Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arenguteooriad: II". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karistus, oraalne, super, moraalne, sündides, arenguteooria, teadvustamata, üli, süütunne, arenguastmed, lahendama, tasemele, häbi, alaväärsus, eristumine, seksuaalsus, arenguteooriad, kontrollitavad, leeuwenhoek, kvalitatiivselt, emakas, kvantitatiivne, locke, tabula, rasa, rousseau, sünnipärane, preyer, tunnetusteooria, vägivald, imikTabula rasa- puhas leht-inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib. (õistus on tühi) · Materialistliku sensualismi esindaja- enne ei ole midagi, kui ei ole kogemust · assotsiatsioonid . o Läbi nende tekivad mõningad tunded ja mõtted. o seosed · kordamine palju tuleneb sellest inimese käitumises o kordamisest tuleneb harjumus · jäljendamine laps õpib jäljendades · tasu ja karistus o üks õppimise printsiip o inimene on haaratav sellesse tegevusse, mis toob kasu/tasu kasu on see, mis on inimese jaoks väärtuslik o kehalise karistuse vastu o karistus tekitab vastuseisu o parim tasu on heakskiit · enesekontroll et õppida peab inimene end kontrollima, et seda teha peab inimene olema füüsiliselt terve · enesedistsipliin · reeglid - lapse reeglid seada ei tohiks -mudelid ja eeskuju
* SUPEREGO - "ülimina" Superego sisaldab internaliseeritud väärtuseid, mis on kui isiku kohtumõistjad. Normid, keelud, käsud, eeskujud, väärtused, põhimõtted. Ülimina on ülimoraalne. Ego ehk mina, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist. Id ehk tema, instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. See on psüühika osa, millest inimene ise teadlik ei ole. Irratsionaalsed alateadvuslikud impulsid, mis on oma olemuselt füsioloogilised. Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis id on amoraalne. Psühhoseksuaalsed arenguastmed: * oraalne faas (0-1a) sugulise rahulduse saab inimene suu kaudu - imemine. * anaalne faas (1-3a) rahulduse saamise prototüübiks on defekatsioon. * falliline faas (3-6a) algselt mõtlevad lapsed, vahet pole mis soost, et tal on fallos. sel ajal ilmnevad Oidipuse kompleks poistel ehk kastratsiooniärevus ja tütarlapstel Elektra kompleks ehk peenisekadedus.
"Geneetilise loogika" (1903-1908), kus uuris mõtlemise arengut - ütles, et teadmised progresseeruvad ja arvas, et areng toimub läbi erinevate staadiumite/astmete: 1. Kaasasündinud motoorsed relfleksid 2. Keel ja kõne jne. Ütles, et järjestikused astmed toimuvad läbi keskkonna tagasisideme. Peamised arengu... on assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (paindlik muutumine). Ütles, et keskkonna ja bioloogia koosmõjul arenguastmed progresseeruvad ning keskkond on peamine mõju arengule. G. S. Hall avaldas arvukalt artikleid ja pani aluse esimeste arengupsühholoogia metoodika rakendamisele. Tema biogeneetiline seadus erineb Haeckeli omast vaid selle poolest, et lisaks bioloogilisele sarnasusele on sarnane ka psühholoogiline ja vaimne pool. A. Gesell ei nõustu Halli seisukohaga ning leiab, et areng on juhitud geneetilistest protsessidest, rõhutas küpsemisteooriat, kus väidab, et organism
inimese seksuaalelu põhiliseks funktsiooniks on omaneda kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine. Freud mõtleb libiido all objektile suunatud seksuaalenergiat Regressioon tagasipöördumine (nt vanemate lahkumineku korral võib laps hakata taas pöialt imema) Freud väidab, et Lääne ühiskondades pärsivad seksuaaltungi vastikus- ja häbitunne (seks on tabu). Seksuaaltungil põhinevad enamik inimese tegudest. Väikelapsel seksuaalsuse faasid: oraalne (sünd1,5 a) väljendub nt sõrme imemises, milles saab sõltumatuse tunde anaalne (1,5-3 a) seotud pärakupiirkonnaga, moraalne rahuldus, kui saab ise potil käia falloline (4. aastast) huvi suguelundite vastu, nt arstimängud latentne piirkond konkreetne huvipiirkond puudub puberteet taas domineerib suguorganite piirkond "Tootem ja tabu" kultuuri ja ühiskonna tekkelugu, nende tõlgendamine. Müüt
inimese seksuaalelu põhiliseks funktsiooniks on omaneda kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine. Freud mõtleb libiido all objektile suunatud seksuaalenergiat Regressioon tagasipöördumine (nt vanemate lahkumineku korral võib laps hakata taas pöialt imema) Freud väidab, et Lääne ühiskondades pärsivad seksuaaltungi vastikus- ja häbitunne (seks on tabu). Seksuaaltungil põhinevad enamik inimese tegudest. Väikelapsel seksuaalsuse faasid: oraalne (sünd1,5 a) väljendub nt sõrme imemises, milles saab sõltumatuse tunde anaalne (1,5-3 a) seotud pärakupiirkonnaga, moraalne rahuldus, kui saab ise potil käia falloline (4. aastast) huvi suguelundite vastu, nt arstimängud latentne piirkond konkreetne huvipiirkond puudub puberteet taas domineerib suguorganite piirkond "Tootem ja tabu" kultuuri ja ühiskonna tekkelugu, nende tõlgendamine. Müüt
teist nii keerulist süsteemi, kui ta ise. · On üldistavad, st et teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel. On olemas teadmisi, väljaütlemisi, mis on filosoofia aga võib muutuda ka teadmiseks. Varased arengukäsitlused. Preformatsiooniteooria (17-18 saj) Antony van Leeuwenhork (1632-1723), Nicolas Hartsoeker (1656-1725) Metafüüsiline arenguteooria, kus oletati et elusolend on valmis sugurakus. Peale viljastumist toimub ainult kvantitatiivne areng (suuremaks ja laiemaks). Teooria oli valitsev kuni Baer avastas munaraku. John Locke (1632-1704)- filosoof, materialistliku sensualismi esindaja. Meedik 1671 alustas ja 1690 aastal lõpetas ,,Essee inimmõistusest". Arvamus ja analüüs inimmõistusest, selle võimetest, piiridest ja selle sünnitistest
Vaatles ka enda lapsi. Vaatles lapsi sünnist alates. Kolm kõigemõjukamat tööd: 1. 1936 ,,Intelligentsuse lätted lastel"- intelligentsuse progresseeruv areng imiku poolt korratavate tegevuste järgi 2. 1937 ,,Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt"- Kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted. 3. 1945 ,,Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas" - Fantaasia ja sümbolismi tekkiine väikelapse eas. Kognitiivne arenguteooria 1970 väidab et lapsed läbivad oma arengus erinevatest staadiumitest koosneva seeria kindlas järjekorras, mis kõigil lastel on ühesugune. Liikumine ühelt astmelt teisele Arengupsühholoogia Kõige all on eelmise aasta mõlemad eksami variandid. John Locke (1632-1704) meedik+psühholoog , bioloogia haridus. Tabula rasa - Laps on sündides puhas leht. Keskkonna mõjutustele väga vastuvõtlik. Inimesel ei ole teadvust enne , kui ta sünnib
Ükski ääretus pole hea, sest liigne vabadus, võib kaasa tuua häbematust ja ninakust ning mässu autoriteetide vastu. a. Autonoomsus b. Häbi, kahtlustunne 3. 3-6a : lapse peamiseks sooviks on alustada oma toiminguid iseseisvalt. Algatusvõime on eduka praktika resultaat, kui laps saab piisavalt proovida erinevaid võimalusi läbi mängude. Kui aga lapsed jäävad pratikast ilma ülemäärase kontrolli või karistusehirmu tõttu, tekib neil süütunne. a. Algatusvõime b. Süütunne 4. 6-12a- kopentensuse areng: suhtlemine, õppimine, lihaste areng. Kui last täiskasvanute poolt ei julgustata ja tehakse alavääristavaid märkusi, võib tekkida ebaadekvaatsuse tunne. Parimal juhul väljendub see selles, et lihtsalt loobutakse; halvemal juhul võib see väljenduda aggressiivsusega. Vabamänguline tegevus asendatakse reeglitele allutatud toimingutele
) on need asjad, mis võivad vanematelt lastele edasi kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt. Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus. Arengu järjepidevus/perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng. Kas varasem ja hilisem areng on üksteisega seotud? On seotud. Inimese sünnipärane olemus – imiku loomus on neutraalne sündides, ei saa olla hea ega halb imik. Aktiivsus/passiivsus – oleneb motivatsioonist, tahtejõust Arenguliste muutuste universaalsus – valim ja meetod tuleb valida selle järgi, mis on hüpotees Arengupsühholoogia ülesanne: kirjeldada (kas ja kui suur on uuritavate nähtuste probleemide tase ja milline on struktuur) seletada (nähtuse või probleemi olemust seletada, tagajärgede analüüs). Seosed, vastasmõjud (korrelatsioonid)
Kavalpea. Petab ära Id´i. Reaalsuse printsiip .reality printciple Eesmärk: hoida indiviidi elus ja tervena ning saada järglasi. Ülimina ehk Superego. Loodud vanemate poolt. Ühiskond annab inimesele midagi, mis on seotud ideaalidega, mis tekitatakse nii, et see on see, mille eest kiita saab. Alateadvus moonutab vanemate soovid. Alateadvus, eelteadvus, teadvus, sotsiaalne kontroll, vanemad, perfektsionism. a) Ideaalmina, ego ideaal – kiitus, uhkus b) Südametunnistus – häbi, karistus. On nägemine, aga puudub energia? IV Ego kaitsemehhanismid: ego blokeerib id’i impulsid isiksuse integreerimine sünd - esimene traumeeriv sündmus. ÄREVUS (tunne, et midagi halba hakkab juhtuma): objektiivne ärevus (reality anxiety) - väline oht. Objekt/keskkonna hirm. neurootiline ärevus (neurotic anxiety) - id’i ja ego konflikt, neuroos (represseeritud idee väljendus). Tappa oma vanemad, ohjeldamatu
taju. Hinnang tunnetuslikele teooriatele: käsitlevad peamiselt intellektuaalset arengut ja ei ürita seletada emotsionaalset ja isiksuse arengut. Psühhoanalüütilised teooriad. Sigmund Freud- deterministlik teooria: o Käitumist ja isiksust kontrollivad kaasasündinud seksuaalsed ja agressiivsed tungid. o Jaotas lapse arengu psühhoseksuaalseteks astmeteks. o Igal astmel peab laps lahendama teatud konflikte ja saavutama tasakaalu vajaduste rahuldamisel. 1. Oraalne faas- sünnist kuni 12-18 kuud 2. Anaalne faas- 1,5a.-3a. 3. Falloslik faas- 3.-6.a. 4. Latentne faas-5-6.a. kuni noorukieani 5. Genitaalne faas noorukieast kuni surmani E.Erikson. Sarnane Freudiga. o Püüdis ühendada ajalugu, sotsioloogiat ja psühholoogiat s.o.isiksuse arengu epigeneetiline (psühhosotsialne) teooria. o Välised faktorid kutsuvad esile sisemisi muutusi. o Püüdis leida terviklikku elutsükli sotsiaalpsühholoogilist teooriat ja
*Seksuaalelu algab juba sünnihetkest. *Mõisteid seksuaalne ja genitaalne tuleb eristada. Seksuaalsuse puhul ei pruugi suguorganid osaleda. *Üheks seksuaalelu funktsiooniks on kehaosade kaudu naudingute hankimine. Freud hoidis neist teooriatest jäigalt kinni. Laps on sünnist saadik biseksuaalne, mingil hetkel asendub monoseksuaalsusega. Libiido peab võitlema häbitunde ja vastikustundega. Ühiskond piirab üksikisiku seksuaalsust. Väikelapsel on 5 seksuaalsuse faasi: 1) 0-1,5 aastat. Oraalne faas. Domineerib suu (toitumine, pöidla imemine, annab lapsele sõltumatuse tunde) 2) 1,5-3 aastat. Anaalne faas. Domineerib päraku piirkond, füüsiline rahulolu ja kiitus vanematelt potil käimise eest (tagasi hoidmine on protest). 3) 3-4 aastat. Falliline faas. Domineerib suguelundite piirkond, seotud mängudega (nt. Arst). 4) 4-puberteet. Ükski kehaosa pole valdav. 5) Genitaalne faas. Domineerib genitaalide piirkond, tekib huvi vastassugupoole vastu.
Põhiliselt tuleb inimese seksuaaltungil võidelda ühiskonna poolt tekitatud häbitunde ja vastikustundega. Kõige enam on selles raamatus kritiseeritud väikelapse seksuaalsust. See on nn kõlvatu lapseiga. See lähtub freudi seksuaalsuse definitsioonist. Naudinguelamuste hankimine toimub kehaosade kaudu. Ta jagab väikelapse seksuaalse arengu erinevatesse perioodidesse ja igal perioodil on oma kehaosa, mille kaudu naudinguelamust hangitakse. 1) Oraalne seksuaalsuse faas kuni 1,5 aastat , suupiirkond (sõrme imemine), libiido suunatud suupiirkonnale 2) Anaalne seksuaalsuse faas 1,5 3 esluaastat, pärakupiirkond (füüsiline vetsus käimine, moraalne õpib ise poti peal käima, saab ka protestida) 3) Falliline seksuaalsuse faas 3.-4. eluaastani, suguorganid (lugematul arvul küsimusi selle kohta, seksuaalimpulss on iseendale suunatud) 4) Latentne faas - 4.- kuni puberteedini, ükski piirkond ei domineeri
hea enesetunde. On seotud suurema naudinguga, spordimeisterlikkusega Vähem ärevust Väljalangemise tõenäosus väiksem Sisemiselt motiveeritud otsivad elamusi. Tajuvad võisteldes vähem survet, keskenduvad tegevusele, mitte tagajärjele. väline motivatsioon - peegeldab spordiga tegelemist väliste tegurite mõjul sport kui vahend millegi positiivse saavutamiseks – tunnustus, sõbrad sport kui vahend millestki negatiivsest hoidumiseks – haigused, karistus seotus suurema ärevusega väljalangemise tõenäosus suurem Väliselt motiveeritud otsivad tunnustust ja tasu. Saavutusmotivatsioon – võistlemine iseendaga ja võistluslikkus – käitumine sotsiaalse hinnangu olukorras. Iseloomustab inimese pingutust ül toime tulla, täislikkust saavutada, takistusi ületada, teistest parem olla ja andekuse üle uhkust tunda. Motivatsiooni saab tõsta positiivse mõtlemisega ja mot on kaasasündinus. Motivatsioon avaldub tegevuses
osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) – radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine S→R=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 – 1970)
osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine SR=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle; inimene on oma olemuselt hea; vaba tahe ja autonoomsus, võimeline tegema oma valikuid; soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole;inimese arengupotentsiaal on piiramatu Carl Rogers(1902-1987) valikute ja vastutuse osatähtsus inimese elus, empaatia olulisus Abraham Maslow (1908 1970)
............................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson......................................................................................................................27 Erik H. Eriksoni psühhosotsiaalse arenguteooria taust........................................27 Arenguväljakutsed arengu edasiviijatena.............................................................31 Põhitundmused kriisi tulemusena.........................................................................33 Mahler......................................................................................................................37 Normaalne autism...............................................................................
(kõlbelist) alaarengut. George Steineri arvates on praeguse hariduse ning kultuuri valitsev joon mälu kõhetumine. Traditsioon, mille järgi teati olulisi tekste peast, katkes siis, kui koolist kaotati tuupimine. Kui meil pole, mida meenutada, on meie siseelu vaene. XX sajandi haridusreformijad sellele ei mõelnud, kirjutab Toomas Paul (2009) oma raamatus "Seitse sabasulge. Katse kirjeldada inimeselooma". Inimese liigitunnus on vaimsus. Inimene on sündides vaimselt tühi, ütleb Uku Masing. Peeter Põllu määratluse järgi ongi kasvatuse ülesanne see tühjus täita, tõsta inimene vaimuilma, anda talle juurde seda, mis tal sünnipäraselt puudub. Inimese loomus on läbi aegade samaks jäänud ning samaks on jäänud ka kasvamise ja kasvatuse seosed. Käesolev raamat tutvustab lugejale klassikalise ehk traditsioonilise pedagoogika unustatud ja vanaks kuulutatud seisukohti, mis tegelikult ei vanane.
Enneaegsete elulelus on suurenenud. Peale sündi pannakse punkte Apgari skaalal, see tähendab, et hinnatakse naha värvust (sinakas, kahvatu; üldiselt normaalne; normaalne), südame tegevust (puudub, aeglane, üle 100); lihastoonust (puudub, painutab veidi jäsemeid, aktiivne liikumine), hingamine (puudub; aeglane, ebaregulaarne; hea, nutt). 7-10 punkti on terve laps. 4-6 punkti on kerge stress, alla 4 ilmselt halb lugu. Lapse küpsusastme ja arengu prognoosil on oluline gestatsiooniiga sündides. Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni (40.nädalast lahutatakse gestatsiooninädal). Lisaks mõjutab küpsust lapse ja ema suhe pärast sündi. Imiku refleksid: Ujumisrefleks (pärast 6 kuud kaob); Moro refleks ehk tasakaalurefleks (6.k. kaob); Kõndimisrefleks (kaob pärast 2-3.k.); Otsimisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); Imemisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); 4
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
annaabi.ee 
