19. augustil Tartus ja 20. augustil Tallinnas jõuab oma esimese uusaegse ettekandeni Eestis tänavuse juubilari Johann Valentin Mederi ooper "Kindlameelne Argenia" (Tal linn 1680), Põhja-Euroopa muusikaloo väga kaalukas meistriteos. Hiljaaegu ilmus nostalgiahõngulisel plaa dil muusikat Hermanni lauleldusest "Uku ja Vanemuine", mida esitleti naljaga pooleks esimese eesti ooperina. Tõsimeelsemad otsivad seda algust hoopis hilisemast ajast, Evald Aava kandist, ja tõdemus annab taas toitu me kultuurilisele alaväärsustundele läheb veel tükk aega, kuni me ooperilugu sajandipikkuseks saab.
muusikas tõi endaga kaasa rootis võimu kehtestamine eesti ja liivimaal ? 3. Mis on koolidraama ja missugune oli tema roll keskaegses hariduselus ? Koolidraama- õppekavastik, mille eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning tutvustada neid värsiõpetuse ja erinevate retoorikastiilidega. Koolidraamasi püüti lavastada eesti linnakoolides saksamaa eeskujul .Neist nähti suurt kasu ka kristlik-humanistlikule haridusele . "Kindlameelne Argenia" kanti koolidraamana ette Tallinna gümnaasiumi õpilaste poolt, seda võib pidada 1. ooperietenduseks Tallinnas. 4. Too näiteid erinevatest kultuurivaldkondadest Läänemere-äärsete linnade ühtses kultuurielus 5. Iseloomusta lühidalt Johann Valentin Mederi elukäiku ja loomingut. 17. sajandileestis tegutsenud muusik, oli selle aja väljapaistvaim helilooja ning bassilaulja. Ta oli üks saksa rahvusliku muusika arvestatavamaid uuendajaid. Oli tüüpiline hansamuusik
kirikus koraalitekstid Kantaat Solisti aaria Ooperilaadne (4) retsitatiiv 1680 Johann Valentin Meder kandis ette Tallinna gümnaasiumi õpilastega oma esimese ooperi "Kindlameelne Ooperilaadne Argenia". Milliseid kantaate esitati, pole teada. koor Libreto ladina Või Itaalia Orkester keeles Keskne Ulatuslik tegelane jutustaja kontsertteos Oratoorium Retsitatiiv solistid Esitati ülikute Vaimuliku
Karl.F.Karell on eesti esimene kutseline muusik. 6. Muusika elu 17. Sajand – 1632. Aastal avati Tartu Ülikool, kus õpetati ka muusikat. Esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega raamat ilmus 1656. 1684 astutas kirikuõpetaja Forselius rahvakooli õpetajate seminari, mis andis hariduse ligikaudu 160nele köstrile. Johann Valetin Meder on 17. Sajandil Eestis tegutsenud helilooja ja laulja, kes kirjutas 20kantaati ja ooperi „kindlameelne Argenia“ 7. Rahvalaulu pillid – (viiul, flööt, klarnet, metsasarv) Tulid muusikasse pillid alles uuema rahvalauluga – hiiukannel, lõõtspill, parmupill, torupill, kannel, viled, roopill, jauram.
keeled: kreeka, heebrea, ladina 1631-1651, +vene 1710-1805, 1805-1890 ladina muutus saksaks,+prantsus, 1920-1940 eestik+ingl, 1991 rootsi 5.Rektorid: Heinrich Vulpius Rootsi aeg, rektor 1632 -1647 Aleksis Kuusik- Eesti Vabariigi perioodil Helmi Viikholm nõukogude legend Ain Siimann Hendrik Agur 6.Kuulsad nimed. Rootsi aeg J. V. Meder- Saksamaa helilooja, gümnaasiumi kantor, Kirikukoor, Maarjamaa esimene oopet 1680 ,,Kindlameelne Argenia" Rootsi aeg Gebhard Himselius gümnaaasiumi mateõpetaja ja professor. Tallinna linnaarst, raeapteeki, Tallinna kindlustöid. Kalendreid,astronoomilisi vaatlusi. Rootsi aeg Reiner Brockmann poeesiaprofessor, esimeste teadaolevate eestikeelsete juhuluuletuste autor . Rootsi aeg Anton Thor Helle - gümnaasiumi vilistlane, kelle eestvõttel tõlgiti piibel tervikuna põhjaeesti keelde. B.G. Forselius-rahvakoolid Vene aeg F. J. Wiedemann-kubermang, P. J
stiilijoonest. Läänemere-äärsed linnad Kuulsaim muusik Johann Valentin Meder ( 1649-1719) Pärit Saksimaalt, muusikuks kujunes Kesk-Saksamaal. Määrava tähtsusega kohtumine Buxthudega 1674.a, siitpeale töötas ta ainult Läänemere regioonis 1674-1684 oli Tallinna Gümnaasiumi (preagu Gustav Adolfi Gümnaasium) kantor 1680 kandis selle kooli õpilastega ette oma esimese ooperi ,,Kindlameelne Argenia". Teine silmapaistev Mederi teos on 1700/1701 Riias kirjutatud Matteuse passioon. Georg Philipp Telemann (1681- 1767) Oli omal ajal palju olulisem tegija kui Johann Sebastian Bach. Muusikas oli iseõppinu, kuid mängis juba lapsena mitut pilli 12.aastaselt kirjutas oma esimese ooperi. 1701 läks Leipzigi õigusteadust õppima, 1704 asutas seal üliõpilaste muusikaühingu ,,Collegium Musicum". 1721 sai Hamburgi linna muusikadirektoriks.
Rootslaste rajatud. Jättis sügavaid jägi haridus- ja usuellu. Esimene läbinisti eesti keelde tõlgitud tekstidega lauluraamat ilmus 1656 "Uus Eesti lauluraamat". 1684 avati Tartu lähistel õpetajate seminar, kooli avas Forselius, mis koolitas köstreid, koolmeistreid ja rahvakoolide õpetajaid. 4 aasta jooksul 160 haritud meest, tekkis koolide võrk. Johann Valentin Meder, Eesti väljapaistvaim helilooja 17. Sajandil. Tegutses Tallinas 10 aastat. Säilinud 20 kantaati, ooper "Kindlameelne Argenia(?)", mille kandsid ette Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased, esiettekanne 1680. 1700-1721; 18 sajand Toimus põhjasõda Rootsi ja Venemaa vahel. Sõja tagajärjel sai kannatada nii majandus-, ühiskonna- kui ka kultuurielu. Põhjasõjaga kaasnes katk. Allesjäänud elanikkond oli sunnitud pöörduma tagasi esivanemate looduskultuuri juurde. Tuge saadi rahvalaulust, torupilli mängust. 18. Sajandi teisel poolel
ooperi vaatuste vaheaegadel. Parodeerivad näitlejad olid pärit Itaalia linnateatri maskikomöödiatest – commedia dell` arte. Intermeedium ja commedia dell` arte olid hilisema klassikalise koomilise ooperi eelkäijad. 1.1. Saksakeelse ooperi sünd ja selle seosed Tallinnaga Tallinn on saksakeelses ooperiloos väga erilisel kohal. Tallinnast pärineb 1680. aastast kõige varasem säilinud partituur. Suurteose autoriks on Johann Valentin Mederi ooper ,,Kindlameelne Argenia”. Johann Valentin Meder (1649—1719) oli pärit Tüüringist (Wasungen), kus ta sündis kantori (kantor - kiriku eeslaulja, koori juht, mõnel pool ka muusikahariduse andja kiriku juures) pojana. Muusikuna oli ta seega pärit kesksaksa kantoraaditraditsioonist, kantorid või organistid said ka tema neljast vennast. Ta õppis Leipzigis ja Jenas teoloogiat, ent sai 1671. aastal Gothas hoopis õukonnalauljaks. Sellest
keerulisemaid kontsertlikke teoseid. Tallinna kantoritest oli väljapaistvaim üheksa aastat (1674-1683) Tallinna gümnaasiumis töötanud tuntud saksa helilooja, organist ja laulja Johann Valentin Meder (1649-1719). Andeka heliloojana komponeeris ta ka ise kirikupühadeks kontsertlikke motette ja muidki teoseid, millest on kahjuks väga vähe säilinud. Mederi siinse tegevuse kõrgpunktiks ja ühtlasi linna muusikaelu suursündmuseks oli 1680. aastal tema ooperi "Kindlameelne Argenia" ettekandmine, milles osalesid ka gümnaasiumi õpilased. See viie vaatusega teos on üks varaseim säilinud saksakeelne ooper üldse. 18. sajandi esimesel poolel pärast Põhjasõda ning katkutaudi muutus siinne olukord väga viletsaks. Selles olukorras hakkas Eesti- ja Liivimaa kirikuis levima pietistlik õpetus - seda esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730
millest tõstaks eriti esile 1896 valminud Rudolf Tobiase avamängu "Julius Caesar", esimest eesti muusika sümfoonilist teost. Muidugi ulatub muusikategemine Eestimaal tunduvalt varasemasse aega. Olgu selleks siis balti-sakslastest aadlike kohalik muusika- ja teatriharrastus (näiteks kanti Tallinna Saksa Teatris juba 1789. aastal ette Mozarti ooper "Don Giovanni"). Või 1680. aastal Tallinnas etendunud Mederi ooper "Kindlameelne Argenia", esimene barokkooper saksa keeles. Või 1740. aastatel Eestisse Saksamaalt jõudnud vennastekoguduse liikumine - vennaskonda nimetati "laulev kogudus". Oma roll oli ka 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool, kus oli muusika õppetool. Muidugi puudutas see kõik ennekõike kohalikke kõrgkihte, jäädes "maarahvast" - s. o. eestlastest - suhteliselt kaugele. Alguses oli laulupidu XIX saj keskpaik tõi eestlaste kultuuriellu olulise murrangu. Kuna kooliharidus, sh
,,Musikalische Exequien"; *Johann Hermann Schein ,,Opella nova; *Samuel Scheidt ,,Tabulatura nova". Barokkmuusika Inglismaal: Tunti hästi Itaalia muusikat. Muusikas segunesid prantsuse ja itaalia eeskujud inglise vana muusikatraditsiooniga. Zanrid: ooper, semiooper, anthem, draamaetendused, oodid. Tuntumad teosed: *Henry Purcell ,,Kuningas Artur", ,,Haldjakuninganna", ,,Dido ja Aeneas"; *G.F.Händel; *G.P.Telemann; *Valentin Meder ,,Kindlameelne Argenia". Barokkmuusika ühed kuulsamad heliloojad olid G.F. Händel ja J.S. Bach. Georg Friedrich Händel'it (1685 - 1759) peetakse üheks suurimaks inglise heliloojaks, sest Inglismaa periood oli tema loomingus väga produktiivne. Händelist sai Inglismaa kodanik ning ta jäi sinna elu lõpuni. Ta suri pimedana. Händeli teosed on värsked, hingestatud, emotsionaalselt mitmekesised ja sageli tantsulised. Händeli puhul hämmastas tema komponeerimiskiirus, mistõttu peetakse teda oma
Vajadusel toetas kirikukoori linnamuusikute kapell. Tallinna kantoritest oli väljapaistvaim üheksa aastat (1674-1683) Tallinna gümnaasiumis töötanud tuntud saksa helilooja, organist ja laulja Johann Valentin Meder (1649-1719). Andeka heliloojana komponeeris ta ka ise kirikupühadeks kontsertlikke motette ja muidki teoseid, millest on kahjuks väga vähe säilinud. Mederi siinse tegevuse kõrgpunktiks ja ühtlasi linna muusikaelu suursündmuseks oli 1680. aastal tema ooperi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenia) ettekandmine, milles osalesid ka gümnaasiumi õpilased. See viie vaatusega teos on üks varaseim säilinud saksakeelne ooper üldse. 17. sajandi II poole Tallinna muusikaelu oli võrreldav teiste Läänemere rikaste kaubalinnadega, kus kultuur oli saksakeelne, nagu Lüübek, Danzig (Gdansk), Königsberg (Kaliningrad) või Riia. Teine eesti linn, mille kultuurielu jõudis sel ajal oma kõrgpunkti, oli Narva. Ka Narvas tegutses 17
[4] Tallinna kantoritest oli väljapaistvaim üheksa aastat (1674-1683) Tallinna gümnaasiumis töötanud tuntud saksa helilooja, organist ja laulja Johann Valentin Meder (1649-1719). Andeka heliloojana komponeeris ta ka ise kirikupühadeks kontsertlikke motette ja muidki teoseid, millest on kahjuks väga vähe säilinud. Mederi siinse tegevuse kõrgpunktiks ja ühtlasi linna muusikaelu suursündmuseks oli 1680. aastal tema ooperi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenia) ettekandmine, milles osalesid ka gümnaasiumi õpilased. See viie vaatusega teos on üks varaseim säilinud saksakeelne ooper üldse. [4] Oma roll oli ka 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool, kus oli muusika õppetool. Muidugi puudutas see kõik ennekõike kohalikke kõrgkihte, jäädes "maarahvast" - s. o. eestlastest - suhteliselt kaugele. [2] 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus
kunstmuusika. 5) Iseloomusta lühidalt Johann Valentin Mederi elukäiku ja loomingut. V: Üks tolle aja väljapaistvaim helilooja ja bassilaulja J.V.Meder on üks saksa rahvusliku muusika arvestatavaid uuendajaid. Tüüpilise ,,hansamuusikuna" tegutses Lübeckis, Danzigis, Riias ja Königsbergis. Tallinnas oli ta 10 aastat gümnaasiumi kantor ja juhtis Oleviste kiriku muusikaelu. Mederi loomingust on säilinud ligi 20 kantaati, ,,Matteuse passioon" ning ooper ,,Kindlameelne Argenia". Küsimused lk 28 1) Missugune olukord valitses Eesti- ja Liivimaal pärast Põhjasõda? V: Maa ja rahva olukord oli raskem kui kunagi varem, kultuurilised pürgimused jäid soiku. Põhjasõjaga kaasnes laastav katk. Ka suurem osa vaimulikke langes katku ohvriks ning usuelu taastumine võttis aega. Rahva teadvuses segunesid muistne usk ning katoliiklikud ja luterlikud elemendid. Rahvalaul ja rahvapillid pakkusid tuge ning meelelahutust. 2) Kes olid hernhuutlased?
Rootsile. 1656. ilmus ,,Neu Ehstnisches Gesangbuch" (,,Uus eesti lauluraamat) Rahvahariduse edendamisel oli suur tähtsus esimesel rahvakoolide õpetajate seminaril Tartu lähedal (nn Forseliuse seminas, 1684-1688), juhatas Bengt G. Forselius. Muusika 17.saj eesti linnades Kantor tähtsaim kooli muusikaõpetaja, sageli ka kogu linna muusikajuht. Kantoril oli ka oma valikkoor e Kantorei. Johann Valentin Meder motetid jm teosed, vähe säilinud. Mederi 1680. ,,Kindlameelne Argenia" (,,Die beständige Argenia"), osalesid gümn.õpilased. Muusika 18saj Eestis Pietistlik õpetus seda esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. Hernhuutlased olid käsitlöölised-jutlustajad kes levitasid väga tundelist, müstikasse kalduvat usku. Üldlaulupeod 1869 I laulupidu. Zanr oratoorium pärit 17.saj E. De 'Cavalieri ,,Hinge ja keha etendus." Lavastamata ooper. Pärit Itaaliast.
trompetit · Sajandi teisel poolel kontaktid Põhja-Euroopa kunstmuusikaga · Läänemere-äärsetes linnades ühtne muusikastiil · Uued muusikakeskused Riias, Narvas ja Tallinnas palju Saksamaal õppinud muusikuid · Näitemängu ja juhulaulu harrastamine · Meder tüüpiline hansamuusik, Oleviste kiriku muusikaelu juht, säilinud 20 kantaati, ,,Matteuse passioon" ja ooper ,,Kindlameelne Argenia" esimene ooperilavastus Muusikaelu 18. sajandil ja 19. sajandi alguses · Tänu Põhjasõjale jäi kultuur soiku · Katk paljud kirikupead surid ja kirikud jäid tühjaks · Rahvalaul ja pillid pakkusid tuge · Hernhuutlased andsid rahvale haridust, oluliseks oli laul, laulikud (sisaldasid rahvalaulutaolisi laule), lugemisvara talupoegadele, mitmehäälne koorilaul, mehed, naised ja lapsed eraldi laulma, segakoosseisulised pillikoorid (mängiti viiulit,
Jaan Rääts-Kontsert kammerorkestrile op 16 (1961) Arvo Pärt-Tabula Rasa (1977) Erkki Sven Tüür- Tšellokontsert (1996) Erkki-Sven Tüür- viiulikontsert (1999) 20. Johann Valentin Meder: esimene eestimaalasest ooperi- ja vokaal- instrumentaalsuurvormi looja. Sündis Saksamaal Wasungenis, tegutses 1674-83 Tallinnas gümnaasiumi kantorina. Alates 1701 aastast Riia toomkiriku organist. Kirjutas oma eluajal 3 ooperit. Üks esimese saksa oopereid „Kindlameelne Argenia“. Mederi vokaal-instrumentaalsuurvorm „Matteuse passioon“. (Riia, 1701). 21. Eesti ooperielust 19. sajandil. 19.sajandil etendati oopereid nii Tallinna kui Tartu saksa teatris. Tallinna Linnateatris tulid ettekandele tähtsamad 19.sajandi ooperid, esindatud olid nii prantsuse, saksa kui ka itaalia ooperižanrid. Esimene eestikeelne ooperietendus oli 1883.aastal mängitud Carl Maria von Weberi „Preciosa“. Vanemuise teater oli koht, kus esimesena mängiti ooperit. Vanemuise
Kui on tegemist mingi mitmeosalise väljaandega või seeriaga, tuleb märkida kirjesse ka köide või vihik vms. Siitan, Toomas 2000. Koraaliraamatud Eesti- ja Liivimaal enne 1850. aastat. Valgeid laike eesti muusikaloost. Eesti Muusikaloo Toimetised 5. Koost Urve Lippus. Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia, lk 57-96. Näide 2a. Artikkel noodiväljaandes, näiteks eessõna Braun, Werner 1976. Vorwort. Johann Valentin Meder. Die beständige Argenia. Das Erbe deutscher Musik. Bd 63. Mainz: Schott, S 3-6. Lühendamine: köide kd, volume Vol, Band Bd; lehekülg lk (lk-d), page p (pp), Seite S. Näide 2b. Artikkel CD kaasvihikus Mitchell, Donald 1995. The Creating of the Eigth. Gustav Mahler. Symphonie No. 8. CD Deutsche Grammophon 445 843-2, pp 9-12 Siin on oluline CD seerianumber. Kui ilmumisaasta pole teada, piisab seerianumbrist. Vt ka näide 13, CD kui allikas. Näide 3. Viide ajakirjas ilmunud artiklile
Cesti. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. sajandil. Komöödia-ballett. Comédie-ballet. Lully ja Molière´i koostöö. 8. Prantsuse klassitsistlik tragöödia sõnateatris ja muusikaline tragöödia e. tragédie lyrique (tragédie en musique). Lully "Atis" (Atys) 1676 ja Armide 1686. 9. Teatrisituatsioon ja muusikalised etendused Inglismaal. Semiooper e. dramatick opera. Purcell "Dido ja Aeneas" (Dido and Aeneas) 1684(?). Saksa ooperisituatsioon. Ooper Tallinnas. Mederi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenie) 1680. SETTECENTO (1700ndad aastad): 10. Ooper Itaalias 1690-1770. Arkaadia Akadeemia. Napoli koolkond. Opera seria, eelklassitsistlik e. Metastasio ooper. 11.-12. Händel ja opera seria Hamburgis, Itaalias. Agrippina 1709. Händel Londonis: Rinaldo 1711, "Julius Caesar" (Giulio Cesare) 1724, Orlando 1733, "Xerxes" (Serse) 1738. Händeli-aegne teatripraktika. 13. Prantsuse muusikateater 18. sajandi I poolel (kuni 1764). Opéra-ballet. Rameau Pygmalion 1748
Tema juures õppis ka Bach. Barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm oli fuuga. Selle aluseks on meeldejääv meloodialõik, mis kordub eri häältes. Teemal on 2 kuju: algkuju ja vastus laadi V astme helistikus. Hamburgis ja Lübeckis kujunes ka saksa kirikukantaat, mis koosneb paljudest eri karakteriga osadest. Saksimaalt pärit muusik Johann Valentin Meder töötas ka Tallinnas ning 1680. a kandis Tallinna õpilastega ette oma esimese ooperi „Kindlameelne Argenia“ Georg Philipp Telemann(1681-1767)-tema kuulsust varjutab Bach, kes polnud oma eluajal kuulus. Telemann oli muusikas iseõppinu, oma esimese ooperi kirjutas 12-aastaselt. Töötas Hamburgi linna muusikadirektorina ja vastutas kogu linna kontserdielu eest. Väga produktiivne helilooja: vähemalt 1500 kirikukantaati, 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi. Teda peeti grafomaaniks ja vastandati Bachile, kuid jäeti
annaabi.ee 
