Hannah Arendt Hannah Arendt (1906-1975) oli üks mõjuvõimsam politoloog ja filosoof 20. sajandil. Ta sündis Saksamaal, juutide perekonnas ja oli sellepärast sunnitud lahkuma Saksamaalt 1933. Ta elas 8 aastat Pariisis, töötades paljudes juutide pagulasorganisatsioonides. 1941 ta immigreerus Ameerika Ühendriikidesse ja sai osaks New York´i elavast intellektide ringist. Tal oli mitmeid akadeemilisi positsioone erinevates Ameerika ülikoolides, kus ta õpetas kuni oma surmani. Arendt on põhiliselt teatud
Mis on vabadus? Hannah Arendt Akadeemia 1991 a. Nr 3 ja 4 Tõlkinud Ene Reet Soovik Hannah Arendt üritas oma artiklis leida vastust küsimusele "Mis on vabadus?". Tema vaatenurgast ja arvates näis see olevat lootusetult võimatu. Ta üritab vastust otsida meie teadvustest ja südametunnistustes, mis ütlevad meile, et me oleme vabad. Arendti arvates oleme ka kõige suurema selgitustöö eest tänu võlgu Kantile. Kuna Kant väidab, et vabadust ei saa omistada sisemeelele ja sisekogemuse valdkonnale sugugi rohkem kui meeltele, mille abil tunnetame ja mõistame maailma (lk 476 Akadeemai
Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François
ühiskonna ideeline pealisehitus (koolist meedia ja popkultuurini) tagab kapitalismis valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja sellele, et ei ole ideoloogiavaba teadmist. Strukturalismist ja lingvistikast välja kasvanud diskursuseanalüüsi ja sotsiolingvistiliste meetodite pooldajate jaoks ei ole enam puhast tõde või reaalsust.
Kloostri põhjaküljele, vastu Haapsalu maanteed ehitasid nad ligikaudu 25x40 meetri suuruse täiendava eeslinnuse, mille kirdenurka rajati väike ümar haakpüssitorn. Sarnase haakpüssitorni rajasid nad ka kloostri edelapoolsesse nurka vastu jõge. Materjali mainitud ehitiste tarbeks hankisid nad kloostri ristikäikude lammutamisest. 1580. aasta septembril algul suundus Padise alla võimas Rootsi sõjavägi koos kohalike aadlike ja talupoegadega Dietrich von Anrepi ja Arendt Asserieni juhtimisel. Järgnes pikk piiramine, millele 14. novembril järgnes tormijooks. See lõppes ründajaile aga tulutult ja suurte kaotustega. Detsembri lõpul oli Padise venelastest kaitsjad aga nälja kätte nõrkemas, kuna piiramine oli kestnud juba 13 nädalat. 28. detsembril 1580 andsid Padise kaitsjad alla. Nimetatud piiramised ja vallutamised olid Padise kloostri muutnud osaliselt varemeteks.
2. Poliitika lõppeb seal, kus erimeelsused on nii sügavad, et nende üle pole võimalik läbi rääkida. 3. Poliitika lõppeb seal, kus erimeelsusi justkui polegi, inimesed pole võimelised neid väljendama, kõik küsimused otsustab üks isik. 4. Poliitika lõppeb sealt, kust algab vägivald. 5. Carl von Clausewitz: Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega. 6. Hannah Arendt: Seal, kus lõpeb võim/poliitika, algab vägivald. POLIITIKA KITSAMAS JA LAIEMAS TÄHENDUSES Poliitika kui valitsemine: Valitsemine viitab ennekõike poliitika institutsionaalsele korraldusele: Valitsemine = otsustamine, kes ja kuidas otsustusprotsessides kaasa rääkida saab Valitsemine viitab ka poliitika (laias mõttes) tulemitele: Võimuvõitluse tulemusel otsustatakse, kes valitseb
1. Kuidas defineerida poliitikat? · Poliitika saab alguse erinevatest huvidest, väärtustest,eelistustes, õieti ta sisaldab neid kõiki kolme. Avaldub indiviidi, grupi ja riigi tasandil. · Poliitika on ,,Acta Vita" ,elutegevus(H Arendt) · Poliitika on ühiskonna erinevuste loomulik peegeldus · Poliitika tähendab valiku tegemist olemasolevate alternatiivide hulgast. Valik peaks olema praktiline ja eetiline (Aristoteles) · Poliitika tähendab võimu ja võimusuhteid. · Poliitika eeldab avalikke poliitilisi otsuseid kohalike või üldriiklike organide poolt. · Poliitika on väärtuste jaotamine (D.Easton) · Poliitika on: Kes saab mida ,millal ja kuidas (H.Lasswell)
Kultuuriline maailm konstrueeritakse mõisteloome abil- keel on seotud võimusuhetega. Erinevate mõistete kasutamise läbi kultuurilist maailma mõjutada. Nt. ismid. Näeme midagi, mis meile tundub imelik, aga meile öeldakse, et see on X- ismi kuulsaim näide, siis me noogutame pead ja kanname seda edasi kellelegi teisele. Kultuuris omab sümboolset võimu see, kes suudab luua/ ringlusesse saata mõisteid, millega kultuurilist maailma kirjeldatakse. 47. Kuidas mõistab võimu Hannah Arendt? a. Võim ei ole ebausaldust äratav kahtlane nähtus, milleks eelnevad teoreetikud võimu on pidanud. b. Võim on positiivne mõiste, ei tee vägivalla kasutamist võimalikuks, vaid hoopis on vägivalla vastand. c. Võim on miski, mis sünnib inimeste koostöö tahtest. d. Arendt´i võimu võib kutsuda autoriteediks- neil, kel on autoriteet, neid järgivad teised ilma sunni vahenditeta
Õige vastus on nagu meeldiv suudlus. (J. W. Goethe) Lihtne on näha, raske on ette näha. (B. Franklin) Ükski küsimus pole kunagi kohatu ega ebasünnis. Ainult vastus võib seda olla. (O. Wilde) Parim viis kiusatusest vabaneda on sellele järele anda. (O. Wilde) Kannatlikkus on kunst toita lootust. (L. de Vauvenargues) Kompliment on nagu suudlus läbi loori. (V. Hugo) Vaba on vaid see, kel pole soove. Milleks siis soovida olla vaba? (E. Canetti) Andestus on tegude ja vabaduse võti. (H. Arendt) On raske uskuda, et inimene räägib tõtt, kui sina ise tema asemel valetaksid. (H. L. Mencken) Kõige raskem on õpetada seda, et miski võib olla korraga nii tõene kui ka väär. (A. Schopenhauer) Kadedus on demokraatia alus. (B. Russell) Valitud rahvad on need, kes on alles. (E. Canetti) Seal, kus lõpeb riik , algab inimene, kes pole ülearune. (F. Nietzsche) Inimesed ei hinda mitte õigusi, vaid eesõigusi. (H. L. Mencken) Mida kõrgemalt kukud, seda kauem elad. (H. Raudla)
bestehen aber keine Zweifel. Nicht wenige berühmte Vertreter aus Kultur und Wissenschaft waren allerdings zu ihrer Zeit in Deutschland selbst vornehmlich aus politischen oder religiösen Gründen verfemt; teilweise wurden sie ausgebürgert oder sahen sich zur Emigration veranlasst unter ihnen beispielsweise Karl Marx, Friedrich Engels, Heinrich Heine, Kurt Tucholsky, Thomas und Heinrich Mann, Albert Einstein, Hannah Arendt und viele andere. Vor 1871 war aufgrund mangelnder Identifikationsmöglichkeiten über gemeinsame staatliche Zugehörigkeit das kulturelle, aber auch wissenschaftliche Erbe ein wichtiges Element des deutschen Nationalbewusstseins. Aus dieser Zeit stammt der Begriff Land der Dichter und Denker, der noch heute patriotische Verwendung findet. Zu Beginn des 20. Jahrhunderts war Deutschland die weltweit führende
mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda koos hoitakse ja võimu teostatakse. rahvusliku samasustunde aluseks on eelkõige mõtteline kuuluvus- ja samasustunne, kuna rahvus on niivõrd suur sootsium, milles puhul meie-tunne ei saa tekkida isikliku kogemuse pinnal Arendt, Hanna silmapaistev ühiskonnateoreetik, analüüsis totalitaarset süsteemi ja visioone vabadusest ja vastutusest, inimese suhtest iseenda, poliitilise maailma ja teiste inimestega. keskne küsimus, kuidas totalitarism sai sündida kultuuris, mille aluseks on vabaduse ja inimväärikuse ideaal. Barthes, Roland prantsuse strukturalismi tähtsaim esindaja, Käsitlenud eriti kunstiliseteksti tähendus ja
peaga otsustame. On selge, et uus pakkumine läheb kultuuris ringlusse, ja on võimalik külge kleepida mõiste või sildi, mis tema edule kaasa annab, siis see on midagi mis aitan nähtuse levikule ja kollektiivsele aktsepteerimisele kõvasti kaasa. Kultuuris hoiab sümboolset võimu, see kes suudab luua konstrueerida ja ringlusse saata mõisteid, millega kultuurilist maailma kirjeldatakse. Võimuteooria Hannah Arendt (1906 1975) Teine mõttetraditsioon, õppis filosoofiat Heiddegeri käe all ja ehki ta oma tööd ona hoopis teistsuguse iseloomuga võib ka nendest leida juhtmotiive, midagi mis teda Heiddegeriga ühendab, selline janu väärika, vaba, autentse olemise järele. Heiddegeri jaoks on see kõrgematasandi filosoofiline mõiste, Arendt loeb seda sotsiaalsete olukordadega. Arendti nägemus võimust: võim ei ole selline natukene ebausaldust äratav, kahtlane nähtus milleks kõik eelnevad
ideoloogia. Habermasi ‘Avalikkuse struktuurimuutus’ (1969), o Prantsuse semiootikud, eelkõige Michel Focault. Kuidas läbi keele ja mõistete muundumise luuakse võimusuhteid ja –institutsioone, o Eliit jääb alati valitsema masside üle. Totalitarismi kriitikud o Ideoloogia politiseerumine jõuab äärmuseni 20. sajandi 30. ja 40. aastatel, mil ilmuvad riiklikule massiterrorile tuginevad totalitaarsed ideoloogiad. o Hannah Arendt – äärmusparempoolsete ideoloogiate, sh. fašismi kriitik (sekulaarsed religioonid), o Karl Popper – äärmusvasakpoolsuse (strukturalismi), sh. kommunismi kriitik. Ideoloogia depolitiseerimine o Karl Mannheim (‘Ideoloogia ja utoopia’, 1929): - ideoloogia kui kaitserefleks, - partikulaarne (mikro-) ja totaalne (makro-)ideoloogia, - normativism, visioon ühiskonna arengust läbi radikaalse muutumise.
kohale minna, sest ta suudab veel lasta. Märganud, et tema relv on märg, nõudis ta uut. Heitis pilgu uuele relvale ja tulistas. Dantes lõi vaaruma ja langes omakorda. Hetke pärast ajas Dantes end istukile, ta oli haavatud vaid õlga ja haav ei kujutanud mingit ohtu. Puskin kaotas teadvuse. Ta kanti tõlda ja kõik pöördusid nukratena linna tagasi. Tagasiteel tundis haavatu tugevat valu ja ütles Danzasile: ,,Näib, et asi on tõsine. Kuule: kui Arendt leiab minu haava surmava olevat, ütled sa seda mulle. Mind sa ei hirmuta. Ma ei taha elada." Moikal asuva maja ees kandis vana, halliksläinud Nikita Puskini mööda treppi üles. Arst ei andnud erilist lootust ja Puskin hakkas perekonnaasju korraldama. Puskin palus Zukovskil Nikolai I-le edasi anda tema palve andestada talle, et murdis antud sõna mitte astuda uusi otsustavaid samme ilma tsaariga nõu pidamata. Poeedist sõber tõi kirjaliku vastuse, milles
niimoodi teha. 2) esindusdemokraatia(tänapäeval) ehk kaudne demokraadia( rahvas valib võimu(rahvaesindajale ehk saadikule antakse MANDAAT)). Totalitaristmi tunnused/Hannah Arendt) Tänapäeva esindusdemokraatia olulisemad kirjutas raamatu TOTALITARISMIST/ tunnused 1) ühe partei ainuvõim(partokraatia) 1)Kõrgemaks võimukandjaks on rahvas. 2) riigi võim kontrollib kontrollib kõiki 2)rahvas ei teosta oma võimu otse vaid valdkondi. kaudselt a) läbi valimiste b) läbi 3) range tsensuur kontroll massimeedia rahvahääletuste ehk. referendumite.
Ainupartei võim, tugev ideoloogia, juhtide isikukultus. Sekkumine isiklikku ellu. Surve kogu ühiskonnale, mitte üksnes valitsemise vorm. · Richard Nicolaus Coudenhove-Kalergi "Totaalne riik totaalne inimene": Kolm sfääri: Poliitika vaimuelu majandus. Itaalias üksnes poliitika, Saksamaal lisaks ka vaimuelu, Nõukogude Liidus lisaks poliitikale ja vaimuelule ka majandus allutatud riigi kontrollile. · Hannah Arendt "Totalitarismi kujunemislugu": totaalse riigi aluseks on mingi "poolloodusteaduslik" müüt · Inimene tasalülitatakse massiideega. Muutub osaks massist, kes suudab end maksma panna üksnes massi osana. Autoritarism · Autoritarism on valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse, saaksid oma arvamust avaldada.
täisväärtuslikule mitte-filosoofilisele elule. Poliitikafilosoofia ,,elab" elus eneses, või vähemalt selle lähedal, erinevalt teoreetilisest filosoofiast, mis tunneb ennast kodus abstraktsioonide hõredas atmosfääris. Poliitikafilosoofia on tarkuseotsing saamaks tundma nii poliitiliste asjade loomust kui ka head poliitilist korraldust. Muidugi on poliitikafilosoofiat määratletud ka teisiti . Näiteks 20. sajandi poliitikafilosoofia keskseid suurkujusid Hannah Arendt (1906-75) on kirjutanud: ,,Poliitika raison d` etre (olemasolu õigustus ÜK) on vabadus ja selle kogemusväljaks on tegutsemine". Poliitikafilosoofia filosoofia ühe distsipliinina ei ole mingi sidus ja vastuoludeta valdkond nagu on teadusdistsipliinid tavapäraselt; poliitikafilosoofia loomupärane olemisviis ongi pluralistlik, paljude eriilmeliste filosoofiliste poliitika-õpetuste kooselu. Eespool selgitasime, et põhjendamine on kirjeldav ehk deskriptiivne ning õigustamine on
immigrandijuudid. Berliinis on rohkem sünagooge kui mujal Euroopas, enamus nendest esindab liberaaljudaismi. Juudid kuuluvad enamasti keskklassi hulka ja paljud on omandanud akadeemilise hariduse. 60% tegeleb väikse ja keskmise suurusega ettevõtlusega, on kaupmehed (eriti riidekauplused). 11% Saksa arstidest on juudid, advokaatidest 16%: üleesindus. Juudi teadlased on koondunud erainstituutidesse: nt kuulus Frankfurti kool: psühholoogia (Eric Fromm), politoloogia (Hannah Arendt) jne. Juutidel suur osa Berliini teatrielus ja meelelahutusäris. Juute on palju kirjanike ja kunstnike hulgas. Juutidel ei ole mõju sisepoliitikas: nt 1925 oli Riigipäeval 6 juudipäritoluga delegaati 608'st. Juutidel pole liitlasi/toetajaid olulistes survegruppides: rasketööstuse omanike, direktorite ja maaaristokraatia hulgas ega ametiühingute juhtkonnas. Juutidesse suhtuvad tõrjuvalt olulised avaliku arvamuse kujundajad: kirikutegelased ja kooliõpetajad
S. Zweig Vaba on vaid see, kel pole soove. Milleks siis soovida olla vaba? E. Canetti Haigus on looduse ravivahend, mis tuleb appi organismi häirete korral. A. Schopenhauer Humaansus on üksnes harjumus, tsivilisatsiooni vili. Ta võib ka kaduda. F. Dostojevski Õelus joob ära pool oma mürgist. Seneca Pessimist on inimene, kes vaatab ühesuunalise liiklusega tänavat ületades mõlemale poole. L.J. Peter Andestus on tegude ja vabaduse võti. H. Arendt Pime ei täna teid peegli eest. M. Fuller Edu on teekond, mitte eesmärk. Tundmatu Me ei saa anda kunagi midagi muud kui oma parimat. Inglise vanasõna Edu sünnitab edu, nagu raha tuleb raha juurde. S. R. N. Chamfort Hästi on riides see inimene, kelle riietusele te ei pööra tähelepanu. W. S. Maugham Kunstis pole tähtis see, kas on olemas munad ja rasv, vaid et oleksid tuli ja pann. K. Kraus Maailma pole loodud mitte üks kord, vaid nii palju kordi, kui on olnud
# Sisaldab üldiselt alati: mittetulunduslikud, valitsusvälised ühendused (ehk 3. sektor.) tihti: meedia, usuühendused, ametiühingud, naabruskonnad, koolid, ülikoolid mõnikord: kooperatiivsed ja väikeettevõtted, kohalikud omavalitsused, poliitilised parteid, perekond, => st. tõmmatakse ühelt poolt piiri riigi, teiselt poolt ärielu, ja kolmandaks veel eraelu suunas. Piiri aga pole järsud -k/ü kui vastuseis masside osalemise ja mõju eest (totalitarismi uurija Hanna Arendt, masside uurija Ortega Y Gasset) - teiselt poolt eliididemokraatia vastu (Schumpeter: demokraatia miinimumdefintsioon aitab juhte vahetada) Nendest mõlemast tulenevalt taaselustumine 80ndatel: - NLiidu lagunemise kontekstis (Solidarnosc, Eestis ja mujal rohelised): inimesed (ühiskond) vs riik -Lääne-Euroopas ja Ameerikas: eliidi võimu ja manipuleerimise vastu. Lõuna-Ameerika revolutsioonides: populismi, klientalismi ja kaose vastu
valitsevate jõuvahekordade ja ühiskondlike suhete taastootmise. Ideoloogia on indiviidi imaginaarne suhe tegelikkusse, mille loob Ideoloogiline riigiaparaat. Siiski eristab Althusser ideoloogiast teadust (marksismi), mis ideoloogia toimimise läbi näeb. Samasugust teaduse ja ideoloogia eristust peab oluliseks hulk 20. sajandi mõtlejaid. Karl Mannheim eristas ideoloogiat ja utoopiat. Selle mõjul Hannah Arendt rääkis, et ideoloogiad on huvitatud ajaloo totaalsest paikapanekust, poliitika aga asjast. Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja sellele, et ei ole ideoloogiavaba teadmist. Strukturalismist ja lingvistikast välja kasvanud diskursuseanalüüsi ja sotsiolingvistiliste meetodite pooldajate jaoks ei ole enam puhast tõde
2004. Isolation and technological properties of coagu- Part II. Effect of partial replacement of NaCl with KCl lase negative staphylococci from fermented sausages on the proteolytic and insolubilization processes. of Southern Italy. Meat Science 67:149–158. Meat Science 46:277–284. Mendoza, E., M. L. Garcıa, C. Casas, and M. D. Selgas. Kenneally, P. M., R. G. Leuschner, and E. K. Arendt. 2001. Inulin as fat substitute in low fat, dry fermented 1998. Evaluation of the lipolytic activity of starter sausages. Meat Science 57:387–393. cultures for meat fermentation purposes. Journal of Messens, W., J. Verluyten, F. Leroy, and L. De Vuyst. Applied Microbiology 84:839–846. 2003. Modeling growth and bacteriocin production by Klingberg, T. D., and B. B. Budde. 2006
annaabi.ee 
