määras ta eesti •korduvalt Eesti Eesto tööerakonna rahvusvägesi välisministriks riigivanem •Riigi •Oli Eesti Asetava •Eesti üliõpilaste väliskomisjoni kogu liige seltsi esimees esimees 3. Maapäev-November 1917 otsustas maapäev asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseivumise poole,toimusid eesti esimene parlamentaarne rahvaesitus maanõukogu ehk maapäeva valimised, mis oli 62 liimeline, maapäev nimetas ametisse täidesaatvat võimu Vanematekogu-sinna kuulusid tähtsamad poliitikud, nemad valmmistasid eestit ette saabuvaks isesvumiseks. Päästekommitee-oli 19. veebruaril 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan. Eestimaa päästekommitele anti kogu võim Eestis. Liikmed olid K.Päts, J.Vilms ja K.Konik. Sellel samal päeval võeti vastu ka otsus Eesti vabariigi väljakuultamise kohta Ev ajutine valitsus- oli eesti vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veb
3.Selgita kuidas valitseti Ateenat. Algselt puudus rahvakoosolekutel reaalne tähtsus, kuid 5. salajandi keskel , kui riiki valitses Preikles kujunes Ateenas demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõigil kodanikel täiskasvanud meesoost põliselanikud, sõltumatult nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast -oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis toimusid iga 10 päeva tagant või vajadusel tihedamalt. koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liimeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulas olid tähtsamad 10 strateegi, kõik nad pidid aga alluma rahvakoosolekute otsustele. Ateenas kehtis otsene, vahendamata demokraatia rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. 4.Iseloomusta Sparta valitsemist. Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt 2 päritava võimuga kuningat. Neile allus sõjavägi ning samuti täitsid nad riigi kõrgema preestri kohuseid. Teistes valdkondades juhtisid
kirjakeele arengule. *Rahvastik 17. sajandi alguses oli rahvaarv langenud 100 00ni. Kõige vähem kannatasid sõdades Saaremaa ja Hiiumaa. Saarlasi asustati vägisi ja meelitati mandrile. Toimus sisseränne Venemaalt, Soomest, Lätist, kuid tuli isegi sotlasi ja hollandlasi. Sisserändajad segunesid eestlastega v.a. venelased. 17. sajandi lõpuks tõusis rahvaarv 400 000 ni. *Balti maariigi kujunemine 12 liimeline maanõunike kollegium oli mõlemas kubermangus kuberneri eesistumisel kõrgeim võimuasutus. Eestimaal ka kõrgeim kohus. Riigivõim ei saanud ühtegi olulist otsust Balti provintsides läbi viia ilma kohalike aadlike nõusolekuta. Nii tekkis 17. sajandi keskel nn Balti maariik. Politsei korralduse kinnitamisega vormistati 1671. a. juriidiliselt pärisorjus. Gustav II Adolf kaotas mõisakohtud ja kohtuvõim läks riiklikele kohtutele. Ametisse
Tervise Organisatsioon (PAHO) jne Levinuimad europiidse rassi esindajad : Saksa(20.9%) , Inglise (12.6%) , Iiri (12.6%) ja Norra (6.2%) esindajad - (4,1 % Ameerika) Linn sai nime George Washingoni järgi (1791) mis oli algselt Georgetown , mis asutati 1751 USA vaiksel rannikul asub ka Washingtoni nimeline osariik Valitsemine Valitseb kohalikult valitud linnapea 13 liimeline linna volikogu USA asepresidendi ja presidendi valimistel saab osaleda sätestatud arv valijaid (23 parandamine 1961) (seetõttu , et on iseseisev ) USA residentidest vähem eelisõigusi (saadikud , delegaatide valimised) N : näiteks ei saa piirkonna elanikud valida kongressi saadikuid Varasemalt ei saanud linna elanikud valida ka presidenti , kui peale 23 ndat parandamist on see olnud võimalik 23 parandamine : 1960 pakkus kongress välja iseseisvus deklaratsiooni muutmise
ametisse valitsus jne. Valis rahvas Parlament Teostas seadusandlikku 1-kojaline, 50-liikmeline, 2-kojaline:Riigivolikogu võimu. 1-kojaline, 100- kõik saadikud valiti rahva (alamkoda) 80 saadikut liimeline. Kõik saadikud poolt rahva poolt, Riiginõukogu valiti rahva poolt. (ülemkoda) 40 liiget osaliselt valiti ja osaliselt määrati. Õigusi piirati
Rahva Liidu poolt. 22. juulil kogunesid saadikud, kelle vastasseis oli murtud, uuesti ja hääletasid lihtsa käetõstmisega deklaratsiooni poolt, milles Eesti Vabariik "palus" end võtta Nõukogude Liidu liikmeks. Selle vastu polnud keegi. 30. juulil küüditati Venemaale Eesti Vabariigi president Konstantin Päts. Jätkusid eesti poliitikute, riigiametnike ja teiste edumeelsete inimeste arreteerimised ja küüditamised. Eesti rahva "palvet" läks Moskvale üle andma 21-liimeline delegatsioon eesotsas Johannes Varesega. Moskvas ilmutas Vares veelkord julgust ja avaldas soovi tema enda poolt kirjutatud kõne ise Kremlis ette lugeda. Kuid sellest keelduti ja nõuti, et ta esitaks Moskva poolt valmis kirjutatud kõne. Seepeale keeldus Vares üldse esinemast. 6. augustil 1940 luges Kremlis koostatud kõne teksti Ülemnõukogu liikmetele ette Johannes Lauristin, milles paluti Eesti Vabariik NSV Liitu vastu võtta. 1940
annaabi.ee 
