Julia Šnurova, Karina Selivanova, Aleksandra Ganyavina FLORENCE NIGHTINGALE Iseseisev töö Õppejõud: MSC Margit Lenk-Adusoo Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Tartu 2015 Florence Nightingale Inglise põetaja ja õde, keda peetakse õenduse rajajaks. Ta sündis 12. mai 1820 aastal jõukas inglase-aristokraadi perekonnas Florentsia villas, Itaalias. Florence sai hiilgava mitmekülgse hariduse, ta oskas viit võõrkeelt, luges palju, õppis matemaatikat, filosoofiat ja ajalugu, samuti tegeles maakunstiga ja muusikaga. Jumala kutse Florence tunnetas oma eripärast elu ülesannet ja koguaeg mõtles sellest. Veebruaris, aastal 1837 jalutas ta aias ja kuulis justkui kellegi häält „Sa pead tegema midagi väga olulist. Seda ei tee keegi peale sinu“
Miks on Jevgeni Onegin õnnetu? "Jevgeni Onegin" on nn. 19. sajandi Vene aadlike elu entsüklopeedia. Selles on kirjas kõik põhielemendid, mis kuulusid ühe õige kõrgemast soost venelase ellu. Peterburi kõrgseltskonnas olevad inimesed olid tihtipeale elupõletajad, nad pidutsesid öösel, jõudsid koju varahommikul, siis kui teised töölised juba tööle tõttasid ja nii otsast peale. Kuid kas Vene aristokraadi hulka kuuluvale Oneginile oli see õige elustiil, kas see tegi teda õnnelikuks? Jevgenil oli olemas kõik, mida üks noormehe hing ihaldada võis: naised, raha, tunnustus. Kuid juba varajasest lapsepõlvest pidi ta vastamisi seisma üksindusega. Nimelt ta vanemad ei vaevunud oma poega kasvatama ega õpetama, seda tegi ta kas üksinda või kasvatajate abiga. Loogiline ju on, et ilma ema, isa hooleta muutub laps nö. eraklikuks ja kurvaks. Ilmselt mõjutas see ka ta ees olevat tulevikku
Mees oli abielus selgelt domineeriv pool. Abielu otsustati peigmehe ja tulevase äia vahel. Kokkuleppel võis ka lahutada (kaasnes varanduslik leping). Naistelt nõuti monogaamsust, kuid meestel olid tihti afäärid mõne hetääriga (kr.k kaaslanna). Madalamates kihtides: mees oli ikka domineeriv, kuid suhted olid vabamad. Naised võisd rohkem väljas käia ja vabamalt suhelda. Vahel arenesid tavalised aristokraadi ja tema käe all õppija vahel seksuaalsed kiindumused e. Kreekas tuli ette ka homoseksuaalsust, mida nimetati pederastiaks. Naiste vahel võis sama toimuda, kuid kõige tihedam oli see Lebose saarel, kust tuli ka nimetus lesbiline armastus. Mehed võisid olla abielus, ja samal ajal ka läbi käia mõne hetääriga. Homoseksuaalne prostitutsioon oli aga häbiväärne tegu, mille eest ähvardati kodanikuõiguste kaotusega.
Kuid romaani kestel ei muutu midagi peale Clarissa mõtete iseendast. See meetod, millega ehitatakse romaan ümber sisemonoloogi, nii et "tegevus" kujutab endast inimese muutuvat meeleolu, vormib Woolfi kogu järgnevat loomingut. Oma parimaks romaaniks pidas kirjanik ise romaani "Tuletorni juurde" (1927), millesse ta on kirjutanud kogu elusolemise kurbuse ja julmuse. 1928. aastal ilmub biograafiazanris romaan "Orlando", mis annab ülevaate noore aristokraadi korduvatest taassündidest ja erinevatest eludest nii mehe kui naisena 16. sajandist kuni 20. sajandi alguseni. "Orlando" eesmärgiks pole põhjalikult süüvida inimpsüühikasse, rõhuasetused on ajastuomastel väärtushinnangutel, vaatlusel mehele naisele nende erinemise sarnanemise, täidetavate rollide seisukohalt. Orlando kahesoolisus võimaldab Woolfil arendada üht oma lemmikteemat mehe ja naise suhteid , samuti käsitleda naise ja loomingu vahekorda
vähemusele. Sinna kuulusid hõimujuhtide järglased, suuromanikud, vaimueliit. Poliste ratsavägi. Deemos ehk lihtrahvas. Sinna kuulusid vabad käsitöölised, kaupmehed, talupojad. Nad omasid ka orje ning neilgi lasus võlaorjuse oht. Tegid kehalist tööd. Poliste jalavägi. Orjad umbes 1/3 elanikest. Sõjavangid,võlaorjus. Tegid rasket füüsilist tööd sõudsid, töötasid kaevandustes, põllutöö, aga ka arstid, teenijad, ammed. Oligarhia võim ühe või kahe aristokraadi klanni käes. Türannia võim ühe arustokraadi + lähikondlaste käes. Jõu ja hirmupoliitika. Demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Lüürika ehk luule
Winstoni ema Jenni Jerome (1854-1921) oli ühe ameerika tõusiku ja New Yorgi finantsmaakleri tütar, kelle soontes voolas ka veidi indiaanlase verd. Ta kohtus oma tulevase abikaasa lord Randolphiga 12. augustil 1873. a Thamesi jõel laeva Ariadne pardal, kus Walesi prints ja printsess korraldasid balli Venemaa tsaariõukonna külaliste auks. Laulatus toimus Pariisis Inglise saatkonnas 15. aprillil 1874. a. Silmipimestava iludusena sai Jenni kõigi lemmikuks ning nautis täiel sõõmul aristokraadi elu. Winstoni isa lord Randolph Churchill (1849-1895) oli oma nooruses playboy ja skandaalid ei jäänud tulemata. Asi jõudis koguni nii kaugele, et Wales'i prints hilisem kuningas Edward II kutsus lord Randolphi duellile. Lahenduse leidis vana tark peaminister Benjamin Disrael. Ta saatis Marlborough' hertsogi asekuningaks Dublinisse ja lord Randolphi oma isa erasekretäri tagantjärele, nii-öelda Iirimaa pagendusse jahtuma. Nii juhtuski, et
ettekujutustest.See on konkreetsete ajalooliste tingimustel mõistetav, ajal mil moodustusid moraalsed orjad.Nad olid ju tegelikult allasurutud ja see on loomulik, et neil tuli alguses vabaneda.Nad pidid näitama ennast tugevast küljest ja minna allasurujatele vastu.Pärast seda ei oleks moraali normid moodustunud sellisest suurest välis tingimuste sõltuvustest. Kokkuvõtteks ma tahaks öelda, et ma ikkagi ei nõustu Nietzsche'ga.Selle asemel ,et härduda vaba aristokraadi härrana ja laulda nende sõltumatut ja õilsat seisukohta, on parem minna keerulisemat teed pidi.Teele, kus tuleb hävitada härrade suhteid, kus ületatakse moraali orjade karjainstinkti, massi effekti.Ehitada tõelist ja võrdset arenenud isikute kogukonda, luua moraalset, distsiplineeritud, vastutustundliku ühiskonda, ühiskonda dünaamilise arenguga ja heaoluga!
puutumatuna, et talupojad saaksid edukalt neile kasutamiseks antud valduseid hooldada ning seeläbi rüütleid nö üleval pidada. Ajapikku see roll muutus, eelkõige tulenevalt aristokraatide püüdlustest. Alates 8. sajandist muutusid rüütlid kõige arvestatavaks jõuks sõjapidamises.3 Kuna aristokraadid maksid oma palgasõduritele maa ja varustusega, siis tõusis ka motivatsioon isanda eest relv haarata. Kaitsvast rüütlist sai seega vallutaja, anastaja, kes allus aristokraadi käskudele ja keeldudele. Niisiis koonduski suurem sõjaline jõud aristokraatide loodud sõjasalkade ümber, mille tulemusena hakkas lagunema ühiskondlik võim. 10.-11. sajandist elavnesid kokkupõrked erinevate sõjasalkade vahel ja kujunes feodaalanarhia. 4 Vastastikku rüüstati üksteise valduseid, vägivallatseti ja lõhuti, mille tulemusena muutus ka pilt rüütlist kui rahva kaitsjast ja hoidjast. Pigem hakati suhtuma põlguse ja hirmuga, justkui oma inimesed oleksid enda
Knossose peapaleest läänes asub nn Väike Palee (17.-15. saj. eKr), kuhu viis kiviplaatidega sillutatud protsessioonitee. Väike Palee, millel olid leidude (kernosed, ohvrilauad, kultusriistad) järgi 12 otsustades ilmselt religioossed funktsioonid, on samuti paleearhidektuuri tüüpiline ehitis. Peapaleest kirdesse jääb veel nn Kuninglik Villa, mille kohta on oletatud, et see oli kas aristokraadi või preestri residents. Peapaleest loodes on nn Freskode Maja. See oli rikkalike dekoratsioonidega väike eramaja 15. saj. eKr. Palee ümber on veelgi hooneid. Kas paleed ümbritsevad hooned kuulusid kuningale või mitte ei ole üheselt teada. Pythostega hoidlad 13 Malia Inimsuurune
Lapsepõlv Winstoni ema Jenni Jerome (1854-1921) oli ühe ameerika tõusiku tütar, kelle soontes voolas ka veidi indiaanlase verd. Ta kohtus oma tulevase abikaasa lord Randolphiga augustis 1873. a Thamesi jõel laeva Ariadne pardal, kus Walesi prints ja printsess korraldasid balli Venemaa tsaariõukonna külaliste auks. Laulatus toimus Pariisis Inglise saatkonnas 15. aprillil 1874. a. Silmipimestava iludusena sai Jenni kõigi lemmikuks ning nautis täiel sõõmul aristokraadi elu. Winstoni isa lord Randolph Churchill (1849-1895) oli oma nooruses playboy ja skandaalid ei jäänud tulemata. Asi jõudis koguni nii kaugele, et Wales'i prints hilisem kuningas Edward II kutsus lord Randolphi duellile. Lahenduse leidis peaminister Benjamin Disrael. Ta saatis lord Randolphi n-ö Iirimaa pagendusse jahtuma. Nii juhtuski, et väikese Winstoni varaseimad lapsepõlve-mälestused pärinevad Iirimaalt. Ent Randolph kandis endaga halba saladust, ta põdes süüfilist
perekonnaliikmeid pantvangis ja samal ajal nõudis neilt tasu, sundides neid maksma ,,vabatahtlikult". Caligula häbistas aristokraate mõnitavate naljadega. Ühel pidusöögil hakkas Caligula järsku valjult naerma. Kaks konsulit, kes istusid tema kõrval küsisid, et mis teda naerma ajas. Caligula vastas selle peale, et ühe ainsa noogutusega võivad nende kõrid läbi lõigatud olla. Järgnevalt võttis Caligula endale ülesandeks hävitada iga aristokraadi fundamendi: nende au. Caligula kaotas reserveeritud istumiskohad senaatoritele ja rüütlitele teatris. Selle tulemuseks oli lükkamine ja tõukamine ning isega kaklused enne etenduste algust ja kõrgelt hinnatud ühiskonna liikmed olid sunnitud võitlema koha pärast lihtkodanikega. Sellel demonstartsioonil oli kaks mõtet: Caligula tahe häirida aristokraate ja näidata, et auastmete erinevustel oli tähtsust ainult siis, kui Caligula nende taga seisis kui ta ei toetanud neid, siis
mitmete spesiaalsete teadusharude rajaja. Aristoteles sündis 384. a. e.Kr. Stageiras, umbes 55 kilomeetrit Salonikist ida pool. Tema isa oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnas ihuarst ning Aristoteles sai oma aja aristokraadi traditsioonilise hariduse, mis tipnes seitsmeteistkümnendal eluaastal teekonnaga Ateenasse, kus temast sai Platoni õpilane. Ta jäi sinna kahekümneks aastaks ning lahkus alles siis, kui Speusippos, Platoni järglane akadeemia juhina, andis filosoofilistele uuringutele
Byron oli üle Euroopa ka hästi kuulus. See aga ka ilmselt varjutas kainemaid hinnanguid tema loomingule. Byron oskas oma eluga luua endast kuvandi, mis vastas publiku ettekujutusele ühest romantilisest autorist (ei saa öelda, et publik oleks alati Byronit heaks kiitnud). Byroni elu: lordi tiitlit polnud ta otse pärinud, mis polnud aga ka väga hea staatus. Ta kannatas vaesuse käes ning oli sündinud defektiga – parem jalg oli vasakust lühem. Aristokraadi päritolu, sai hea hariduse. Koolis oli tuntud oma kirglike (sõprus)suhete poolest. Kasvas romantismi meeleolus, elas romantilises eluhoiakus. Läks ülikooli, oli seal „suur härra“ (ta pidas ülikooli ühikas karu). 1806ndal aastal andis välja luulekogu „Jõudetunnid“ („Idle Hours“), kust on pärit ka tema ühed kuulsamad luuletused. Byron oli kuulus misantroop – ta sai palju kriitikat ja ka oma lordi staatuse tõttu, selletõttu hakkas ka inimesi põlgama
Millised olid minoilised kaubalaevad on võimalik vaadata Chania suures meremuuseumis. Knossose peapaleest läänes asub nn Väike Palee (17.-15. saj. eKr), kuhu viis kiviplaatidega sillutatud protsessioonitee. Väike Palee, millel olid leidude (kernosed, ohvrilauad, kultusriistad) järgi otsustades ilmselt religioossed funktsioonid, on samuti paleearhidektuuri tüüpiline ehitis. Peapaleest kirdesse jääb veel nn Kuninglik Villa, mille kohta on oletatud, et see oli kas aristokraadi või preestri residents. Peapaleest loodes on nn Freskode Maja. See oli rikkalike dekoratsioonidega väike eramaja 15. saj. eKr. Palee ümber on veelgi hooneid. Kas paleed ümbritsevad hooned kuulusid kuningale või mitte ei ole üheselt teada. 1.4. Vasiliki Vasiliki on üks varasematest linnaplaneeringuga minoilistest asulatest. Perioodiliselt on tegu varaminose IIA - hilisminose I asustusega. Nimi tuleneb kõrval asuvast kaasaegsest külast. Vasiliki
Ega vanasti ka päris polnud. Aga loomulikud ja looduslikud võivad ikkagi olla inimlikumad või väheminimlikumad. Diktatuuris on asi karmim, demokraatias on asi lihtsam. Mõtlejad valgustusajal saavad aru, et senine elukorraldus ei vasta looduse seadustele. Senine aristokraatilik agraarne tootmisvorm ei vasta industriaalsele. Uus oli ju industriaalne elukorraldus- materjaalne ja praktitsistlik, aga see polnud niivõrd ikkgi ühiskonnas olemas. Aristokraadi käe all elamine on oma aja ära elama ja tuleks teha midagi loomulikumat ja õigemat. Valgustuslik mõtlemine ei tekkinud tühjale pinnale- seal oli 17. sajandi mõtlemine all. Valgustusliku mõtlemise alustoeks ja autoriks-filosofiks, kelle mõtteid kajastub valgustuses, on inglise mõtleja John Locke. Ta oli 17. sajandi filosoof.Tema mõte:" Loomulik olek on vaba olek, kuid mitte isepäine, vaid juhitud looduse seadustest, millele kõik peavad alluma:
Selline on Jane Austeni nägemus ideaalsest abielust. (TheBestNotes Staff, 2017) Uhkus ja eelarvamus on raamatu järgnevad põhiprobleemid. Uhkus on inimese arvamus endast ning teoses eristab autor selle edevusest, mille tähendus seisneb rohkem selles, mida me tahame, et meist mõeldaks. Kuigi paljud tegelased, sealhulgas Elizabeth, koosnevad mingil määral laastavast uhkusest, on siiski Darcy see, kes kehastab uhkust ja ülbust. Uhkus on aristokraadi puhul loomulik omadus, kuid Darcyl on see tema suurim komistuskivi. Tal olid ülemkihti kuuluvana seisuste suhtes kitsad piirid, mis andis talle vaenuliku, ebasalliva hoiaku kõigi teiste suhtes. Elizabethist võlutud, hoiab ta temaga siiski distantsi tolle madala seisuse ja juhmi perekonna tõttu. Oma tunnetes selgusele jõudes ja Elizabethile ettepanekut tehes on ta solvav ja üleoleva hoiakuga, mis andis Elizabethile julgust kohe pakkumine tagasi
vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: „Maastik tähe ja küpressidega“ (1890), „Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga“ (1890), „Kunstniku tuba“ (1889), „Päevalilled“ (1888). ● HENRI DE TOULUSE-LAUTREC (1864-1901) Oli aristokraat. Tema geenides oli aga viga (tõenäoliselt sugulasabielude tõttu) ja noorena saadud trauma tõttu tema jalad ei kasvanud. Haigus aga ei kibestanud teda. Mees loobus aristokraadi elust Pariisi ööelu kasuks. Hariduselugi ei istunud ning otsustas õppida pigem eluülikoolis. Kujutas Pariisi dekadentlikku ööelu Monmartre’il. Ta ei otsinud aga ööelust inetust ega viletsust, vaid leidis maailma, kuhu ka ise hästi sobitus. Joonistas öösiti gaasilambi valgel, päeval tegi galeriis sketšidest maalid. Tema värvid on kriidise, pastelse muljega. Lautrec maalis ettevalmistamata papile õlivärvidega, mis olid tärpentiiniga (väga) vedeldatud
Eleegia: Eunomia e Hea riigikord; nn Muusade el eegia Mimnermos 7. saj II pool eKr Säilinud 24 fragmenti Eleegiad ka ajaloolistel teemadel (Smyrneis), ent ennekõike tuntud armastuslaulikuna Teemad: armastus, nooruse ülistus, vanaduse pelgus Theognis ja Theognidea 6. saj eKr Eleegiad Kyrnosele (1389 värssi: pikim meieni jõudnud eleegiate kogumik) Erinevad autorid, ,,Theognis" kui autoriteet, positsiooni kaotanud aristokraadi pessimistlik hoiak Teemad: pessimism, hea on asendunud halvaga, muistsed voorused kadunud, valitseb vaesus ja truudusetus Tyrtaios 7. saj II pool, spartalaste ,,õhutuslaulik" Säilinud 23 fragmenti (pisut üle 200 värsi) Teemad: sõjaline vaprus, ,,ilus on surra noorena isamaa eest lahingus esireas langedes" 31. Iseloomusta võrdlevalt arhailist kreeka monoodiat ja koorimeelikat, nimeta olulisemaid autoreid. 3.1. Monoodia
polemarchos, sõjapealik. Kuus ülejäänud olid thesmothai, nö seaduseandjad, seadustevalvurid. Pärast oma ametiaja lõppu läksid nad eluaegse nõukogu liikmeks, Areopagos ehk Arese küngas. See on Ateena akropoli ees. See oli tüüpiline aristokraatlik nõukogu ja kohtumõistja. Rahvakoosolek võis olla, aga sel polnud suuri volitusi. Amphoteros oli vanakreeka mütoloogias Arkaadia kuningas, kellest väitsid end põlvnevat Atika aristokraadi suguvõsast alkmaioniidid. 630ndatel oli ka türannia oht. 621.a esimene seaduste üleskirjutamine Drakoni poolt. Ta andis välja seaduse tapmise kohta. Nendest pole eriti teada, kuna Solon asendas oma seadustega selle hiljem. Seadus tapmiste koha on ka pm teada. Tahtliku ja tahtmatu tapmise vahettegemine. Hilisemalt raidkirjas kajastatud Drakoni seadused tundusid olevat leebed, aga pärimus räägib, et jube ranged olid tegelikult. Sotsiaal-poliitiline kriis. Ja siis tuli Solon
Paraku jäi kavandatud retk Philipposel teostamata. Kuningas võttis järjekordse naise, sedapuhku Makedoonia aristokraatia hulgast, ja pruudi isa avaldas pulmapeol lootust, et sünnib ,,seaduslik troonipärija. Uus abielu tekitas kuningal tüli nii Olympiase kui ka Aleksandriga. Lepituseks pakkus Philippos Epeirose kuningale Olympiase vennale naiseks oma tütart. 336. a. peetud pulmapeol Makedoonia muistses pealinnas Aigais tapeti Philippos ühe noore Makedoonia aristokraadi poolt, tõenäoliselt isiklikel motiividel. Kas ka Olympias ja Aleksander mõrvaga seotud olid, pole selge. Aleksander kindlustas armee toel oma võimujärgluse ja kasutas isa mõrva ära tegelike ning arvatavate ohustajate tapmiseks. Aleksander Suure maailmariigi sünd ja lagunemine Aleksander Suure sõjaretk. Philippose ja Olympiase poeg Aleksander (sündinud 356. a.) põlvnes üldise veendumuse kohaselt isa poolt Heraklesest ja ema poolt Achilleusest
seda kui kõrget esteetilist nähtust, kultuuri ülimat saavutist, mida soovitada Euroopa reisijatel ühes naistega vaatama minna, et sealt õppida. Puuris naised - geisad - kahel pool teed Jakoshihas: 30000. Andku oma tütred seesugusteks kasvatada tolle kirjutise autor. Inimene on alandatud riistaks, abinõuks, elab selleks, et teisi lõbustada. Sääraselt vaatekohalt on ka orja pidamine õigustatud. Säärane vaimustus on pärit mõne elumehe-aristokraadi kõlbluskoodeksist, kelle heaks tuhanded ja sajad käed töötavad, et tema võiks maitsta, "esteetilisi" elamusi saada. Õiguslikud väärtused määravad vahekorrad nii üksikute isikute vahel, üksiku ja ühiskonna kui ka riikide vahel. Õiguse üldpõhimõtteks on kindlustada igale üksikule maksimaalset tegevusvabadust, kaitstes ühtlasi ühiskonna huve. Õigus sisaldab eneses sundi ja kasutab enese maksmapanemiseks võimu
annaabi.ee 
