Kalju Lepik 1920-1999 Ruttasid relsside raual rattad, kus viha valuvärvi, valu lume valget värvi, risti ei kellegi haual. Hariduskäik · 19281934 Koeru algkool · 19351939 Tartu Kaubanduskool · 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium · 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat · Aastal 1943 astus ta Eesti Leegioni, 1944 põgenes Rootsi. Õppis lühikest aega Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat. Looming · Lepiku esimestes kogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid ja groteskne, õrritamislustlik või sisemist rahutust ja trotsi kandev võllahuumor. · Hilisemas arengus Lepiku luule lihtsustub ja muutub läbipaistvamaks
Kalju Lepik Keily Vollmann 9b 7. Oktoober 1920 30. mai 1999 · Sündis Koerus 1920 ja suri Tallinnas 1999 · 1928-1934 Koeru algkool · 1935-1939 Tartu Kaubanduskool · 1940 asutas Tartus kirjandus- ja kunstirühmituse "Tuulisui" (Kalju Lepik kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse) · 1942-1943 Tartu Ülikool filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat · 1943 astus ta Eest Leegioni · 1944 põgenes Rootsi, kus õppis ka lühikest aega Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat · 1982. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees Looming · Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". · Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga
Kalju Lepik (1920-1999) Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus 7. oktoober kontoriametniku pojana Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tallinna Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kir...
Näide 3 - Kiri ja seadus / ennustuskunst ● Selgita mõistet “etruski teadus”. Vastus: Ennustuskunst - ennustati, mis hakkab saama või kuidas miski juhtus. Rituaalid ● Miks on etruskide hauakambrid olulised ajalooallikad? Vastus: Olid elavate liinade koopiad. Hauad olid uhked, kus olid maalid , mis kujutasid pidusööminguid, sporti ja tantsimist. Rooma linna rajamine ● Mis maakonda tekkis Rooma linn? Vastus:Latiumi maakonda ● Kuna tekkis Rooma linn, kui uskuda arheoloogiat? Vastus: 10.saj eKr ● Kuna rajati Rooma linn, kui uskuda mütoloogiat? Vatus: 21. Aprill 753.a eKR ● See daatum oli roomlaste jaoks oluline veel ühe asjaolu poolest. Oskad vastata? Vastus: Romuluse (+Remus)legend, seletuse Rooma linna ja riigi tekkest ● Kes rajasid Rooma linna? Kes nad olid päriolult? Vastus: Romulus ja Remus - sõjajumal Marsi ja Rea Silvia pojad
Kalju Lepik Kalju lepik sündis 7. Oktoobril 1920 Järvamaal Koeru alevikus, kontoriametniku pojana. /--Uus slaid--/ Hariduskäik 19281934 Koeru algkool 19351939 Tartu Kaubanduskool 19391941 Tartu Kommertsgümnaasium 19421943 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. /--Uus slaid--/ o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. o 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse
KALJU LEPIK Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus kontoriametniku pojana, õppis Tartu Kaubanduskoolis, Tartu Kommertsgümnaasiumis, 1942-43 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. 1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, 1944 põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus pidas mitmeid leivatööameteid. Oli üks energilisemaid pagulaselu organisaatoreid Rootsis, võttes osa Radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse Eesti Raamat asutamisest (1946) ning kuuludes Balti Instituudi, Eesti Kultuuri Koondise, Eesti Rahvusnõukogu jt. pagulasorganisatsioonide juhatusse. Akadeemiliselt oli Kalju Lepik üliõpilasseltsi Põhjala liige. 1966. aastal sai
Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tartu Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis lühemat aega Stockholmi Ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees. 1949. aastal abiellus Lepik Valgast päris Asta Priuhkaga, kellega oli tal kaks last: Ott ja Aino. Ott suri 1958. aastal. Kalju Lepik suri 30. mai 1999. Tallinnas.
seadusi ning nende rakendusvõimalusi, mida kasutavad vastava teadusringkonna liikmed (Chalmers 1998, 134). Loomulikult peitub siinkohal probleem selles, kes ja kuidas normaalteadust ja selles tegutsevaid teadlasi määratleb (ehk kes siis on teadlane, kes seda nimetatud teadust teeb), ent kuna T. Kuhni teadusteooria jätab määrangud kontekstist lähtuvaks, on lihtne tuletada - küll isikliku ja sotsiaalse konteksti mõjutusest teadlik olles , et arheoloogiateadlased on need, kes teevad arheoloogiat (kaevavad, õpetavad, kirjutavad artikleid ja monograafiaid st. arheoloogid). (On aga hoopis iseseisva essee teema, kas arheoloogiat üleüldse võiks teaduseks nimetada, sest paljude teadusteooriate alusel humanitaaria ja sotsiaalia teaduse hulka ei kuulu.) Üldiste arheoloogiaringkonnas kehtivate teoreetiliste eelduste ja seaduste põhjal hinnates, ei saa M. Remmeli raamatut teaduslikuks nimetada, sest ta ei vasta lihtsalt etteantud normaalteaduse ja paradigma nõuetele
mina omama:1SG ART: ACC vend Ühine sõnavara võib olla seletatav 1) laenamisega ühisest allikast või 2) vastastikkuse leksikaalse laenamisega. Ühised (alam)saksa laenud: Eesti Läti kool skola arst arsts üür re Leksikaalne laenamine: olge ettevaatlikud! Mis mulje tekib selle kolmkeelse sildi põhjal? Seenesupp Su zupa Gryb sriuba Seetõttu on ajaloolise keeleteaduse abiks vaja ajalugu, etnograafiat, antropoloogiat, arheoloogiat jm distsipliine. Geneetilise suguluse tõendiks on reeglipärased hääliku- ja tähendusevasted nii suurel arvul ja nii süstemaatilisel kujul, et see ei saa olla juhuslik. *k ungari keeles taga eesvokaalide ees k, muidu h vrd soome/eesti ungari kala hal käsi kéz Algkeele rekonstrueerimisel aitab nii sugulaskeelte materjal kui kirjalikud allikad. Nt romaani
Tallinna Lilleküla Gümnaasium K.Lepik ,,Öötüdruk" Linda Luts 8. c klass 1 KALJU LEPIK ISIKUNA Kalju Lepik sündis 1920. aastal Järvamaal Koeru alevikus. Ta omandas alghariduse kodukohas, kust edasi läks ta Tartu kaubanduskooli ja kommertsgümnaasiumisse. (Geni) Ta avaldas enda esimesed luuletused 1939 aasta õpilasajakirjades. 1942 a. astus Lepik Tartu ülikooli õppima põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat kuid ta mobiliseeriti Saksa sõjaväkke.(Sõnarine 3) Õnneks sai ta aasta pärast põgeneda Rootsi kus ta töötas lihttöölisena, raamatupidajana ja ajakirjatoimetajana . 1966. aastal sai ta Stockholmi Balti Arhiivi juhatajaks ja täitis enda ametikohustusi ka pensionärina.(Geni) Ta õppis ka lühikest aega Stockholmi ülikoolis. Ta kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse ja aastal 1982 oli ta Välismaise eesti Kirjanike Liidu esimees. (EE 5 ja EE 14) Lepikul sündis 1961.a
3. Suulised ajaloo allikad - pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule. Lisanduvad veel: 1. Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid. 2. Lingvistilised ajaloo allikad - keel, murded. Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. Omaette arheoloogiaharu moodustab allveearheoloogia, mis tegeleb veealuste muististe tundmaõppimisega. Antropoloogia on teadus, mis tegeleb muististest leitud inimjäänuste uurimisega. Kasutatakse ka terminit paleantropoloogia. Numismaatika on teadus, mis uurib ajaloolisi münte ja rahatähti, tehes kindlaks nende valmistamisaja ja koha jne. Etnoloogia ehk rahvateadus on teadus, mis tegeleb kommete traditsioonide, tavade, endisaegsete
· ,,Tuulemaa"- ,,Kerkokell" ja neljaosaline tsükkel ,,Tuulemaa" · ,,Ohvrisuits" · ,,Kõik on kokku unenägu"- ,,Sapine kuu", ,,Maakaitseväelane" 7 KALJU LEPIK Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus kontoriametniku pojana, õppis Tartu Kaubanduskoolis, Tartu Kommertsgümnaasiumis, 1942-43 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. 1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, 1944 põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus pidas mitmeid leivatööameteid. Oli üks energilisemaid pagulaselu organisaatoreid Rootsis, võttes osa Radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse Eesti Raamat asutamisest (1946) ning kuuludes Balti Instituudi, Eesti Kultuuri Koondise, Eesti Rahvusnõukogu jt. pagulasorganisatsioonide juhatusse. Akadeemiliselt oli Kalju Lepik üliõpilasseltsi Põhjala liige. 1966. aastal sai
Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised: · Allveearheoloogia merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga) · Koobastearheoloogia koopad, mida omal ajal kasutati, on varjatud kohtades ja asjad säilinud (koopamaalid)
ning muu maailma ääreala (nagu Maailma Süsteemide teooria seda väidab) ning et MS teooria on ülalt-alla peale surutud. Seda on ka Kristiansenile ette heidetud et ta on arheoloogilisse materjali liiga meelevaldselt suhtunud. Teine probleemne teema me ei saa eeldada, et perifeerialt on autonoomsus tingimata ära võetud, mida teooria teeb. Kristiansen on MS teooriat rakendanud oma uurimustes ning üritanud arheoloogiat justnimelt suurte tõusude-mõõnade lainete kontekstis vaadata. Nõnda nägi ta urniväljade kultuuri ühe suurema lainena, mis kogu Euroopat haaras. 1970.test on urniväljade kultuurist kõneldud seoses Egeuse piirkonna mererahvaste liikumisega Euroopasse. Tänapäeval räägitakse aga aina enam sellest, et Mandri-Euroopa tegelikult ei suhelnudki Egeuse piirkonnaga nõnda tihedalt (mida ,,tõestavad" vaid üksikud esemeleiud), vaid tegemist oli pigem ühekordse nähtusega.
Rimini : Linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Rimini provintsi halduskeskus. Rimini asub Aadria mere ääres ning on üks tuntuimaid Euroopa merekuurorte, millele on kuulsust lisanud Federico Fellini oma esimeste filmidega. Sitsiilia : Kahtlemata Vahemere kauneim saar, mille mitmekülgsus ei jäta külmaks kedagi, kes siin kord käinud. Sitsiiliat võib pidada Euroopa kõige kosmopoliitsema ajalooga piirkonnaks - see kaunis saar on täis arheoloogiat, kunsti, ajalugu, folkloori, kultuuri, hingematvalt kaunist loodust, avatud ja külalislahkeid inimesi ning loomulikult fantastilist toitu ja suurepäraseid veine.
arheoloogia. Senini kasutati nö. uurivat meetodit uuriti omavahel esemeid ja rutati miks need kultuurid...aga 60 a.....olid mehed kes ürit uusi meetodeid rakendada alates siis uuest arheoloogiast - hakkas peale uus uurimissuund mida nim TEOREETILISEKS arheoloogiaks. Sellega hakkas tegelema rida uusi uurijaid kes hakkkasid kasutam, uusi meetodeid ja andsid uut infi lahti mõtestamise teid. Uut arheoloogiat hakati nim ka POSTPROTSESSUAALSEKS arheoloogiaks. Uus pööre 1990ndatel aastatel mil üritati neid erinevaid suundi kokku võtta ning tänapäeval räägitakse seega TÕLGENDAVAST arheoloogiast. Siin peab alati tõlgendama ,,miks see on nii". See näeb ka ette - arheoloog peab tõlgendama, seejuures võib kasutada mitut tõlgendust, kuid samas peab leidma ka argumendid miks ta nii põhjendab. SLAID : MUINASKULTUURIDE UURIMINE LOENG 3 (FAIL 2) Arh uurimistöö jaguneb 2 etappi
(Lisa 2. ) 3.2. Ajalooline vaatamisväärsus – Antananarvio monument See monument püstitati nende sõdurite auks, kes hukkusid II maailmasõjas võideldes Prantsusmaa eest 1927.aastal. Monument püstitati 19.veebruaril 2007 ja selle autoriks on Bernard Gagnon. (Lisa 3.) 3.3. Kultuuriobjekt – Kunsti ja arheoloogia muuseum Antananarivo Ülikoolis Kunsti- ja arheoloogia muuseum Antanarivos asutati 27. jaanuaril 1970. Muuseum esitleb Madagaskari kunsti, arheoloogiat ja iidset tsivilisatsiooni. Selle kogud ja dokumentatsioon on käsutuses üliõpilastele ja teadustöötajatele nii Madagaskaril kui ka välismaalastele. Muuseum säilitab siseriiklikke arheoloogilisi pärandeid ja samuti taastavad kultuuri- ja arheoloogilisi mälestisi. Muuseum tutvustada oma kogusid üldsusele näituste kaudu. Muuseumi esmane ülesanne on anda parem ülevaade Madagaskari kultuuriloost. Muuseumi
Tal kahtlustatakse langetõbe. Ta pöördub lõplikult religioonist: tuleb gümnaasiumihoonest välja, koolipoisina jääb vastasasuvat katedraali imetlema ja tal tuleb idee, mida ta püüab tagasi tõrjuda. See on ketserlik mõte. Ta hakkab mõtlema, et jumal istub katedraali otsas ja situb alla. Ta arvab, et saab nüüd karistada, aga ei saa ja sellepärast, et ei saa karistada, ütlebki religioonist lahti. Gümnaasium läbi, on ta huvideks ajalugu ja arheoloogia, aga arheoloogiat Baseli ülikoolis ei õpita. Ta astub arstiteaduskonda oma kuulsa vanaisa mõjul. Ülikooli ajal läheb avatumaks, aktiivselt võtab osa teaduslike seltside tööst osa. Teda on iseloomustatud kui head tantsijat. Teda kutsutid Tünniks. Ta valib kitsamaks valdkonnast psühhiaatria. Kui ta ülikooli lõpetab, on tal üksjagu võlgu. Ta saab tööle kliinikusse, kus on tipp-psühhiaatrid tööle. Enne tööleminekut loeb ta kõik 50aastakäigu ajakirjad
c) Suulised ajaloo allikad- müüdid, legendid, pärimused, muinasjutud, rahvaluule d) Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid e) Lingvilistilised ajaloo allikad- keeled, murded *Arheoloogia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb aineliste ajalooallikate ehk muististe uurimisega ning nende abil ajaloo tundmaõppimisega. Vastavalt ajajärgule, mida arheoloogia uurib, eristatakse esiaja, vanaida, antiik- ja keskaja arheoloogiat. *Aineliste ajalooallikate leidmiseks tehakse palju väljakaevamisi, puhtastamisi, pildisitamisi/ joonistamisi, kirjeldamisi, võrdlemisi varemleituga jne. *Arhelooge allikate leidmisel abistavad ka teised teadlased nagu näiteks loodusteadlased, antropoloogid (uurivad luid), etnoloogid jm. *Aastal 98 pKr pani esmakordselt aestide-nimelise rahva kirja Rooma geograaf ja ajaloolane Tacitus. Samal ajal mainis ta ka fennide-nimelist rahvast. Tänapäeval
Need viidi läbi sõjaväelise pedantsusega - ta kontrollis üle kõik leiud ja kirjeldused ning lasi kirja panna ka luude asetuse. Lõpuks kinkis ta oma kollektsiooni Oxfordi ülikoolile. Ta pidas oluliseks leidude konserveerimist ning objektide taastamist pärast kaevetööd. Tema kaevamised hõlmasid ka tavaobjekte. HEINRICH SCHLIEMANN (1822-90) - temast on ilmunud ka eesti keeles biograafiaid (Wanderberg, Stoll). Ta astus ülikooli 44. aastaselt, et arheoloogiat ja keeli õppida. Ta oli sihiks seadnud Trooja linna leidmise ja väljakaevamise. Ta saavutas oma sihi, kuid praegu öeldakse, et lõhkus rohkem kui avastas. Kaevas ka Mükeene linnust ja kuninga hauda. OSKAR MONTELIUS (1843-1921) - rootslane, kes tegeles arheoloogiliste leidude ainesega, huvitudes pronksiaegsetest esemetest. Ta lõi tüpoloogilised esemete seeriad (arengust lähtuvalt), kusjuures suutis need hiljem enamvähem ajaliselt dateerida.
Järjest enam tekkis nõudlus usaldusväärsete andmete järele. Seega hakati teostama ekspeditsioone ja süstemaatilisi uurimusi. BOAS JA KULTUURIRELATIVISM Boas on sakslasest USA immigrant, kes oli veidi antropoloogiat õppinud. Ta tegi olulise uurimuse eskimote kohta. Ta arendas Ameerika antropoloogiat, mis on eraldiseisev Euroopa antropoloogiast tänaseni, kuna see ei sisalda mitte ainult kultuurilist ja sotsiaalset antropoloogiat, vaid lisaks veel füüsilist antropoloogiat, arheoloogiat ja lingvistikat. Ta kandis oma teooriad edasi vaid oma õpilastele. Tema kuulsaim õpilane oli Margaret Mead, kes tõstatas küsimusi läänemaailma sugudevaheliste suhete, sotsialiseerumise ja poliitika kohta. KAKS BRITI KOOLKONDA Samal ajal kui modernne Ameerika antropoloogia oli kuju võtmas, erines sellest suuresti Suurbritannia. Briti antropoloogid töötasid sama riigi koloniaalmaades. Mees, keda peetakse Briti
karakteristikutest, ehk kultuurist. Selles üldises tähenduses mõistetakse kultuuri kui teadmisi, uskumusi, moraali, jm oskusi ning kombeid, mida inimene on ühiskonna liikmena omandanud. 2 Antropoloogia jaguneb: füüsiline või bioloogiline antropoloogia ja kultuurantropoloogia või sotsiaalantropoloogia. Kultuurantropoloogia haruks loetakse etnograafiat ning etnoloogiat. Arheoloogiat käsitletakse sellise suhtumisviisi puhul kui kultuurantropoloogia minevikuvormi. Oluline on materiaalse kultuuri interpreteerimine. Kuidas kasutati mingit eset? Miks on mõned kalmed ümmargused ja teised kandilised? Siin kattuvad osaliselt arheoloogia ja etnograafia meetodid. Etnoarheoloogia Nagu etnograafidki, elavad arheoloogid kaasaegsetes kogukondades. Eesmärgiks on mõista, kuidas traditsioonilised või osaliselt
ajaloo uurimine kihelkonnad, külad. Hans Kruus peamine uurimisprobleem võitlus vabaduse kaitseks, muinassõda-püüdlused vabadust tagas võita. Rahvusliku uuestisünd, isetegevuse arendamine, Eesti rahva eluolust orja ajal. Uet uurimishuvi ei peaks olema ainult eestlusel. Uue ajaloopildi põhimõtteid avarast perspektiivist, suhtes teistes maades toimuvate ajalooprotsessidega. Mis mõjud? Mis meie maa ajalugu teistele mõjutanud? Sulatas etnograafiat, arheoloogiat jne ainelisest kultuurist ,keelest jne. Uus kogu kontseptsioon, kus agraar jne probleeme käsitleti eesti rahva ajaloo varjust väljatoomisena. Näitamaks eesti rahva arengut ja küpsuseni jõudmist rahvusriigini jõudmisel. I köide toimetas Harri Moora, II köite Hans Kruus ja II köite Liiv. Ajaloo õpikud Eesti Kirjanduse Seltsi ajalootoimkonna eestvedamisel. Väino Sirk Eesti ajalugu kooliõpikutes. Eesti Biograafiline leksikon et ei pakuks pudemeid aga ka
majanduslikel eesmärkidel. Lisaks toodud asjakohastele näidetele on olemas ka lai territoriaalsete muuseumide võrk, mille funktsiooniks on hoida ühiskondliku dialoogi mälu, kohad, mille abil mõista linna või piirkonna ajalugu ning aru saada ühiskondlikku tegelikkust kujundanud faktidest ja isikutest. Need on kohalikud muuseumid, kus "kohalik" tähendab seotust maa-alaga. Nende kogud on sageli väga suured ja esinduslikud, hõlmates ajalugu, arheoloogiat, kunsti, teadust, looduslugu, antropoloogiat ja tööstusarheoloogiat. Lisaks leidub ka tuhandeid teisi, näiteks auto-, veini-, vihmavarju-, rongi-, nuku- ja sokolaadimuuseume. Selle lühikese ja põgusa ülevaatega muuseumitüüpidest, mis teemat sugugi ei ammenda, soovitakse rõhutada muuseumidele iseloomulike joonte paljusust. Samas on iga tüüpi muuseumidel ühine põhimissioon säilitada mälu ja harida inimesi. Muuseumid ja kultuuriveebi eesmärgid
annaabi.ee 
