abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Soojuse äraandmine suureneb tuulega. Aurumine toimub naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetus soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub higi aurustumine.Ekriinsed (merokriinsed): seotud soojusproduktsiooniga ,sügaval epidermises asuvad enim levinud, eriti jalataldades ja peopesades ,lõhnatu .Apokriinsed: kaenla all, pealael avanevad karvanääp.Ei ole seotud soojusregulatsiooniga emotsionaalne,aeglane tootlikkus ,bakterite tagajärjel tekib iseloomulik higi lõhn
Näärme viimajuhad läbivad naha kõik kihid ja avanevad nahaharjade tipul suudmena poorina. Viimajuhade sein koosneb ühekihilisest kuupepiteelist, mille rakkude vahel paikneb silelihasrakke. Viimaste kokkutõmbumisel surutakse higi näärmest välja. Tugeva erutuse korral toimub see võrdlemisi kiiresti (nn. hirmuhigi). Higinäärmeid leidub peaaegu kõikides keha piirkondades, kuid nende jaotus on ebaühtlane. Talitluselt jaotuvad higinäärmed apokriinseteks ja merokriinseteks. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaarselt. Kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha piirkonnas. Nad avanevad karvafolliikulitesse. Nende sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga. Naistel on nad tugevamini arenenud. Merokriinsed higinäärmed on tavalised väikesed higinäärmed, mis on levinud üle kogu keha. Kõige tihedamini on neid jalataldadel ja peopesades (kuni 1000 nääret 1 cm kohta)
3. Subkuutis e. nahaaluskude Naha paksus ilma aluskoeta 1-4 mm Kõige paksem jalataldadel Kõige õhem silmalaugudel ja õnnaldes Ilma nahaaluskoeta on nahk kehakaalust 5% Koos nahaaluskoega võib ulatuda kuni 25% Naha derivaadid 1. Näärmed, eritavad peamiselt vett, NaCl, väikestes kogustes rasvhappeid ja uureat 1. Merokriinsed higinäärmed – osalevad soojusregulatsioonis, on üle keha, eriti palju peopesades, jalataldadel 2. Apokriinsed higinäärmed – kaenlaaukudes, suguelundite ümbruses, päraku ümbruses 2. Karvad – sarvkihi struktuurid, keratiinist, need on surnud rakkude jäänused, enamus valgud. Neid toidab karvasibulasse tungiv karvanäsa. Juukseid ~ 100 000, lokilisuse määrab juuksevalkude vahelised sidemed. Värvus tuleneb melanotsüütidest. 3. Küüned – sarvkihi struktuurid, koosnevad samuti keratiinist. Naha pind
-Hargnemata ja hargnenud nääre 3)näärmejuha hargnemise järgi -liht- ja liitnääre Jagunevad sekreedi väljutamise viisilt: -merokriinsed, apokriinsed ja holokriinsed näärmed Sekreedi keemilise koostise järgi: -homokriinsedja heterokriinsed näärmed -seroossed mukoossedja seromukoossed näärmed Merokriinsed, apokriinsed ja holokriinsed näärmed *Merokriinsed näärmed e. Ekkriinsed näärmed – rakkude pinnal ei ole kõrgendeid ja raku maht eivähene skreedi väljutamise hetkel.(enamik higinäärmed)
transportivate juhade välimiseks avaks. Nii nibu kui ka nibuväljakese nahas on naisel murdeeast alates ja eriti raseduse ning imetamise ajal rohkesti pruuni värvainet ehk melaniini. Rinnanääre ehk piimanääre on sagaratest koosnev näärmete ja juhade süsteem ümbritsetud rasvkoest, mis pärast sünnitust toodab rinnapiima ja transpordib seda piimajuhade kaudu rinnanibusse. Piimanäärmed on arengulooliselt muutunud apokriinsed higinäärmed. Rinnanääre jaguneb mitmeteks sagarateks, mis on selle funktsionaalseteks üksusteks. Mõlemas rinnanäärmes on 15-20 sagarat. Iga sagara näärmejuhad ühinevad piimajuhadeks. Need on looklevad kanalikesed, mis ühendavad rinnanäärmete sagaraid rinnanibude kaudu väliskeskkonnaga kandes rinnapiima ning mis veidi enne nahale avanemist laienevad piimaurkeks. Need on piimajuhade väikesed laiendused enne nibusse jõudmist.
küüned. Just vesi ja vesilahustuvad ained (alkohol, salvid) imenduvad väga aeglaselt läbi naha organismi. Samavõrd aeglaselt imbub vesi ka teistpidi läbi naha ka teises suunas (higi). Higi on naatriumkloriidi ja mõningate teiste ainete nõrk vesilahus. Enim leidub inimesel merokriinseid higinäärmeid, mis paiknevad üle kogu keha ja avanevad naha pinnal pooridena. Nad osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Kõige rohkem esineb merokriinseid higinäärmeid kätes ja jalgades. Apokriinsed higinäärmed asuvad näol, kaenlaaukudes, päraku ja suguelundite ümber. Need näärmed termoregulatsioonis ei osale, nad on naha lõhna näärmed. Nad toodavad tgevalõhnalist eritist karvajuuretupe rasunäärme ülapoolelt (Nienstedt jt 2001 : 97) Rasunäärmed on rasu. Nende nõre, moodustub surnud näärmerakkudest. Nõre katab nahka ja muudab selle siledaks ja hüdrofoobseks e. vett tõrjuvaks. Puuduvad need jalataldadel ja peopesadel. Nendes paikades ei esine knagi vinnie e
* juuste eluiga 2-4a, kasv kuus u 1 cm, ripsmete iga 4-5 kuud Näärmed higi-, rasu- ja piimanäärmed (funkts.suguelundite all) HIGINÄÄRMED: pärisnaha sügavas kihis, alusnahas - kerakujulised lõpposad pärisnaha võrkkihi ja alusnaha piiril. - viimajuhad läbivad naha kõik kihid - avanevad suudmena e poorina Apokriinsed: regionaalselt (kaenlaaugus, nibuväljadel, suguelunditel) * valgurikas lõhnav sekreet, naistel enamarenenud Merokriinsed: väikesed, üle kogu keha. * enim jalataldadel, peopesades F: kehatemperatuuri reguleerimine! F: AV-saaduste ja mürkainete eritamine HIGI - happelise reaktsiooniga (pH 5,5) -> naha pinnale bakteritsiidse kaitsekile.
Osaleb organismi soojusregulatsioonis ja on verevarulaks On erituselund On puutemeeleelund Naha kihid marrasknahk ehk epidermis pärisnahk ehk dermis alusnahk ehk subkuutis Naha koostis tekised e derivaadid - näärmed, karvad ja küüned melaniin – pigment, mustjaspruun värvaine; kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest keratiin ehk sarvaine Nahanäärmed Higinäärmed -merokriinsed osalevad soojusregulatsioonis - apokriinsed toodavad tugevalõhnalist eritist Rasunäärmed - hoiavad naha väliskihi vajalikul määral rasvasena – hüdrofoobsena Rasunäärmete ummistumisel tekkinud põletikku nimetatakse akneks Nahatüübid Normaalne nahatüüp Niiskusvaene ja kuiv nahatüüp Tundlik ja allergiline nahatüüp Rasune nahatüüp Kombineeritud nahatüüp Ebapuhas probleemne nahatüüp Nahatüübid KAS SA TEAD, MILLINE ON SINU NAHATÜÜP? Nahahooldusvahendid
soojenemist. Kui palaval suvepäeval või sporti tehes kõvasti higistate, siis kaotate ka palju vedelikku ja peate rohkem jooma. Higi koosneb 5560% ulatuses vedelikust, enamasti veest. Peale selle sisaldab higi soola (naatriumkloriidi) ja muid aineid, nagu kaaliumi, kaltsiumi, piimhapet ja fosforit. Vedeliku koostisosana nimetatakse neid aineid elektrolüütideks. Need aitavad reguleerida organismi vedelikutasakaalu. Inimese nahas on 2 tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed. Ekriinsed näärmed (2-5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Apokriinsed näärmed paiknevad kaenla all, pea ja kubeme piirkonnas. Nende toodetud higi on viskoossem ning koostoimes naha pinna bakteritega vastutav ebameeldiva lõhna eest. Higi ise on lõhnatu. Seep. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes
113. Mis ülesanne on merokriinsetel Kehatemperatuuri reguleerimine higinäärmetel? 114. Kus leidub kõige tihedamalt Peopesades ja jalataldadel merokriinseid higinäärmeid? 115. Kus leidub apokriinseid Kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja välissuguelundite piirkonnas higinäärmeid? 116. Millist sekreeti eritavad Lõhnasekreeti apokriinsed higinäärmed? 117. Kus ei leidu naha siseseid Peopesadel ja taldadel rasunäärmeid? 118. Mis ülesanne on naha Rasunäärmete sekreet võiab nahka ja karvu, muutes need elastseks ja mittemärguvaks. Ka on rasunäärmetel? naharasul bakteritsiidne toime. 119. Millistel keha osadel ei leidu Peopesadel, taldadel, sugutil, huultel, rinnanibudel karvu? 120. Kust saavad karvad
Tüdrukutel suureneb pärast esimese menstruatsiooni saabumist kehapikkus veel vaid 6 8,5 cm. Tütarlaste kasv seiskub tavaliselt 16 17 aasta vanuses, poistel 17 19 aasta vanuses. 93. Keha koostise ealised ja soolised muutused. Enne puberteeti on nii poiste kui tüdrukute rasva % ühesugune. Pärast seda poistel langeb ja tüdrukutel tõuseb umbes 10% võrra. 94. Higinäärmed, nende aktiveerumine. *Merokriinsed-lõhnatud, paiknevad üle kogu keha *Apokriinsed-haisuga, paiknevad kaenlaalustes, kubemes, pärasoole ümbruses, rinnaesisel osal. Arenevad puberteedieas. 95. Luu keemilise koostise ealised iseärasused, sellega seotud riskifaktorid. *Laste ja noorukite luude suur orgaaniliste ainete sisaldus-kergelt tekivad deformatsioonid. *Eakatel luude tugev mineraliseerumine-luud muutuvad jäigemaks, suureneb luumurdude oht. 96. Lülisamba füsioloogilised kõverused, nende tähtsus, fikseerimine. Lülisammas on sagitaalsuunaliselt kõverdunud väät
Rasunäärmed kaitsevad naha kuivamise eest. 2.Hingamisfunktsioon-nahk hingab lapseeas rohkem kui täiskasvanu 3.Eritusfunktsioon- viiakse naha kaudu välja mingi osa jääkaineid(higistamine-l soolad, vesi) 4.Ainevahetuslik funktsioon energiavarud rasvkoes, d vitamiini toodab nahk. 5.Termoregulatsioon- Liigne soojus eraldatakse naha kaudu, kui külm, siis veresson aheneb. Naha tekised: Elundid, mis tekivad nahast: Küüned karvad näärmed Higinäärmed: 1.Apokriinsed higinäärmed- Paiknevad nahas regionaalselt, eritis terava lõhnaga, asuvad kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha piirkonnas. 2.merokriinsed higinäärmed- levinud ülekogukeha, väikesed näärmed, jalataldadel ja peopesadel , Kehatemperatuuri reguleerimine. Ainevahetus ja mürainete eritamine. Higinäärmeid kõige tihedaalt peopesas ja jalataldades. Higi on happelise reagtsiooniga vedelik.
a. Tubuloossed näärmed torukujuline b. Alveolaarsed näärmed põiekujuline c. Atsinoossed näärmed paksu seinaga põie kujuline d. Tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed 4) Viimajuhade hargnemise alusel a. Lihtnääre hargnemata viimajuha b. Hargnenud lihtnääre c. Liitnääre 4. loeng A. Arend 5) Sekretsiooni viis a)merokriinsed e. ekkriinsed näärmed eritis väljub rakust b) apokriinsed näärmed rakust eraldub jupp c) holokriinsed näärmed kogu rakk on eritise sees 6) Sekreedi viskoossus a)seroossed näärmed b) mukoossed näärmed c) seganäärmed(seromukoossed/mukoseroossed) Mitmetes eksokriinsetes näärmetes esinevad haralised kontraktiilsed rakud, mis sisaldavad müofibrille, ülesandeks on aidata näärmeid sekreedi eraldamisel Epiteel on hea regeneratsioonivõimega, normaalselt regenereerub täielikult, eluiga 3 päevast
Rasv on isolaator, aktiivne kude Higinäärmed Inimese keha pinnal on umbes 2,6 miljonit higinääret Peopesadel kõige rohkem, sest aitavad kaitsta ja elastsust hoida. Kõige vähem kaelal ja seljal. Naistel on rohkem higinäärmeid, aga meeste omad on aktiivsemad Higinäärmeid on kahte tüüpi 1) Ekriinsed (merokriinsed): sügaval epidermises asuvad toruja kujuga, naha pinnale avanevad, kõige enam levinud- lõhnatu 2) Apokriinsed: kaenla all, kubeme piirkonnas, pealael, avanevad karvanääpsu, viskoosne, suhteliselt aeglane tootlikkus- bakterite tagajärjel tekib iseloomulik higi lõhn Higistamise patoloogia Hüperhidroos e. liighigistamine - Seotud kesk- ja perifeerse närvisüsteemi probleemidega (Torakaalsümpatektoomia, botulliini süstimine) Lokaalne hüperhidroos- tavaliselt peopesade ja jalataldade higistamine on seotud emotsionaalse seisundiga
Ta kaitseb nahka mehhaaniliste vigastuste eest ning on ühtlasi varuainete talletuspaigaks ja kehale kaitseks külma vastu 15. Inimese naha uuenemine toimub 21-28 päevaga 16. Naha funktsioon 1) Katte- ja kaitsefunktsioon 2) Hingamisfunktsioon 3) Eritusfunktsioon 4) Ainevahetuslik funktsioon 5) Termoregulatsioon 17. Naha tekised on karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre 18. Higinäärmed paiknevad pärisnaha sügavamas kihis ja alusnahas. 19. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaalselt. Sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga 20. Merokriinsed higinäärmed esinevad üle kogu keha. Nende tegevusel toimub suurel määral kehatemperatuuri reguleerimine 21. Higinäärmeid on kõige tihedamini peopesas ja jalatallas (kuni 1000 nääret 1CM kohta) 22. Higi on happelise reaktsiooniga vedelik 23. Higi eritub inimesel umbes 0,5L ööpäevas 24
* ühekihilise lõpposaga näärmed - valdav osa näärmetest * mitmekihilise lõpposaga näärmed - rasunäärmed Sekretoorsete lõpposade kuju järgi: * tubuloossed näärmed - toruja kujuga lõpposad * alveolaarsed näärmed - põisja kujuga lõpposad * atsinoossed näärmed - väliskujult põisjas, valendik väga kitsas * tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed Sekretsiooni viis: * merokriinsed näärmed - raku maht ei muutu, enamik higinäärmed * apokriinsed näärmed - rakumaht muutub väiksemaks, apokriinsed higinäärmed * holokriinsed näärmed - kogu rakk läheb sekreediks, rasunäärmed Sekreedi viskoossuse järgi: * seroossed näärmed - vedel valguline nõre * mukoossed näärmed - tihe viskoosne nõre – lima * seganäärmed – sisaldavad nii seroosseid kui mukoosseid näärmerakke. Nt seromukoossed – suurele mukoossele lõpposale liitub seroosne külgkompleks või mukoserossed. Suuõõnes on seroossed,
Näärme viimajuhad läbivad naha kõik kihid ja avanevad nahaharjade tipul suudmena - poorina. Viimajuhade sein koosneb ühekihilisest kuupepiteelist, mille rakkude vahel paikneb silelihasrakke. Viimaste kokkutõmbumisel surutakse higi näärmest välja. Tugeva erutuse korral toimub see võrdlemisi kiiresti (nn. hirmuhigi). Higinäärmeid leidub peaaegu kõikides keha piirkondades, kuid nende jaotus on ebaühtlane. Talitluselt jaotuvad higinäärmed apokriinseteks ja merokriinseteks. Apokriinsed higinäärmed esinevad nahas regionaarselt. Kaenlaaukudes, rindade nibuväljadel, päraku ja lahkliha piirkonnas. Nad avanevad karvafolliikulitesse. Nende sekreet on valgurikas ja seetõttu iseloomuliku terava lõhnaga. Naistel on nad tugevamini arenenud. Merokriinsed higinäärmed on tavalised väikesed higinäärmed, mis on levinud üle kogu keha. Kõige tihedamini on neid jalataldadel ja peopesades (kuni 1000 nääret 1 cm kohta). Nende higinäärmete tegevusel toimub suurel määral
Mitmerealise epiteeli puhul algavad kõik rakud basaalmembraanilt, aga osad ei ulatu vabale pinnale, mistõttu rakud on kõik üksteise kõrval ühes kihis, aga tuumad jäävad erinevatele kõrgustele ja moodustavad erinevate kõrgustega read (rips-, karik-, kiil- ja basaalrakud). Esinemisnäited: hingamisteed (ripsmetega) – ninaõõs, trahhea, bronhid, munandimanuse juha. 6. Eksokriinsete sekretsiooni tüübi alusel a) merokriinsed - sekretsiooni ajal raku maht praktiliselt ei muutu b) apokriinsed - sekretsiooni ajal raku maht väheneb c) holokriinsed - mitmekihise lõpposa pindmise kihi rakud lähevad tervikuna sekreedi koostisesse 1. Mononukleaarsete fagotsüütide süsteem Makrofaagid – pärit monotsüütidest, võivad omada rohkem kui 1 tuuma. Esineb vere monotsüüdid, histiotsüüte (sidekoe makrofaagid), võõrkeha ümbritsevad hiidrakud ja osteoklastid (pidev ümberehitus). närvikoes mikrogliiarakud, vereloomeorganite (punane luuüdi, lümfoidsed organid)
selle koostises olevate keemiliste ainete abil · higinäärmed eritavad higi vedelikku, milles on peale vee ka lahustunud sooli, jääkaineid, feromoone jne. Värske higi on happeline ja selle tõttu bakteriostaatiline, aurunud higist jäänud ained aga muutuvad bakteritele söötmeks ekkriinsed e merokriinsed näärmed suur hulk üle kogu keha, näärmete juhad avanevad naha pinnal apokriinsed näärmed kaenlaalustes ja häbemepiirkonnas, juhad avenevad karvafoliikulitesse (palju valke ja feromoone) rinna- e piimanäärmed moondunud apokriinnäärmed Limaskestad ümbritsevad keha sees olevaid õõsi, mis on ühenduses väliskeskkonnaga, seega on ka nende õõnte sees organismi jaoks väliskeskkond. Nende pind on alati niiske. Neid leidub alati mingi hulk lümfoidset kude, mis toodab organismi kaitserakke (lümfotsüüte). Kõigis limaskestades
endoepiteliaalseteks 2. Eksoepiteliaalsed Rakkude arvu järgi: 1. Ainurakulised 2. Hulkrakulised Sekreedi alusel: 1. Seroossed e. Albuminoossed (kõrvalsüljenääre) 2. Mukoosed e. lima (karikrakud, suulae näärmed) 3. Segatüüpi (huulte ,põskede, keelealused näärmed) Sekretsiooni moodusele: 1. Merokriinsed (sekretsiooniga ei kaasne tsütoplasma kadu (osa higinäärmed, süljenäärmed) 2. Halokriinsed kogu rakk muutub sekreeediks (rasunääre) 3. Apokriinsed kaasneb oluline tsütoplasma kadu (piimanääre) Sidekude · Areneb lootelisest diferentseerumata sidekoest -mesenhüümist · Rakud ja ETM on selgesti eristatavad Jaotus: 1. Troofilise ja kaitsefunktsiooniga sidekude (veri, lümf, rasvkude) 2. Tugi (Toestus) funktsiooniga sidekude (kõhr ja luukude) Veri (70 kg inimesel 5-5,5 L.) Koosneb: Rakkudest (verelibled) ja vereplasmast (rakkudevaheline aine)
Hargnevate juhadega liitnäärmed Näärmenõre keemilise iseloomu alusel Seroossed – vedel valgurikas sekreet Mukoossed – viskoossne limasrikas sekreet Seganäärmed – seroosseid ja mukoosseid lõpposasid sisaldavad näärmed Näärmenõre sekretsiooni viisi alusel Merokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht ei vähene Apokriinsed – sekretsiooni ajal raku maht väheneb Holokriinsed näärmed – kogu rakk laguneb, muutudes sekreediks SIDEKUDEDE MORFOLOOGILINE JA FUNKTSIONAALNE KLASSIFIKATSIOON. PÄRISSIDEKUDE. Sidekude on üks neljast kudede põhitüübist – iseloomulikuks omaduseks intertsellulaarsubstantsi rohkus Veres ja lümfis on intertsellulaarsubstants oma konsistentsilt vedel ja kannab vastavalt vereplasma ja lümfiplasma nimetust
annaabi.ee 
