt: alates kasvavatest sõjakuludest, mis koormasid niigi vaevlevat majandust, lõpetades rahvusvahelise autoriteedi ja mõjuvõimu vähenemisega. Lisagem juurde veel tänapäeval uskumatuna tunduv nafta- ja maagaasi hinna mitmeaastane järsk langus maailmaturul ja sellega seotud valuutapuudus ning hulk muid faktoreid, mis kõik valmistasid ette NSV Liidu kokkuvarisemist." (Arjakas, 2007) 2.2 Eestlased NSVL armee kooseisus Afganistani konfliktis Afganistani sõjas sõdis 1652 tollasest Eesti NSVst kutsealustena teeninud meest, kellest 36 hukkus (neist 16 eestlast, 14 venelast, kaks valgevenelast, üks ukrainlane, kolme rahvus on teadmata), Eestisse on tänaseks jäänud ca 800900 nn. esimese Afganistani sõja veterani. Kokku
peasekretäri Marika Valgu. Komisjoni aseesimeheks kinnitati abilinnapea Yana Toom ja liikmeteks Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo, Tallinna ettevõtlusameti juhataja Marek Jürgenson, Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Toomas Õispuu, linna peaarhitekt Endrik Mänd, Tallinna Kesklinna vanem Aini Härm, Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik, linnaarhivaar-linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ja linnapea nõunik Jüri Kuuskemaa. Liikmetena kutsuti nõukogu töös osalema ka riigikogu liige Kadri Simson, muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu, kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn, Eesti delegatsiooni juht maailmapärandi komitees Mart Kalm ja arhitekt Dmitri Bruns. Nõukogu tööd korraldab Tallinna kultuuriväärtuste amet. Nõukogu esimene koosolek toimus 29.septembril, järgmine kohtumine leiab aset 1. detsembril.(6)
Jagamisele läheb 100 kohta, kandideerida võivad erakonnad ja valimisliidud, esindatus Seimis, mis on Läti riigikogu, nõuab 5- protsendise valimiskünnise ületamist. Parlament ja president valitakse neljaks aasaks. (Politics of...2006) Läti poliitikamaailm on siiani olnud ebastabiilne. Viimastel valimistel püüdsid hääli 19 parteid ja valimisliitu, ühtekokku 1024 kandidaati. Seimi jõudis ettearvatult kuus jõudu, mille jaotus on toodu uurimustöö Lisas 1. (Arjakas 2006) Läti poliitiline süsteem on killustunud mitmete parteide vahel. Ei ole joonistunud välja selget kolme-nelja parteilist parem-vasaktelge. Selle asemel läheb juba üksnes koalitsiooni moodustamiseks tarvis viite parteid, (Coalition Agreement 2006) parlament koosneb kokku seitsmest fraktsioonist ja ühest parteitust liikmest (Parliamentary Groups 2006). 2006 aasta oktoobrikuised parlamendivalimised näitasid valijate ülekaalukat toetust nii-öelda tavalistele parteidele
Alari Rammo: Savisaar on venelane? Ärileht, 2. september 1999 Toomas Mattson: Lindiskandaali kronoloogia ja Vilja Savisaare intervjuu, Postimees, 2000 Arengud Eestis sügisel 1987 : IME ettepanek, Teine Eesti : Eesti iseseisvuse taassünd, 1986-1991. Teine trükk. Tallinn, 2000, lk. 189-212 Edgar Savisaar - the most loved leader and the most hated opponent, Toomas Kümmel, Tallinn Airport Magazine, (2002), Spring, lk. 18-19 Vilja Savisaar, Küllo Arjakas "Rahvarinne" 2002 Urmi Reinde, "Vilja Savisaar - ema, kes võitis" Tallinn 2002 Enno Tammer. Edgari sünnisaladus ja lapsepõlv. Mälu võim, lk 1382. Eve Heinla: Enno Tammer uurib Edgar Savisaare sünnisaladust, SL Õhtuleht, 19. veebruar 2003 Enno Tammer. Lõpparve rongaemadusega. Mälu võim, lk 85113. Tegijad : Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Liina Tõnisson, Arvo Haug, Vaino Väljas, Eha Kostabi, Hardi Tiidus; Toivo Tootsen 2003
Idee Juunis hakkas RR üha tihedamini arutama läheneva MRP 50. aastapäeva "tähistamise" võimalusi. Seekord taheti kaasata ka lätlased ja leedulased. Kolme Balti riiki läbiva inimketi idee väljapakkujaks oli Edgar Savisaar. Esmalt suhtuti sellesse skeptiliselt, kuid idee jäeti siiski ellu. 15. juulil toimus kolme rahvarinde esinduste kokkutulek, kus arutati ettepaneku esialgset skeemi. Eestimaa Rahvarinde poolt osalesid Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak, Rein Veidemann ja Küllo Arjakas. Leedus mõeldi, et iga riik teeb tähed ,,MRP", hiljem ka ,,SHP", kuid selle teostus oleks olnud raskem ja poleks nii hästi rahva ühtsustunnet demonstreerinud. Moskvast teatati, et kuigi salaprotokolle leitud pole, viitavad kõik faktid sellele, et need olid MRP lahutamatud osad. Kolme päeva pärast toimus rahvarohke RR koosolek. Koosolekul oldi veel kahtleval seisukohal öeldi, et mõte on hea, kuid teostamatu. Eelviimase kõnelejana ütles Heinz Valk:
Olgugi, et ülestõus ei õnnestunud, püsib see omamoodi soojas südamesopis vist küll igal eestlasel See andis jõudu pidada vastu pea seitsesada aastat orjapõlve ning kui võimalus tekkis, siis ka taas üritada raiuda tee läbi võõrvõimu iseseisvusele ja vabadusele. Nüüd, elades Eesti Vabariigis, oleme saavutanud vabaduse ning sõltumatuse ehk on siingi oma teene Jüriöö ülestõusnute vaimude kihutustööl eestlaste südametes? KASUTATUD KIRJANDUS Arjakas, K. Laur, M. jt, ,,Eesti ajalugu", kirjastus ,,Koolibri", Tallinn, 1991 Luiga, J. ,,Eesti vabadusvõitlus 1343-1345", kirjastus ,,Olion, Tallinn, 2003 Sepp, H. Libe, J. jt, ,,Eesti rahva ajalugu 2", ümbertrükk, Tallinn, 1996 Tõnisson, E. ,,Linnamäed ja maalinnad", kirjastus ,,Eesti Raamat", Tallinn, 1966 Vahtre, S. Jüriöö", kirjastus ,,Eesti Raamat", Tallinn, 1980 Vahtre, S
Idee Juunis hakkas RR üha tihedamini arutama läheneva MRP 50. aastapäeva "tähistamise" võimalusi. Seekord taheti kaasata ka lätlased ja leedulased. Kolme Balti riiki läbiva inimketi idee väljapakkujaks oli Edgar Savisaar. Esmalt suhtuti sellesse skeptiliselt, kuid idee jäeti siiski ellu. 15. juulil toimus kolme rahvarinde esinduste kokkutulek, kus arutati ettepaneku esialgset skeemi. Eestimaa Rahvarinde poolt osalesid Arvo Junti, Edgar Savisaar, Mart Tarmak, Rein Veidemann ja Küllo Arjakas. [2, lk 62] Leedus mõeldi, et iga riik teeb tähed ,,MRP", hiljem ka ,,SHP", kuid selle teostus oleks olnud raskem ja poleks nii hästi rahva ühtsustunnet demonstreerinud. [3] Moskvast teatati, et kuigi salaprotokolle leitud pole, viitavad kõik faktid sellele, et need olid MRP lahutamatud osad. [2, lk 62] 7 Kolme päeva pärast toimus rahvarohke RR koosolek. Koosolekul oldi veel kahtleval
Lennart Merile Tallinnas. Tiefi valitsus ei olnud ainuke, kes püüdis põgeneda. Punaarmee lähenedes olid Eesti teed põgenikest tulvil. “Alates 18. septembrist valitses Eesti teedel täielik segadus, sest maanteid ummistasid taanduvad sõjaväekolonnid ning kümned tuhanded tsiviilpõgenikud koos oma varanatukese ja kaasavõetud kariloomadega. Üldise sõjalise olukorra kohta valitses teadmatus: kes tahtis rinde eest evakueeruda, kes üle mere põgeneda.” (ARJAKAS) Kaitstuna saatvatest sõjalaevadest põgenes Tallinnast 20. septembril tuhandeid inimesi Saksamaa poole - Saksa merejõud evakueerisid septembris Eestist rohkem kui 20 000 tsiviilelanikku -, samas läks Rootsi suunas teiste seas teele mootorpurjekas, pardal suur hulk eesti kultuurirahvast, nagu Artur Adson, August Gailit, August Mälk ja Marie Under. 8. Eesti Laskurkorpuse esimesed tankid saabusid Tallinna 22. septembri hommikul, kohtamata organiseeritud vastupanu. Pärast
Enn Tupp 0 1 4 7 5 17 Enn Leisson 1 5 6 3 2 17 Liia Hänni 2 0 11 2 2 17 Jüri Põld 0 5 1 9 1 16 Aldo Tamm 1 0 6 4 5 16 Ülo Nugis 1 2 7 2 4 16 Rein Järlik 0 0 5 7 4 16 Ants Veetõusme 2 4 5 3 2 16 Ants Käärma 0 0 4 3 7 15 Küllo Arjakas 0 2 0 11 2 15 Peeter Lutt 2 0 7 3 3 15 Jaak Jõerüüt 0 2 6 4 1 13 Arvo Sirendi 0 3 4 4 1 12 Uno Ugandi 0 0 2 0 10 12 Arvo Junti 1 1 5 1 4 12 Ülle Aaskivi 0 1 5 0 6 12 Ain Tähiste 2 0 7 0 2 11 Tõnu Saarman 2 3 5 1 0 11 Hanno Schotter 0 3 3 5 0 11
Tallinn, 2001). Huvitav eesti arstide elulugudest huvitatuile (kuid kasutada raske), on H. Merila-Lattiku (Eesti arstid 1940-1960, Tallinn, 2000). Kuulsate arstide elulugudest ja nende töödest on eesti keeles ilmunud arvukalt käsitlusi. Lisaks Kreutzwaldile ja Faehlmannile, kellest eri nurkade alt palju kirjutatud, võiks esile tõsta E. Raudami raamatut Ludvig Puusepp (Tartu, 1977). Viimastel aastatel on ilmunud käsitlused Henrik Koppeli (K. Kalling, 2007) ja Konstantin Koniku (K. Arjakas, 2008) kohta. Eelnev olnuks valdavalt siis History of Medicine. Medical history vallast mainitagu olulisi tõlketöid (küll filosoofiasse kalduvaid), nt M. Foucault' (Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul, Tartu, 2003; Seksuaalsuse ajalugu. 1, Teadmistahe. Tallinn, 2005) ja S. Sontag (Haigus kui metafoor; Aids ja selle metafoorid, Tallinn, 2002). Teadusloo vallas soovitatagu S. J. Gouldi teost Vääriti mõõdetud inimene (Tallinn 2001). (Olgu ka
puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” tulemused. Uurimistöö on tehtud Sihtasutuse KredEx tellimusel ja finantseerimisel. Lisaks KredEx-ile osalesid uurimistöö juhtrühmas veel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ning energeetikaosakonna esindajad: Sihtasutus KredEx: Mirja Adler, Kalle Kuusk (KENA), Mikk Maivel (KENA); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Margus Sarmet, Pille Arjakas, Annika Tamm. Tallinna Tehnikaülikooli poolt osalesid uurimistöös järgmised asutused ja isikud: Ehitiste projekteerimise instituut (ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool, ehituskonstruktsioonide õppetool): Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Karl Õiger, Lauri Mikli, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev. Kaasa töötasid: Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kätlin
annaabi.ee 
