Olles 13-aastane saatis Ampére oma esimese uurimuse Académie de Lyoni. Antud uurimus pidi pakkuma võimaluse konstrueerida joon, mis oleks sama pikk suvalise ringjoonega. Tema meetod kasutas lõpmata väikeseid arve, kuid kuna ta polnud õppinud algebrat, jäi töö avaldamata. Peale artikli kirjutamist sai Ampére aru, et peab matemaatika ning eelkõige diferentsiaalalrvutused endale paremini selgeks tegema. Olles selgeks saanud diferentsiaal- ning integraalarvutused, hakkas Ampére uurima Euleri ning Bernoulli töid. 1788. Aastal hakkas ta tõsiselt uurima Lagrange ,,Mecanique analytiquet", mille lugemine andis talle uue tulisuse. Ta kordas kõiki selles olnud arvutusi. Prantsuse revolutsioon algas tormijooksuga Bastillele 14. juulil 1789. Kuigi revolutsiooni algus Poleymieuxi regiooni eriti ei puudutanud, asus ta isa 1791. aastal rahuvalvaja ametikohale Lyonis, mis tõi endaga 1792. aastal kaasa Ampére õe surma
ümber Päikese. Vabalangemise seadus ja inerts. Avaldas raamatu ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta." Isaac Newton (1643-1727) 17. saj. suurim füüsik. Teaduslik leiutis oli peegelteleskoop, selle abil avastati, et päikesevalgus koosneb paljudest eri värvustest e. spektrist. Planeedi liikumist ümber päikese kirjeldas elliptilisi trajektoorina. Gravitatsiooniseadused. Diferentsiaal- ja integraalarvutused. Karl Linne huvitus elavast loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse. Leidis, et kogu elav loodus jaguneb 3: taime- looma- ja kiviriigiks. Taimeriigi puhul rõhutas sugulist paljunemist. Andis ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Botaanik. Edward Jenner (1749-1823) arst. Leiutas n.ö. vaktsineerimise, nimelt tema kaitsepookimised tegid lõpu rõugeepideemiatele. 16. Suur Prantsuse revulotsioon Jacques Turgot'i reformid ei täitunud. Sveitsi pankur