1) Milliste kunstiliikide hulka kuuluvad disain ja arhitektuur, mille poolest on need sarnased? a) Disain ja arhitektuur kuuluvad keskkonda kujundavate kunstide hulka. b) Nii arhitekt kui ka disainer peavad oma töö hoolega läbi mõtlema, et toodet oleks võimalik mugavalt ja efektiivselt kasutada või hoones tegutseda otstarbekalt. c) Mõlemad on reaalsed , 3 dimensiooniga ning päriselu jaoks vajalikud 2) Mille poolest erinevad teineteisest tarbekunst ja disain? a) Disain on rohkem masstoodangule, kasutatakse palju masinaid. Tarbekunst on rohkem käsitööstuslikum, kasutatakse vähe masinaid.
1. Milliste kunstiliikide hulka kuuluvad disain ja arhitektuur, mille poolest on need sarnased? Kuuluvad keskkonda kujutava kunsti hulka. Mõlemad on reaalsed, 3 dimensiooniga päriselu jaoks vajalikud. 2. Mille poolest erinevad teineteisest tarbekunst ja disain? Disain on rohkem masstoodangule. Kasutatakse palju masinaid. Tarbekunst on rohkem käsitööstuslikum, kasutatakse vähe masinaid. Ei ole masstoodang. On enamasti üksikud esemed. Disainil on tavaliselt rohkem esemeid. 3. Kes oli William Morris
17.10.2011 Modernism 20. Sajandi arhitektuur Modernis mööblikujunduses Funktsionalism II maailmasõja järgne arhitektuur ja mööbel Arhitektuur 20. sajandil Vabrik Fagus (1911) Modernism (ca 1910--1940) Soov maailma muuta luua toimiv kõigi suhtes võrdne ühiskond ja arhitektuur 1 17.10.2011 · Modernistlik unistus oli tõrgeteta toimiv masinate abil juhitav maailm · Kasutati uudseid materjale (raudbetoon, teras, klaasblokkidest seinad)
20. sajandi arhitektuur 20. saj. alguses (pärast I maailmasõda) arhitektid loobusid ajaloolistest stiilidest ja ornamentaalsetest kaunistutest Uus funktsionalistlik arhitektuur tuli välja lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste pindadega. Uuenduste seas rakendati konsoolidele toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu (nt. Pariisi Louvre püramiidid). Pikkamööda mõjutab modernistlik arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid kõrghooneid Betoon pakkus arhitektuurile uusi ahvatlevaid skulptuurseid võimalusi (nt. Sydney Ooperimaja ja Guggenheimi Muuseum Bilbaos) Muutuste juured peituvad 19. sajandis, mil esialgu insenerirajatiste (tehased, sillad, näitusepaviljonid) puhul võeti kasutusele uued ehitusmaterjalid: malm, teras ja raudbetoon, mis võimaldasid ehitada senisest hoopis mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid. Tõeliseks arhitektuuriks aga neid esialgu ei peetud
klassikalistele arhitektuuristiilidele. Historitsistlik stiil tundus nüüd liiga koormav. Usuti, et uus aeg vajab uut nägu. Kapitalismi asjalikkus ja individualistlik mõtteviis sobis hästi kokku põhimõttega form follows function. Arvati, et iga ajastu peab end väljendama oma arhitektuurikeeles, mis omakorda tuleneb tehnoloogilistest saavutustest. Uus esteetika võeti hästi vastu igal pool, kuna see sobis hästi kokku ka ühiskonna üldhuvidega ja minevik oli möödanik. Uus arhitektuur pidi olema odav ja kiiresti teostatav. Sõjast tingitud ehitustegevuse seiskumise, uutest riigipiiridest põhjustatud põgeniketulva ja majanduskriisi tõttu oli nõudlus uute korterite järele suur. Tähtis oli, et saaks ehitada võimalikult kiiresti ja odavalt. Välditi arhitektuurseid kaunistusi, kadus dekoor. Funktsionalismi printsiibi järgi pidi ehitise välimus tulenema tema otstarbest ehk funktsioonist, sellest ka stiili nimetuski. Muidugi pole
korralikku oma majatüüpi ja M. Võttis ülesandeks luua sakslasele maja. Historitsismi ja Saksamaal levinud ornamendilembuse alternatiivina nägi funktsionaalsust, tagasihoidlikkust, individuaalsust ja traditsioonilistele ja looduslikele materjalidele truuks jäämist. Maja peab täpselt sobituma funktsiooniga. Rõhutas praktilisust. Üleliigsed on raamatuillustratsioone meenutavad ornamendid nagu juugendstiilis (mida ta pidas pealiskaudseks). Eeskujuks Le Corbusier'le, Gropius'le ja Mies van der Rohe'le. 1 Heinrich Tessenow (1876-1950)- tõi aedlinna idee rahvusvahelise tähelepanu alla. Orgaaniline väikelinn. Soosis arhitektuuri, mis väljendaks rahvuslikku kultuuri ja lihtsustatud vorme. ,,lihtsaim vorm ei ole alati parim, aga parim on alati lihtne." Eramuarhitektuuri peamiseks ülesandeks on täita põhilised elulised vajadused kasutades kõikvõimalikke praktilisi vahendeid
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku
Palgatöö tuli. Pärnu postimees, venestumine. VABRIKUASULAD - tööstus hakkas jõudsalt kasvama, tekkisid tööstuskompleksid. Eestit käsitleti kui tööstusmaad (odav tööjõud ja odav maa). Aleksandr Dimitrijev: Vene-Balti laevaehitustehase kompleks 1912-17 - kolmnurksed klaasist osad, sisaldas ka elamuid. Waldhofi vabrikuasula Pärnus 1910ndad MÕISAD - 19. saj lõpul ehitati, siis oli mõisate kõrgaeg, mõisasüsteem toimis, uus tehnoloogia, arendasid mõisaid. Mõisa arhitektuur on Eestis suurejooneline ja põnev- Pooled mõisad on kaitse all. August Reinberg Mooste mõisa viinavabrik 1909 - viina tootmine tõi mõisale suurt tulu ja kasu, tasuvam kui viljakasvatus. Otto Pius Hippius (Peterburi): Sangaste mõis 1874-81 nimetatud kui pseodogootika (gootika jäljendamine), nurgatornid. Konstantin Wilcken: Vasalemma mõis 1895 kindlusarhitektuur ning jällegi gooti mõjutustega. SELTSIMAJAD - Aktiivne karskus liikumine, tuletõrje-ja päästekomiteed, lauluseltsid,
paraadtreppe, seinad kaunistati orvanditega, kasut tahvelpaneele, peegleid, mahedad toonid. Hotell Soubise: kasut lombiid-seina all ääres madal paneelistik, kõrged aknad, kumerjad kurved, prantsuse aknad,peeglid Amalienburgi pargi paviljon: Rundale lossi valge saal: 7. Sotsiaalutoopiline valgustusajastu arhitektuuri: Claude-Nicolas Ledoux ja Étienne Boullee loomingu iseloomustus ja mõned näited. Rääkiv arhitektuur, ehitised peavad olema nii kõnekad, et tekiks mingi emotsioon. Utoopiliste fantaasiaprojektide autor, enamus töid elluviimata, tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule, kutsutakse revolutsiooniarhitektuuriks, Chaux ideaal linn: elukutsetele omaste vormidega majad, puhtad seniapinnad, geomeetria. Venemaal selle alusel tüüpfassaadprojektid. Royal Saltworks: poolkaare kujuline, keskel peadirektori maja lõigatud plaatidega sammastega
muudetud inimfiguurid, lihtsad, kuid dramaatilised poosid ja ilmed) Funktsionalism - Tekkis vajadusest pärast sõda elukeskkonda uueks luua. Oli määratud rahvamassidele. Sõjajärgse vaesuse tõttu tundus loomulik asendada juugendlik ornamentika süsteemsuse ja korraga. Funktsionalism toetus tihti geomeetrilistele vormidele, saades inspiratsiooni sõjaeelsest kubismist. "Bauhaus" üritas näidata progressi, seal õpetati kõiki visuaalseid kunste, kuid ühendav telg oli arhitektuur. Arvati, et skulptuur ja maal peavad olema elemendid arhitektuurilises tervikus. Loomingu eesmärk oli nende massiline tööstuslik toodetavus. Esemete vorm pidi lähtuma nende funktsioonist. Soositi isikupäratust, täpsust, selgust ja lihtsust. Natside tegevus lõpetas "Bauhausi" töö, kuid pärast II MS levis funktsionalism üle kogu maailma. Arhitektuur: Walter Gropius (Bauhausi asutaja) Ludwig Mies van der Rohe
.......................................................................................... 22 17. Totalitaarsete riikide kunst (Saksamaa ja NSVL)............................................................................ 23 18. Eesti kunst 1918-1940.................................................................................................................... 25 19. Kunst II Maailmasõja ajal. Abstraktne ekspressionism USA-s...................................................... 27 20. Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil. ............................................................. 28 21.Lääne-Euroopa kunst pärast II maailmasõda................................................................................... 30 22.Neodada........................................................................................................................................... 31 23.Inglise kunst. Popkunsti tekkimine............................................................
Gloasgow’ koolkond. 5. Kust on pärit nimetus juugendstiil? Kuidas nimetatakse sama stiili Euroopa suurtes kuultuurides ? Euroopast. Inglismaa- Modern Style, Prantsusmaa- art noveau, Saksamaa- Jugendstil 6. Millistes Euroopa linnades võib leida parmaid näiteid juugendlikust arhitektuurist? Austria, Belgia, Barcelona, Riia, Pariis 7. Leia täiendavat materjali Antoni Gaudi kohta. Nimeta ta tuntumaid teoseid, iseloomusta neid. Katalaani arhitekt, Kataloonia modernismi tähtsaim esindaja. Sagrada Familia kirik, Güelli park 3. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades 1. Kuidas oli rahvusromantism seotud oma ajastu poliitikaga? Miks oli rahvusromantism nii levinud norra ja soome kunstis? RR väljendas kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelaste kangelastena ja rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Levis Põhja-Euroopas kus puudus iseseisev riik (Norra, Soome) 2
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad
· Edvard Munch Edvard Munch oli norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaks. Tema tuntuimad teosed pärinevad 1890ndatest, kuid sellest hoolimata on ka tema hilisemad teosed üsnagi kuulsad ja on tänapäevalgi mõnede kunstnike insipratsiooniallikateks. Juugendstiil Iseseisev töö12. kl. õpiku § 2 põhjal 1) Millistes kunstiliikides avaldus juugendstiil? Tarbekunst ja arhitektuur. 2) Millal valitses juugendstiil? 1980. aastail 3) Iseloomusta juugendstiilis interjööri, kasutades lk 19-21 olevaid näiteid! Näiteks orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. 4) Kuidas avaldus juugendstiil kujutavas kunstis? Kujundatavad kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamistdekoratiivse terviku loomisele. 5 Fovism
1) Kes on op-kunsti kuulsaim esindaja? Op-kunsti kuulsaim esindaja on ungarlane Victor Vasarely. 2) Kirjelda op-kunsti olemust, kasutades õpiku teksti ja reproduktsioone lk 174 (vt ka sõnaseletusi õpiku lõpus)! Op-kunst manipuleerib inimese nägemise nende psühholoogiliste ja füsioloogiliste omadustega, mida silm igapäevaelus muifu ignoreerib. Ümberpööratavaid geomeetrilised kujundid ning ruumilised illusioonid. Joonte erilise paigutustega on saavutatud silmapetteid. Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil. Postmodernism Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil. 1) Miks asusid 1930. aastate lõpul paljud kuulsad Euroopa arhitektid (Gropius, Mies van der Rohe jt) elama USAsse? 1930. aastate lõpul asusid paljud kuulsad Euroopa arhitektid elama USA-sse, sellepärast, et otsida sealt pelgupaika Euroopas tugevnenud natsismi eest. 2) Kus ja millal sündis mõiste internatsionaalne stiil
Tänan juhendaja Priidu Beierit käesoleva referaadi valmimisel tehtud soovituste eest. 5 1. Õpiaastad 1867-1893 Frank Llyod Wright sündis 8. juunil 1867. aastal Richland Centeris Wisconsini osariigis USA-s. Wrightil tekkis juba varakult geomeetriatunnetus, kuna ema andis talle mängimiseks saksa pedagoogi Friedrich Fröbeli mänguasjakomplekte. Ema tahtis, et temast saaks arhitekt: ta riputas kogu korterisse arhitektuuriteemalisi gravüüre. Pärast kooli õppis Wright kaks semestrit Madsionis inseneriteadust ning töötas kooli kõrvalt ühes ehitusfirmas. 19-aastasena kolis Wright suurlinna ning asus joonestajana tööle tuntud Chicago arhitekti Joseph L. Silsbee büroos. Aasta pärast siirdus ta firmasse Adler & Sullivan, mis oli linna juhtiv avangardistlik arhitektuuribüroo. Seal oli Wright
Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal.
peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut. · Teist tüüpi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. · Kolmadasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motive- nagu külamaastikke jne. Lisaks oli ka kunstnike, keda inimeste kujutamisel ei huvitanud ainult värvirõõm, vaid ka psühholoogilised probleemid. 17) ARHITEKTUUR PÄRAST II MAAILMASÕDA. INTERNATSIONAALNE STIIL Mõiste ,,internatsionaalne stiil'' võeti kasutusele USA-s. Sellega tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri ning selle iseloomulikeks tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge kohviga kaetud pindu, lamekatuseid ja igasuguse mittefunktsionaalse kaunistuse vältimist. 1930.aastate lõpus saabusid selle stiili juhtivad arhitektid USA-sse, otsides seal pelgupaika Euroopas tugevnenud natsisimi eest. Pilvelõhkujad- klaasist nn
püramiididega. Kõik struktuurid olid paigutatud orientatsiooniga nelja ilmakaare poole (st iga püramiidi külg ühe ilmakaare poole, N-O-S-W), hoides nõnda jäigalt stabiilset võrgustikku ja Koostanud: 8Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a luues selge viite maailmaruumile. Arhitektuur oli Egiptuses rangelt seotud ilmakaarte ja astronoomiaga. EGIPTUSE AEDADEST JA ARHITEKTUURIST Iseloomulik Egiptuse aiale oli:2 Aed oli korrapärase planeeringuga, ristküliku- kuni ruudukujuline, piiratud. Rikkalik taimestus ühetaolistest puu- ja põõsaliikidest. Puud istutati alleedena või lihtsalt ritta, kusjuures kõrgemad puud istutati aia piirile. Kasutati rütmi. Näiteks ühes reas puud kahest või mitmest erinevast liigist rütmiliselt kordumas.
olles abiks piibli ümberjutustamisel ja ornamentika ning seest lisaks jutustavatele reljeefidele ja kujudele ka maalid ja mosaiigid. Kuulsaimad ehitised: Itaalias Pisa katedraal, Püha Markuse katedraal; Prantsusmaal Cluny klooster; Saksamaal Wormsi, Mainzi ja Speyeri toomkirikud. Tarbekunstis on teada uhked kullasepatööd ja eriline 70 meetri pikkune ja poole meetri kõrgune tikitud Bayeux` vaip William Vallutaja lahingutest. Gooti kunst Gootika areneb Prantsusmaal. Arhitektuur on näiliselt kergem ja õhulisem ning kõik on kõrgusesse pürgiv. Kirikud katedraalid saavutavad enneolematu kõrguse uudse konstruktsiooni roidvõlvi kasutusele võtmisega. Teine oluline uuendus ja stiilitunnus oli teravkaar akende ja uste ülaosas. Ehitiste kindlustamiseks kasutati veel tugikaari ja tugipiitasid. Aknad olid kõrged ja neid oli tihedalt ning seetõttu muutus kirik valgemaks, lastes ruumi salapärast valgust läbi värviliste vitraazide.
Funktsionalis mi tekke eeldused: a) ehitustehnika areng m onteeri mine, valamine, uued m e hhanis mid b) uued materjalid teras, terasbetoon, suured klaastahvlid, kerged m etallid c ) linnastumine vaja oli ehitada palju ja kiiresti. Funktsionalis mi põhiolemus ehitise vor m peab vastama te ma funktsioonile. Funktsioonile vastavus, otstarbekohasus on tähtsai m. Ehk: ilus on see, mis on otstarbekas. Funktsionalismile on iseloomulik: a) lihtsus, kaunistuste vältimine b) ebasü m m e etria, masside vaba jaotus c ) kuubitaolised vor mid (+ sageli ümardatud nurgad) d) lintaknad f) lame katus g ) peened postid h) do mineerib valge värv i) siledad seinapinnad j) hoone väli muses peab pee geldu ma tema otstarve ja ruumide jaotus. Funktsionalis mi rajajaid oli sakslane arhitekt Walter Gropius. Asutas kunstikooli Bauhaus. Bauhausis kavandati m o odsat disaini m ö ö blit, valgusteid, tekstiili, keraamikat, tapeete jne.
Aga skulptuur, mis on värviline, pole tähtis samm kunsti progressi teel DEKORATIIVSUS, st värvi-pinna-vormi porbleemid kui spetsiifilised maalikunsti probleemid. Põhineb Euroopa 20. saj alguse modernismil. Suhe kunstnikusse: kui kunstniku jutt ei vastanud Greenbergi kujutlusele (kunstnik ütles, et ta pole formalist, ta ei maali ainult värvi, joone, pinna jne pärast), siis “ärge kuulake kunstnikke, nad on rumalad. Minul on õigus.” Modernistlik arhitektuur Funktsionalistlik arhitektuur: - lamekatus - valge värv - lintaknad - ornamentide ja kaunistuste vaba GEOMEETRIA! Le Corbusier (1887-1965) Villa Savoye, 1928-29 Modernistlik pilvelõhkuja / internatsionaalne stiil: Mies van der Rohe. Seagram Building New Yorgis, 1958 > < VALGE KUUBIK
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
