Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Araabia, Venemaa, Viikingid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pealik, ristiusk, muhamed, araabia, vürst, jaroslav, ting, valitsejad, viiking, karjakasvatus, viikingid, paiknemine, mustast, mesopotaamia, britannia, island, naabruses, riiklus, kaliif, dzihaad, bondid, seadustekogu, empiir, asevalitseja, trääl, sultan, druziina, väepealik, koosolekud, tagaja, konungid, pealikud, normannid, varjaagid1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi)
Eriku poja Leif Erikssoni eestvõttel jõuti ka Põhja-Ameerika kuid sinna ei jäädud kauaks. Gröönimaal püsis asustus kogu keskaja vältel, kuni kliima külmenemine nad XV saj lahkuma sundis. Island on tänagi skandinaavlaste püsiala. Normannid ründasid peamiselt paiku, kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu. Inglismaal tegid normannid lõpu kloostrikultuurile. Ida-Inglismaal tekkis pikaks ajaks omaette taanlaste riik Danelag. Normanni pealik Rollo sai enda valitseda alasid Põhja-Prantsusmaal. Ta võttis vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Tekkis Normandia hertsogkond. Kiiresti võeti omaks prantsuse keel ja muututi tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks. Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas Harlad Sinihammas 960. aastal. Seejärel vallutati Inglismaa ja mõneks ajaks langes ka Norra nende võimu alla. Kuningas Knut Suur valitses korraga nii Inglismaad,Taanit kui ka Norrat
See killustas riigi üksteisest sõltumatuteks piirkondadeks, kus võim kuulus kuninga kojaülematele majordoomustele. PAAVSTID JA LANGOBARDID ITAALIAS 6-7 SAJANDIL. Itaaliat vallutas nüüd uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias ja tõi kaasa vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga. Paavstidest said Rooma linna ning ümbruskonna tegelikud valitsejad, nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala. KARL MARTELL JA FRANGI RIIGI TUGEVNEMINE. Frangi kuningate võim oli nüüdsest vaid nimeline ühe piirkonna majordoomus Karl Martell kogus 687 aastal kogu Frangi riigi võimu enda kätte. Portiers' lahingus 732 aastal võitis Hispaaniast ründavaid araablasi. Oht püsis, ning Karl Martell jätkas ratsaväelaste tugevdamist. Järeltulevad põlved
Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus Hagia Sophia Püha Sophia kirik Istanbulis, sellest sai mosee ja lisati 4 minaretti
Ajalugu II Keskaeg 330; 395; 476 1453; 1492 Lääne-Rooma riigi lagunemine Kolumbuse avastused Ameerikas Feodaalkord: palvetajad, sõdijad, töötegijad Ristiusu levitamine: Jumal või Saatan = usklik või ketser Varakeskaeg (germaanlased, Bütsants, Araabia kalifaat) 5.saj kuni 11.saj algus Kõrgkeskaeg (paavstid, Avignoni vangipõli) 11.saj kuni 14.saj II pool Hiliskeskaeg e varauusaeg kuni reformatsioonini 1. Suur rahvasterändamine: Lääs ja Ida Rooma rahu lõpp Marcus Aureliuse surm 180 (eelnevalt hõlmas Sotimaast Põhja-Aafrikani)
riik rajasid oma riigi. Langobardide Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes riik P.-Itaaliasse ja rajasid oma riigi 568. a., mida peetakse rahvasterände lõpuks. 2. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. a. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: · Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes Karpaatidest Gneprini. · Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. · Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. · Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. b. Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine: SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tsehhid
pühendada oma elu jumalale. Neid nimetati munkadeks ja nunnadeks. Munk Püha Benedictus rajas Monte Cassino kloostri ning kirjutas selle kohta kloostrielu reeglid. Nendes oli ära märgitud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad kuuletuma. Ristiusk oli rohkem levinud linnades, kui maal. Misjonärid, olid ristiusu levitajad, kes levitasid ristusku. Nad püüdsid sulada paganatega ja siis neile ristiusku peale suruda. Nende töö tulemusena hakkas ristiusk vaikselt levima. Esimesena pääses ristiusk võidule Iirimaal. Seal levitas ristiusku Püha Patrick, kellel õnnestus see väga edukalt. Karl Suure keisririik Peale Chlodovechi surma jagati riik ära tema poegade vahel. Kuid pojad läksid omavahel tülli ja ei suutnud riigis korda hoida. Nende vahel puhkesid kodusõjad ja nende autoriteet hakkas alla käima. Kuningate asemele tõusid majordoomused, kelle kätte jäi ka valitsemine. Samal ajal
tekkis tänu viikingitele Normandia hertsogkond. Varjaagid purjetasid piki jõgesid Bütsantsi. Nad tegid kohalikega koostööd, kui nende jõud neist üle ei käinud, aga nõrgemaid linnu nad rüüstasid. Viikingid tegid ka palju maadeavastusi. 9. saj asustasid norrakad Islandi ja Põhjamere saared. 10. saj rändas osa islandlasi Erik Punase juhtimisel Gröönimaale. Leif-Eriku juhtimisel jõuti välja ka Põhja-Ameerikasse. Viikingite retked lõppesid, sest ristiusk levis ka Skandinaaviasse. Linnad kindlustati, kuninga võim levis. 7. VIIKINGITE USK JA KULTUUR Paljude rahvaste kombel austasid skandinaavlased loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte (puid, jõgesid, allikaid jms) ning esivanemaid. Maailm oli nende kujutluses asustatud paljude müütiliste olenditega (trollid, ohtlikud hiiud, valküürid). Muinasskandinaavlased nägid maailma müütilise kolmeosalise ilmapuuna. Selle kõige
elustiil) · Saja aastane sõda 1337-1453 (musta surma katkuepideemia) · Kliima jahenemise periood. · Trükikunsti leiutamisega sai alguse teadmiste ja informatsiooni kiirem levik Keskaega on kutsutud ka fiodaaltsivilisatsiooni ajaks, mida tervikuna iseloomustab kaks mõistet: KATOLIIKLUS ja FEODALISM. · Katoliiklus- üleüldine usk, mida iseloomustas see, et paavst omas kõrgemat usulist võimu kõikides katoliiklikes riikides. Paavst kroonis valitsejad. · Feodalism- seda iseloomustatakse kui ühiskonda korraldavat normistikku, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Ühiskond oli rangelt määratletud. Ühiskond jagunes kolme seisusesse, kus igaühel oli kindel funktsioon. See tagas ühiskonna stabiilsuse ja vähese muutumise. 1. vaimulikud- kõikide eest palvetada, hinge eest hoolt kanda 2. aadlikud (feodaalid)- kaitsmine 3. talupojad- ühiskonna ülevalpidamine
Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11. sajand), kõrgkeskaeg (11. 13.sajand) ja hiliskeskaeg (14. 15.sajand). Varakeskaega loetakse üheks süngemaks perioodiks Euroopa ajaloos. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma paavstide autoriteet. Ristiusk hakkas levima väljaspoole endise Rooma riigi alasid. Orjus kaotas senise tähenduse. Maa kuulus feodaalidele, kuid seda harisid talupojad. Kõrgkeskajal kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Taas kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö ning eurooplased hakkasid idamaa elanikega agaralt kauplema. Sellega kaasnesid ristisõjad. Ristiusk levis juba kõikjal Euroopas. Hiliskeskajal hakkasid feodaalkord, rüütlikultuur ja paavstvõim alla käima. Euroopat tabasid suured
Tekkisid usulised kujutelmad. Homo sapiens sapiens e. nüüdisinimene. Aafrikas ~200 000 aastat tagasi. Pärineb väga väikesest inimgrupist. Nüüdisinimese esiema kannab nime Aafrika Eeva. Euroopasse jõudsid 70 000 või 45 000 aastat tagasi (erinevad arvamused). Lisaks rändasid Aasiasse ja Ameerikasse. Elasid mingi aeg kõrvuti neandertaallastega. See kes elab Euroopas kannab nimetust kromanjoonlane (on pärit Prantsusmaalt). Araabia ja araablased Araablased elasid algselt Araabia poolsaarel. Kuulusid semiidi hõimude sekka. Tuleb vana-heebrea keelsest sõnast araba kõrb. Araablaste esimene tegevus oli rändkarjakasvatus (beduiinid). Kõige olulisem kasvatatav loom oli kaamel. Lisaks veel kitsed, lambad ja hobused. Lisaks rändkarjakasvatusele oli ka põlluharimispiirkondi. Põlluharijad fellahid. Oluline taim oli datlipalm (toit ja ehitusmaterjal).
Islandil elanud viikingid sõitsid läände ning jõudsid välja Gröönimaale, sealt mindi edasi Põhja-Ameerikasse. Gröönimaale jõudis välja Erik Punane, kes pagendati Islandilt, mistõttu ta pidi retkele minema. Sel ajal oli Gröönimaa palju elamiskõlblikum kui praegu. Sinna tekkisid lõuna ja põhja asulad. Erikul oli poeg Leif, kes sõitis edasi Põhja- Ameerikasse 1000, samas ei muutnud viikingite retk Põhja-Ameerikasse midagi. Viikingite retked lõppesid, kui võeti vastu ristiusk ja kui neil tekkis oma riik. 7. Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima, kord võimsama, kord vähemvõimsana. 1453 langes Bütsants, kui Konstantinoopol, Bütsantsi pealinn, vallutati. Bütsantsi riigikeel oli kreeka keel. Bütsants jäi püsima, sest: · soodsad geograafilised tingimused Riigipiirid, mida kaitsta vaja oli, olid lühikesed. Suure osa piirist moodustas meri,
Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP · Aasta 1492, kui Kolumbus avastab Ameerika. · Aasta 1453, kui vallutatakse Konstantinoopol. · Aasta 1520 ja 1530 vahel, kui tekkis trükikunst. · 14. sajand ja 15. sajand, kui tekkis renessanssi ajastu. · Aasta 1517, kui toimus reformatsioon. KESKAJA PIIRID 1. Varakeskaeg · 1. periood: 5.saj kuni 9.saj algus. Üleskasvamis- ja muutusteajastu algus. Tekib uus elukorraldus- feodaalkord
Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusus paavstide autoriteet ja ristiusk levis endistelt Rooma aladelt väljaspoole. Euroopas kujunes ka feodaalkard, kuid palju arenenumad kui Lääne-Euroopa olid varakeskajal hoopis Ida-Rooma, mida kutsuti Bütsantsiks ja ka Põhja-Aafrika, kus kaubandus õitses endise hooga. Järgnenud kõrgkesajal (XI-XIII sajand) kehtis Lääne-Euroopas ikka veel feodaalkord. Samas kerkisid jõukad linnad ja arenes käsitöö ja hakati idamaadega agaral kauplema. Sellega kaasnesid ka ristisõjad. See oli paavsti võimu ja katoliku kiriku kõrgaeg
peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele). Jõudsid Islandile (874 pidev talupojaasustus tekkis alles tänu norrakatele, varasem asutus iiri mungad), Põhja-Ameerikasse (u. 1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema, viikingiaja lõpp. Ungarlased 898 toob hõimujuht Arpad madjarite hõimud üle Karpaatide Doonau madalikule, seal hakkab kujunema Ungari riik. Segunevad paljude rahvustega kohalike avaaride, slaavlastega
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Rüüsteretked toimusid peamiselt kahte teed pidi: idatee (Soome lahest mööda jõgesid Konstantinoopolisse) ja läänetee (Inglismaa ja Prantsusmaa kaudu Vahemerele). Jõudsid Islandile (874 pidev talupojaasustus tekkis alles tänu norrakatele, varasem asutus iiri mungad), Põhja-Ameerikasse (u. 1000, nimetuseks sai Vinland) ja Gröönimaale (10. saj), Aafrika rannikule. Inglismaa vallutamine Knut I poolt (taanlased), korduvalt tungiti Pariisini. Probleemi kõrvaldamiseks nõustusid Frangi valitsejad neile maad läänistama. 911. aastal läänistati pealik Rollole ala, millest sai Normandia hertsogkond. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, kus tekkis Sitsiilia kuningriik. Kuningate võimu tugevnemise tagajärjel hakkasid viikingid elulaadiga kohanema, viikingiaja lõpp. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile
XV saj = Saksa Rahva Püha Rooma riik keisri valisid 7 kuurvürsti Saksamaa killustatus kehtis 18. jaanuarini 1871 1237-40 Batu-khaan vallutas Vene vürstriigid 1240 Kiievi vallutamine = tatari ikke algus Volga alamjooksul tekkis Kuldhord vürsti pidi Kuldhordist saama jarlõki ehk volikirja valitseda Moskva esilekerkimine Moskva vürstid võtsid suurvürsti tiitli 1380 Kulikovo lahing Venemaa vabanes mongioli-tatari ikkest 1480 ike kestab 240 aastat(Ivan III) 1385 Leedu vürst Jogaila võttis vastu katoliku usu abiellus Poola printsessiga = kujunes Poola Leedu personaalunioon(liitriik) riigi piirid ulatusid Läänemerest Smolenski ja Musta mereni Ivan III(1462-1505) vallutas Novgorodi ja Pihkva 3.Viini kongress ja Euroopa kooskõla · Euroopa ümberkorraldamise põhimõtted: · Pärast N purustamist vajas riikidevahelised suhted korrastamist · sept 1914 tuli kokku Viini kongress, peamist osa etendasid Vm, Pre, ÜK, Au = tantsiv kongress,
annaabi.ee 
