Puudus metodoloogiline ja teoreetiline kandepind Thor Heyerdahl: Norralane, rännumees Sai kuulsaks katsetega purjetada üle ooekani iidsete laevadega, et tõestada kunagiste kultuuride reisimisvõimalusi David Emile Durkheim (1858-1917) Üks olulisemaid sotsiolooge, sotsiaalteoreetikuid, tundis huvi ka primitiivsete ühiskondade vastu, suur mõju Briti ja Prantsuse antropoloogiale Tema ajal oli valdav trend antropoloogias evolutsionism, sajandi lõpus ka difusionism tema lähenemine aga erines Esimene akadeemiline Prantsuse sotsioloog Teda huvitas, kuidas ühiskonnad uudavad säilitada terviklikkuse ning ühtsuse ajal, kui puudub ühendav jõud nagu religioon või ühtne etniline taust Struktuurfunktsionalismi pooldaja ühiskond kui struktuur, millel on omavahel seotud
Mõistus aga on küsitav ja kahtlane nähtus. Ta ei või näidata teed selguse, tõe ega tarkuse juurde. Mõistuse tähendus on ebaselge, tema tekkimine on varjatud saladuskattega selle saladuse võib lahendada ainult kristlik ilmutus. Thomas Aquino omistas küll inimmõistusele natuke suuremaid võimeid kui Augustinus, aga oli veendunud, et ilma Jumala armu ja valguseta ei suuda mõistus oma võimeid õigesti kasutada. Uusaja algul kerkis esile mõtleja, kes andis filosoofilisele antropoloogiale uut jõudu ja sära. Pascalil oli võrratu anne selgitada kõige hämaramaid küsimusi ning koondada keerukaid ja hajusaid mõttesüsteeme, tuues välja neist olulisema. Ta polnud ainult suur geomeeter, vaid ka suur filosoof. Ta ei süvenenud ainult geomeetriaprobleemidesse, vaid tahtis mõista geomeetria õiget kasutust, selle ala ja piire. Ta hakkas vahet tegema ,,geomeetria vaimu" ja ,,meeleteravuse ehk peenuse vaimu" vahel. Geomeetria vaim on parim ainevaldkondades, mis alluvad analüüsile
Elevandiluurannikul, kuhu nad Nigerist parema elu ootuses migreerunud on. Ehkki selles filmis ei ole veel kasutatud sünkroonheli nagu Rouch'ile hiljem omane, on helilahendus siiski erinev varemnähtust. Nimelt on Rouch siin ohjad andnud oma peategelasele E.G. Robinsonile, kes ekraanil toimuvat (ka fantaasia-stseene) kommenteerib nii enda kui teiste nimel nii annab Rouch uudsel kombel vaadeldavale subjektile hääle, lisab visuaalsele antropoloogiale auditiivse dimensiooni ning laenab samas üksikutes kohtades ikkagi ka oma kõiketeadva jutustaja hääle, mis ei lase vaatajal mängufilmilisusse ära eksida. Kombineerides reaalsust ja väljamõeldist esitavad Rouch'i filmid niinimetatud kino tõe, mis on tuntava jälje jätnud nii filmikunsti kui antropoloogia ajalukku. Kasutatud materjalid Greene, Naomi, 2007. The French New Wave: A New Look. London, New York: Wallflower. 11 Guynn, William (ed.), 2011
Inimese poolt loodud hakkavad nad (kunst jne) oma elu elama. Ei usu inimese lõplikku vabanemisse. M.Weber (1864-1920) Sotsioloogia rajaja, kultuuriajaloolane (Weberi sõnul). Religioon, majandus, õigus ja võimusotsioloogias teostanud ennast. Vaevas küsimus Lääne ühiskonna käekäigust. Kirjutas 1905 ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" , 1898-1903 vaimne kokkukukkumine, 1904-1955 kirjutas oma tuntumad teosed. Weberi mõju antropoloogiale algas alles pärat II ilmasõda, nt Barthi ja Geertzi töödes. Sajandivahetusel oli aga olulisemaks Durkheimi mõju, kes oma töödega heitis negatiivset valgust evolutsionistlike antropoloogide tegevusele. Weberit huvitas üle kõige võimu mõistmine. 'Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim' Raamatus otsitakse vastuseid, miks kapitalism sündis lääne maailmas. Otsustavaks loeb sisemisi tegureid. Töö religiooni välja kujunemine tema arvates sellest tingitult. Weber keskendub
(bakalaureuse, magistri ja doktori tasemel) on TÜ-s ja TPÜ-s. -2- Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Psühholoogia Tartu Ülikoolis (1802-1918) Gottlob Benjamin Jäsche (1762-1842) - praktilise ja teoreetilise filosoofia professor (1802-1832). Luges 54 korda psühholoogia kursust. I.Kanti õpilane, tugines tema "Antropoloogiale", kogemusel põhinev "empiiriline psühholoogia". Moriz Conrad Posselt (1805-1875) - psühholoogia kursus 17 semestril (1834-1845). Hegeli pooldaja. Ludwig Strümpell (1812-1899) - filosoofia professor (1845-1870). Psühholoogia kursus 26 semestrit. Ilmselt väljapaistvamaid Herbarti pooldajaid. Pedagoogilise patoloogia (laste puuduste) rajaja. 1863. a. võtab aluseks Wundti "Loengud inimese ja looma hingest". Tema
käitumise. Füüsiline geograafia, eriti kliima, mõjutab inimeste teadvust, mis omakorda määrab nende poolt loodud ühiskonna ja kultuuri. • Ontoloogia ehk olemisõpetus - oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviiside filosoofiline käsitlus, mis jätab kõrvale tunnetustegevuse analüüsi. Filosoofilises tähenduses käsitas ontoloogiat esimesena Aristoteles, kelle rajatud traditsioonis vastandus ontoloogia tunnetusteooriale, loogikale ja antropoloogiale. Klassikalises filosoofias on ontoloogia metafüüsika osa, mis tegeleb Jumalaga, hingega ja universumi ehk maailmaga. Näiteks Freudi ontoloogia põhiüksusteks võib pidada tunge ja teadvust, Platoni ontoloogia omadeks jällegi ideid. • (Platoni) koopamüüt Suur koobast, kus on inimesed, kes on seal olnud terve oma elu, nad on aheldatud näoga vastu koopa seina ja nad ei saa pead pöörata. Nende seljataga on tuli, ning nende ja tule vahel on tee, mille ääres on müür
St, et kõik ühiskonnad ja kultuurid on erinevad nii seest kui väljast ning teaduslikult oleks absurdne neid mingile skaalale seada. Samas ei tohi kultuurirelativismi lihtsalt vastandada etnotsentrismiga, kuna sellel puudub moraalne printsiip. Kultuurirelativismi printsiip on antropoloogias motodoloogiline -. see aitab uurida ja võrrelda ühiskondi ilma neid seadmata intellektuaalselt ebaolulisele skaalale. 2 ANTROPOLOOGIA AJALUGU Praegune kuju anti antropoloogiale 20. sajandil. Antropoloogia ajaloo selgitamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Neutraalne ajalugu antropoloogia kohta puudub. ÜRGANTROPOLOOGIA Antropoloogia ajalugu algab Antiik-Kreekas. Näiteks kirjeldas Herodotos 5. sajandil eKr kirjelduse Ida- ja Põhja-Kreeka poolsaare barbarite kohta, võrreldes nende käitumist ja uskumusi Ateenaga. Sellel ajal hakkas antropoloogia eristuma filosoofiast, kuna filosoofia on rohkem teoreetilisem, aga antropoloogia empiirilisem.
Elemendid suhestuvad kahel viisil: süntagmaatiliselt ja paradigmaatiliselt (assotsiatiivselt). Paradigmasid hoiab koos kontrast. - keele duaalsus igas aspektis: artikulatoorne-akustiline häälikud ja tähendus indiviid ja ühiskond keel ja kõne materiaalne ja ideaalne (mittesubstantsiline) assotsiatiivsed ja süntagmaatilised suhted sünkrooniline ja diakrooniline Saussure on olnud tohutu mõjuga antropoloogiale, ajaloole, kirjanduskriitikale jne. Saussure' i seisukohad andsid kõige kiirema tulemuse fonoloogias. Praha koolkond 1920-30ndad: Nikolay Trubetzkoy, Roman Jakobson, Vilem Mathesius. Häälikud kuuluvad parole'i, foneemid langue'i. Foneemid on kirjeldatavad distinktiivsete tunnustena. Foneemidel on esinemispiirangud (näiteks inglise keeles on helilise/helitu klusiili kontrast nii sõna alguses, keskel kui lõpus, va 7
registreeritav. - Keelelise vormi tähendus on situatsioon, mille ajal öeldakse, ja reaktsioon, mille esile kutsub. - Keelt peab keeleteadlane vaatlema nagu mis tahes muu teadlane oma uurimisobjekti: impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita. - Distributsiooni käsitlus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab teatud osi mõttest, kuid ei määra mõtlemist. • Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest. • Oli järjekindel antirassist ega pidanud mingil juhul õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine.
impersonaalselt, täpselt ja ütlemata midagi, mida materjal ei näita. • Strukturalismi kontekstis eelkõige distributsiooni käsitlus. → biheivioristlik keelekäsitlus • Keeleteadlased puutuvad kokku indiaani keeltega, kuidas kirleldada keelt, millest sa ei tea midagi? 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. TERMINID: Boas - oli Saksa juudi päritolu ameerika antropoloog, pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale Sapir - oli ameerika antropoloog ja keeleteadlane, Boasi andekaim õpilane Whorf - oli ameerika keeleteadlane. Ta on tuntud peamiselt Sapiri-Whorfi hüpoteesi ühe autorina. Romantikud saksa filosoofias: • Herder: igal keelel on oma vaimne individuaalsus. • Humboldt: iga keel omab ainult osa potentsiaalsest maailmataju tervikust (kõige rohkem võimalusi annavad fleksioonikeeled nagu kreeka, ladina ja sanskrit). Franz Boas • Need ideed importis Ameerikasse Boas, kes pani 20
impersonaalselt, täpselt, ütlemata midagi, mida materjal ei näita. Distributsiooni käsitlus. 16. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel. Boas, Sapir, Whorf. Herder: igal keelel on oma vaimne individuaalsus. · Humboldt: iga keel omab ainult osa potentsiaalsest maailmataju tervikust (kõige rohkem võimalusi annavad fleksioonikeeled nagu kreeka, ladina ja sanskrit). Boas: pani 20. saj algul aluse Ameerika empiirilisele antropoloogiale. Boasi järgi väljendab iga keel ainult osa tervikmõttest. Sealjuures pidas Boas kõiki inimesi potentsiaalselt võrdseteks ja seost keele ja mõtlemise vahel ühesuunaliseks: keel väljendab teatud osi mõttest, kuid ei määra mõtlemist. · Iga keelt tuleb uurida vastavalt selle enda loogikale, mitte lähtudes IE keeleteadusest. · Oli järjekindel antirassist ega pidanud mingil juhul õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine.
olenditesse ja jõududesse · üleloomulik jõud, mis usutakse olevat mitteinimlikud ja mittealluvad loodusseadustele Usklike/religioossete inimeste jaoks sellist terminit ei ole, üleloomulik on nende jaoks loomulik (,,üleloomulik" on kõrvaltvaatajate termin). antropomorfiseerimine tendents omistada elututele asjadele isikuomadusi; nähakse elusolendeid laiemalt kui tavapärasele maailmapildile omane Religiooni teke: andnud aluse religioonietnoloogiale ja antropoloogiale. · paleoliitikumis märgata matusetseremooniate olemasolu; arvatavasti usuti surmajärgsesse ellu · religioon on loodud inimeste ellu kindlatel põhjustel Religiooni tekke hüpoteesid: 1. Animism usk hingestatud olenditesse, mis elustavad loodust (Edward Tylor, 1873). Nende abil mõtestati nähtuseid, mida tavapärasel moel seletada ei osatud. Usuti, et hing on kehast lahus ja suudab eksisteerida kehast eraldi. Religioon on intellektuaalse mõtlemise tulemus
Elemendid suhestuvad kahel viisil: süntagmaatiliselt ja paradigmaatiliselt (assotsiatiivselt). Paradigmasid hoiab koos kontrast. - keele duaalsus igas aspektis: artikulatoorne-akustiline häälikud ja tähendus indiviid ja ühiskond keel ja kõne materiaalne ja ideaalne (mittesubstantsiline) assotsiatiivsed ja süntagmaatilised suhted sünkrooniline ja diakrooniline Saussure on olnud tohutu mõjuga antropoloogiale, ajaloole, kirjanduskriitikale jne. Saussure' i seisukohad andsid kõige kiirema tulemuse fonoloogias. Praha koolkond 1920-30ndad: Nikolay Trubetzkoy, Roman Jakobson, Vilem Mathesius. Häälikud kuuluvad parole'i, foneemid langue'i. Foneemid on kirjeldatavad distinktiivsete tunnustena. Foneemidel on esinemispiirangud (näiteks inglise keeles on helilise/helitu klusiili kontrast nii sõna alguses, keskel kui lõpus, va sõnaalgulise /s/-i järel (kus neutraliseerub); sama
St et kurjategija ei ole füüsilises mõttes eriline, vaid nad on vähem intelligentsed. Kriitika Lombroso suhtes ei ole alati olnud õiglane, eriti tema hilisemate vaadete suhtes. Ühest küljest oli Lombroso oma aja mõttes väga nutikas, eesrindlik ning tema teened õiguspsühholoogias suured. Ta jõudis oma sünnipärase kurjategija teooriaga avalikkuse ette ning see tekitas palju vaidlusi. Nimetatud teooria oli tugevaks tõukeks antropoloogiale ja õiguspsühholoogiale. Psühholoogiline kriminoloogia on Lombroso poolt loodut täiendanud, antropomeetilised mõõtmised on muutunud süstemaatilisemaks, korrektsemaks. Lombroso alustatud sound keskenduda kurjategija uurimisele, kasutades uuemaid uurimismeetodeid ja rakendades nüüdisaegseid inimarengut selgitavaid teooriaid, on jäänud põhimõtteliselt samaks. 9. Õiguspsühholoogia-alase tegevuse elavnemine 19. sajandi lõpul.
Kulturwissenschaft Hegel + Kant ja idealism Dilthey hermeneutika (Geistwiss. Naturwiss.) Kulturwissenschaft 20. saj Saksa kultuuriuurimisel oma traditsioonid võrreldes angloameerika kultuuriuurimisega (cultural studies kinnistub siin alles 1990ndate lõpus). Kulturwissenschaft kui ,,Geisteswissenschaft heute" (Geisteswissenchaft Naturwissenschaft) Erinevus selles, et ei püüta mitte ühe inimvaimu tuvastamise poole, vaid väärtustatakse kultuuri mitmekesist komplekssust. Antropoloogiale lähedane avar kultuuridefinitsioon. Püüd interdistsiplinaarsuse suunas mitte ühe kultuuri uuriva distsipliini sees, vaid kõigi vahel (filosoofia, ajalugu, kirjandusteadus, kunstiteadus jne). Omamoodi paradigma. Sarnane kulturoloogiaga Kulturwissenshaft (kultuuri+teadus) kui omamoodi metateadus, metatasand kultuuri uurimisel. Angloameerika kultuuriuuringud (cultural studies) on suuresti hüljanud Ernst Cassireri ja Aby Warburgi vaimus Kulturwissenschafti. Nt
toimub tekstide vahendusel, mitte vahetult. Ainult mõned erandid. *Allikate probleem: erinevalt antropoloogidest ei uuri ajaloolased ühiskondi vahetult, vaid ainult läbi tekstide; seega on problemaatiline antropoloogilise lähenemise rakendamine ajaloolase töös. Jaques Le Gof (1924 2014) Keskendus keskajale. (keskaja Euroopa ajalooline antropoloogia) "Ajaloolise antropoloogia puhul ei ole tegu lihtsalt omadussõna "ajalooline" lisamisega "antropoloogiale", vaid tegelikult on see omadussõna nimisõnast tähtsamgi, ent kuna on võimatu öelda "antropoloogiline ajalugu", siis kasutasime nimetust "ajalooline antropoloogia". (...)Kui paarkümmend aastat tagasi oli tegu võitlusliku nimetusega, millega püüti ennast eristada varasemast traditsioonist, siis tänapäeval on ajalooline antropoloogia midagi täiesti tavalist, sellega on harjutud, kuid see on endiselt tegus meetod." Emmanuel Le Roy Ladurie (s.1929) *Varaaja ja uusaja uurimine
• rassiteadus, • . . . aga ka dermatoglüüfika, • antropoloogiline odontoloogia (hambauurimine), • seroloogia (vererühmade uurimine) • primatoloogia (võrdlus teistega) Eri-a-d on meditsiiniline, ealine (pedagoogiline), spordi- ja tööstus-a. A tekkis iseseisva teadusena 19.saj keskel, rajajaks peetakse P. Brocad. [1] Tänapäeval on A mõiste laienenud, eeltoodud kirjeldus sobib rohkem füüsilisele antropoloogiale. Jane Goodall tegeles shimpnsidega ja näitas, et nende pojad õpivad vanematelt tööriistade tegemist, vangistuses suudavad õppida teatud abstraktseid sümboleid. Näit. Ahv Koko õppis selgeks viipekeele, millega suutis rääkida oma minevi- kust. [3] 8 Etnograafia — rahvateadus, uurib maailma rahvaid ja muid etnilisi gruppe, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid. Peamine meetod on välitöödel
On nt ka lauluvõitlus (eskimote traditsioon, mehed tulevad kokku ja peavad laulma, aga laulu eesmärk on üksteist narrida, kes esimesena ei suuda lauluga vastata, on doomed, hinnangu annab muidugi publik). Igati korralik antr dokument, kuidas eskimod elasid. Eesmärk oli ikka võimalikult täpselt kirjeldada kultuuri.. Tundub üsna vastuoluline, üks on lavastatud selgelt, tegevus on kontrollitud, mdia justkui antr seostada ei saa. Aga mängufilm suudab pakkuda antropoloogiale seda, et see võimaldab käsitada teatud teemasid, mida on raske teha, nt emotsioonid: viha, kurbus. Seda on väga raske vaatlemisel containida. Uurijad tihti ei pääsegi sellistele emotsioonidele ligi (privaatsuse küsimus). Fiktiivne lugu seda aga võimaldab. Sellised tunded eksisteerivad ju ikka ka põlisrahvaste seas. Kõik eelnevad filmid on üles võetud 35mm kaameraga. Puuduseks see, et aparaat on suur, filmirullid on suured ja väga kallis tehnoloogia muidugi
Näitlejad on kohalikud eskimod, lugu baseerub kohalikul eskimo armastuslool. Selle filmi läbi näidatakse Grööni eskimo kultuuri. Nt konflikte lahendateks lauldes, hinnanguid annab publik. On korralik antropoloogiline dokument, kuidas eskimod elasid. Knud Rasmussen oli hea eskimokultuuri tundja. Lisaks sellele on seal ka tugev emotisionaalne lugu. Küsimus ongi selles, kuidas mängufilmi zanr võib teenida antropoloogilisi eesmärke. Mängufilm pakub antropoloogiale: võimaldab käsitleda teatud teemasid, mida tavalise dokumentaalfilmi võtetega või ka kirjaliku akadeemilise tekstiga on raske teha nt sellistest asjadest, mis nõuavad emotsioone (armastus, viha, kurbus). Isegi uurija ei pääse sellele ligi, sest taolised sündmused toimuvad privaatsfäärides. Mängufilm kui fiktiive lugu võimaldab seda kõike eelnevat. Mängufilmi trump on võime keskenduda isikuvahelistele suhetele ja selle kaudu uurida emotisoone kultuurides
annaabi.ee 
