ka näiteks Prantsuse kohtusüsteemi puhul. Eesti puhul sellist jagunemist ei toimu. Eestis toimub jagunemine vaid astmete alusel, kus kõige madalama astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud. Teise astme kohtuteks on 2 ringkonnakohust, mis asuvad Tartus ja Tallinnas ning kolmandaks astmeks on Riigikohus asukohaga Tartus. Üldkohtuna on Rootsis esimeseks astmeks piirkonnakohtud (tingisrätter). Sealt võib apellatsiooni korras edasi kaevata kohtuasja teise astme kohtusse, milleks on apellatsioonikohtud (hövrätter). Kolmandaks astmeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen). Apellatsioonikohtute juures ja Eesti puhul ringkonnakohtute juures on siinkohal üks suur erinevus. Selleks on see asjaolu, et apellatsioonikohtud võivad Rootsis mõningatel erijuhtudel tegutseda ka esimese astme kohtutena. Eestis pole ringkonnakohtud kunagi esimese astme kohtuteks ja asja peab alati kõigepealt läbi vaatama maakohus. Peale seda saab asja alles edasi kaevata ringkonnakohtusse
Kohtumenetluse käigus peab kohtunik kindlustama kõigi osapoolte õiglase ärakuulamise. Kohtumenetluse käigus kuulatakse ära süüdistava ja kaitsja poolsed tunnistused ning kuulatakse ära ka süüdistava enda ütlus.Õigusemõistja peab igapäevaelus järgima rangelt seadust ning arvestama alati nii raskendavaid kui kergendavaid asjaolusid. Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem: I astme kohtud - maakohtud ja halduskohtud, II astme kohtud - ringkonnakohtud ehk apellatsioonikohtud ja III astme kohus - riigikohus ehk kassatsioonikohus. Riigikohtusse pöördumiseks tuleb eelnevalt läbida esimesed kaks kohtuastet. Kõige üldisemalt võttes on kohtunik õigusemõistja mitte karistaja. Kohtunik peab lähtuma faktidest, mitte oma põhimõtetest ning mõistma kohut seaduse järgi. Kuna kohtunik teeb oma tööd nii nagu see on ette nähtud, siis õigusmõistmisse pole kellegil õigus sekkuda. Kui ei soovita saada karistust siis tuleb elada heade
Statitistics in year 2005: 43 000 civil cases (usually 25 000) 9000 criminal cases 3000 administrative cases 5000 petty crime 5300 cases in the courts of appeal (2500 civil, 1600 criminal, 1000 administrative, 200 petty crime) Estonian court system words. country court-maakohus administrative court- halduskohus circuit court-ringkonnakohus supreme court-Riigikohus court of first instance-esimese astme kohus court of second instance-teise astme kohus courts of appeal-apellatsioonikohtud constitution-põhiseadus highest instance-kõrgeim aste substantive law-sõltumatu seadus judicial decision-kohtu otsus judge-kohtunik appeal-palve,apellatsioon adjudication-otsuse langetamine conduct-läbi viima,juhtima misdemeanour-üleastumine matter-küsimus,mateeria,materjal courthouse-kohtumaja accredited-volitatud curriculum-õppekava,õppekursus proficiency-valdamine,vilumus
temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis. Kohtud: Kohtu eesmärk on kaitsta inimese õigusi ja õigusriiki Eesti kohtusüsteem 4 maakohust (Harju, pärnu, Tartu, Viru), 2 halduskohust( Tallinn, Tartu) esimese astme kohud, 2 ringkonnakohust( Tallinn, Tartu) - apellatsioonikohtud, Riigikohus Tartu. - kassatsioonikohus Kohtunike täiskogu ülesanded: arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimustega ; valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahedamise Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; kinnitab kohtunike eetikakoodeksi Kohtu üldkogu ülesanded: kinnitab kohtunike tööjaotusplaani; annab justiitsministeeriumile
Lähtutakse mahukatest seaduskoodeksitest. Islamiõigus ehk sariaat (põhineb koraanil ja on arhailine) varastel käe maha raiumine. Abielurikkujate kividega surnuks loopimine. Pisikuritegude eest piitsutamine. Veritasu. Omakohus. Eesti kohtusüsteem I Maa ja halduskohtud maakohtud arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikute vastu. II Ringkonnkohtud (3 tk: Tallinn, Tartu, Viru) on apellatsioonikohtud, kuhu saab edasi kaevata I astme kohtu otsuseid. III Riigikohus (Tartus) 1) On kassatsioonikohus, otsuseid vaadatakse läbi olemasoleva materjali põhjal, uut uurimist ei toimu. Kontrollitakse protseduuri reeglite järgimist. 2) On konstitutsioonilise järelevalve kohus Kohtusüsteemi ülesanded: Õiguskorra ja kodanikuõiguste kaitse Seaduste põhiseadusele vastavuse järelevalve Võimude tasakaalustamine Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine
· 3-astmeline: · 15 maakonda. I maa- ja halduskohtud · 33 linna ja 193 valda. · Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjad · Suuremad linnad: · Harju, Pärnu, Tartu ja Viru maakohus Tallinn 406 000 elanikku · Tallinna ja Tartu halduskohus Tartu 98 000 elanikku II ringkonnakohtud Narva 66 000 elanikku · Apellatsioonikohtud · Suuremad vallad: · Tallinna ja Tartu ringkonnakohus Viimsi vald 16 000 elanikku III Riigikohus Jõhvi vald 13 000 elanikku Rae vald 12 000 elanikku Statistika · Maakohtud: Harju 66 kohtunikku Viru 30 kohtunikku Pärnu 22 kohtunikku Tartu 35 kohtunikku · Halduskohtud: Tallinn 19 kohtunikku Tartu 9 kohtunikku · Ringkonnakohtud:
President on riigipea, kes valitakse viieks aastaks otse rahva poolt. Peaministri nimetab president ja kinnitab Ülemraada Ministrite kabinet koosneb peaministrist, kahest asepeaministrist ja 15 ministrist. Ukrainas on tähtsaimaks kohtuks konstitutsioonikohus, mis tegeleb põhiseaduslikkuse järelvalvega. See koosneb 18st üheksa aastat ametis olevast liikmest. Konstitutsioonikohtule alluvad kohalikud kohtud, kaubanduskohtud, oblasti apellatsioonikohtud ja ülemkohus. Seadusandlik võim on piirkondlikke valitsuste ja Verhovna Rada käes. Verhovna Rada ehk Ülemraada on ühekojaline parlament, mis koosneb 450st neljast aastaks valitavast liikmest: Ülemraada algatab seadusi, ratifitseerib lepinguid, kiidab heaks riigieelarve, kuulutab sõda, tagandab umbhääletusega peaministrit ja valitsuskabinetti. Valitsuskuludest läheb 3,4% kaitsele, 4,4% haridusele ja 2,9% tervishoiule. Protsendid on arvestatud sisemajanduse kogutoodangust.
President on riigipea, kes valitakse viieks aastaks otse rahva poolt. Peaministri nimetab president ja kinnitab Ülemraada Ministrite kabinet koosneb peaministrist, kahest asepeaministrist ja 15 ministrist. Ukrainas on tähtsaimaks kohtuks konstitutsioonikohus, mis tegeleb põhiseaduslikkuse järelvalvega. See koosneb 18st üheksa aastat ametis olevast liikmest. Konstitutsioonikohtule alluvad kohalikud kohtud, kaubanduskohtud, oblasti apellatsioonikohtud ja ülemkohus. Seadusandlik võim on piirkondlikke valitsuste ja Verhovna Rada käes. Verhovna Rada ehk Ülemraada on ühekojaline parlament, mis koosneb 450st neljast aastaks valitavast liikmest: Ülemraada algatab seadusi, ratifitseerib lepinguid, kiidab heaks riigieelarve, kuulutab sõda, tagandab umbhääletusega peaministrit ja valitsuskabinetti. Valitsuskuludest läheb 3,4% kaitsele, 4,4% haridusele ja 2,9% tervishoiule. Protsendid on arvestatud sisemajanduse kogutoodangust
2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud – Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja. II aste – ringkonnakohtud – apellatsioonikohtud. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis
Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. Lisaks halduskohtule lubab PS ka muude erikohtute loomist (§148 lg 2). Euroopa riikides on loodud erikohtuid töö- ja sotsiaalvaidluste ning mõnede muude asjade lahendamiseks. Eestis muid erikohtuid peale halduskohtu loodud ei ole. Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja ühest riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonikohtud ning Tartus asuv Rigikohus kassatsioonikohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses (Ida-Virumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju
võtuga võivad olla ka omal soovil lahkumine, kohtuniku ametikoha koondamine, muude ametisse siirdumine. Kohtunik ei tohi olla peale seaduses nimetatud juhtude üheski muus valitavas ega nimetatavas ametis. Kohtunikel on kohtulik immuniteet. Neile esitatavad täiendavad nõuded ja õigusliku seisundi täpsema regulatsiooni sätestab Kohtute seadus. Kohtunik lahkub viidatud seaduse kohaselt ametist hiljemalt 67 eluaastal. 41.Apellatsioonikaebused ja apellatsioonikohtud. Riigikohus ja kassatsiooni menetlus. Apellatsioonikaebuste sisu avab PS §149, mille kohaselt ringkonnakohtud on teise astme kohtud ja vaatavad läbi apellatsiooni (edasikaebe) korras esimese astme kohtu lahendeid. Apellatsioonikaebustele esitatavad nõuded määratakse protsessiseadustega 9 tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja haldusmenetlustes. Riigikohus Eesti Vabariigi kõrgeima
5 210. administrative courts halduskohtud 211. circuit court ringkonnakohus 212. the Supreme Court (national court) riigikohus 213. court of first instance esimese astme kohus 214. offence matters seadusrikkumiste asjad 215. tried in court menetletakse kohtus 216. at the request of the parties poolte nõudmisel 217. lay judge rahvakohtunik 218. exclusively appellate courts eranditult apellatsioonikohtud 219. review judgements vaatavad üle kohtuotsused 220. by way of appeal proceedings apellatsioonimenetluse teel 221. divided into chambers jagatud kambritesse 222. respectively vastavalt 223. handling criminal offence matters käsitleb kriminaalkuritegusid 224. in panels of at least three judges vähemalt kolmest kohtunikust koosnevas paneelis 225. en banc - (kohtunikekogu) täies koosseisus 226. the justices of the Supreme Court riigikohtunikud 227
Islami õigus „Aafrika konstitutsioon“ Mandri-euroopalik (seadusõigus) Common law- 10, 11 saj-19 saj. 1066 Inglismaa vallutaja. Communit hakkas looma kohtud (kuninglikud kohtud), kes ütlesid, mis on õigus. See koht, mis räägib, mis on õigus on RATIO DECIDENDI see on siduvus. Kaasuse lahendus- OBITES DICTUM. PRETSEDENT???? Vanim parlament-Islandil. Inglismaa on samuti, kuid nö teisel kohal. Primaarne Esmane on kohtu, sekundaarne on parlament. Tekkisid apellatsioonikohtud ehk kantslerikohtud, et edasi kaevata, kui ei sobinud otsus. Selles kultuuris on kõige tähtsamad kohtud, kohtunikud. Meie vaatame seadusest asja, kuid nende arust on küsimus ainult pretsedendis. Islami õigus- dualistlik, mis seisneb selles, et üks osa õigusest on jumalik, mida kutsutakse sariaadik (suund, tee). Moslemid usuvad seda et Šariaat lähtub otseselt jumalikust ilmutusest ja tal on neli allikat- koraan, sunna ( prohveti tava teatud pärimused), vaimulikkonna üldine
2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud – Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud – Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja. II aste – ringkonnakohtud – apellatsioonikohtud. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt – see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde
Kohtunike ametisse nimetamine toimub eri liidumaades erinevalt. Nimetab ametisse liidumaa peaminister või vastav minister. Advokatuur – riigieksam + kaks aastat praktiseerimist erinevatel õigusalastel tegevusaladel, praktika järel teine riigieksam, pärast teise riigieksami sooritamist võimalik minna advokatuuri. 27. Rootsi õiguskaitsesüsteem Üldjurisdiktsiooniga jagunevad: piirkonnakohtud (enamasti 3 – 4 kohtunikku, väikesed hagisummad, mõned perekonnaõiguslikud asjad), apellatsioonikohtud (6 tk) ja Ülemkohus (61 kohtunikku). Halduskohtud jagunevad: madalaimad halduskohtud, apellatsiooniastme halduskohtud, Kõrgem Halduskohus. Olemas ka paar liiki erikohtuid: nt töökohtud, üürikohtud jne. Õiguse Nõukogu, mis koosneb Ülemkohtu ja Kõrgema Halduskohtu kohtunikest, ülesandeks on kontrollida seaduseelnõu vastavust kehtivale õigusele enne, kui need esitatakse Parlamendis arutamiseks.
Kohtunike ametisse nimetamine toimub eri liidumaades erinevalt. Nimetab ametisse liidumaa peaminister või vastav minister. Advokatuur riigieksam + kaks aastat praktiseerimist erinevatel õigusalastel tegevusaladel, praktika järel teine riigieksam, pärast teise riigieksami sooritamist võimalik minna advokatuuri. 27. Rootsi õiguskaitsesüsteem Üldjurisdiktsiooniga jagunevad: piirkonnakohtud (enamasti 3 4 kohtunikku, väikesed hagisummad, mõned perekonnaõiguslikud asjad), apellatsioonikohtud (6 tk) ja Ülemkohus (61 kohtunikku). Halduskohtud jagunevad: madalaimad halduskohtud, apellatsiooniastme halduskohtud, Kõrgem Halduskohus. Olemas ka paar liiki erikohtuid: nt töökohtud, üürikohtud jne. Õiguse Nõukogu, mis koosneb Ülemkohtu ja Kõrgema Halduskohtu kohtunikest, ülesandeks on kontrollida seaduseelnõu vastavust kehtivale õigusele enne, kui need esitatakse Parlamendis arutamiseks.
2) halduskohtud Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu). Juhul kui isik leiab, et tema õigusi on rikutud, n. erastamised, maksuküsimused jne. Tallinna halduskohtud Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu halduskohtud Tartu kohtumaja ja Jõhvi kohtumaja. II aste ringkonnakohtud apellatsioonikohtud. Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamise kollegiaalselt see tähendab, et apellatsioonikaebuse lahendamisega tegeleb kohtukolleegium, kuhu kuulub kolm kohtunikku. Halduskolleegiumid, kus vaadatakse läbi haldusasju apellatsiooni korras, on moodustatud Tallinna ja Tartu ringkonnakohtu juurde. Eestis on kaks
See on siiamaani õiguse sünnitee common law-maades. Kohtuotsused on kohad, kust leida õigust. Konflikt on õigusemõistmisesse sisse programmeeritud. Sellisele pingele on vaja leida lahendus - common lawd moodustavate kohtute kõrvale tekkis teine instants - apellatsioonikohtute instants, kantslerite kohtud. Nemad hakksid looma 'õiglase õiguse' norme. Välja kujunes common law dualistlik struktuur. Kuninglikud kohtud, kes lõid common lawd ja apellatsioonikohtud, mis lõid 'õiglast õigust'. Iga kohtuotssus, mis on pretsedent ja sisaldab õigust, sisaldab kahte poolust: I obiter dictum - kirjeldav osa II ratio decidendi - siduv osa, millest lähtutakse tulevaste otsuste tegemisel Probleem seisneb selles, et kuskil ei ole märgitud, kus üks osa lõppeb ja teine algab. Common law maades sünnib õigus iga kohtuotsust tehes uuesti. Peab lähtuma varem tehtud otsustest.
eenet.ee. Kuna domeeninimede väärtus on järjest tõusnud, on muutunud sagedaseks nö domeeninime ärandamised. Selline tegevus on õigusvastane, kui: - rikub kaubamärgiomaniku ainuõigust; - rikub õigust ärinimele; - on kõlvatu konkurents (pahauskne); - sekkub teise isiku majandustegevusse (ebaõigete andmete avaldamine, majandustegevuse seiskamine). Eesti tippdomeeni vaidluse puhul tuleb pöörduda kohtusse, kuid paljude välismaiste domeeninimede puhul on olemas rahvusvahelised apellatsioonikohtud (nt The WIPO Arbitration and Mediation Center). Praktikas on domeeninime registreerimised tühistatud: - kui domeen on identne või eksitavalt sarnane nimega, mis on riiklikult kaitstav (nt kaubamärk, geograafiline tähis, ärinimi, isiku nimi, teose pealkiri vms); - registreerijal puudub igasugune side nimega ehk pole õigustatud huvi; - domeen registreeriti või seda kasutatakse pahauskselt. ÄRINIMI Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb
Põhiseadusest lähtudes on Eesti kohtususteemil kohtumõistmise ainupädevus. Kohus on oma ulesannete täitmisel sõltumatu ka täidesaatvast ja seadusandlikust võimust. Eesti kohtususteemis ei ole eraldi konstitutsioonikohut. Kõrgema astme kohtu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu ulesandeid täidab Riigikohus. Kohtute hierarhia Eesti kohtususteem on kolmeastmeline: esimese astme kohtud on maakohtud ja halduskohtud; teise astme kohtud on ringkonnakohtud (apellatsioonikohtud); kõrgeima astme kohus on Riigikohus (kassatsioonikohus). 45 Uldkohtutena arutavad maakohtud tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna seadusega nende pädevusse antud haldusasju. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus
9.4. Kohtute pädevus, kohtumenetluse liigid Kohtute pädevus: Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Muud toimingud (nt kinnistusraamat, äriregister, abieluvararegister, pärimisregister). Halduskohtud on erikohtud (PS § 148) arutavad avalik-õiguslikke, eelkõige riigi ja erasubjektide vahelisi vaidlusi. Muud toimingud (loa andmine). Ringkonnakohtud on apellatsioonikohtud (PS § 149 lg 2), mis vaatavad läbi I kohtuastmes juba lahendatud asju õiguslikust ja faktilisest küljest. Riigikohus on kassatsioonikohus, mis kontrollib apellatsioonikohtu lahendi õigsust üksnes õiguslikust küljest. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus (PS § 149 lg 3 teine lause). Riigikohtu otsused on madalamalseisvatele kohtutele kohustuslikud. 9.5. Kohtuniku staatus ning sotsiaalsed garantiid
föderaalkohut lisaks Ülemkohtule. (Wilson, 1998, p. 400) Föderaalse kohtusüsteemi alamastme kohtud on USA piirkonnakohtud, mille alla kuulub 94 piirkonnakohut. (Wilson, 1998, p. 402). Need tegelevad kõikide kriminaal- ja tsiviilasjadega föderaalsel tasandil. Piirkonnakohtud jagunevad 50 osariigi, Kolumbia föderaalringkonna ja nelja territooriumi vahel. 24 osariigis on neid üks, teistel territooriumitel on neid rohkem kui üks. (Gitelson jt, 1996, lk. 400) Föderaalsüsteemi peamised apellatsioonikohtud on ringkonnakohtud. Nad vaatavad uuesti läbi ringkonnakohtutest edasikaevatud tsiviil- ja kriminaalasju. 12 ringkonnakohut katavad osariikide regioonalsed grupeeringud. Lisaks on 13 apellatsioonikohtut patentide ja kaubamärkidega seotud vaidluste lahendamiseks. (Gitelson jt, 1996, lk. 294) Vandemehi saab kasutada ainult piirkonnakohtutes. Kõrgeimaks kohtuastmeks on föderaalses süsteemis Ülemkohus. Ülemkohus koosneb kaheksast kohtu liikmest ja ühest esimehest
annaabi.ee 
