kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel. Mittepärilik muutlikkus-keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingitud organismi tunnuste muutumine Geeniteraapia- asendatakse organismis vigane geen normaalsega Tehnogeneetika-geenide siirdamine Transgeenne organism-. Sünnieelne diagnostika- võimaldab lootel tuvastada kromosoom ja geenhaigusi(uuritakse loote rakke) Downi tõbi- ülearu üks 21.kromosoom, lühikesed, lühike eluiga, mongoliidsed näojooned, arenguprobleemid. Asendes, dieet, kirurgiline, eriõpe, geeniteraapia
suure panuse nõustamispsüholoogiale. Lõpetas Oxfordi ülikooli. 1923-1949 aastatel töötas, et viia kutsenõustamine nautimiseni. 1950-1975 aastatel viis ta kutsenõustamise üle karjäärinõustamisele. 1976-1992 viis ta karjäärinõustamise uuele tasemele ehk elu planeerimisele. Keskendub inimese erinevatele elurollidele, isiksuse arengule ja sellega seotud karjääriküpsusele. Inimese ülesandeks liikuda sujuvalt ühelt astmelt teisele, lahendades ettetulevad arenguprobleemid. Donald E. Super on öelnud: Igal indiviidil on unikaalne komplekt huvidest, võimetest ja isiksuseomadustest. Samuti eeldab iga elukutse konkreetset huvide, võimete ja isiksuseomaduste komplekti. Mida väiksem on vahemaa nende kahe komplekti vahel, seda tõenäolisem on rahulolu valikuga. Eelistused, huvid ja võimed ei ole muutumatud aja ja kogemuse tulemusena võivad teiseneda. Superi teooria: kutse valik Donald E
maailma vaeseimad. Seal toimuvad väga sagedasti hõimukonfliktid, mis on verised ja arenguvõimalusi takistab ka üha laienev terrorism. Samuti on arengust mahajäänud ka Ladina-Ameerika riigid. Seal kuritarvitatakse võimu ning aset leiab raiskamine. Paljud majanduslikult tugevad riigid on sügavad kriisis ning see ei aita kaasa nende arenguvõimalustele. Kuigi seal on ka suurriike (Mehhiko ja Brasiilia), siis enamustel on seal arenguprobleemid ja nad on kas väikeriigid või keskmise jõukusega. Üleilmastumise tulemusel on alguse saanud uued vastaseisud nagu terrorism ja kübersõda. Terroristid ei pea kinni seadustest ning selle eesmärgiks on sundida riike midagi tegema või tegemata jätma. Varasemalt jäi terrorism ühe riigi piiresse, kuid islamiterrorism on rahvusvaheline ning nad peavad sõda mitmete riikide valitsuste vastu. Samuti korraldatakse ka kübersõdu ning sel juhul jäädakse enamasti anonüümseks.
võimatuks (nt. polüfunktsionaalsed ametid) Humanistlik ehk arengu paradigma Kerkis esile 1950ndatel aastatel Elukutsevalik on pidev protsess, mis: algab lapsepõlves on tagasipöördumatu ja sõltuv eelmistest otsustest Donald E. Superi teooria Keskendub inimese erinevatele elurollidele, isiksuse arengule ja sellega seotud karjääriküpsusele Inimese ülesandeks liikuda sujuvalt ühelt astmelt teisele, lahendades ettetulevad arenguprobleemid D. E. Superi kutselise arengu perioodid Kasv (014) Uurimine ehk rolliotsingud (1424) Katsetamine Siirdeperiood Üritamise periood Väljakujunemine (2544) Säilitamine (4564) Eraldumine ehk pensionile siirdumine (üle 65) E. Ginzbergi kutselise arengu staadiumid Fantaasia staadium (310) Proovistaadium Huvide periood (1112) Võimete periood (1213) Vajaduste periood (1314) Väärtuste periood (1517)
säästev põllumajandus ja biotehnoloogia, bioloogilise mitmekesisuse hoid. Erilist tähelepanu osutatakse mürgistele kemikaalidele ja jäätmeprobleemidele. Maailma majandust säästvale teele peab Agenda 21 oluliseks keskenduda arengumaade keskkonnaprobleemidele ja saada üle vaesusest, rõhutab vajadust muuta tarbimisharjumusi, jälgida rahvastiku kasvuga seotud probleeme, lahendada inimeste tervise ja elukohaga seonduvaid keskkonnaküsimusi, seada otsustusi tehes esikohale keskkonna- ja arenguprobleemid. Tungivalt soovitatakse täiustada keskkonnaharidust, arendada säästvaid tehnoloogiaid. Eesti jätkusuutlikkuse programm Eesti on ka ühinenud Agenda 21-e riikidevaheliste keskkonnalepetega: seda kinnitab meie riigipea antud allkiri 1992. aasta juunis Rio de Janeiros. Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 (lühendatult SE 21) on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani ning ei ole suunatud mitte üksnes keskkonnakaitselistele ja ökoloogilistele
· luudes asendab kaadmium kaltsiumi · Hg mürgitus võib tekkida aurude sissehingamisel ja toidust omastades (kalade kaudu) Fütokemikaalid · leidumine: raviomaduste poolest tuntud taimedes · tähtsus: vähivastane ja antiosküdatiivne toime · karotenoidid: -karoteen, lükopeen, luteiin · limonoide leidub tsitruseliste koores ja söödavas valges osas, küüslaugus, õlides · isofalvoone leidub sojaubades ja toodetes, kaunviljades; liigtarbimine: sigimatus, arenguprobleemid · resveratroole leidub viinamarjades, punases veinis, maapähklites; aitab ära hoida veresoonte lupjumist, vältida trombide teket, hea ja halva kolesterooli tase · tioole leidub küüslaugus, sibulas, laugulistes; võib parandada ebasoovitavate ainete mürgitustamist, südame tervist, immuunsüsteemi toimimist
Kooliareng sõltub sõnavarast, jutu ja suhtluse kvantiteedist. Kooliedukust ennustavad IQ ja sõnavara suurus isegi paremini kui vanemate haridustase ja sotsiaalmajanduslik staatus. Murdeiga on 200 aasta vanune. (muutused füüsilises kasvus, seksuaalses küpsuses, emotsionaalses arengus, suhetes) Varane puberteet algab enne 8.elusaastat. Füüsiline muutus pakub muret rohkem tüdrukutele, aga ka poistel (söömishäired jne). Arenguprobleemid Arenguhäired kui -tõsine kõrvalekalle tavapärasest arengust -noorele eale iseloomulik käitumine -ootuspärane, aga problemaatiline käitumine (nt kõneleb, aga takistusega ehk nt kogeleb) Probleemi kestus, intensiivsus, sagedus -arvestada võimalikke mõjutegureid -keskkond ja kontekst (tänavalapsed, pole kodust toetust ja kasvatust) -komorbiidsus Depressiooni sümptomid 7-12 -sageli vihane ja kaklev (väljendab agressiivusts kõige suhtes mis temasse puutub) -eelistab üksindust
elurollidele (õpilane, töötaja, pereinimene, vaba aja veetja, kodanik), isiksuse arengule ja sellega seotud karjääriküpsusele ning inimese vanusega seostatavatele karjääritsüklitele. Tema kirjeldatud life-spankoosnes järgmistest tsüklitest: • Kasv (4-13) • Uurimine (14-24) • Väljakujunemine (25-44) • Säilitamine (45-65) • Eraldumine (üle 65) Inimese ülesandeks on liikuda sujuvalt ühelt astmelt teisele, lahendades ettetulevad arenguprobleemid. Ta võttis vaatluse alla kogu inimese elu alates sünnist kuni pensionipõlveni. Tema teooria kriitikud on pidanud seda lineaarseks ja hierarhiliseks, kõrvalekaldeid või spiraalset liikumist välistavaks ning konteksti vähe arvesse võtvaks. Samas on väärtuslik ja otseselt arenguparadigmaga seostatav Superi tõdemus, et inimese kutse-eelistused, kompetentsid ja mina- kontseptsioon muutuvad aja jooksul. Inimesed on erinevad oma võimete, isiksuse omaduste, vajaduste jne.
osadest kujundi kokkupanek (2-3 min) Digit Symbol (Kodeerimise test) - 100 arvu numbrite rea kodeerimine (90 sek) F. Vaimsete võimete diagnostilised piirid kuni 70 - vaimne alaareng (retarded) 70-80 - piiripealne IQ (bordeline) 80-90 - madal IQ (dull) 90-110 - keskmine IQ (average) 110-120 - kõrge IQ (bright) 120-130 - andekus (superior) üle 130 - üliandekus (very superior) G. Vaimne võimekus ja arenguprobleemid 2 parameetrit: Kognitiivne areng ja kohanemise aste Kerge alaareng ( Mild ) IQ = 50-55 kuni 70 (2% üldpopulatsioonist; 85% arenguhäiretega grupist) Suudab omandada haridust 6 klassi tasemel. Omandab sotsiaalsed oskused ja on võimeline saavutama ka edu töös.Omandab konformsuse. Keskmine alaareng ( Moderate) IQ = 35-40 kuni 50-55 (0.1 % üldpopulatsioonist; 10% arenguhäiretega grupist) Eripedagoogika abiga suudab omandada 2 klassi taseme
Suhted eakaaslastega Sõbrad: kaldutakse sõbrustama omasugustega (Haselager et al.,1998) ja võimendama üksteist, eriti tõrjutud agressiivsed (Dishon, 1990 jt) Vaenlased: vastastikune antipaatia. Vaenlaste vahel on erinevused agressiivsuses suuremad kui mittevaenlaste vahel (Hartup et al., 2002). Seosed suhete vahel. Ühise vaenlasega sõbrad on agressiivsemad. Kui vaenlasel on ka sõber, on ta vähem agressiivne. Ühine sõber vaenlasega vähendab agressiivsust (Hartup et al., 2002). Arenguprobleemid subjektiivne norm - ise · normatiivne lähenemine - täiuslikkus · kultuuriline lähenemine enamus inimesi · statistiline lähenemine testide keskmine +/SD · kliiniline norm -eksperthinnangud · KÕNE- JA KEELE SPETSIIFILISED ARENGUHÄIRED Varases eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng Diagnostilised probleemid: raske eristada normi variatsioonidest; sageli lisanduvad kirjutamis-, lugemis- ja
osadest kujundi kokkupanek (2-3 min) Digit Symbol (Kodeerimise test) - 100 arvu numbrite rea kodeerimine (90 sek) F. Vaimsete võimete diagnostilised piirid kuni 70 - vaimne alaareng (retarded) 70-80 - piiripealne IQ (bordeline) 80-90 - madal IQ (dull) 90-110 - keskmine IQ (average) 110-120 - kõrge IQ (bright) 120-130 - andekus (superior) üle 130 - üliandekus (very superior) G. Vaimne võimekus ja arenguprobleemid 2 parameetrit: Kognitiivne areng ja kohanemise aste Kerge alaareng ( Mild ) IQ = 50-55 kuni 70 (2% üldpopulatsioonist; 85% arenguhäiretega grupist) Suudab omandada haridust 6 klassi tasemel. Omandab sotsiaalsed oskused ja on võimeline saavutama ka edu töös.Omandab konformsuse. Keskmine alaareng ( Moderate) IQ = 35-40 kuni 50-55 (0.1 % üldpopulatsioonist; 10% arenguhäiretega grupist) Eripedagoogika abiga suudab omandada 2 klassi taseme
et aidata VKEsid seadus- ja bürokraatiaprobleemide lahendamisel. (Eesti VKEde arengusuundumused: 27) Arvete maksmatajätmine või maksmisega viivitamine klientide poolt on probleemiks 43% ettevõtjatele, kusjuures vähem üksikettevõtjatele, enam 10 kuni 49 töötajaga ettevõtetele. Siin on pigem tegemist sellega, et ettevõtte jaoks kõige keerulisemal arengustaadiumil üleminekul mikroettevõtte kategooriast tõsisemalt võetavaks väikeettevõtteks ilmnevadki kõige tõsisemad arenguprobleemid. Tundub, et üheks peamiseks probleemiks võib kujuneda ebapiisav likviidsus. Ilmselt just sellel arengusammul peaksid ettevõtjad leidma kas soodsat lühiajalist laenu, finantsjuhtimise konsultatsiooni vms. Möödunud suure majandusedu tingimustes ei peetud väga suureks probleemiks seda, kui keegi jättis mõne arve maksmata. Praeguses olukorras nõuab rahavoogude planeerimine varasemast märksa suuremat tähelepanu. Seda nii tellijatel kui tarnijatel. (Eesti VKEde arengusuundumused: 27)
enesetõhususest Madal enesetõhusus mingis valdkonnas põhjustab keeruliste ülesannete vältimist, madalate eesmärkide püstitamist ning vähest pühendumist nendele eesmärkidele. Kõrge enesetõhusus soodustab saavutusi – keerulised ülesanded on väljakutseteks, mida on võimalik ületada pühendumise abil. Õpilaste akadeemiline edukus sõltub nii nende endi enesetõhususest kui ka nende õpetajate usust oma õpetamisvõimesse ARENGUPROBLEEMID JA -HÄIRED Mis on norm? subjektiivne norm ideaal, täiuslikkus kultuuriline lähenemine statistiline lähenemine teoreetiline kliiniline norm Normaalne areng vs häire Hinnatakse emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset funktsioneerimist Arenguhäired kui o tõsine kõrvalekalle tavapärasest arengust o nooremale eale iseloomulik käitumine o ootuspärane, aga problemaatiline käitumine
6.)Milliste arenguvaldkondade kaupa arendatakse erivajadustega koolieelikuid? Motoorika, sotsiaalsed oskused, kommunikatsioon, kognitiivsed oskused, eneseteenendus. Vastavalt lapse erivajadusest arendatakse ja koostatakse IAK milles märgitakse arenguvaldkonnad millel erilist tähelepanu pöörata ja mida arendada süvendatult, et mahajäämust vähendada. 7.)Missugused arenguvaldkonnad on kõigil erivajadustega koolieelikutel rohkem või vähem hälbinud? Üldised arenguprobleemid: sotsiaalse kohanemiseraskused, psüühiliste protsesside ja kõne madal arengutase, tunde- ja tahteeluhäired, nõrk motivatsioon, motoorika mahajäämus. Kognitiivsed oskused, sotsiaalsed oskused, motoorika, kommunikatsioon ja eneseteenindus. 8.)Millised ühised erivajadused on vaja rahuldada kõikidel erivajadustega koolieelikutel? Tuleb arvestada üldiste, spetsiifiliste individuaalsete iseärasustega ja lähema kasvukeskkonnaga. 9.)Mis on varajase sekkumise olemuseks?
ning individuaalne arengukava) EVL ARENGU TOETAMINE Erivajadustega laste arendustegevust planeerides ja läbi viies tuleb arvestada: üldiste iseärasustega; puudespetsiifiliste iseärasustega; lapse individuaalsete iseärasustega; tugineda lapse arengulisele vanusele; seada jõukohased ülesanded, raskusaste; määratleda arendamist vajavad valdkonna ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGUPROBLEEMID 1. Kõigile erivajadustega lastele on omased üldised ja spetsiifilised arenguprobleemid. 2. Üldised probleemid: sotsiaalse kohanemise raskused; psüühiliste protsesside (taju, mälu, mõtlemine) ja kõne madalam arengutase; tunde- ja tahteelu haired; nõrk motivatsioon; motoorika mahajäämus. AEV LASTE ÕPETAMISE JA ABISTAMISVÕTETE SÜSTEEM 1. koostegevus (lapse käte juhtimine), 2. osutava viipe kasutamine, 3. täiskasvanu tegevuse jäljendamine, 4
Tema loodud kat järgi kat-riti töökohad. In täitsid ehk elu planeerimisele. küsimustikku ja nii leiti sobiv. John Hollandi 50- Keskendub in erinevatele elurollidele, isiksuse datel aastatel esmakordselt avaldatud teooria arengule ja sellega seotud k-küpsusele. juured on industriaalses joon-faktor mõtteviisis, In ül liikuda sujuvalt ühelt astmelt teisele, kuid see sisaldab ka mõningaid humanistliku lahendades ettetulevad arenguprobleemid. lähenemise aspekte. Ta keskendus in individ om ja Igal indiviidil on unikaalne komplekt huvidest, töö om kokkuviimisele (teatud tüüpi in sobivad võimetest ja isiksuseomt. Samuti eeldab iga elukutse konkreetset huvide, võimete ja isiksuseom erinevate rollide kestus, intensiivsus ja komplekti. Mida väiksem on vahemaa nende kahe emotsionaalne tähtsus muutub.; K-tee valikud mis
nädalat (sünnikaal vähemalt 500 g või nad on sündinud pärast 22. rasedusnädalat): 22.-36. nädala vahel sündinu . 3-17%, Eestis u 6%. Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni. Ema ja lapse suhe pärast sündi- vajavad rohkem suhtlemist(Salapatek&Williams). Pärast sündi 5 min koos imikuga, eraldamine 6-12 tunniks ja 0,5 tunnine söötmine iga 4 tunni järel + tund pärast sündi koos, iga päev 5 tundi koos. Üldine QI 10p madalam, 40% kooliajaalguses tervise või arenguprobleemid. Väike sünnikaal <2500 g. Väga väike sünnikaal <1500 g, enne 32. gestatsiooninädalat. Äärmiselt väike sünnikaal < 1000 g, enne 28.ndat gestatsiooninädalat. REFLEKSID Moro refleks -6.k. kaob ( - , .) , ujumisr - pärast 6.k. kaob , kõndimisr - pärast 2-3.k. kaob , otsimisr - pärast 2-3.k. kaob, imemisr -pärast 3-4.k. kaob, haaramisr - pärast 3-4.k. kaob ,Babinski refleks(varvaste sirutus vastuseks talla ärritusele) -1.a
rasedusnädal enneaegne laps (22.-36. rasedusnädalal sündinu) ◦ enneaegseid 3%-17% (2005.aastal Eestis 6%) ▪ seoses kunstliku viljastamisega on kasvanud mitmikute ja seetõttu ka enneaegsete laste arv ▪ uuringud näitavad, et statistiliselt esineb enneaegsetel lastel rohkem probleeme Üldine IQ 10 punkti madalam kui teistel (Krägeroh, 2002) Kooliaja alguseks 40% enneaegsetest mingisugused tervise või arenguprobleemid (Cooke, 2005) Probleemid ei tulene ainult vähesest füüsilisest arengust, vaid sellest, et enneaegsed on rohkem eraldatud (hoitakse algul inkubaatoris). Nt Klaus&Kenneli 1976.a uuringu puhul kaks gruppi. Grupil A lasti lastega olla kauem koos, grupil B vähem. Oluliselt muutis see emade käitumist laste suhtes.
Põlverefleks (püsiv). Enneaegsetest lastest: Jaotatakse kolme gruppi: 1. Küpsed enneaegsed (sündinud alates 32.rasedusnädalast); 2. Väga enneaegsed (alla 32 nädala, Eestis 1,1%) 3. Erakordselt enneaegsed (alla 28 rasedusnädala). Elulemuse piir on 25. nädalat, alampiir 22. nädalat ehk 5 raseduskuu. 1960ndatel hakati enneaegseid aktiivselt ravima. Üldist IQ nähakse enneaegsetel madalamana kui ajalistel. Kooliaja alguseks on 40% enneaegsetel mingisugused tervise või arenguprobleemid. Eestis tehtud enneaegsete uurimuses (2007.a) selgus: 5aastastena 35% täiesti terved; 45% kerge või mõõdukas tervisehäire ja 1/5 raske puue. Uurimus (2013.a): 2-aastasena enne 32 rasedusnädalat sündinud enneaegsetest 35% ei ole probleeme; 5% kognitiivse arengu; 10% kõne arengu mahajäämus; 1% kuulmisprobleemid. Scarr-Salapatek & Williams (1973) ütlevad, et enneaegsed vajavad rohkem suhtlemist.
märgatavad need probleemid on ja mida väiksem IQ, seda tõsisemad need probleemid on. Närvitegevuse iseärasused üldiste õpiraskuste korral. Närviseoste kujunemise raskused o Seoste hilisema täpsustamise ja modifitseerimise raskused Erutus- ja pidurdusprotsesside ebapiisav tasakaalustatus o Kaitsepidurdus Esimeselt teisele signaalsüsteemile ülemineku aeglus Iseloomulik on psüühilise töövõime kõikumine. Aju arenguprobleemid üldist laadi, ei ole kahjustust ühes piirkonnas. Mida tõsisem häire, seda tõenäolisem ja tõsisem kahjustus frontaalsagaras. Tekkinud seoste täpsustamine: nt kui lapsel on tekkinud seos tähe A ja hääliku vahel, siis võib raske olla talle õpetada, et a võib välja näha ka teistsugune, nt a Erutusprotsesside tasakaal: ÕR lapse tähelepanu on hajutatav, sest segavad faktorid,
kokkupanek (2-3 min) Digit Symbol (Kodeerimise test) - 100 arvu numbrite rea kodeerimine (90 sek) F. Vaimsete võimete diagnostilised piirid kuni 70 - vaimne alaareng (retarded) 70-80 - piiripealne IQ (bordeline) 80-90 - madal IQ (dull) 90-110 - keskmine IQ (average) 110-120 - kõrge IQ (bright) 120-130 - andekus (superior) üle 130 - üliandekus (very superior) G. Vaimne võimekus ja arenguprobleemid 2 parameetrit: Kognitiivne areng ja kohanemise aste Kerge alaareng ( Mild ) IQ = 50-55 kuni 70 (2% üldpopulatsioonist; 85% arenguhäiretega grupist) Suudab omandada haridust 6 klassi tasemel. Omandab sotsiaalsed oskused ja on võimeline saavutama ka edu töös.Omandab konformsuse. Keskmine alaareng ( Moderate) IQ = 35-40 kuni 50-55 (0.1 % üldpopulatsioonist; 10% arenguhäiretega grupist) Eripedagoogika abiga suudab omandada 2 klassi taseme.
väiksem IQ, seda tõsisemad need probleemid on. Närvitegevuse iseärasused üldiste õpiraskuste korral. Närviseoste kujunemise raskused - Seoste hilisema täpsustamise ja modifitseerimise raskused Erutus- ja pidurdusprotsesside ebapiisav tasakaalustatus - Kaitsepidurdus Esimeselt teisele signaalsüsteemile ülemineku aeglus Iseloomulik on psüühilise töövõime kõikumine. Aju arenguprobleemid üldist laadi, ei ole kahjustust ühes piirkonnas. Mida tõsisem häire, seda tõenäolisem ja tõsisem kahjustus frontaalsagaras. Tekkinud seoste täpsustamine: nt kui lapsel on tekkinud seos tähe A ja hääliku vahel, siis võib raske olla talle õpetada, et a võib välja näha ka teistsugune, nt a Erutusprotsesside tasakaal: ÕR lapse tähelepanu on hajutatav, sest segavad faktorid, nagu mälu ja juba õpitud
Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutmine, raskemasinad, kariloomade liigne hulk Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad
annaabi.ee 
