idamaade ega egiptuse kunst. Niisuguse reljeefi tekke eelduseks oli ühelt poolt arenenum võime tajuda kolmedimensioonilisi vorme ja teiselt poolt püüd tunnetada kujutavate esemete sisemist struktuuri, et neid kergemini siduda arhitektuuriga. Inimese teadliku vastandamisega jäigale materjalile olid vanad kreeklased kunstis tegelenud juba kaua. Heraklese reljeefis on eetiline moment- kangelase vastupanuvõime on muutunud arhitektuuriliseks pildiks. Parthenoni templi koht on valitud väga huvitavalt. Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. Hoone arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. See Akrpoli peatempel oli pühendatud Neitsilikule Athenale. Erechteion oli viimane ehitus Akropolisel, see rajati sajandi viimasel veerandil
Kuulsaim kromlehh asub Inglismaal Stonehenges. See koosneb neljast kiviringist Välimise ringi läbimõõt on umbes 30 meetrit. Kivide kõrgus on üle 4 meetri ja üks kiviplokk kaalub 50 tonni. Välimine ring ja seest teine ring koosneb dolmenitest, sisering ja väljast teine ring koosneb menhiritest. Tõenäoliselt seostus see ehitis päikese austamisega.. Tänapäeval on teadlased kindlaks teinud, et seal on väga suur magnetiline energia. Stenehenge kromlehhi peetakse esimeseks arhitektuuriliseks ehitiseks, sest siin on tegemist sihiteadliku planeeringuga.
Vana-Kreekas ja Vana-Roomas rajati hiigelsuuri, mitmekümneid tuhandeid inimesi mahutavaid amfiteatreid, millest tänapäeval on inspiratsiooni saanud spordiväljakud. Tänapäeva teatrite arhitektuur on silmapaistev, ehituse osas ei ole selliseid kindlaid reegleid nagu antiikajal. Suurepäraseks näiteks tänapäevasest teatrist on Sydney sümboliks tõusnud ooperiteater. Ka lavakujundust ei olnud, seda asendas skene orkestrapoolne sein, mis muutus ajapikku üha keerukamaks arhitektuuriliseks taustaks. Erinevusi on ka näitlejate osas. Antiikajal olid näitlejateks ainult mehed, nad kandsid maske, mis pidid edasi andma emotsioone, kõrgeid soenguid ja peakatteid, isegi kõrgete kontsadega kingi kõik selleks, et lisada endale pikkust ja suurust, et publik neid paremini näeks. Tänapäeval võivad muidugi ka naised näitlejad olla, samuti on loobutud maskide kandmisest. Ka riietuse osas pole kindlaid reegleid kõik oleneb sellest, millist ajajärku ja milliseid
Klassitsism jaotub tavaliselt kaheks suureks perioodiks: varaklssitsism (1760 - 1800), kus arhitektuuris tuginetakse peamiselt kreeka eeskujudele ja kõrgklassitsism (1800 - 1830), mille peamiseks lähtekohaks on samuti Rooma arhitektuur. Veel rohkem kui 15. ja 16. saj. peeti antiiki 18. saj. arhitektuuri hälliks, mis kätkeb endas harmoonia ja ilu igavesi seadusi. Mõlemad ajajärgud püüdlesid oma ideaalide poole. Seda kõike leidus Antiik- Roomast. Suurimaks arhitektuuriliseks erinevuseks on see- kui renessanss järgis keisrite Rooma antiiki, siis klassitsism avastas väljakaevamsite käigus kreekat kopeeriva rooma antiigi, mis oli rahulikum ja vaoshoitum. Kuigi renessanssi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga (vastupidiselt klassitsismile kus arhitektuur ei teeninud enam religiooni). Nii hoonete
valimine. Äärelinnades hakkasid tegutsema ärid, kohvikud, töökojad, juuksurid jne. Hoogustus ka elamuehitus. Paljud suurettevõtted suutsid jalule jääda ja moodustus ka palju uusi. 1920. aastate arhitektuuri peamiseks stiiliks oli moderniseeritud luterlik barokk, mida iseloomustavad rasked väiksed ja väheste avadega ehituskehad ja kõrge kelpkatus, fassaadid olid liigendamata ja kaunistusteta. Riik hakkas aktiivselt keskenduma ehitustegevusse ja külamaastiku ilmesse. Arhitektuuriliseks muutuseks taludes oli see et palgi asemel võeti kasutusele tsementkivi, hiljem tellis. Uute tuultena hakati ka seinapinda heledaks värvima. Vooderdama ja värvima hakati ka välisseinu. Enim propageeriti välisvärvidest rootsipunast. Soosituks sai rahvusromantismist pärit skandinaaviamõjuline hööveldamata lauast vertikaalne laudis, mille puhul laudade vahekohad kaeti peenema liistuga. Traditsioonilise kelpkatuse asemele tuli viilkatus. Hiljem hakati tegema ka tsementkividest katust
Kreeka teater · Kujunes välja 4. Sajandil · Teater raiuti poolsõõrina mäekülje sisse · Nõlvadel paiknesid kivist istmed = theatron · Sõõri sügavuses oli avar väljak = orkestra kus etenduse ajal paiknesid näitlejad ja koor · Orkestra taga asus skene (kreeka telk), kus näitlejad valmistusid etenduseks · Skenest kujunes suurejooneline sammaste ja skulptuurkaunistustega lava, mis oli arhitektuuriliseks kaunistuseks etendustel. Kreeka Skulptuur · Teemaks oli ideaalne inimene · Arhailisel ajastul kujunes välja kindel ümar plastiline skulptuuride tüüp · Kujutati alasti naist(kore) ja alasti meest (kouros) · Iseloomulik on tardunud hoiak ja võluv naeratus · 5 saj e.Kr toimus murrang Hakati kasutama kergemini tahutavaid kive ja pronksi(s.t. keerukamaid skulptuure) · Klassikalise perioodi õitseajal töötas Ateenas skulptor Müron. Tema tööd
asuva Dionysose altariga ehk orkestraga. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis skenee, mis oli etenduse taustaks ja kõlaseinaks, varjates samas riietusruume ja lavamehhanisme. Kõige keerukam oli tõsteseadeldis jumala taevast maale laskmiseks. Kasutati ka ratastega poodiumi, millel asusid heliseadmed. Lavakujunduse ülesannet täitis skenee orkestrapoolne sein, mis muutus ajapikku keerukaks arhitektuuriliseks taustaks. Vaatamispaik oli theatron publik paigutus kaarjalt mäenõlval ümber orkestra. Theatron mahutas tuhandeid vaatajaid. Algselt olid seal ainult astmed. 2. Prometheus Prometheus kingib inimestele tule, et saaks soojust, valgust ja süüa teha. Ta õpetas inimesi metalli töötlema ja majapidamis- ning sõjariistu valmistama. Ta õpetas ka laevadega meresid ületama, loomi taltsutama, haigustega võitlemist jms... Zeus vihastas ning võttis inimestelt tule tagasi
Ristisõdijad Ristisõdade kestelanti Kaljukuppel augustiinlastele, kes muutsid selle kirikuks, Al-Aqsa moseest sai aga aastal 1104 Jeruusalemma Baldwin I kuninglik palee. Templiordu, kes uskus, et Kaljukuppel asus kunagise Saalomoni templi kohal, kasutas lähedalasuvat Al-Aqsa moseed oma peamajana suurema osa 12. sajandist. "Templum Domini", nagu nad seda kutsusid, esines ordu suurmeistrite (nagu Evrard de Barres ja Regnaud de Vichier) pitsatitel ning sai arhitektuuriliseks eeskujuks templirüütlite kirikutele üle kogu Euroopa. Ayyubidid ja mamelukid Jeruusalemm vallutati tagasi reedel, 2. oktoobril 1187 Saladini poolt ning Haram pühitseti uuesti sisse islami pühamuna. Rist Kaljukupli tipus asendati kuldse kuusirbiga ja puust madal vahesein paigaldati ümber allpoolse kalju. Saladini õepoeg al-Malik al-Mu'azzam Isa (615- 24/1218-27) viis läbi ülejäänud restauratsiooni Haramil ja lisas varikatusega veranda Aqsa moseele.
dünastiast. Ta valitses umbes 1336-1327 eKr. Isa oli Ehnaton. Tutanhamon sai tuntuks 1922. aastal, kui Howard Carter ja lord Carnarvon leidsid tema hauakambri Kuningate orust. Tuntus põhineb selles, et hauakamber leiti puutumatuna. Tempel Egiptuse templid olid konkreetsetele jumalatele pühendatud pühakojad (nelinurkse põhiplaaniga ja ümbritsetud kivimüüriga). Sisenemisel sfinkside allee (kuni 2 km). Kahe torniga väravaehitis e. püloon ning obelisk (päikesejumalale). Tähtsaimaks arhitektuuriliseks elemendiks oli sammas, kasutades lootose, papüüruse (punga või õie) ja palmivormi. Kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra), lisaks veel Hatšepsuti kaljutempel ning Ramses II oma Abu Simbelis (1250 eKr.). Kujutav kunst Temaatika keskmes vaarao elu: lahingud, palvetamised ja ohverdamised. Skulptuuris oli tüüpiline asend nn. egiptuse poos. Portreekunst oli arenenud surnumaskidest. Näiteks Nofretete pea (büst) ka Tutanhamoni kuldmask. Kiri ja teadus Egiptuses
lähedasemana romaani stiilile. 13.sajandi keskel tsentraalehitisena püstitatud Trieri Jumalaema kirik (1242-1250) ja kodakirikuna ehitatud Marburgi Elisabethi kirik (1235-1282) kannavad endas juba täiesti gooti päraseid konstruktsiooni- ja kaunistusvõtteid. Kõrggootika esimeseks näiteks saksa aladel võiks olla Kölni katedraal, mille arhitektuuriliseks eeskujuks on olnud Amiens´i katedraal. Ühtlasi on Kölni toomkirik esimeseks saksa gooti perioodi ehitiseks, kus järjekindlalt on kasutatud puht gooti päraseid ehitusvõtteid. Strasbourgh´i katedraal oli küll peamiseks eeskujuks Lõuna- Saksamaa kirikuehitistele, rööbiti sellega töötati Saksamaa lõunaosas välja ka ühetornilise kiriku tüüp. Viimaste hulgas on iseloomulikuks näiteks Münster (nii nimetati Lõuna Saksamaal toomkirikut) Freiburg-im-Breisgaus
siiski veel lähedasemana romaani stiilile. 13.sajandi keskel tsentraalehitisena püstitatud Trieri Jumalaema kirik (1242-1250) ja kodakirikuna ehitatud Marburgi Elisabethi kirik 7 (1235-1282) kannavad endas juba täiesti gooti päraseid konstruktsiooni- ja kaunistusvõtteid. Kõrggootika esimeseks näiteks saksa aladel võiks olla Kölni katedraal, mille arhitektuuriliseks eeskujuks on olnud Amiens´i katedraal. Ühtlasi on Kölni toomkirik esimeseks saksa gooti perioodi ehitiseks, kus järjekindlalt on kasutatud puht gooti päraseid ehitusvõtteid. Strasbourgh´i katedraal oli küll peamiseks eeskujuks Lõuna- Saksamaa kirikuehitistele, rööbiti sellega töötati Saksamaa lõunaosas välja ka ühetornilise kiriku tüüp. Viimaste hulgas on iseloomulikuks näiteks Münster (nii nimetati Lõuna Saksamaal toomkirikut) Freiburg-im-Breisgaus
tasane ringikujuline väljak kahe küljesissekäiguga koori jaoks ning keskel asuva Dionysose altariga ehk orkestraga. Orkestra taga paiknes ajutine lavaehitis – skenee, mis oli etenduse taustaks ja kõlaseinaks, varjates samas riietusruume ja lavamehhanisme. Kõige keerukam oli tõsteseadeldis jumala taevast maale laskmiseks. Kasutati ka ratastega poodiumi, millel asusid heliseadmed. Lavakujunduse ülesannet täitis skenee orkestrapoolne sein, mis muutus ajapikku keerukaks arhitektuuriliseks taustaks. Vaatamispaik oli theatron – publik paigutus kaarjalt mäenõlval ümber orkestra. Theatron mahutas tuhandeid vaatajaid. Algselt olid seal ainult astmed. 9. Olümpiamängude teke Lyckaon, võimas kuningas, ehitas esimese Kreeka linna ja pühendas selle Zeusile. Korraldas esimesed Zeusi auks korraldatud Lyckaioni mängud (alus olümpiamängudele). Pandi alus hundisoole, sest „lykoi“ tähendab hunti
Gooti katetraalis pürgib kõik üles. Nõnda nimetatud ,,Taevalikku kõrgusesse". Ehitus on avar, kerge ja valge. Romaani ümarkaar asendub teravkaarega. Teravkaarel ei ole nii tugevat survet seintele ja saab ehitada suuri vitraaz aknaid. Väljas poolt aitab seinu toestada tugipiilarid. Sammuti aitas survet vähendada võlvide keerukus, see tähendab roiete süsteemi. Gooti katetraalid mõjuvad nii seest kui väljas nõiduslikena. Ka nimetatakse katetraali arhitektuuriliseks sümfooniaks. Katetraalil on alati sisse käik läänes. Ja fassaadi kompositsioon jaguneb kolmeks. Alumine on portaalide tasand. Portaale raamivad kõrged teravkaared, millede tümpanone täidavad roosaknad. Portaali palesitkel asuvad pikaks venitatud lahke naeratusega skulptuurid. Fassaadi teises vööndis kordub portaalide vorm akendena. Keskel tohutu suur roosaken. Lisanduvad veel väikesed tornikesed, skulptuurid nissides.
aastal õhku lasid. Uuesti alustati Kõrgessaares tööstuslikku tegevust alles sõjajärgseil aastail, mil hooned kohandati kala- ning lihatöötlemise ettevõteteks. Kohalikud hakkasid kujunevat töölisasulat kutsuma võõrapäraselt Viskoosaks. Ametlikult on see praegu vaid nimi bussiootepaviljonil. Sadam kannab aga Kõrgessaare nime ja seostub nii kohalikele kui ka suvekülalistele ennekõike lestakalaga. Tänast Kõrgessaaret võib pidada tõeliseks arhitektuuriliseks kurioosumiks, kus saaks korraldada omapäraseid nö elamuajaloolisi ekskursioone. Alles on veel mõisaaegne moonakamaja, samuti sõjajärgsed suured ja venepärased sõjaväeelamud ning terve linnaosa hilisema nõukogude perioodi korterelamuid, sekka eramuid. Järgmine vaatamisväärsus on Reigi kirik. Reigi nimi on tulnud kohalikelt rootslastelt ja see tähendas nii suitsu kui ka märgutuld. Reigi oli Põhja-Hiiumaa suurim rootslaste küla üldse. Pärast rootslaste väljasaatmist 1781
Need linnad olid ümbritsetud läbimõeldud müürisüsteemiga ja peale selle olid need linnas sama läbimõeldud sisemise müürisüsteemiga osadeks jagatud, mis võimaldas linna üksikuid osi kaitsta ka sel juhtumil, kui vanelane oleks väliskindlustustest läbi murdnud. Väljakaevamised loovad mingisuguse pildi nendest linnadest enne kui neid tabas häving. Nad olid avarad, rahvarikkad ja omapärase iluga. Linna keskpunktiks geograafiliseks, arhitektuuriliseks ja poliitiliseks oli kindlus, mitte tempel. Selle põhiplaan oli korrapärane, sisemuses palju elu- ja laoruume, tema müürid olid kõrged ning siledad, torni ülaserva ümbritsesid hambulised sakid. Ka tempel kujutas endast jumalateenistuseks kasutatavate ruumide teatud kombinatsioone ladudega. Hattusa peatemplis olid näiteks umbes sada ruumi, millest seitsekümmend oli kasutusel ladudena. Ühiskondlike ja muude hoonete arhitektuur oli lihtne, ilustamata, "geomeetriline". Ainsateks
kirikute ümber. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama hoopis enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust vaid omaenda ettevõtlikkusest. Hakati huvi tundma antiikaja kunsti, kirjanduse ja filosoofia vastu, seega nimetati renessansiaega ka antiikkultuuri taassünniks. [11] Joonis 25. Firenze toomkirik. [13] Renessanssi esimeseks arhitektuuriliseks väljenduseks oli Firenze toomkiriku kuppel (joonis 25). Esimesed uued jooned avaldusid sakraalarhitektuuris. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritakse 18
o All oli väljak, kus etenduse ajal paiknesid koor ja näitlejad, akustika oli väga hea kuulda, seda nimetatakse orkestraks, selle taga asus skeene(telk, kus näitlejad valmistusid etteasteks); o Skeene dekoratsioon, kuna enamus etenduste tegevus toimus templi juures, siis ehitati sinna päris templi osa ning sellest kujunes suurejooneline sammaste ja kultuurkaunistusega lava, mis oli arhitektuuriliseks taustaks etendusele; · Kalikarnassose mausoleum - ; · Skulptuur o Arhailisel ajastul kujunes välja kindel ümarplastiline skulptuuride tüüp. Tavaliselt kujutati noormeest ehk kuoros't ja seisva naise skulptuur, neile oli iseloomulik tardunud hoiak ja grimassitaoline naeratus, mõeldud eest vaatamiseks, nagu Egiptuses; o 5
Gooti katetraalis pürgib kõik üles. Nõnda nimetatud ,,Taevalikku kõrgusesse". Ehitus on avar, kerge ja valge. Romaani ümarkaar asendub teravkaarega. Teravkaarel ei ole nii tugevat survet seintele ja saab ehitada suuri vitraaz aknaid. Väljas poolt aitab seinu toestada tugipiilarid. Sammuti aitas survet vähendada võlvide keerukus, see tähendab roiete süsteemi. Gooti katetraalid mõjuvad nii seest kui väljas nõiduslikena. Ka nimetatakse katetraali arhitektuuriliseks sümfooniaks. Katetraalil on alati sisse käik läänes. Ja fassaadi kompositsioon jaguneb kolmeks. Alumine on portaalide tasand. Portaale raamivad kõrged teravkaared, millede tümpanone täidavad roosaknad. Portaali palesitkel asuvad pikaks venitatud lahke naeratusega skulptuurid. Fassaadi teises vööndis kordub portaalide vorm akendena. Keskel tohutu suur roosaken. Lisanduvad veel väikesed tornikesed, skulptuurid nissides.
Kõige olulisemaks sai harmoonia ja proportsiooni ülim hindamine. Moodi läksid erinevate värvide kombinatsioonid õrnad ja heledad, tumedad ja sünged, eredad ja küllastunud. See püsis moes seni kuni 17. saj. toretsev barokkstiil koos grandioossete kaunistustega ja Louis XIV luksuslik sillerdav kullasära, kristalli ja rikkalike pruunide, roheliste ja punaste palett selle välja tõrjus. 18.saj. sellele, mida paljud pidasid barokstiili arhitektuuriliseks ja dekoratiivseks liialduseks, väljendus mitmel viisil. Inglismaal otsiti inspiratsiooni palladionismi eeskujudest. Vähemjõukates kodudes kasutati kivi varjundite ringi kuuluvaid määrdunud mudapruune ja- rohelisi toone ja 18. saj. keskpaigaks rõõmsamaid, nagu merikarbiroosad ja hernerohelised. Euroopa vastureaktsioon barokkstiilile väljendus rokokoostiili tekkimises. Saanud alguse Prantsusmaalt ja levinud järk- järgult üle kogu mandri Euroopa, iseloomustas rokokoo
seisukorras olevaid lõike, tehes samas ka nende rajatiste ehitus-arhitektuurilisi uurimistöid. Suurema hoo said uurimis- ja restaureerimistööd sisse aga 1950ndate aastate lõpul, kui senine stalinlik jäik ehituspoliitika märgatavalt liberaliseerus. Umbes samal ajal hakati vanalinna vaatama ka kui unikaalselt säilinud tervikut, seni oli igat selle igat ajaloolist hoonet vaadeldud eraldi. Nende tööde tulemusena kuulutati 1966 kogu Tallinna vanalinn arhitektuuriliseks kaitsetsooniks, kus on keelatud omavoliline ümberehitamine. Alates sellest ajast kuni tänapäevani on korrastatud enamik säilinud linnamüüri torne, mis on saanud ka algsele lähedase väliskuju uute katuste, taastatud laskeavade jms näol. Kolmel linnamüüri lõigul: Nunna- ja Kuldjala torni vahel, Hellemani ja Neitsitorni juures on taastatud ka vana puidust kaitsekäik. Taastatud on Raekoja esialgsele lähedane sise- ja väliskuju,
sajandi I poolel ehitatud Magdeburgi toomkirikus, tervikuna aga mõjub katedraal siiski veel lähedasemana romaani stiilile. 13.sajandi keskel tsentraalehitisena püstitatud Trieri Jumalaema kirik (1242- 1250) ja kodakirikuna ehitatud Marburgi Elisabethi kirik (1235-1282) kannavad endas juba täiesti gooti päraseid konstruktsiooni- ja kaunistusvõtteid. Kõrggootika esimeseks näiteks saksa aladel võiks olla Kölni katedraal, mille arhitektuuriliseks eeskujuks on olnud Amiens´i katedraal. Ühtlasi on Kölni toomkirik esimeseks saksa gooti perioodi ehitiseks, kus järjekindlalt on kasutatud puht gooti päraseid ehitusvõtteid. Kirik on mõjus oma suurejoonelise interjööriga, kus lakkamatult voolav, kõrgusesse püüdlev joonte voog (kimppiilarid, roidvõlvid), millele pole võrdset, sunnib tunnetama tugede sammaste, võlvide, avade, sõnaga arhitektuuri kõigi materiaalsete elementide süsteemi ning loob ühtlasi ainulaadse ruumimõju
annaabi.ee 
