..................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 40-aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed'' ning ,,Rehepapp''. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. 3 Kivirähk linnulennult Tulevane klassik Andrus Kivirähk sündis 17. augustil 1970.aastal. Tema esimesed lood ilmusid kirjanike leksikoni andmetel 1984. Lõpetas Tallinna 32. Keskkooli 1988
Ta hakkab Pikrisse ilmuma vaikselt. Murre saabub 1990. aasta keskel. Siis hakkab temalt tulema peaaegu igas numbris mõni lugu ja lisaks oma nime all ilmunule kannab ta toodang mõnikord nimesid A.Kiibits, Ü.Jalakas ja K.Rähk. 1992. aasta lõpuks on aga klassiku noorus läbi. Sealt edasi on Kivirähk Päevalehe autor. Ja sel ajal leiab Kivirähk ka oma stiili. Seda peegeldavad lühilood, mis ilmuvad kogumikus ,,Kalevipoeg"(1997). Peale seda hakkasid ilmuma Kiviräha järjelood Ivan Orava mälestustest Päevalehes, mis peagi raiuti raamatuks ,,Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed''(1995), kõrvalsaaduseks seitsmeosaline teleseriaal ,,Vabariigi valvur''(1994-1995), milles Orav sai endale keha Andrus Vaariku abil. Võime ilma häbenemata öelda, et Eesti uus följetoniklassik oli oma 25. sünnipäevaks sündinud. 4 Looming Andrus Kivirähu tuntumad teosed :
följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988ndal aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1993ndal aastal. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana ning on Kirjanike Liidu toimetaja aastast 1996. Kirjanik on abielus ja kolme lapse isa. [1] Pilt 1 2. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15-aastaselt. Kirjanik alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Kaastsenarist on ta joonisfilmides ,,Tom ja Fluffi", ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Lepatriinude jõulud" ja ,,Leiutajateküla Lotte". [2] 2.1. Proosateosed ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" Ivan Orav on eesti kirjaniku
följetonist, prosaist ja lastekirjanik. Kivirähk on lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988ndal aastal ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala 1993ndal aastal. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana ning on Kirjanike Liidu toimetaja aastast 1996. Kirjanik on abielus ja kolme lapse isa. [1] Pilt 1 2. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15-aastaselt. Kirjanik alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Kaastsenarist on ta joonisfilmides ,,Tom ja Fluffi", ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Lepatriinude jõulud" ja ,,Leiutajateküla Lotte". [2] 2.1. Proosateosed ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" Ivan Orav on eesti kirjaniku
Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähu vend. Ta on abielus ajakirjaniku Ilona Martsoniga ja kahe tütre isa. Andres Kivirähk on lavastanud ka mitmeid näidendeid. Mõned tema teosed: · ,,Ivan Orava mälestused" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; 2001 Varrak (täiendatud trükk) · "Kalevipoeg" (1997; BNS) · ,,Rehepapp ehk November" (2000; Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · ,,Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · ,,Vargamäe vanad ja noored" (2003) Mõned tema lavastatud näidendid:
Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga , kellega tal on 3 last. Looming Andrus Kivirähk alustas oma loomingut 15aastaselt. Ta alustas oma loomingut humoreskide ehk naljajuttude kirjutamisega. Kuulsaks sai 1990ndal aastal Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tuntumad teosed ,,Ivan Orava mälestused" ,,Sirli, Siim ja saladused" ,,Sibulad ja sokolaad" ,,Rehepapp" ,,Leiutajateküla Lotte"
augustil 1970. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Teosed: · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995 ) · "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002)
Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste esmaavaldatakse. Tema raamatut ,,Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamatu ,,Rehepapp" kaane on kujundanud Mari Kaljuste. ,,Rehepapp" algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama. Imbi ja Ärni on vanapaar,
IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama. Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev. Pärast sai
Taavi Tammekivi 10B klass Tabasalu Ühisgümnaasium Sisukord 1 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Kokkuvõte 4. Mõtteterad teosest 5. Info autorist ja tema loomingutest 6. Minu enda arvamus 7. Midagi huvitavat veel Kokkuvõte 2 Metsas elav rahvas oskas veel ussisõnu, mida neile õpetasid kunagi rästikud, kuna inimesed ja maod olid nagu vennad. Ussisõnu hakatakse unustama aja möödudes. Leemet õpib oma onu Vootele käest veel õigeid ussisõnu. Ussisõnade abil sai kergelt loomi tappa, kuna loomad allusid ussisõnadele. Metsas elas vähe rahvast ning see rahvas vananes , nii Leemet jääbki üksikuks. Tal õnnestub kaks korda abielluda, üks abikaasa Hiie tapetakse hundi poolt ja teine abikaasa Magdaleena tapavad raudmehed
Joosep, kes oli talle väga ustav. · Vana kratt Joosep: Rehepapi ustav teener ja kaaslane, kelle mees oli leidnud kraavist mädanemas. Sander ravis Joosepi terveks ja sellest päevast peale on kratt olnud Sandrile nii ustav, et ei plaani isegi mehe tapmist. · Koera Kaarel: Mees, kes sai võitu halltõvest, kuid selleks pidi ta hakkama joodikuks. Iga jumala päeva veetis Kaarel kõrtsis viina kõrist alla libistades. · Koera Kaarli sulane Jaan: Tema rumalast eksimusest saab raamat alguse ning hiljem lõppeb raamat samuti tema tegevuste käigus. Raamatu alguses sööb ta seepi ning peaaegu sureb. Raamatu lõpus tulistab ta kiriku ukse pihta armuleivaga ja saab üleloomuliku väe osaliseks. Selle väega peksab ta esmalt oma tööandja Koera Kaarli läbi, siis vägistab Luise ning hiljem sööb veel seepi. Jaani elu muutus kõvasti siis, kui Koera Kaarel joodikuks hakkas
Aastast 1996 on Andrus Kivirähk ka Kirjanike Liidu liige. Sisututvustus Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. Miljöö on peamiselt Eesti külas umbes 19. sajandil. Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. Tegelasteks on peale külarahva ka müstilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti. Hiljem Sander ja tema kratt Joosep naersid selle üle. Hans üritas mõisahärralt raha välja petta. Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga. Oskar petab Vanapaganalt välja uue krati endale,
(lk. 103-104 ja lk. 106). Hans polnud just kõige nutikam, ta üritas Vanapaganat petta sõstardega, nagu seda tegi Rehepapp, kuid ta jäi vanapaganale vahele ning pidi loovutama kolm tilka verd ja sellega müüs oma hinge Vanapaganale. Kui tema lumememm, kellel oli hing sees ära sulas, siis Vanapagan keeras Hansu nina tagurpidi ja Hans sai surma. Tänapäevalgi leidub Hansu-suguseid, kes ei julge oma armastatavale öelda oma tunnetest, kes surevad proovimata. Räägu Rein – „Räägu Rein oli lesk. Naise oli katk juba ammu minema viinud, siis, kui Reinu tütar Liina oli alles päris pisike kirp. Nüüd oli Liina aga juba mehelemineku eas, vat nii kiiresti lendab aeg!“(lk.9). Räägu Rein ei sallinud mõisa ega mõisnike „Vana Räägu Rein ei käinud tõesti mitte iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata
Ühe sündmuse lahti kirjutus(2.3) Mulle jäi kõige enam see sündmus meelde, kui mõisahärra saatis sulase Jaani kaugelt külast tooma advokaadi. Ta ei tahtnud algul minna aga selle eest sai ta tasu ja ta otsustas ikkagi minna. Ning kui ta kohale jõudis ja nägi, et advokaat tuli majast välja karvase kasuka ja karvamütsiga siis ta arvas, et see on ahv. Ta hakkas teda ahviks kutsuma ja torkis vahet pidamatta teda piitsaga, et ahv talle tantsiks. Aga advokaad oli võõrmaalane ja ei osanud seda keelt mida sulane Jaan rääkis ja tänu sellele ei saanud ta aga midagi Jaanile öelda. Sulane Jaan ei jätnud ahvi rahule ja muutkui torkis teda ja vedas ta ka baari, et ahv väikse pitsi võtaks. Aga advokaat puikles vastu ja Jaan pani talle obatuse. Baar leti juures käsutas
teda võis kasutama hakata. Hinged- Tulid hingedepäeval koju, neile pidi olema laud katud ja saun köetud. Raamatus on kirjeldatud, kuidas Räägu-Reinu tütar Liina valmistab suuresti kõik ette. Ta koristab ära toad, sauna ja valmistab süüa klamurahvale. Hingedele köetakse ka sauna. Raamatus pole öeldud kes küttis sauna, kuid ma kaldun arvama, et seda tegi Räägu-Rein, sest see on meeste töö. Hinged pidid nautima hingedepäeva, sest nad said koed aastas Liiva-Annuselt loa kääpast välja tulla, koju minna ja süüa endal isu täis ja saunas vihelda. Räägu-Reinu tegelaskuju räägib, et hinged muutuvad saunas inimesekõrgusteks kanadeks ja hakkavad vihtlema. Kõik hinged sellist luksus ei saanud. Kalmurahvas, kelle sugulased olid ära surnud ja majad maha põlenud kükitasid koos suguvõsaga võõrastes lautades ja kuurides.
siis ei peaks nad kogu aeg tema juurde jooksma. Rehepapp oleks pidanud katku kohe esimesel korral tulega tapma. Ta oli tubli kuna võitles vähemalt kolme erineva haigusega ühe kuu jooksul katku, halltõve ning aitas ta ka Jaani, kes oli seepi söönud. Kahjuks surid ta kaks sõpra nõid Miina ja Hans. 3 Tegelaste süsteem · rehepapp Sander ja tema vana kratt Joosep · kubjas Hans ja tema lumememmest kratt · Räägu Rein ja tema tütar Liina · Koera Kaarel ja tema sulane Jaan · toapoiss Ints · sakste toatüdruk Luise · nõid Miina · Muna Ott · Aida-Oskar, naine Mall, vanem tütar, 4-aastane poeg · vanapaar Imbi ja Ärni · kirikuõpetaja Moosel, vana tõsiusklik toatüdruk Rosalie · Õuna-Endel · kilter Lembit elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine sõdur Timofei.
nõid Miina · Tema juurde mindi siis ,kui Rehepapilt abi ei saadud · Segas kõiksugu imerohtusid kokku Muna Ott · Samuti kaval mees nagu Sandergi · Oli uhke selle üle, et töötas põrgus sulasena vanapaar Imbi ja Ärni · Kõige ahnemad tegelased kogu teoses, varastasid kõike mis kätte juhtus Õuna Endel · Hirmus ropu suuga,väga tõsine mees ning lahendas probleeme vägivallaga · Tahtis Liinat endale naiseks Vanapagan · Arvas et teda ei kavalda keegi üle · Teda tüssati pidevalt, vanapagan ise ei saanud arugi ,,Rehepapist" lähemalt: Tegevus toimub sakste-aegsel Eestimaal Novembrikuus. Lugu algab esimesel novembril sellega, et Koera-Kaarli tares lebab maas noor mees, kes hoiab kahe käega kõhust kinni ja oigab. See on Koera-Kaarli sulane Jaan, kes oli käinud mõisa sahvrist seepi söömas ja nüüd selle pärast hirmsat kõhuvalu tundis. Ja nüüd oodati appi rehepappi, kes meest aitama pidi
ahned ja rumalad ega oskagi elult muud tahta, kui seda, et kõht oleks täis ja esmavajadused rahuldatud. Tegelased · Rehepapp Sander Külas väga austatud mees ja tema juures käisid kõik nõu ning abi palumas. Tihti oli külaelanikel kasu rehepapi nutikusest ja kavalusest. Ta on tasakaalukas, usaldusväärne, hoiab madalat profiili ja tal on kujunenud kaaskondsete seas õpetajalik roll. · Kubjas Hans- Armastas meeletult mõisapreilit. · Räägu Rein- Tal oli kuhugi peidetud varandus, mida ta iga hinna eest kaitses, vihkasmõisasakse. · Koera Kaarel- Sulase Jaani väga range peremees. Jõi palju viina,et halltõve eemal hoida. · Sulane Jaan- Väga halb maine, kuna ta oli seepi söönud. Üsna juhm tüüp. Oli kõikide tallaalune ja lõpus sa tal sellest villant ning maksis kätte. · Toapoiss Ints- Mõisa toapoiss. Näppas mõisast kõiksugu asju ning jagas neid kõikidele soovijatele.
Peategelaseks on rehepapp Sander, küla nutikaim mees, kes suudab kavalate nippidega inimestest eemale peletada haigusi ja halbu jõude. Tihti pöörduvad inimesed abi saamiseks tema poole. Lörtsise, vihmase ja lobjakase novembrikuu vältel tuleb rehepapil päris palju ringi sebida, nagu ütleb talle tema seltsiline ja teener kratt Joosep. Lugu algab esimesel novembril sellega, et Koera-Kaarli tares lebab maas noor mees, kes hoiab kahe käega kõhust kinni ja oigab. See on Koera-Kaarli sulane Jaan, kes oli käinud mõisa sahvrist seepi söömas ja nüüd selle pärast hirmsat kõhuvalu tundis. Ja nüüd oodati appi rehepappi, kes hädalist aitama pidi. Ja abistaja muidugi saabus. Koos kirutakse mõisasaksu , aga rehepapp annab ka head nõu, et piiri tuleb pidada ja mitte labidaga suhu ajada. Raamatut läbib ka armastuse liin, mis räägib mõispreilist ja temasse lootusetult armunud kubjas Hansust. Selles osas tuleb mängu ka lumememmest kratt, kes Hansule tundmatustest
Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Tal on kolm last ja naine. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist filmis ,,Lepatriinude jõulud". Andrus Kivirähk on saanud palju kultuuripreemiaid, näiteks Lutsu huumoripreemia ning parima lastekirjaniku preemia. Aastast 1996 on Kivirähk olnud kirjanike liidu liige. Andrus Kivirähk alustas humoristlike juttudega ehk humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai ta 1990. aastate algul, Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta tõstis eesti kirjanduse uuele tasemele. Ta tõi eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Tema uus absurdne huumor lükkas aukohalt sotsiaalse, vana huumori. Kivirähk naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjade üle. Ta kirjutab lugusid seeriatena. Neis tegutseb isik, kelle pilgu läbi maailmast räägitakse. See isik on mõnikord välja mõeldud, näiteks Orav või Seljanka, mõnikord aga on
· Kirjanike Liidu liige aastast 1996 · Praegu töötab ta Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. 1.2 Tema Lemmikud Kirjanikud : Garcia Marquez, Bulgakov, Kafka,Dostojevski jne. Filmid: Fellini filmid Muusika: klassika, vene filmimuusika Hobid: teater, lugemine Loomad: igasugused loomad,kui nad on loomaaias või telekas ega roni tuppa. 3 2. Teosed · "Ivan Orava mälestused" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; 2001 Varrak (täiendatud trükk) · "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002)
Kivirähk õppis 1993.aastal Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes,kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi-ja telestsenaariume. Tegutsenud ka publitsisti ja arvustajana. Mõned tema teosed "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak)
aastal Pühapäevalehes ilmuma hakanud järjejutuga Ivan Oravast ja tema seltsilistest. Tema romaane on mitmel juhul ka lavateosteks kohandatud ja ka tõlgitud võõratesse keeltesse. Iseloomustab: sõnamängud, keeletasandite segamine ja realiseeritud metafoorid. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Teda võib nimetada üheks Eesti populaarsemaks kirjanikuks. Raamatud "Ivan Orava mälestused" "Vargamäe vanad ja noored" "Kaelkirjak" "Limpa ja mereröövlid" "Õlle kõrvale" "Vaene üliõpilane" "Kalevipoeg" "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" "Wremja. Timur ja tema meeskond"
aastal Pühapäevalehes ilmuma hakanud järjejutuga Ivan Oravast ja tema seltsilistest. Tema romaane on mitmel juhul ka lavateosteks kohandatud ja ka tõlgitud võõratesse keeltesse. Iseloomustab: sõnamängud, keeletasandite segamine ja realiseeritud metafoorid. Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Teda võib nimetada üheks Eesti populaarsemaks kirjanikuks. Raamatud "Ivan Orava mälestused" "Vargamäe vanad ja noored" "Kaelkirjak" "Limpa ja mereröövlid" "Õlle kõrvale" "Vaene üliõpilane" "Kalevipoeg" "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" "Wremja. Timur ja tema meeskond"
,,Rehepapp ehk november" Andrus Kivirähk Tegelased: Rehepapp Sander- peategelane. Kubjas Hans- peategelane, suri vanapagana käe läbi. Räägu Rein ja tema tütar Liina- peategelased, Rein vihkas kogu hingest mõisa elanikke ja töölisi. Koera Kaarel- hakkab jooma, et hoida haigusi eemale. Sulane Jaan- peategelane, küla rumalaim mees. Õuna-Endel- Räägu Liina kosjaline. Muna Ott- talupoeg, kes töötas isegi vanapagana alluvuses. Imbi ja Ärni- küla vargad. Toapoiss Ints- mõisa tööline, kes varastas mõisniku tagant nii palju kui võimalik öeldes, et kõik mis Eesti pinnal see eestlaste oma. Sakste toatüdruk Luise- kõige peenem preili külas peale mõisapreili. Nõid Minna- küla nõid, kes aitas küla elanikke erinevate probleemidega. Kilter Lembit- elas naise ja lastega: 2 poega, väike tütar; samuti elas nende juures endine
Tema puhul meeldis mulle see, et ta oli alati valmis abistama, kui vaja, külarahva poolt austatud ja muidu muhe. Mis mulle ei meeldinud, seda on raskem välja tuua, kui siis võib välja tuua selle, et ta kasutas kohati oma kavalus enesekasupüüdlikult ära. · Kõrvaltegelased: Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise Joosep - Rehepapi kratt Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne Liina - Reinu tütar Luise - on môisas teenija Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus
Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 41- aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed ning ,,Rehepapp. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. Looming ja raamatud · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) · "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Jumala Lood" · "Kalevipoeg" (1997, BNS)
iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Romaan algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama
Vanapagan- vanapagan tahtis krati tegemise eest verd. Inimesed olid aga kavalad ja tilgutasid raamatusse vere asemel hoopis sõstramahla. Kupjal Hansul petmine aga ei õnnestunud, sest vanapagan oli vihane, et teda petetakse ja ta tegi Hansule haava, ning tilgutas sealt verd oma raamatusse. Rehepapp- Oli tark ja kaval ravitseja. Tema poole pöörduti abi saamiseks. Kahel korral tegi seda Kaarel, kõigepealt sellepärast, et ta sulane oli seepi söönud ja vaevles suurtes kõhuvaludes ja teisel korral selle, et teda kimbutas halltõbi. Kaarel sai tänu Rehepapile oma haigusest lahti. Hinged- Hinged tulid hingedepäeval koju ja selleks kaeti neile laud ja köeti saun. Raamatus räägiti sellest, kuidas Liina valmistub selleks päevaks. Ta koristab ära kõik toad ja kütab sauna kuumaks, ning vaaritab head ja paremat saabuvatele hingedele. Kalmurahval pidi olema väga mugav
Andrus Kivirähk Rehepapp Tegelased: · Rehepapp Sander ravitseja, tark ja kaval . · Koera Kaarel talumees, kes alguses oli karsklane, kuid lõpuks hakkas jooma . · Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar.
Aeg-ajalt võis kohata ka teisigi mütoloogilisi olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid eestlasest lugejal tuleb aru saada, et naerdakse iseenda üle. Väikese küla siseelu põhiosa moodustavad näppamised üksteise ja mõisa tagant, tüssamised ja valed, et saaks aga rohkem kraami kokku kraapida. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepärast oli ka lihtne nende tagant varastada. Armu ei antud isegi vanuritele. Näppas ju toatüdruk Luise 100-aastase parunessi tagant tema surivoodi kleidi. Varandust riisuti kokku ka üksteise tagant, milles kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid. Kratid olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel
hiivatud sõstraid. Nii sai Vanapaganat alt vedada ja neid vere asemel kasutada, et krattidele hinge sisse puhuda. Rehepapp käis ka kilter Lembitu surivoodil. Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tüve tarbeks õige malakas käepärast oli. Rehepapp pooldas krattide asjus mõõdukust, ta ütles ikka, et üle ühe krati pole perele sugugi tarvis ning igasugune liigne ahnitsemine on kurjast. - Räägu Rein sirge seljaga talumees, vinge mõisnike ja mõisatööliste vastane. Tal on mehelemineku eas tütar Liina.Vana Räägu Rein ei käinud iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata. - Räägu Liina Reinu tütar, kes armastas Kupja-Hansu. Ta käis vahetevahel libahundiks, et kuulata Hansu luulelisi sõnavõtte mõisapreili akna all. Isa tahtis Liinat anda naiseks Õuna Endlile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
