Rakvere Ametikool Rainis Jõepera Av12A STEVE JOBS JA ETTEVÕTE Referaat Juhendaja: Tiina Ervald Rakvere 2012 SISSEJUHATUS Miks valisin just selle teema? Selle teema valisin endale kuna olen n-ö Apple fänn ning soovin teada saada mida ja kuidas inimene kõike vapustavat oma kätega on teinud ja tutvustada ka teistele milline inimene oli Steve Jobs. Käesolev töö annab ülevaate Steve Jobsi tegemistest , põhimõtetest ja mõistetest. Töökoostamisel teemaga tutvuti peamiselt internet teel. 1.1 ÜLEVAADE ELUST 1.1.1 Kes oli Steve Jobs ? Steve Jobs oli USA infotehnoloog ja ettevõtja, firma Apple Inc. üks asutajatest ja kauaaegne peadirektor
Juhendaja : Rühm: 2012 Sissejuhatus Valisin selle teema kuna ma leidsin Apple'i kohta palju infot, mida ma saan enda töös kasutada. Kuna eelnevalt otsisin teisi tuntumaid kaubamärke siis nendest oli nii vähe teksti. Referaadis räägin ma siis Apple'i ajaloost, tutvustan erinevaid Apple'i tooteid ja muud sellist. Ja nüüd lühidalt, kuna see on sissejuhatus. Kirjeldan natukene mis see Apple on. Apple on firma, mis toodab lauarvuteid, sülearvuteid, monitore, iPode ning veel muud riistvara ja tarkvara. Apple on ainus suurfirma maailmas, mis toodab ise nii riistvara, tarkvara kui ka operatsioonsüsteemi. Tänu sellele on saavutatud Maci suur töökindlus ja ühilduvus. Asutaja ja Apple Inc tegevjuht on Steven Paul Jobs. Apple'i ajalugu Apple Inc. on Ameerika multifunktsionaalne korporatsioon, mis kujundab ja toodab elektroonikat, tarkvara arvutitele ja personaalseid arvuteid
Pärnu Koidula Gümnaasium Philip Saksing APPLE INC Referaat Juhendaja Marge Kanniste Pärnu 2010 SISUKORD 1. Apple'i ajalugu 3 2. Steven Paul Jobs 4 3. Stephen Gary Wozniak 5 4. Apple'i tooted 6 5. Macintosh 7 6. iPod 8 7. iPhone 9 2 Apple'i ajalugu Apple Inc. on Ameerika multifunktsionaalne korporatsioon, mis kujundab ja toodab elektroonikat, tarkvara arvutitele ja personaalseid arvuteid. Firma kõige tuntumad tooted on Macintosh (lühidalt Mac), iPod, iPhone ja iPad. Apple tarkvara sisaldab Mac OS X operatsioonisüsteemi
IT gurud Steve Jobs Apple Computersi üht asutajaliiget ja karismaatilist juhti Steve Jobsi on korduvalt nimetatud arvutitööstuse rokkstaariks. 1955. aastal Kalifornias, Silicon Valley piirkonnas sündinud Jobs on tänu oma saavutustele ning kirjule eluloole saanud miljonite tulihingeliste Apple`i fännide, lihtsate arvutikasutajate ning massimeedia huviobjektiks. Ta elab Palo Altos, Kalifornias ning juhib hetkel Apple Computersi ja animastuudio Pixar tegevust. Kui Steve Jobs ja Steven Wozniak 1976. aastal loodud Apple I nimelist arvutit turustama asusid, ei osanud nad undki näha pöörasest müügiedust, mis nende tootele imekiirelt osaks sai. 1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc. Firmat juhtisid Jobs ja Wozniak ühiselt - esimene tuntud oma keevalisuse ja karismaatilisuse poolest, teine tänu oma
· Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend-väljund operatsioonide organiseerimine · Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine WINDOWS Microsoft Corp. poolt 1985. a. turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele. Umbes 90% kõigist personaalarvtutitest maailmas kasutab praegu opsüsteemina mõnda Windows'i versiooni, ülejäänud on enamasti Macintosh'i arvutid. Nagu Macintosh, nii kasutab ka Windows graafilist kasutajaliidest (GUI), virtuaalset mäluhaldust ja multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid. Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele riistvaraplatvormile (kuigi Windows NT oli
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 2018 1. Nädal. bitt(b) = 1b, Bait(B) = 8b, kB = 1024 B, MB = 1024 kB jne 2. Nädal. Eksamiks: kreeka loogikud, süllogismid, induktsioon, deduktsioon, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Küberkaitse termineid: (turvateater, malware, cookie, phishing, social engineering). Kreeka loogikud:Parmenides, -5. Saj, pikad loogilised põhjendused Zenon Eleast, -5. Saj, apooriad/paradoksid Sokrates, -5. Saj, sofistid Platon, -5,-4. Saj Aristoteles, -4. Saj, süllogismid, stoikud (1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad.),
Microsoft. Kuna enne seda pidid personaalarvutite omanikud ise kirjutama programme, et midagi kasulikku oma arvutitega teha. 1980datest hakati arendama arvuteid koduseks kasutamiseks nagu programmeerimiseks ja mängimiseks. Koduseks kasutuseks loodi väiksemaid, lihtsamaid ja odavamaid mudeleid kui näiteks kontoritesse ja büroodesse. Arvutid olid nüüd võimsama protsessori, graafikakaardi ja ka suurema mahutavusega kõvakettaga. Veel oli suurem võrgusuutlikus ja arvutid võimaldasid mitut asja korraga teha. Varsti jõudsid ka koduarvutid samale tasemele kui kontoriarvutid, kasutades sama riistvara. 1980 Aeg Koht Sündmus ? Norra Mycron lasi välja esimese kommerts 16 bitilise arvuti Micron 2000, mida kasutati CP/M-86 operatsioonisüsteemi välja töötamiseks. Juuni USA Commodore lasi välja VIC-20(müüs esimesena üle 1 miljoni eksemplari), millel oli 3
oma eesmärkideni jõuame. Nad annavad meile selge juhise ja kindlustavad selle, et liigume kõik sama sihi poole. Nende missioon on värskendada inimeste keha, vaimu ja hinge kõikjal maailmas ning inspireerida ja tuua rõõmu. 9 Apple Ajalugu Apple asutati 1. aprillil 1976 Steve Jobs'i, Steve Wozniak'i ja Ronald Wayne'i poolt, et müüa Apple personaalarvutit. Need arvutid oli käsitsi ehitatud Wozniak'i poolt. Komplekti kuulus emaplaat, protsessor ja muutmälu. Apple I'e hakati müüma 1976. aasta juulis ning tema hinnaks oli 666,66 dollarit (hetke mõistes 2548 dollarit, kui arvestada inflatsiooni). Steve Jobs alustas tööd Apple Lisa väljatöötamisega aastal 1978, kuid 1982. aastal oli ta sunnitud sealt lahkuma sisetülide tõttu. Aastal 1984 tuli Apple välja Macintosh'iga. Tema debüüt avalikustati kurikuulsa reklaamiga "1984". Mac oli
Esimesed mikroarvutid ei vajanud keerulisi operatsioonisüsteeme, mida keskarvutid kasutasid. Nende jaoks loodi minimalistlikud operatsioonisüsteemid. Üks esimesi oli CP/M, mida toetasid paljud varastest mikroarvutitest ja mida MS-DOS i loomise käigus suures osas klooniti. MS-DOS sai laialdaselt tuntuks kui IBM hakkas oma arvutitega, seda kasutama (IBM arvutites kutsuti seda IBM-DOS või PC-DOS). 80-ndatel aastatel oli ainuke suurem konkurent Mac OS, mis oli tihedalt seotud Apple Macintoch arvutitega. Üheksakümnendateks aastateks oli mikroarvuti arenenud staadiumi, kus tekkis nõudlus ulatuslikule graafilisele kasutajaliidesele ning suuremate arvutite operatsioonisüsteemi robustsuse ja paindlikkuse järele. Microsofti vastus sellele nõudlusele oli Windows NT, millel baseeruvad Microsofti operatsioonisüsteemid aastast 1999. Apple ehitas oma operatsioonisüsteemi Unixi baasil ümber ja lõi Mac OS X aastal 2001. Asjaarmastajad
Esimesed mikroarvutid ei vajanud keerulisi operatsioonisüsteeme, mida keskarvutid kasutasid. Nende jaoks loodi minimalistlikud operatsioonisüsteemid. Üks esimesi oli CP/M, mida toetasid paljud varastest mikroarvutitest ja mida MS-DOS i loomise käigus suures osas klooniti. MS-DOS sai laialdaselt tuntuks kui IBM hakkas oma arvutitega, seda kasutama (IBM arvutites kutsuti seda IBM-DOS või PC-DOS). 80-ndatel aastatel oli ainuke suurem konkurent Mac OS, mis oli tihedalt seotud Apple Macintoch arvutitega. Üheksakümnendateks aastateks oli mikroarvuti arenenud staadiumi, kus tekkis nõudlus ulatuslikule graafilisele kasutajaliidesele ning suuremate arvutite operatsioonisüsteemi robustsuse ja paindlikkuse järele. Microsofti vastus sellele nõudlusele oli Windows NT, millel baseeruvad Microsofti operatsioonisüsteemid aastast 1999. Apple ehitas oma operatsioonisüsteemi Unixi baasil ümber ja lõi Mac OS X aastal 2001. Asjaarmastajad
........................................................................................................ 9 3.2 Windowsi sünd ........................................................................................................... 9 3.2.1 Murdepunkt........................................................................................................... 9 3.3 Windowsi pealetung.................................................................................................. 10 4. Küsitluse analüüs............................................................................................................ 11 4.1 Eesmärk.................................................................................................................... 11 Tallinna Reaalkooli 10. A klassi õpilaste seas läbi viidud küsitluse (vt lisad) eesmärgiks oli teada saada, mida inimesed operatsioonisüsteemides hindavad, millised on nende
tugevustest ja miinustest macOS Teine populaarne operatsioonisüsteem on macOS Apple macOS operatsioonisüsteem on esimene õnnestunud graafilise alusega operatsioonisüsteem, mis ilmus aasta varem Windows’ist. macOS operatsioonisüsteemi tugevused: ● Viirused – Mac OS’il töötavatel arvutitel peaaegu et polegi viiruseid ● Väljanägemine – tunnistagem, enamasti Mac näeb palju parem välja kui Windows ( igaühe maitse asi muidugi:)) ● Privaatsus - Apple ei kogu sinu kohta informatsiooni ja ei müü seda Nõrkused: ● Hind – Mac’i hind on kordades Windows’ist kallim ● Süsteemi suletus – töötab vaid Apple arvutites, kui sul kodus on teise tootja arvuti siis MAC’i sinna installida ei ole võimalik ● Ühilduvus – ainult üksikud programmid ja rakendused töötavad MAC’is ning sisuliselt mängud selle peal ei töötagi. ● Riistvara - riistvara ei ole tavaliselt eriti võimas Macintosh arvutitel
operatsioonide organiseerimine Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine WINDOWS Microsoft Corp. poolt 1985. a. turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele. Umbes 90% kõigist personaalarvtutitest maailmas kasutab praegu opsüsteemina mõnda Windows’i versiooni, ülejäänud on enamasti Macintosh’i arvutid. Nagu Macintosh, nii kasutab ka Windows graafilist kasutajaliidest (GUI), virtuaalset mäluhaldust ja multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid. Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86 arhitektuuril), ning tänapäeval on peaaegu kõik Windowsi versioonid toodetud sellele
Seadmete juhtimine - loogiliste ja füüsiliste seadmete vastavusse viimine, sisend-väljund operatsioonide organiseerimine Ülesande juhtimise programmid - juhtkeele interpreteerimine, kasutaja protsesside juhtimine WINDOWS Microsoft Corp. poolt 1985. a. turule toodud opsüsteemide perekond personaalarvutitele. Umbes 90% kõigist personaalarvtutitest maailmas kasutab praegu opsüsteemina mõnda Windows'i versiooni, ülejäänud on enamasti Macintosh'i arvutid. Nagu Macintosh, nii kasutab ka Windows graafilist kasutajaliidest (GUI), virtuaalset mäluhaldust ja multitegumtöötlust ning toetab paljusid erinevaid sisend- ja väljundseadmeid. 5 Microsoft tutvustas oma esimest Windowsi 1985. aastal kui lisandprogrammi MS-DOS-ile. Windows arendati IBM PC-ga ühilduvatele arvutitele (need põhinesid Intel x86
SOOVILE JA VÕIMALUSTELE 1) Installi alustades tuleb valida paigaldatav keel, MAC OS’i miinuseks on hetkel, et valikus ei ole eesti keelt, seega on arvuti inglise keeles. 2) Paigaldamist jätkates tuleb valida klaviatuuri paigutus. Siinkohal on jällegi miinuseks, et ei ole eesti keelset klaviatuuri paigutust, mistõttu valime inglise keelse paigutuse. 42 3) Kolmandal leheküljel antakse kasutajale võimalus enda informatsiooni MACi üle tuua kas siis mõnelt teiselt MAC arvutilt, kõvakettalt või isegi Windows masinalt. 4) Neljandal leheküljes on kasutaja valiku ees kas logida sisse enda AppleID’ga või jätta sisselogimine vahele. Apple ID tagab kliendile võimaluse kasutada iCloudi, iTunesi, App Store’i, FaceTime’i ning palju muud. Samuti saab varastatud arvuti asukohta määrata Apple ID’ga Apple kodulehel sisse logides ning vastavates rakendustes. 43
Klient Millist tarkvara arhitektuuri mudelit kasutab Kazaa? Peer-to-Peer Millised allolevatest ei ole tüüpiliselt töötavalt emaplaadilt leitavad arvuti osad? HDD, Toiteblokk, CD-ROM (leitavad on Mälupesa, CPU) Kas register ja mälupesa on samad asjad? EI Kuidas nimetatakse mälupesa, mis hoiab infot mälupesa kohta, kus asub programmi jaoks oluline informatsioon? Pointer Kuidas nimetati esimest elektroonilist arvutit? ABC Computer Kas Apple I oli "töötav arvuti"? Jah Milline oli Microsofti esimene müügiartikkel? BASIC Milline teenus võimaldab URL´le vastavat IP aadressi leida? DNS Mitu väljundit on vaja komponendile, millel on 16 sisendid ja mis liidab kaks sisendbaiti omavahel? 3 Kas RSA algoritm on DES algoritmi analoog? Ei Kelle poolt loodi esimene kalkulaator, mis suutis jagada? (arvestada neid, mille kohta on ka teada, et need valmis tehti) Blaise Pascal
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti.
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are:
Wordi litsentse müüakse eraldiseisva tootena või Microsoft Office'i osana. Piiratud võimalustega vabavaralised versioonid on Microsoft Word Viewer ja Office Online. Microsoft Word on tekstitöötlusprogramm välja töötatud Microsoft. See oli esimene avaldatud 25. oktoober 1983, nime all Multi-Tool Word Xenix süsteeme.Järgnevad versioonid olid hiljem kirjutatud mitmete teiste platvormide sealhulgas IBM PC töötab DOS (1983), Apple Macintosh töötab Klassikaline Mac OS (1985), AT & T UNIX PC (1985), Atari ST (1988), OS / 2 (1989), Microsoft Windows (1989), SCO Unix (1994), ja mācos (2001). Commercial versioonid Word on litsentseeritud eraldi tootena või osana Microsoft Office, Windows RT või lõpetati Microsoft Works Suite. Microsoft Word Viewer ja Office Online on vabavara väljaanded Word piiratud funktsioone. 1.Joonis 1.2 Failivormingud
Seda kasutatakse matemaatilises loogikas ja funktsionaalprogrammeerimises. CLAUDE SHANNON Oli ameerika matemaatik, elektroonik ja kodeerija, keda tuntakse kui informatsiooniteooria isa. MIT, 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra , Elektrilülitid ja -skeemid, Bitid ja info kodeerimine, Info otsimise algoritmid, tema töö näitas, et elektroonikaseadmed suudavad kahendmuutujate abiga sooritada mistahes loogika- või arvulise tehte. ZUSE ARVUTID KONRAD ZUSE Programmeeritavate arvutite pioneer saksamaalt 1936-38: Z1: puhtmehaaniline 1938: Z2: rehkendus releedega 4 1941: Z3 perfolindiga, universaalselt programmeeritav 1944-50: Z4: kommertsiaalne digitaalarvuti Zürichi tehnikaülikoolile: Releedega rehkendus , Mehaaniline mälu 1950-1967: Z5 ... Z64 1967 aastaks oli ehitanud 251 arvutit, siis sattus rahalistesse raskustesse ja müüs firma
Vacuum Tube 1906 1975 - Bill Gates and Paul Allen license their newly written BASIC to MITS, George CANTOR 1845-1918 Hulgateooria rajaja found Micro-Soft! "Hilberti programm" matemaatikale kindlate aluste rajamiseks: Matemaatika 1976 Steve Jobs and Steve Wozniak form the Apple Computer Company, alused tuleb esitada loogika keeles, range aksiomaatikana (HILBERT 1862- Steve Jobs & Wozniak work on Apple I 1943) 1977 - The Commodore PET (Personal Electronic Transactor) -- the first of 1935-1937: artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus several personal computers released in 1977 -- came fully assembled and was
kasutatud. Kirjutatud on erinevate firmade ja inimeste poolt loodud operatsioonisüsteemidest. On nii tasulisi kui ka tasuta operatsioonisüsteeme, operatsioonisüsteeme mis on mugavamad kasutada kui teised ja operatsioonisüsteeme mis on paremad kui teised. 3 Mac OS X Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. Loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb Next Computer Inc. Operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X-i peamise komponendid on XNU hübriidkerneliga UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Varasemad Mac OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSD-l. Alates OS X versioonist 10.5 on The open Group seda ametlikult tunnustanud,
Objektorienteeritud Smalltalk idee Alan Kay XEROX,PARC Loogiline programmeerimine Prolog Alain Colmerauer; Hewlett-Packard tutvustab programmeeritavat kalkulaatorit 1973 Bob Metcalfe leiutab Etherneti C arenes 1969-1973 Thompson, Ritchie, Kerrighan 1978 ilmus raamat ,,The C Programming Language" 1975 Bill Gates & Paul Allen teevad uue BASICu MITS- le; Bill Gates & Paul Allen asutavad ,,Micro-Soft"-i; Asutatakse Zilog 1976 01.04 Wozniak ja Jobs asutavad Apple Computer Company; 1977 Commodore PET(Personal Electronic Transactor) ilmub , see on üks esimestest personaal- arvutitest, tuli täies tükis ja oli koheselt kasutatav; APPLE II, esimene värvigraafikaga koos mänguga ,,Breakout"; 1979 Daniel Bricklin ja Robert Frankston teevad Visicalc- 79-80 USENET- varajane ,,veeb":tekstiuudised See on hiiglaslik kogus uudisgruppe, tekstid liiguvad masinast masinasse Symbolics founded 1980. Created special hardware for
kassetilugeja alto Eksam– EksamXerox’i uuringute jaoks mõeldud PC C Eksam– EksamALGOL → BCPL → B → C microsofti Eksamalgus(1975) Eksam– Bill Gates & Paul Allen found Micro-Soft, alguses müüsid BASIC 2.0’i, siis CP/M arvutitele MS FORTRANi, lõid MS COBOL’i, 1980 MS XENIX OS põhineb UNIXil hiljem kasutasid BASIC’ut MS-DOSis ja Windowsis apple Eksamalgus(1976) Eksam– EksamWozniak ja Jobs ehitasid esimese Apple I arvuti, 1.Apr loovad Apple Computer Company, müüvad Apple I arvutit plaatidena arvutikitina → Apple II, Applesoft (MS BASIC with float), agreement with the Beatles’ Apple 1977 Eksamkoduarvutid Eksam– Eksam1. Commodore PET, Apple II (first color graphics), TRS-80,2001, visicalc Eksam– Eksamesimene spreadsheet application Apple II-le
Oskab kettale faile ja Corp. 1996 - Eestis netipangad (foreks,hoiupank.) on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult katalooge kirjutada ja sealt neid lugeda.Oskab 1997 - Deep blue – maleproge, mis võidab programme..Analoogsüsteem - andmeid välisseadmetega (printer, monitor, klaviatuur jne
Programm on kommunikatsioonivahendid.2.Loob liidese failidele 1822 Babbage,Ada Lovelace(I programmeerija). Eestis 90a epost,USENET formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja ja riistvararessurssidele.3.Seostab kõik protsessid, pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult failid jm omanikuga ja piirab protsesside 1837 Morse elektritelegraaf. 1990 TBL browser NeXTil,HTML ja www, programme..Analoogsüsteem - andmeid pöördumise failide/ressursside poole vastavalt
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED Pihu-, süle-, laua- ja serverarvutid ning nende ehituslikud ja rakenduslikud eripärad Referaat Juhendaja: 2012 SISSEJUHATUS Tänapäeva tehnoloogia on arenenud ja areneb ka edaspidi meeletu kiirusega. Märkamatult oleme
Tcp kontrollib kas paketid on ka kohale jõudnud 9 On antud järgmine programm: bar(0) = 1 bar(x) = 2*bar(x1) map0([],g) = [0] map0([h|t],g) = [g(h) | map(t,g)] Mis on avaldise map0([2,3,2],bar) arvutamise tulemuseks? Mis tüüpi keeles on programm kirjutatud? 10 Millist tarkvaraüs teemi soovitab Joel Spolsky projektiplaani koostamiseks kasutada? Sissejuhatus Iga nformaatikasse Loeng 1 Van Neuman'i arvuti: mälu – programmid vajalik info e. Data Esimesed arvutid 17 sajandil. Loeng 2 Deduktsioon Induktsioon Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismide näited: 1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Stoikud: lausearvutus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest
C keel arendati 69-73, Ritchie, Kernigan Micro-soft 1975 asutati Alleni ja Gates-i poolt, sidekriips hiljem eemaldati Apple I 1976 Wozniak ja Steve Jobs Apple computer company 1976,, Woz ja Jobs, 1. aprillil Apple II 1977 , suur hitt Motorola 68000 1979, kasutab 68000 transistorit USENET 1979-80 , Unix Users Network 32-bit mikroprose - 1981 SUN Microsystems 1982 Compaq computer corp 1982 Oracle Corp 1983 C++ - 1983 Bell labs Apple Macintosh 1984 GNU project 1984 Richard Stallman GCC 1987, GNU Complier Collection, UNIX-ite jaoks Python 1989 FIDONET 1990, rahvusvaheline võrguots Eestis HTML 1990, Tim-Berners Lee WWW 1990 , Tim-Berners Lee lõi W3 Konsortiumi LINUXI arenduse algus - 1991 Päris netiotsad TCP/IP Eestis 1992 Debian - 1993 PHP keel 1994, Personal Homepage Tools nimelisest skriptide setist sai nime Linus Torvalds annab välja Linux kerneli 1.0 1994
Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval ei saa eitada arvutite tohutult tähtsust inimeste elus arengumaades kasutavad seda praktiliselt kõik, koolieelikutest pensionärideni suur osa inimestest ei suudaks oma elu ilma selleta ettegi kujutada. Arvuteid kasutatakse pea igas valdkonnas, seda nii riigi-, ettevõtte- kui ka eraisiku tasandil. Selle abil toimub andmete kogumine ja organiseerimine, õppimine, suhtlemine nii tööalaselt kui ka eraelus, vaba aja veetmine jne. Kuid arvutid ei ole alati olnud niivõrd võimalusterohked kui tänapäeval. Selle referaadi eesmärk ongi internetti ja raamatuid kasutades uurida, kuidas on arvutite kasutusvõimalused aegade jooksul muutunud ja kuidas on esimesest algelistest arvutuslaudadest kujunenud tänapäeva multifunktsionaalsed imemasinad. 1. Algelised arvutusmasinad Mida lugeda esimeseks arvutiks, on vaieldav. Kui käsitada arvutit kui masinat, mis hõlbustab arvutamist, võib esimeseks arvutiks nimetada abakust
Protsessori võimsusest sõltub arvuti töökiirus. Põhinäitajaks on protsessori taktsagedus (mõõtühik megaherts, MHz). Käesoleval ajal võib toodetud protsessorid jagada üldiselt viide põlvkonda: · PC/XT-arvutid, 8088 protsessoriga, taktsagedus 4,77 10 MHz, · PC/AT-arvutid, 80286 protsessoriga, 8 16 MHz, · 386-arvutid, 80386 protsessoriga, 16 40 MHz, · 486-arvutid, 80486 protsessoriga, 25 100 MHz, · Pentium, PentiumPro ja Pentium II protsessoriga arvutid, 80 MHz jne. Iga uus põlvkond on toonud kaasa mingi tehnilise täiustuse, mis on oluliselt erinev eelmise põlvkonnaga võrreldes. Näiteks oli 486-arvutitel juba sisse ehitatud matemaatikaprotsessor, mis 386-arvutitel tuli eraldi juurde hankida. Matemaatika-protsessor kiirendab matemaatiliste operatsioonide täitmist. Nagu ka mitmed muud arvuti komponendid kinnituvad emaplaadile. Infot protsessori ja teiste seadmete vahel edastatakse mööda siine. Mäluseadmed
lindi ja viis väljund lindi 1401-e, selle asemel, et see välja printida. Monitorile tutvustati vajalikke programme juhtkaartide abil. Selleks oli loodud juhtkaardi interpretaator. Teine programm laadur tegeles soovitud programmide laadimisega mällu. Monitor vajas ka seadmedraivereid sisend-väljundseadmetega suhtlemiseks. 8 Suured teise generatsiooni arvutid olid kasutusel teaduslikel ja programmeerimise arendamiseks. Tüüpiline operatsioonisüsteem oli FMS( the FORTRAN MONITOR SYSTEM) ja IBSYS,IBM peratsioonisüsteem 7094-e. Kolmas generatsioon(1965-1980) Multiprogrammeerimine ja ajajaotussüsteem 9 Varajastel 60ndatel aastatel oli oli täiesti selge, et tootjatel oli täiesti kokkusobimatu toodete suund
Ext4 on võrdlemisi hiljutine täiendus ext3-le. Ext4 vähendab suuremate failide puhul fragmentatsiooni ja parandab lugemiskiirust, lisab journal'le kontrollsummad ning võimaldab kiiremat failisüsteemi kontrollimist. Kõik ext failisüsteemid ühilduvad POSIX standardi failide ligipääsuõiguste süsteemiga. Windows ja OS X oskavad lugeda ja kirjutada ext2 ja ext3 failisüsteeme lisatarkvara abil. 1.4. HFS+ HFS Plus on Apple poolt arendatud failisüsteem, mis on peamiselt kasutuses Mac OS operatsioonisüsteemiga. Alates Mac OS X versioonist 10.2.2 on toetatud ka failisüsteemi journaling. HFS+ lubab failinimesi pikkusega kuni 255 tähemärki ning salvestab nimesi UTF-16 kodeeringus. Toetatud on ka UNIX-stiilis failide ligipääsuõigused ning ACL ligipääsuõigused. HFS+ oskavad lugeda nii Mac OS, Linux kui ka Windows lisadega. 1.5. BSD - Fast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
