Põhjuseid, miks antiikaeg lõppes, on mitu. Arvatakse, et selles on süüdi sõjad, mis hakkasid häirima linnade tööd ning teatrite tegevust. Samuti suleti 6. sajandi alguses üks maailma kuulsamaid koole, Platoni rajatud Ateena Akadeemia ja samuti hääbus Aleksandria teaduskool. Sellel ajal hakkas liikuma ringi ka katk ning rahvasterändega hakkas see kõvasti levima. Areng Euroopas peatus ning võib öelda, et antiikkultuurile oli see tõesti lõpp. Rahvas ei hoidnud kinni enam Homerose eeposte jumalatest vaid hakkas tuge otsima vaimulikelt ja tekkinud haldustühikut hakkas täitma katolik kirik. Usu vahetus on väga suur tegur ning pole ka ime, et kultuuris hakkasid puhuma uued tuuled. Kui varem olid seisused üsna puudunud, rahvas oli üsna võrdne, eristusid ainult sõdalased ja kuningad (inimese väärtuse kujundas pigem vanus kui päritolu), siis keskajal kujunesid tugevalt välja seisused, need olid aadlikud,
Euroopa varauusaja algul Varauusajaks peetakse XVI XVII sajandit Euroopas elas 80-85 mln inimest Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Ida-Euroopas kujunesid paljurahvuselised riigid Euroopa mõju kogu maailma majandusele suur Renessanss ja humanism Humanism esikohal kõik inimlik Renessanss antiikkultuuri väärtustamine Renessansskultuurikeskuseks tõusis Firenze Hinnati inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut Humanistlikud veendumused toetusid antiikkultuurile Renessanss ja humanism Antiikkunstnike eeskujul püüti inimest kujutada loomutruult. Leonardo da Vinci kuulus Itaalia renessansikunstnik Itaalia kirjandus Suursugune poeet Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" Francesco Petrarca esimene avalikult pärjatud poeet Giovanni Boccaccio "Decameron" inimliku elurõõmu avaldus katkujärgsetel aastatel Lorenzo Valla Itaalia humanistlik õpetlane Niccolo Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Uus maailmapilt
taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Seotud kapitalistliku majandussüsteemi ja linnakod kujunemisega. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest saab aktuaalseks. Tööstuse ja kaubandusega tegelev linnakodanik õpib ise kindlustama oma elu. Esikohale tõuseb inimene, indiviidina. R-i inimest iseloomustab kirglik teadmiste janu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutistele ja maadeavastamistele. Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, toetudes elurõõmsale antiikkultuurile, hakati uurima antiikaja arhitektuuri, kunsti ja kirjandust. Renessanss- Taassünd. Trükipressi leiutamine andis graafika- ja trükikunsti. Kirja puhul valiti suured Vana- Rooma kapitaalkirjast ja väikesed tähed karolingide kirjast. Minuskel/väike, Maiuske/Suur. Tänapäeval nim seda kirja antiikvaks, vihje ANTIIKAJALE. Arhitektuur .. mingit murrangut Itaalias ei toimunud, kuna seal ei olnud ka gooti stiili. Hakatakse kasut silinder võlvi ja ümarkaart
sattus tähelepanu keskpunkti inimene. Leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp ja talle tuleb rohkem tähelepanu põõrata. Üha rohkem pandi rõhku haridusele. Sellist maailmavaadet nimetatakse humanismiks. Renessanssi ajal avastati taas antiikkultuur ja pöörati tähelepanu vanaaja poeetidele, filosoofidele ning kunstnikele ja prooviti neist eeskuju võtta. Renessanss ja humanistlik maailmavaade käisid käsikäes, sest just humanistlik ellusuhtumine sundis tähelepanu pöörama antiikkultuurile ja renessanss ning vanaaja kultuuripärandid andsid kinnitust ja tuhe humanismile. Tugeva kuningavõimuga riigid Lääne-Euroopas . 15.'nda sajandi lõpul oli 2 tugeva kuningavõimuga riiki, need olid Prantsusmaa ja Inglismaa. Neile lisandus ka Hispaania. See maa oli pikka aega olnud mauride ülemvõimu all, kui hispaanlastel õnnestus tõrjuda nad pürenee poolsaarele, kus nood langesid kristlaste kätte. Neis kolmes riigis hakkasid kujunema monarhiad. See on valitsusvorm, kus võim kuulus
Euroopa teadmiste ja oskuste tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Looduslähedased kujutised. Renessanss Itaalias 14. saj ja Toetuti elurõõmsale Sandro Boticelli, mujal 15. saj-16. saj antiikkultuurile. Kunstis Masaccio, Leonardo sai iseloomulikuks da Vinci, arutlemine ilu üle ja selle Michelangelo, poole püüdlemine. Varem Raffael olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud
halvustama. Põhjuseid, miks antiikaeg lõppes, on mitu. Arvatakse, et selles on süüdi sõjad, mis hakkasid häirima linnade tööd ning teatrite tegevust. Samuti suleti 6. sajandi alguses üks maailma kuulsamaid koole, Platoni rajatud Ateena Akadeemia ja samuti hääbus Aleksandriateaduskool. Sellel ajal hakkas liikuma ringi ka katk ning rahvasterändega hakkas see kõvasti levima. Areng Euroopas peatus ning võib öelda, et antiikkultuurile oli see tõesti lõpp. Rahvas ei hoidnud kinni enam Homerose eeposte jumalatest vaid hakkas tuge otsima vaimulikelt ja tekkinud haldustühikut hakkas täitma katolik kirik. Usu vahetus on väga suur tegur ning pole ka ime, et kultuuris hakkasid puhuma uued tuuled. Kui varem olid seisused üsna puudunud, rahvas oli üsna võrdne, eristusid ainult sõdalased ja kuningad (inimese väärtuse kujundas pigem vanus kui päritolu).
sammaskreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Kolm osabaas, tüves, kapiteel kapiteelsamba ülemine kunstiliselt kaunistatud osa(koosn. Alumine on ehhiin ja ülem. abakus) entaastüvesel olev keskel väike painutus kannelüüridtüvest liigendavad kitsad püstvaod friis talastiku ülemine osa arhitraavtalastiku alumine osa naossammasterea taga asus risttahukakujuline kivisr seintega ruum Kreeka templites avalduvad kõik need jooned, mida tavaliselt omistatakse antiikkultuurile mõõdukuse, nn. Kuldse kesktee taotlus ja äärmuste ja liialduste vältimine. 11. KREEKA EHITUSMÄLESTISED Akropolkreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega 6.saj eKr kujunes välja joonia stiil. Poseidoni tempel on üks paremini säilinud aniitkkreeka ehitisi. Mille poolest on erilised Erechtheioni templi koja sambad? Kuidas neid nimetatakse? Templite sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja tallastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud karüatiidid.
Inimese hingeelu enneolematult peen analüüs ei olnud Rembrandtile mitte omaette eesmärgiks, vaid ligimesearmastuse väljenduseks. Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ning andestas nende puudused. Välimine ilu ja füüsiline täiuslikkus ei olnud Rembrandtile olulised ning inimeste mõõdupuuks sai talle nende sisemaailm. Sellepärast on Rembrandti looming võib-olla kõige äärmuslikum vastand antiikkultuurile. Teda on peetud proestantliku kristluse kõige ilmekamaks kehastajaks. T maalis palju piibli ja mütoloogia ainetel. Just neis töödes on inimhinge avamine lausa vapustavalt veenev ja jõuline. Rembrandti esimesed Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani, mõjusid, kuigi Rembrandt veetis enne Lastmaniga kohtumist kolm aasta Jacob van Swanenburghi käe all õppides. Tema selle perioodi töid iseloomustavad
Sageli maaliti terved leheküljed täis reas asuvaid pilte, mis pidid selgitama raamatute sisu.Stseene püüti kujutada võimalikult elamuslikult ja figuure liikuvatena. Miniatuur "Neljanda pasuna hüüd Saint-Severe`i apokalüpsisest" näitab keskaja inimese ettekujutust maailmaruumist. RENESSANSIAJA MAALIKUNST 15. sajandil Itaaliast alguse saanud renessanss on murranguline liikumine kultuuris, mis tõi kaasa humanismi taassünni ja keskaegse mõttemaailma muutumise. Toetuti elurõõmsale antiikkultuurile. Vararenessansi esimene maalija oli Masaccio, kes maalis Firenzes freskosid. Tuntud on Sandro Boticelli tahvelmaalid "Primavera" ja "Veenuse sünd". 16. sajandi kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit: Leonardo da Vinci (kuulsaimad maalid "Püha õhtusöömaaeg" ja "Mona Lisa"), Michelangelo (Sixtuse kabeli laemaal) ja Raffael (Sixtuse madonna). Veneetslane Tizian viljeles peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis.
Tavaline tempel oli ristkülikukujuline ja ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti üks kaunimaid kiviliike marmor.Templit ümbritsesid tiheda reana sambad, mis asetsesid seal kindla reegli alusel: pikiküljel oli sambaid kaks korda rohkem, kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Sammas jagunes kolmeks põhiosaks: baas, süves ja kapiteel. Kreeka templites avalduvad kõik need jooned , mida tavaliselt omistatakse antiikkultuurile mõõdukuse nn kuldse kesktee taotlus ja äärmuste või liialduste vältimine.Kogu hoone väljendab ülevat pidulikku rahu ja tagasihoitud suursugusust. Kreeka arhitektid austasid ja imetlesid süsteemikindlust, mida õppisid matemaatika ja muusikateooriast.Tempel ei olnud kunagi jäigalt reeglipärane, vaid jäeti võimalus väikeseks improvisatsiooniks ja vabaduseks.Arhitektid oskasid harmooniliselt ühendada üksikut ja üldist suurte ehituskomplekside loomisel
kohal miniatuurmaal. Sageli maaliti terved leheküljed täis reas asuvaid pilte, mis pidid selgitama raamatute sisu.Stseene püüti kujutada võimalikult elamuslikult ja figuure liikuvatena. Miniatuur "Neljanda pasuna hüüd Saint-Severe`i apokalüpsis RENESSANSIAJA MAALIKUNST 15. sajandil Itaaliast alguse saanud renessanss on murranguline liikumine kultuuris, mis tõi kaasa humanismi taassünni ja keskaegse mõttemaailma muutumise. Toetuti elurõõmsale antiikkultuurile. Vararenessansi esimene maalija oli Masaccio, kes maalis Firenzes freskosid. Tuntud on Sandro Boticelli tahvelmaalid "Primavera" ja "Veenuse sünd". 16. sajandi kõrgrenessansi ajal töötas Itaalias kolm suurt meistrit: Leonardo da Vinci (kuulsaimad maalid "Püha õhtusöömaaeg" ja "Mona Lisa"), Michelangelo (Sixtuse kabeli laemaal) ja Raffael (Sixtuse madonna). Veneetslane Tizian viljeles peaaegu kõiki alasid tolleaegses maalikunstis
muutus oluliselt Euroopa poliitiline pilt ja Saja-aastane sõda tegi lõpu Prantsusmaa kesksele positsioonile Euroopas. See sõda tähistab ka rüütlikultuuri lõppu. Oluliseks said Põhja-Itaalia jõukad linnad ja selles keskkonnas sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn humanistlik mõtlemine ehk väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest ja see levis aegamisi üle kogu Lääne-Euroopa. Renessansiajastu filosoofia ja kirjandus toetusid antiikkultuurile ning otsisid inimeses ideaalset harmooniat. Inimese ettekujutus maailmast muutus tänu teadusele ja katsetele. Renessansskultuuri on sageli kujutatud positiivse ja elujaatava ajastuna. Renessanss tähendab itaalia keeles taassündi. Muusikaline renessanss sündis 15nda sajandi algul Madlamaades. 5. Renessanssajastu muusika üldine iseloomustus. Nimetusega ,,ars nova" tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal 14ndal sajandil, mis sillutas teed renessansiajastule muusikas
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne.
initsiaalide ja ornamentidega kloostrites. ( Kloostrite levik täna Iirimaale ). Lehekülg kaeti peene värviküllase paelornamentikaga, lisati veel ristimotiiv või mõni muu kristlik märk ingel, lõvi, härg, kotkas. Inimest kujutati kohmakalt. Tekstilehekülje esimest tähte initsiaali kujundati eriliselt ilusalt. Külakirikud ja kiviristid. 20. Karolingide kunst Karl Suur pani aluse Karolingide dünastiale. Pööratakse tähelepanu antiikkultuurile. Arhitektuur 8. saj. elavnes kivihoonete püstitamine. Lossid Karl Suurele. Aacheni losskabel kaheksatahuline tsentraalehitis, eeskujuks San Vitale kirik. Valitsevaks kirikutüübiks karolingide ajal oli BASIILIKA. Tolle aegne arhitektuur oli suhteliselt tagasi- hoidlik. Karolingidest sai alguse keskaegse ehituskunsti suur õitseng. Pärgament. Kujutav kunst antiiktraditsioonide elustumine. Miniatuurmaal oli juhtiv. Looduslähesus suurenes, kasvas tehniline meisterlikkus
ulatuvad läbi mitme korruse. Palladio looming sai tuntuks nn. Palladio stiilina ehk palladianismina eriti Prantsusmaal ja Inglismaal. 3. HUMANISMI LEVIK RENESSANSIAJASTUL 7 Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ladina k. humanus-inimlik). Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Vastukaaluks kiriku eitavale õpetusele toetusid humanistid elurõõmsale antiikkultuurile. Suure õhinaga õpiti tundma kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Siiski ei tahetud antiikaega korrata või kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. Hakati uurima antiikaja arhitektuuri, kunsti ja kirjandust, õpiti kreeka keelt. Arenes täiesti iseseisev humanistlik kultuur. Kuna uut kultuuri peeti esialgu antiikkultuuri taassünniks, sai sellest kogu liikumine oma nimetuse. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud universaalsete võimetega inimene
Ettevalmistus arutluseks Renessanss ja humanism: Uus maailmavaade hakkas kujunema 14. sajandil Itaalias ajastu nimeks sai renessanss. Tähelepanu keskpunktis oli inimene ning seda nimetati humanismiks. Erinevalt keskajast, kui rõhk oli inimese hingevajadustel ja mõtetel, rõhutati nüüd just keha vajadusi. Enam ei arvatud, et keha oleks patune ja kaduv. Maine elu pidi olema nauditav. Humanismi ideed tekkisid toetudes antiikkultuurile ja selle aja filosoofidele. Samuti muutus ka kunst hakati uuesti väärtustama antiikaja skulptuure ja maale, inimesi hakati taas alasti ja võimalikult tõetruult (kuid siiski täiustades) kujutama. Sellel ajastul ilmus palju kuulsaid teoseid, mille keskmeks samuti humanismi ja renessansi ideed. Ühed kuulsaimad poeedid ja kirjanikud olid Dante Alighieri, Francesco Petrarca ja Giovanni Boccaccio. Ilmus teoseid, milles kritiseeriti julgelt ühiskonnakorraldust ja poliitikat, räägiti
juuli 1776 Suure Prantsuse revolutsiooni algus- 5. mai 1789 Saksa keisririigi väljakuulutamine- 1871 4. Miks kujunes humanism? Humanism kujunes välja antiikaja filosoofia lahtimõtestamisest, koos renessanssi ehk taassünniga, mille tulemusena võeti kasutusele jumalakeskse maailmapildi asemel inimesekeskne maailmapilt. Vähenes usu roll ja hakati keskenduma ratsionaalsele mõtlemisele. 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? Renessanss ehk taassünd tähendabki uuesti antiikkultuurile keskendumist. Kunstis rõhutati ilmalikku, inimesekeskset stiili, inimesi hakati kujutama elavamalt. Taaselustati ka antiikarhidektuuri, sellesse põimiti ka uut, kerget, looklevat renessansslikku stiili. Muutused toimusid ka kirjanduses ja filosoofias, mis kõik võtsid muutusteks inspiratsiooni antiikajast. 6. Millised olid suurte maadeavastuste eeldused, põhjused, tagajärjed? Eeldused: 1) geograafilise mõtte ja maailmapildi areng
1440 a Johannes Gutenberg leiutab trükikunsti-> teadussaavutuste kiirem levik Võitlused välisvaenlastega-> Bütsants 1452 langeb türklaste kätte. Katku epideemiad 1348 Euroopas. Kehtib ühtse Euroopa unistus. Habsburg Martin Lutheri usureform 1517 Wittenbergi uksele 95 deesi. Iseloomulikud jooned renessansi ajastule: 1 Huviobjetktideks inimene oma igapäevaste murede ja rõõmudega 2 Tegelikkuse kujutamine (realism alge) 3 Looduskultus (jätkus antiikkultuurile) 4 Fantastika 5 Positiivne Paatos- positiivsed tegelased, kes lähevad oma ajastuga vastuollu. Renessansi ajastu kirjandus 1 Üleminekutegelaseks Dante Allighieri (luulekogu ,,Uus elu'', ,, Jumalik komöödia'' 2 Zanrina tuleb sonett- luulevorm, tekib rüütlikirjanduses. Franesco Petrarca esimene kes soneti zanri edasi arendab. 3 Novell-proosazanr. Giovanni Boccaccio peateoseks novellide kogumik ,, Tekameron'',
Tuleb paika panna piirid, sest meedia on hakanud looma uut reaalsust ja ilutrende. Tänases maailmas on esteetika juba kõikjale ulatuv, isegi politikasse majandusse, kaubandusse ning see mõjustab ka meie igapäevakäitumist. Tegelikult kui see on nii laialiulatuv, hakkame me võtma seda täiesti loomulikuna, et selle tähendus ja kvaliteet paratamatult väheneb 4. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Eelsokraatikud olid Sokratese eelsed filosoofid vana-kreekas. Neil oli 2 käsitlust: filosoofiaajaloolaste ja tegevate filosoofide, nii otsesed tsiteerijad kui ka analüüsijad. Platon Sokratese õpilane. Tema rajatud kuulus kool Platoni Akadeemia. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest seal pole mõistusega midagi tegemist, vaid tunnetega. Lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed, mille peegeldused või varjud need
filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisukohad. *3 tüüpi esteetikat: emotsionaalne, emotsionaal teoreetiline, analüütiline *Volt Marek – prooviti lahendada kunsti ja esteetika probleeme. Eesti keelde tõlkijaid oli vähe, seega ka esteetika alast teavet vähe. 4. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Eelsokraatikud olid Sokratese eelsed filosoofid vana-kreekas. Neil oli 2 käsitlust: filosoofiaajaloolaste ja tegevate filosoofide, nii otsesed tsiteerijad kui ka analüüsijad. Platon – Sokratese õpilane. Tema rajatud kuulus kool – Platoni Akadeemia. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest seal pole mõistusega midagi tegemist, vaid tunnetega. Lisaks meeltega
Selleks tugines ta eksistentsiaalidele (näiteks ,,hool" (,,Sorge")). Eksistentsiaalid hõlmavad inimest ja tema elukogemust tervikuna. FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID Periodiseering on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast ning nende vahekorrast. · Antiikaja filosoofia (7.-6. sajand e.m.a. 2. sajand) -- filosoofiline kaemus kui mõtlemise ja olemise kõrgeim vorm. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. · Keskaja filosoofia (2. 14. sajand) -- kosmoloogiline harmoonia asendub jumaliku harmoonia printsiibiga. Eesmärgiks saab jumalasõna kaudu päästa oma hing. · Renessanss (14. 16. sajand) -- ülemineku periood. Usk jumalasse asendus usuga inimesse. Tekkis humanism kui usaldus oma enese mõistusesse ja kogemusse. · Uusaja filosoofia (17. sajand 19.-20. sajand) -- kujuneb praktiline suhe maailmaga. Tekib kasusaamise printsiip
Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb teokarpi meenutavate voluutidega. Friis täielikult reljeefne. Korintose sriil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on vaasikujuline, seda katavad suured taimevormid, läheb üle nelinurksele abakusele. Sambad saledad ja kõrged. Templiarhitektuuris on kõikide osade ja suhete vastastikune sõltuvus ja põhjendatus. Kogu hoone väljendab suursugusust. Avalduvad jooned, mida tavaliselt omistatakse antiikkultuurile. Tempel pole jäigalt kuiv, igav ega reeglipärane. Sambad kallutatud sissepoole, et paistaksid sirgena. Teadlased on tõestanud, et paljud detailid olid templitel värvilised. Nt. Sinine või erkpunane võis olla metoobi relfeefide taust. Karüatiidid naiste kujud. Apolloni tempel on vanim. Paremini säilinud Poseidoni tempel. Jumalanna Artemise tempel maailmaime, sammas 18m. Tempel pandi põlema-- Aleksander Suur -- maavärin. Tähtsaim linn Ateena. Perikles taastas Ateena akropoli
Welsch, Wolfgang1998 1997 Aesthetics Beyond Aesthetics www.uni magdeburg.de/iphi/ww/papers/Beyond.html http://www.kunstikeskus.ee/keskus/keskus_artiklid.html http://www.okupatsioon.ee/ajaloolisetoe/ajaloolitode2.html Antiikfilosoofia. Antiikaja filosoofia (76 sajand eKr 6 sajand pKr) filosoofiline kaemus. Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Eelsokraatikud, http://www.ut.ee/klassik/eelsokraatik/ Terminiga eelsokraatikud (ingl. Presocratics; sks. Vorsokratiker; pr. présocratiques) tähistatakse kaasajal varaseid kreeka filosoofe 6.5. sajandini e. Kr., aga samuti filosoofe 4. sajandist e. Kr., keda ei saa otseselt "sokraatiliste" koolkondadega siduda. Termin juurdus rahvusvahelises ajaloolisfilosoofilises praktikas peamiselt tänu saksa filoloogi Hermann
Renessansiaja inimesele on omane uuriv ja teadmisjanuline vaim, mis viib suurte leiutusteni ja maadeavastamisteni - 1492 avastab C. Columbus Ameerika, 1498 - Vasco da Gama jõuab Indiasse, 1512 - Copernicuse idee Päikesest kui maailma keskpunktist, 1517 - Martin Lutheri teesid katoliku kiriku poliitika vastu, mis viib reformatsioonini. Humanistid (renessansiajastu mõtlejad; ld k humanus - inimlik) eitasid keskaegset mõtteviisi ning toetusid antiikkultuurile. Humanistid olid esimesed, kes püüdsid kirjeldada, üldistada, süstematiseerida ja analüüsida ümbritsevat maailma tolleaegse "humanitaria" vahendeid kasutades. Sellest tuleneski suur huvi taimede, loomade, kalade, mineraalide ja kaugete maade vastu. Tuge otsiti antiigi teadlaste ja filosoofide uurimustest. Püüti saada jälile seadustele, mis loodust valitsevad. Tehnilised avastused andsid inimestele võimaluse teatud loodusjõude oma teenistusse panna
annaabi.ee 
