Enamasti on need andurid pisut kallimad kui ioon- suitsuandurid. Kui õhus suitsu ei ole, liigub kiir sirgjooneliselt ega jõua fotodetektorini. Kui õhus on suitsu, peegeldub valgusallika poolt välja saade- tud kiir suitsuosakestelt detektorile ning vallandab häire. 6 Ioonsuitsuandur Ioonsuitsuandurites kasutatakse üliväikeses koguses (1/5000 grammi) radioaktiivset ainet ameriitsium-24l. 342aastase poolestusajaga ameriitsium eraldab alfaosakesi, mis leiavad rakendamist hapniku ja lämmastiku aatomite ioniseerimisel. Alfaosakeste mõjul eraldub hapniku ja lämmastiku aatomitest elektron. Tulemuseks on positiivse laenguga ioon ning vaba elektron. Patarei plusspooluse külge kinnitatud metallplaat meelitab enda juurde alfaosakeste mõjul tekkinud elektrone, miinuspooluse külge kinnitatud metallplaat aga positiivseid ioone.
51 Antimon Sb 1 1 Naatrium Na [?L Protaktiinium Pa 12 Magneesium Mg 52 Telluur Te ~ Uraan U 53 Jood I 13 Alumiinium Al ~?L Neptuunium Np 14 Räni Si 54 Ksenoon Xe 15 Fosfor P 55 Tseesium Cs E~-- Plutoonium Pu ~ Ameriitsium Am l6VääveI S 56 Baarium Ba 96 Kuurium Cm 17 Kloor CI 57 Lantaan La 97 Berkeelium Bk 18 Argoon Ar 58 Tseerium Ce 98 Kalifornium Cf 19 Kaalium K 59 Praseodüüm Pr 99 Einsteinium Es 20 Kaltsium Ca 60 Neodflflm Nd 100 Fermium Fm 21 Skandium Sc 61 Promeetium Pm 101 Mendeleevium Md 22 Titaan Ti 62 Samaarium Sm 102 Nobeelium No
leidub õhumulle või mitte. Nii saame informatsiooni selle kohta, kui kvaliteetne mingi metall on. Metallide uurimine põhineb gammakiirgusel. Radioisotoobid tööstuses: - tseesium kõrgust ja täitvust kontrollivad seadmed. - koobalt- sterilisaatorid, tööstuslik gammaradiograafia, kõrgust ja täitvust kontrollivad seadmed - strontsium- Elektri generaatorid - iriidium- gammaradiograafia - ameriitsium ja plutoonium - suitsudektorid 7 Kasutatud kirjandus: http://www.envir.ee/kiirgus/image/nelijarve/6.pdf http://www.horisont.ee/arhiiv_2000_2002/h2001n1l3.html http://et.wikipedia.org/wiki/Radios%C3%BCsiniku_meetod http://health.yahoo.com/cancer-treatment/radiation-therapy-using-radioactivity-to-kill- cancer-cells/mayoclinic--5A1CD4FF-DE3F-41F1-BC2BE6E08A6075DF.html
moodustab väheradioaktiivne uraan, mille käitlemine on praktiliselt ohutu. Järgmise koostisosa (~4%) moodustavad lõhustusproduktid, mille massist enamus on stabiilsed isotoobid, kuid umbes kümnendiku moodustavad radioaktiivsed tugevat beetakiirguse kiirgavad isotoobid. Kasutatud kütuse suurimaks ohuallikaks on hoopis massilt kõige väiksemad komponendid Nendeks on pika poolestusajaga intensiivset alfakiirgust kiirgavad plutoonium ja nn. väikeaktiniidid: ameriitsium, neptuunium, kuurium jt. Kiirgusohutuse tagamiseks tuleb neil lasta radioaktiivselt laguneda biosfäärist isoleerituna sadade tuhandete aastate jooksul. See väike kogus annab ka suurima osa kasutatud tuumkütuse radioaktiivsel lagunemisel tekitatud soojusest enam kui 1500 aasta jooksul. Lõppladustamisel muutub just eralduv soojus lõpphoidla mahtu määravaks teguriks. Asjaolu, kui kõrgeid temperatuure võib maapõue kivimites
Neutroneid aeglustatakse reaktoris selleks, et need provotseeriksid uraan-235 lõhustumist. Sääraseid neutroneid nimetatakse tihti soojuslikeks neutroniteks ja reaktoreid, kus pruugitakse neutronite aeglustamist soojuslikeks reaktoriteks. Juhul kui hoopis uraan-238 tuum neelab suure kiirusega neutroni, saab uraan-238 tuumast uraan-239, mille lõplik lagunemissaadus on plutoonium-239. Ka plutoonium seob neutroneid või lõhustub, moodustades selliseid aktiniidide isotoope nagu ameriitsium või küürium. Mõnedes tuumaelektrijaamades proovitakse kasutada kütusena oksiidkütusesegu, mis sisaldab rikastatud uraani, mis on segatud kasutatud kütuse töötlemisel saadud plutooniumiga. Seda mõistetakse kütuse taaskasutusena ja tuumarelvadele sobivate plutooniumi varude kontrolli all hoidmisena. Kütus on tuumareaktoris kogutud südamikku, kus on ka aeglusti, mis tegeleb neutronide aeglustamisega. Aeglustiks on peamiselt grafiit või vesi. Jahutina kasutatakse tavaliselt vett
teha, näiteks põhjusel, et see pole majanduslikult kasulik, siis radioaktiivsete jäätmete matmine (nt, kaevandustesse) ei põhjusta mingeid erilisi keskkonnariske. Nendest samadest kaevandustest uraan ju välja toodigi. Kasutatud kütuse suurimaks ohuallikaks osutub hoopis massilt kõige väiksem komponent umbes 1%, see on 10 kg iga kasutatud kütuse tonni kohta. Selle moodustavad pika poolestusajaga intensiivset alfakiirgust kiirgavad plutoonium ja nn väikeaktiniidid: ameriitsium, neptuunium, kuurium jt. Kiirgusohutuse tagamiseks tuleb neil lasta radioaktiivselt laguneda biosfäärist isoleerituna sadade tuhandete aastate jooksul. See väike kogus annab ka suurima osa kasutatud tuumkütuse radioaktiivsel lagunemisel tekitatud soojusest enam kui 1500 aasta jooksul. Lõppladustamisel muutub just eralduv soojus lõpphoidla mahtu määravaks teguriks. Asjaolu, kui kõrgeid temperatuure võib maapõue kivimites lubada, määrab ka selle kui tihedalt
12. Radioaktiivsete isotoopide kasutamine: · tuumaenergeetika (tuumareaktorid, laevad, kosmoseaparaadid) · sõda · meditsiin (vähkkasvajate raviks -> kiiritusravi, haiguste diagnoosimisel) · teadus · tehnika ( aitab avastada defekte metalldetailides -> -kiirgus) · arheloogia (määratakse radioaktiivse süsiniku abil vanust) · märgitud aatomid (lisatakse mingile ainele ja vaadatakse ravimi imendumist) · bioloogia · põllumajandus · suitsuandur (ameriitsium) 13. Kiirgusel on ioniseeriv mõju · aatomist lüüakse elektron välja, tekivad uued sidemed -> muutub keemiline side, muudab rakku -> võib hakata edasi arenema vähk · võib muuta geneetilist koodi -> väärarengu põhjustamine järglastel. Kiiritushaigus -> nahkpõletus, verevähk, surm Kõik oleneb neeldumisdoosist. Meil on koguaeg olemas radioaktiivne taustkiirgus -> kehas kaalium ja süsinik, kosmiline kiirgus ja Maa radioaktiivsus (nt Põhja-Eesti põlevkivist radoon).
Th Toorium 90 Pa Prokaktiinium 91 U Uraan 92 Tuumasünteesil saadud radioaktiivsed elemendid: Tc Tehneetsium 43 Np Neptuunium 93 Pu Plutoonium 94 Am Ameriitsium 95 Cm Kuurium 96 6 Bk Berkeelium 97 Cf Kalifornium 98 Es Einsteinium 99 Fm Fernium 100 Md Mendeleevium 101 No Nobeelium 102
4 muutustest annab tunnistust üha kasvav hulk megatamme Euroopa ja Ameerika jõgedel. Ent suurim on tööstusrevolutsiooni jälg kaheldamatult atmosfääris, kus 1950. aastaks olid metaangaasi (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) tasemed tõusnud juba kolmandiku võrra. Geoloogia seisukohalt mõnevõrra veenvam ettepanek on tõmmata Antropotseeni piir esimesest tuumarelva katsetusest keskkonda pääsenud radioaktiivsete isotoopide ameriitsium- 241 ja tseesium-137 juurde. Nii määratletuna on Inimeste Ajastul väga sümboolne algushetk: 16. juuli 1945, kell 5.29 hommikul (11:29 GMT), mil USA-s New Mexicos toimus esimene tuumakatsetus, Trinity Test (vt pilt 1). Selle katsetuse jälgi on võimalik leida globaalselt ja määrata ka Eesti soo- ja järvesetetest. Pärast seda on radioaktiivsete isotoopide hulk maailma setetes ainult kasvanud ja Eesti seteteski on tegelikult domineeriv hoopis Tšernobõli katastroofi jälg
annaabi.ee 
