SILMULISED: · Merisutt · Jõesilm Ojasilm TUURALISED Atlandi tuur HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug
Klassikalised salatid Koostas: Siim Jürgenstein Ceasari salat Esimesena oli Caesari salat 1946 Los Angeles restorani menüüs Nimi tuleneb selle looja nimest, Caesar Cardini, kes esimesena valmistas 1924. aastal salati oma Caesari palee Restoranis Tijuana, Mehhikos. Guinnessi rekord suurim Caesari salat kaalus 3287 kg ja 60 meetrit pikk. Nizza salat Päritolu Prantsusmaa, nimi tuleneb linna nimest Nice Põhilised toorained: salat, tomat, rohelised ja mustad oad, tuunikala, ansoovis, muna, küüslauk, kaparid. Värskendav kuid samas täidab ka kõhtu tänu tuunikalale ja munale Waldorfi salat Salati autoriks peetakse maailma kalleima hotelli ülemkelnerit Oscar Tschirky't, kes mõtles selle koostise välja üheks 1896. aastal korraldatud heategevusballiks Põhitoorained on seller, õun ja pähkel Mozzarella salat Enamasti serveeritud tomati ja basilikuga. Nimi tuleneb juustusordi nimest Pärineb Itaaliast
2) Kariibimeri ja Atlandi ookeani lõunaosa - vähemtähtis. väiksemad kalavarud: sooja vee tõttu (hapniku vähem) - eluahel tihedalt täis, aga massi ei ole. järsk kallas - ei pääse randa. (Aafrika rahvad ei ole ka erilised kalasööjad rahvad). 3) Vaikse ookeani avaalad (Aasia rannik, Venemaa, Hiina, Kanada, Alaska). Kariibi-Kamtsatka hoovus - hapnik - tekivad massilised kalaparved Alaska hoovus. Liigid: saida, ansoovis, makrell, tursk, heik, lõhe. muud: krevetid, krabid, vähid, homaar. 4) Vaikse ookeani Lõuna-Ameerika rannik külm hoovus - hapnik jõed kannavad suudmetesse hukgaliselt toitaineid. Püütakse väga palju prügikala, väike kala, mis läheb peamiselt kalajahuks. Puhas valk loomadele (sead, tibud) El Ninjo - ilmselt põhjuseks õhurõhu muutus liigid: makrell, stauriid, ansoovis, heeringas . 5) India ookean (vähetähtis)
1315 m u. poole väiksem Maksimaalne 2210 m Kliima ja taimestik Soojusvööde parasvöö Taimestik rannikul kasvab lähis- troopiline taimestik Elustik Loomad , kalad Meduus Meriroos Merihobu Astelrai Ansoovis Stauriid Skumbria Võrdlus Läänemerega Soolsus Läänemeri 8-10 Must meri 16 -18 Pindala Läänemeri 373 000 km2 Must meri 422 000 km2 Veekogu tähtsus Rannikuriigid Ukraina Venemaa Gruusia Türgi Bulgaaria
Itaalia köök Pauletta talmon 9a ksg Toiduained, mida itaalias kasutatakse Oliiviõli Tomatid Ansoovis Kapparid Artisokk Lillkapsas Viinamarjad Seened Oliivid Prosciutto sink Rukola Mozzarella söögiriistad Erinevad toitumistavad ajaloost Cucina altoborghese Cucina povera Kõrgema klassi kokkamis Põllumeeste ja linna traditsioonid, mis inimeste toitumistavad, eksisteerib renessanssi kes ei olnud nii jõukad. ajastust saati. Toitumistavade erinevused maakondade vahel Itaalias saab eristada 21 maakonda toitumistavade erinevuse järgi.
............................12 9.Marinaadis.................................................................................12 9.1Narva silmud........................................................................12 9.2Praetud Räimed koduses marinaadis...................................12 9.3Lisaks...................................................................................12 10.Preservid.................................................................................13 10.1 Ansoovis õlis (kilufileest) 125 g.........................................13 2 10.2 Vürtsikad kilufileed 200 g..................................................13 10.3 Lisaks................................................................................13 11.Taignas.................................................................................... 13 11.1 Praetud kalapallid tomatimarinaadis....
Mõisted toitlustamisest Ansoovis kilulaadne kala. Joogiks valge ja roosa vein. Fenkol- apteegitill, kuivad veinid ja nisuõlu. Basiilik- Maitsetaim. Vahemeremaade roogade lahutamatu koostisosa, esineb harva ilma tomatita. Bouillabaisse- kalasupp. Brownies- shokolaadikook ja -küpsised. Laialt levinud ameerikas. Bruschetta- Itaalia krõbe tomatileib. Caesari salat- toorsalat, sisaldab parmesani juustu. (Valmistatakse erineva kapsaga) Cantucci ja Cantuccini- väikesed krõbedad mandliküpsised. Cannelloni- erinevate täidistega küpsetatud pastatorud. Carpaccio- toore loomafilee õhukesed marineeritud lõigud. Chilli con carne- vürtsikas hautis liha ja ubadega. Mehhiko põhiroog. Coq au vin- kana punases veinis. Täidlasem vein kui toidu hautamisel. Creme brulee - Crostini- röstitud ciabatta viilud mitmesuguste katetega. Dolmad- täidisega viinamarjalehed. Empanada- liha-riisitäidisega lehttaignapirukad. Märksa vürtsikamad kui eestis. Fajita- praetu...
Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid. Jaapani kalakasvatus hõlmab 15% kogu maailma kalatoodangust. Peamised püügikalad on sardiin, saida, tuunikala, ansoovis, makrell ja lõhe ning mereandidest populaarsemad vetikad, krevetid, kalmaarid ja merekarbid. Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades. Suurem osa energiakandjatest tuleb aga importida, sest kodumaised ressursid katavad ainult 18,1% tööstuse vajadustest. Elektrienergiat ekspordib Jaapan vaid patareide ja akude näol. Samas on Jaapani eramajades küllalt palju kasutusel päikeseenergiat.
oma puiduvajadusest. Kalandus Jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal on kala, kalandus on riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatustest veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Peamised püügikalad on saida,sardiin, tuunikala, ansoovis, makrell ja lõhe. Mereandidest populaarsemad: vetikad, krevetid, kalmaarid ja merekarbid. Neid kasvatatakse ka spetsiaalsetes merelahtedes ja tiikides ning sellel viisil kasvatatakse isegi pärlikarpe. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas, mis on suur kogus.
Toite maitsestatakse aniisiseemnete, nelgi, paprikapulbri ja pipraga. Väga palju lisatakse toitudele sibulaid, küüslauku, peterselli, tüümiani, basiilikut, estragoni ja teisi maitsvaid lehti värskelt või kuivatatult. Rasvadest on esikohal oliiviõli, vähem kasutatakse puuvillaseemneõli, searasva ning pekki. Võid ja margariini valmistatakse vähe. Salatid tehakse õlikastmega. Olulised toiduained Itaalias Oliiviõli Tomat Ansoovis (kala, meenutab heeringat) Kapparid Lillkapsas Seened Oliivid Prosciutto sink Rukola(salati leht) Kappar Kapparite kodumaaks on Aasia. Ometi Click to edit Master text styles hinnatakse neid kogu maailmas. Second level Kapparid pestakse, kuivatatakse päikese Third level
puiduvajadusest. Kalandus Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majadusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatus test veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Peamised püügikalad on sardiin, saida, tuunikala, ansoovis, makrell ja lõhe ning mereandidest populaarsemad vetikad, krevetid, kalmaaridja merekarbid. Neid mitte ei püüta ookeanidest, vaid kasvatatakse ka spetsiaalsetes merelahtedes ja tiikides ning sellel viisil kasvatatakse isegi pärlikarpe. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas. Energeetika Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro- , geotermaal- ja päikeseenergia l töötavates elektrijaamades. Suurem
Valu ning põletiku leevendamiseks kasutatakse põletikuvastaseid aineid (indometatsiin, ibuprofeen). Neerukivide tekke ohu tõttu on soovitav iga päev tarvitada palju vedelikku. Haigestunul on põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape. Vältida tuleks maksa, õlut, veini ning rasvase lihaga kala (ansoovis). Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid. 5 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO Kool 38E Dieet Toit peab olema puriinide, valgu ja lipiidide vaene
· Ansoovislased (Engraulidae) · Hobumakrelllased (Carangidae) · Meripuuklased (Scorpaenidae) · Lestlased (Pleuronectidae) · Hailaadsed (Selachomorpha) · Mõõkkalalased (Xiphiidae) Kalavarudest Kalavarud on piiratud toiduhulgaga. Noored kalad kasutavad toitu efektiivsemalt. Efektiivne kalapüük hoiab kalad noored st püütakse välja vaid vanad isendid. Võrgusilma suurusega saab reguleerida kalapopulatsiooni vanust. Heeringas, tursk, koha (Atlandist) ja ansoovis (Vaiksest ookeanist) on juba ülepüütud. 3.2 Söödavad selgrootud · Karbid (austrid, söödav rannakarp) · Krevetid · Vähid (merivähk e lobster) · Krabid · Kalmaarid ja kaheksajalad 5 6 3.3 Vetikad Inimese poolt kasutatavad merevetikad: · Pruunvetikad (Phaeophyceae) o Laminaria, Undaria, Fucus · Punavetikad (Rhodophyceae) o Porphyra, Furcellaria
· 10 enimpüütud liiki: Ahven, haug, kiisk, koha, lest, nurg, roosärg, särg, viidikas ja vimb LIIVI LAHE KALASTIK lisaks Matsalu lahest püütud liikidele elavad Liivi lahes: · Tihti väljapüütavad liigid: kammeljas, kilu, lõhe,merihärg, merinõel, neljapoiseluts, nolgus, nugakala, pullukala, raudkiisk, suttlimusk, väike mudil, võldas, väiketobijas. · Eksikülalised või väga vähearvukad liigid: Ansoovis, huntkala, kirju mudil, makrell, meripühvel, must mudil, mõõkkala, suurtobijas, säga, süsikas, vingerjas, võikala, ümarmudil, tuur. Euroopa põhjaosa ohustatud kalaliigid väljapüügi sageduse põhjal 0 Tuur 1 Harjus, lõhi, merisiig, saga 2 Vinträim, meriforell 3 4 Jõeforell, meritint, ojasilm, peipsi siig, rääbis, tippviidikas, võldas
Kilu on väiksem ja kogunevad parvedesse. Kilu on kõhu alt kare. Lest ja kammeljas Kammeljas: lame kala, tumepruun, alumine pool kahvatu valge, rööv toiduline Suhteliselt pikaaealine kala, kuni poolteist kilo Kasutatakse suitsutamiseks, praadimiseks Lest: väiksem kui kammeljas, ülemine pool kollakashall ja tähniline, alumine osa hele. Lesta võib praadida ja suitsutada, tihti ka kuivatatakse. Ansoovis Väike kala soojades vetes Konserve, pastasid ja essentse Heeringas Leidub palju vaikses ookeanis Enim püütud kala Hiidlest ehk paltus Lõhe 5 liiki Vaikses ookeanis, 5 Atlandi ookeanis ja 1 järvedes Kuninglõhe 80-90cm pikk ja kaalub kuni 18kg, liha on heleroosast tume oranzini Nekra ehk punane lõhe, 60-70cm pikk ja kaal, liha punane, tugeva konsistentsiga Hõbedane lõhe, 40-60cm pikk ja kuni 4,5 kg, liha punakas oranzikas
Maitseroheliste kilohinn kaup ühik ühiku hind tüümian adzika (terav) kg 2,73 petersell aerosoolõli kg 2,77 basiilik ahvena filee kg 6,24 till ananassikonserv kg 1,41 frillis ansoovis kg 5,6 rosmariin apelsin kg 1,04 mint apelsini marmelaad kg 2,42 meliss aprikoosid kuivatatud kg 3,9 lehtsalat aprikoosikompott kg 2,34 murulauk aprikoosimarmelaad kg 2,2 rukola Aqua lauavesi pdl 0,32 spinat astelpaju kg 4,96 oregano
A Aaloe - kasutatakse toidutööstuses enamasti mahla, millel on toniseerivad omadused. Adzika - on eriti levinud Gruusia lääneosas, kus on rohkem Türgi mõjutusi. Serveeritakse peamiselt grillitud liha juurde. Aedmaasikas ajasaadus, magustoitude valmistamiseks, kaunistamiseks jne. Aedtill maitseroheline Ahjupraad sea-,veise-,uluki- vm. loomalihast Ahven sobib uhhaa valmistamiseks, suitsutamiseks, praadimiseks Ansoovis merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv Aroruudijahu spetsiaalne toidutärklis B Basiilik maitsetaim, sobib kasutamiseks nii värskelt kui ka kuivatatult Banaan maitseb hästi, palju erinevaid kasutusviise Basmati riis - pärit Himaalaja mäejalamilt, Põhja-Indiast
Maailmameri · Pelaagiline vabas vees Plankton e. hõljum Nekton e. vabalt ujuv · Bentiline põhjale kinnituv või põhjas liikuv · Tsoonid maailmamered Valgus e. eufooriline Hämariku e. düsfootiline Pimedus e. afootiline · Zooplanktin vesikirp, aerjalgne · Apvelling tuul puhub sooja vee pealtpoolt ära · Mandrilava e. selfiala palju kala ( Peruus peruu ansoovis loomasööt, väetis) · Guaano · Humbolti pingviin · Kõige suurema korallide liigirikkusega troopilised korallrifis 30. Laiuskraadide vahel, Austraalia põhja osa, Indoneesia saarte ümber seal kõige suurem liigirikkus), Punane meri , Aafrika Idarannik · Koraalriffide liigid Randa ääristav Platvormriff Barjäärriff Atoll · Vetikametsad pigem jahedamates vetes Paleobiogeograafia
Osad nendest on paiksed kuid on ka siirdekalad. Merekalad: Räim, kilu, tursk, lest, merilest, soomuslest, kammeljas, emakala, tobiad, meripühvel, merihärg, nolgus, must mudil, kollakas pisimudil, väiksesilmaline mudilakene, väike mudilakene,merivarblane, merinõel, madunõel, võikala, liiperkala, raudkiisk, tuulehaug, neljapoisene meriluts, isandi limuski, makrell, merikukk ja kivinolgus. Merekalad eksikülalised: Kilttursk, merlang, siil-lest, mõõkkala, harilik merehunt, süsikas, ansoovis, heeringhai, merilohe, hobumakrell, õhukesehuuleline kefaal ja pollak. Siirdekald ja poolsiirdekalad: Angerjas, lõhe, iherus, meritint, vimb, merisiig, ogalik, jõesilm, merisutt, noakala, tuur, vinträim ja aloosa. Mageveekalad: Koha, ahven, kiisk, särg, latikas, nurg, haug, viidikas ja säinas. 13. LÄÄNEMERE LINNUSTIK Meri ja mererannik on elupaigaks suurele arvule linnuliikidele. Merepildis on linnud üheks silmapaistvamaks loomarühmaks, ning annavad sellele rohkesti ilu ja omapära
Kokku 103.3 103,3 43.1 43,1 81.8 81,8 Seal on umbes 3000 merelooma, mis pakuvad rohkem kui 150 liiki. Põhimetaboliit kalapüügi liigid on: kalad: Hairtail, Great kollane croaker, kollane, Jaapani makrell, SCAD, Vaikse ookeani heeringa, hispaania makrelli, Hiina heeringas, S.niphonius, jaapani makrell, Conger haug, vasakule silmadega jõelest, Parem silmadega jõelest, punane riffahven, Golden keermes, Must kaabits, sardiin, ansoovis; molluskid: Seepia, Kalmaarid, rannakarp, ABALONE ja Kammkarp; koorikloomad: krevetid, krabid; Okasnahksed: meripura; Vetikad: Kelp, Laver. Hiina merekalapüügi toodang koosneb väikesemahulistest kalapüügi ja riigi omandis olevatest ettevõtetest. Väikesemahulises kalapüügis on väga aktiivne kalandussektor, tootmine hinnanguliselt 90% kogu mereandide varustamisest. Statistika kohaselt 1996 aastal oli rohkem kui 280000 kalalaevadega seotud mere
5.3. Kalandus Kuna kala on jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal, siis on kalandus riigi üks tähtsamaid majandusharusid. Igal aastal püütakse välja 6,7 miljonit tonni mitmesuguseid kalu ja muid mereelukaid, millele lisandub kalakasvatus test veel 1,4 miljonit tonni, mis teeb kokku 15% kogu maailma kalatoodangust. Sellele vaatamata peab Jaapan igal aastal importima 40% kogu mereandide vajadusest. Peamised püügikalad on sardiin, saida, tuunikala, ansoovis, makrell ja lõhe ning mereandidest populaarsemad vetikad, krevetid, kalmaarid ja merekarbid. Neid mitte ei püüta ookeanidest, vaid kasvatatakse ka spetsiaalsetes merelahtedes ja tiikides ning sellel viisil kasvatatakse isegi pärlikarpe. Iga jaapani perekond tarbib 36,7 kg kala aastas. 5.4. Energeetika Elektrit toodetakse Jaapanis peamiselt soojuselektrijaamades ja aatomielektrijaamades, osaliselt ka hüdro-, geotermaal- ja päikeseenergial töötavates elektrijaamades. Suurem osa
) 3. Ojasilm, Lampetra planeri (Bloch) Ülemklass: LÕUGSUUSED, GNATHOSTOMATA Klass: Kiiruimsed, Actinopterygii II selts: TUURALISED, ACIPENSERIFORMES 1. sugukond: Tuurlased, Acipenseridae 1. Tuur, Acipenser sturio L. III selts: HEERINGALISED, CLUPEIFORMES 2. sugukond: Heeringlased, Clupeidae 2. Räim, Clupea harengus membras L. 3. Kilu, Sprattus sprattus balticus (Schneider) 4. Vinträim, Alosa fallax (Lacépéde) 3. sugukond: Ansoovislased, Engraulidae 5. Ansoovis, Engraulis engrasicholus (L.) IV selts: LÕHELISED, SALMONIFORMES 4. sugukond: Lõhilased, Salmonidae 6. Lõhi, Salmo salar L. 7. Meriforell, Salmo trutta trutta L. 7a. Jõeforell, Salmo trutta trutta morpha fario L. 8. Vikerforell, Oncorhynchus mykiss (Walbaum) 9. Rääbis, Coregonus albula (L.) 10. Peled, Coregonus peled (Gmelin) 11. Merisiig, Coregonus lavaretus lavaretus (L.) 11a. Peipsi siig, Coregonus lavaretus maraenoides Poljakow 12. Harjus, Thymallus thymallus (L.) 5
Diagnoos loetletud sümptomite ning antihistamiinse ravi edukuse põhjal. Diagnoosi kinnitab kahtlases toidus mõne tunni jooksul määratud kõrgendatud histamiinisisaldus (vähemalt 200 mg/kg kohta = 200 ppm); · Tõenäoliselt osalevad skumbriamürgituse tekkes ka teised amiinid ja muudki ained; · Ohtlikuimad on Scombridae (tuunikala, makrell jt.) ning Scomberesocidae (makrellhaug jt.) kuuluvad kalad, aga ka mitteskumbrialised nagu sardiinid, ansoovis, heeringas (kokku umbes 70 liiki). · Ükski toiduvalmistamise viis, kaasa arvatud külmutamine, suitsutamine ega konserveerimine ei suuda lagundada mürgitust põhjustavaid aineid. 30. Akrüülamiid. Kahjulik toime inimesele, sattumisteed toiduahelasse. Akrüülamiidid · Kasutatakse plastiku tootmisel, heitvete puhastamisel, kosmeetikas. · Põhjustab geneetilisi muutusi, kahjustab närvisüsteemi, tõenäoliselt kantseogeenne.
Sugukonda kuuluvad heeringas (jaguneb omakorda püügipiirkondade järgi atlandi, vaikse ookeani, valge mere jne. heeringaks), sardiin, sardinella, sardinops, räim ja kilu. Kasutatakse soolatult, suitsutatult ja konservide valmistamiseks. Ansoovislased elutsevad peamiselt troopika ja lähistroopika rannavetes. Väliselt sarnanevad räimega, kuid on väiksemad ja suure suuga. On maailma kalasaagis esikohal, kuid suur osa neist langeb röövkalade saagiks. Tähtsamad esindajad on hamsa (euroopa ansoovis) ning peruu ja jaapani ansoovis. Kasutatakse soolatult ja konservide valmistamiseks. Lõhelaste keha on kaetud tihedalt liibuvate soomustega ning neil on küljejoon. Seljauim asub selja keskosas, sabauime lähedal on rasvauim. Lihas on vähe luid, liha on mahlane ja rasvane (kuni 24%), mis soolamisel omandab suurepärase maitse. Liha värvus võib olla roosakaspunane või valge. Sugukonda kuuluvad lõhe (võib kaaluda kuni 40 kg), kaug-ida lõhelased keta, gorbuusa, nerka jt
mõne tunni jooksul määratud kõrgendatud histamiinisisaldus (vähemalt 200 mg/kg kohta = 200 ppm); · Tõenäoliselt osalevad skumbriamürgituse tekkes ka teised vasoaktiivsed amiinid ja muudki ained (N:ka histidiinist ensümaatiliselt tekkiv urokaanhape); · Ohtlikuimad on eelkõige sugukondadesse Scombridae (tuunikala, makrell jt.) ning Scomberesocidae (makrellhaug jt.) kuuluvad kalad, vähemal määral ka mitteskumbrialised nagu sardiinid, ansoovis, heeringas (kokku umbes 70 liiki). Kõigi nende lihastes on suhteliselt kõrge vaba histidiini sisaldus, 1 mg/kg heeringas kuni 15 mg/kg tuunikalas. Teised kalad sisaldavad värskena alla 1 mg/kg vaba histidiini. Histidiinirikastes kalades algab kohe pärast surma bakteriaalsete dekarboksülaaside toimel histidiinist histamiini süntees. See toimub veel enne kui post mortem proteolüüs vabastab valkudest lisahistidiini.
Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad toiduna Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala sisaldab 13-23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (ansoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub tugevalt 0,1-33%ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist Omega rasvhapet.
Haug Nugakala Siberi tuur Emakala Angerjas Koger Sevrjuuga Väike tobias, Särg Hõbekoger Räim nigli Teib Karpkala Kilu Suur tobias Turb Pakslaup Vinträim Must mudil Säinas Trulling Ansoovis Väike Lepamaim Hink Lõhi mudilake Roosärg Vingerjas Meriforell Pisimudilake Valgeamuur Säga Merisiig Kirjumudil Tõugjas Luts Meritint Unimudil Mudamaim Ogalik Tuulehaug Makrell
annaabi.ee 
