Andmekaitse ja varundus Referaat Juhendaja: ÕPETAJA_NIMI KOOLI_NIMI 2013 ÕPILASE_NIMI Andmekaitse ja varundus 2013 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................................2 Füüsilise turvalisuse tagamine andmekandjatele...................................................................................................... 3 Lukud, ligipääsu kontroll...................................................................................................................................... 3 Varundus................................................................................................................................................................... 4 Tähtsus.............................................
paber, eriti raamatu kujul. Võeti kasutusele erinevaid mehhaanilisi andmekandjad kõige enam muusika, hiljem ka kõne salvestamiseks, säilitamiseks ja taasesitamiseks ning seda kõike alates 18. sajandist. Andmekandjate hulk suurenes veel enam märgatavalt 20. sajandil. Keemiliste vahendite abil, nagu näiteks fotograafia ja filmilint, tuli kasutusele ka piltide salvestamine. Magnetilistele ja seejärel optilistele ning elektroonilistele andmekandjatele hakati salvestama andmeid juba sajandi teisel poolel. Ja siin ka näide elektroonilistest andmekandjast välkmälu (flashmälu) (mälukaartides, USB mälupulkades, MP3 mängijates, digikaamerates, mobiiltelefonides jm) MÕISTED: Mälukaart välkmäluseade (Flash memory), milles saab hoida digitaalseid andmeid. Mälupulk välkmälul põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USBpordi kaudu. (Mälupulki kasutatakse samal otstarbel nagu varem kasutati diskette, kuid
Tekstitöötlus (ingliskeelne termin word processing) on andmetöötluse operatsioonid tekstiga, näiteks teksti sisestus, redigeerimine, sorteerimine, liitmine, otsing, salvestus, kuvamine või printimine. Dokument tekstitöötluse mõistes on nimega struktureeritud tekstiüksus, mis võib sisaldada pilte ning mida saab eraldi üksusena salvestada, redigeerida, otsida ja süsteemide või kasutajate vahel vahetada. Dokumendid salvestatakse andmekandjatele failidena, mis vastavad teatud failivormingule, näiteks OpenDocument või PDF failivormingule. 1.1. Tabelarvutus Tabelarvutus on arvutuste tegemine tabelarvutusprogrammiga, mis kuvab ridade ja veergudena paiknevate lahtritega tabeli, mille ühe lahtri sisu muutmine võib põhjustada ühe või enama lahtri ümberarvutuse kasutaja määratletud lahtrite vaheliste seoste, nt valemite, põhjal. 4 2. MUUD KONTORITARKVARA PROGRAMMID
Nii moodustub hierarhiline süsteem failisüsteem. Failisüsteem on operatsioonisüsteemist sõltuv säilitatava failikogumi korraldusviis. Arvutis võib olla mitmeid välismäluseadmeid. Tänapäeval on peaagu igal personaalarvutil olemas flopiseade, kõvaketas ja CD-seade. Vastavalt vajadusele säilitada suuri andmehulki võib arvutis olla muidki välismäluseadmeid zip-seade, magnet-optilise ketta seade jms. Arvutivõrgus on võimalik võimaldada ligipääsu ka teiste arvutite andmekandjatele nn. võrguketastele. Kõiki olemasolevaid andmesäilituskohti saab vaadata ja kasutada käivitades töölaual asuvast ikoonist abivahendi My Computer või siis kasutades programmi Windows Explorer. Need on mõeldud opereerimiseks ketaste, kaustade, dokumentide ja kiirväljakutsetega. Mõned tähtsamad tegevused, mida saab eelpool nimetatud programmide abil teha, on järgmised: · Käivitada programme ja avada dokumente;
Ptk 1 Personaalarvuti on arvuti, millega saab samaegselt töötada üks inimene ehk üks kasutaja. Personaalarvutid koosnevad järgmistest põhiosadest: põhiplokk, kuvar, klaviatuur ja hiir. Personaalarvutite kõige levinumad põhitüübid on PC ja Mac. Bait (B) 1B = 8b (8 bitti) Kilobait (KB) 1KB = 1024B Megabait (MB) 1MB = 1024KB Gigabait (GB) 1GB = 1024MB Terabait (TB) 1TB = 1024GB Ühe märgi kujutamiseks on vaja: üks täht (1B), lehekülg teksti (2KB), minut muusikat (12MB) Arvuti riistvara põhiplokis (korpuses) asuvad: emaplaat (seal protsessor ja operatiivmälu), kõvaketas, CD ja DVD lugejad ja kirjutajad. Protsessori taktsagedus iseloomustab protsessori kiirust. Andmekandjad on mälupulk, CD ja DVD. Infot mahub ühele CDle 650-800MB, DVDle 4-8GB ja mälupulgale 1-128GB DVD-sid kasutatakse mahukamate andmete säilitamiseks. Andmete salvestamine: kopeerib arvuti programmi töötavad osad pärast selle käivitumist operatiivmällu. Arvuti sisendseadmed on...
1.2 Muutmälu (RAM Random Access Memory) kogu jooksev töö toimub tegelikult selles mälu osas. Arvuti väljalülitamisel (elektrikatkestuse korral) kustub kogu muutmälus olnud informatsioon. 2. Ketasmälu: 2.1 Kõvaketas (HDD Hard Disk Drive) mäluseade, kus hoitakse kõike, mida on vajalik arvutis säilitada ka peale arvuti välja lülitamist. On arvutis statsionaarne, see tähendab, pole vahetatav. 2.2 Disketiseade (FDD Floppy Disk Drive) seade, mis on mõeldud väikestele andmekandjatele diskettidele andmete salvestamiseks või neilt lugemiseks. Diskette kasutatakse peamiselt väikesemahuliste andmete transportimiseks ühest arvutist teise. 2.3 Laserkettaseade (CDROM Compact Disk ROM) seade andmete lugemiseks laserketastelt. 2.4 Pordid pesad lisaseadmete ühendamiseks. On olemas kahte liiki porte: jada ja paralleelpordid. Kuvar Tähtsuselt järgmine on monitor ehk kuvar, mis muudab arvutis toimuva visuaalselt jälgitavaks
Dokumendid kas hävitatakse või andtakse üle arhiiviasutusele. 5. Millised on digitaaldokumendi erinevused paberdokumendist? Digitaaldokument: • on dünaamiline; • koopia ja originaal on raskesti eristatavad; • võib olla palju versioone, mida on raske eristada; • võivad sisaldada korraga erinevaid andmetüüpe (nt. pilt, video jne); • võimaldab kiiret otsingut; • võib esineda korraga mitmes vormingus; • võib salvestada erinevatele andmekandjatele; • juurdepääsuks mitmeid viise (nt. monitor, kuvamine seinale); • sõltuv riist- ja tarkvarast. 6. Millised on dokumendi peamised omadused dok.halduse seisukohast? Autentsus: • dokument on just see, mis ta olema peab; • dokumendi loojaks või saatjaks on isik, kes pidi selle looma või saatma; • dokument on loodud või saadetud ajal, mil see pidi loodama või saadetama. Usaldusväärsus:
viirusega. Kui kirja sisus ei ole öeldud, miks on kirjaga kaasas mingi fail, siis küsi igaks juhuks üle. Ise e-kirjale faili lisades pange kindlasti kirja, millised failid ja miks lisasite, siis on teistel julgem tunne. Suhtuge ettevaatusega kõigesse, mida internetist alla laete, kui vähegi võimalik, üritage kontrollida selle päritolu! Tehke oma arvutis olevatest andmetest varukoopiaid, ka riistvara pole igavene. Varukoopiad tuleks kindlasti teha eraldi andmekandjatele, mitte kõvakettale. Looge endale ja kõigile teistele arvuti kasutajatele piiratud õigustega konto ning kasutage seda oma igapäevasteks toiminguteks. Administraatorina logige end sisse ainult siis, kui teil on vaja installeerida uusi programme, muuta olemasolevate programmide üldseadeid või teha vajalikke süsteemitoiminguid. Kui te ei saa aru või pole kindel, mida arvuti teie käest tahab, siis üritage välja selgitada, mida arvuti teie käest tahab ning kas see, mida
põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 9 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Esimeste slaidide konspekt viimane lehekülg. 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? [E.-H. Seljamaa artikli põhjal] 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? 10 23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis (min. 5 rahva kogud) ja kirjelda, missugust ainest ja millistel ajajärkudel jäädvustatud ainest need kogud sisaldavad. ................................................................................................................................. ................... .......................
*Meetordi põhiseisukohas sõnastad Kaarle Krohn 18. Kuidas toimib W. Andresoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Iga jutustaja on kuulnud mõnda muinasjuttu või naljandit või legendi oma eelkäijalt mitte üks, vaid mitu korda, ta on kuulnud seda mitte ühelt, aga tervelt realt jutustajatelt ja erinevates redaktsioonides. 19. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 mõttega koguda võimalikult palju vaimset kultuuri ja seda paberkandjatele või videolintidele jäädvustada. Rahvaluule arhiivis on folkloorinähtusi jäädvustatud paberkandjale, fonogrammile ja videolindile. 20. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid on tähestikulises järjekorras kohanimede järgi, et oleks lihtne leida kindla paiga folkloori. 21
A4 - 210×297 mm A6 - 105×148 mm 5 PABERI SÖÖTMINE Enamik printereid on varustatud mitmesuguste paberisöödu võimalustega - alates ühe poogna käsitsi söötmisest ja lõpetades poognate automaatsööturitega, mis võimaldavad mitmesajast paberilehest koosneva paki kasutamist. Lisaks sellele on võimalik printida ka teistest materjalidest andmekandjatele: lõõts- või rullpaberile, kiledele, ümbrikutele, lipikutele, kleebistele, isekopeeruvatele mitmeosalistele formularidele. Lõõts- ja rullpaber on tänapäeval jäänud kasutusse eeskätt eriotstarbeliste, sealhulgas kassa- ja etiketiprinterite puhul. Paberi valikul (eriti värviprindi korral) on selle sort (sile-, kriit-, läikpaber, kalka jne) eriti oluline, kuna eri tüüpi printerimudeleid on selles suhtes väga tundlikud. Laserprinterite puhul on eriti
....................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................13 Sissejuhatus Atlas on geograafiliste kaartide süstemaatiline kogu, avaldatud raamatu, albumi või mapina. Tavaliselt peetakse atlase all silmas raamatut, kuid see võib olla kirjutatud ka muudele andmekandjatele. Traditsiooniliselt on nad köidetud raamatuvormi, aga tänapäeval paljud atlased on multimeedia formaadis. Tavaliselt on atlas kollektsioon maa- või regiooni kaartidest, kuid on olemas ka atlaseid teistest planeetidest päikesesüsteemis. Atlasi võime liigitada kujutatud ala suuruse (maailma, riigi oblasti jne atlas), sisu (üldgeograafilised, komplekssed, eriatlased) ja otstarbe järgi (teatme-, kooli-, turismiatlased).
Digitaalne info on salvestatud andmekandjale ja on selleks kogutud failidesse. Digitaaldokument: o on dünaamiline; o koopia ja originaal on raskesti eristatavad; o võib olla palju versioone, mida on raske eristada; o võivad sisaldada korraga erinevaid andmetüüpe (nt. pilt, video jne); o võimaldab kiiret otsingut; o võib esineda korraga mitmes vormingus; o võib salvestada erinevatele andmekandjatele; o juurdepääsuks mitmeid viise (nt. monitor, kuvamine seinale); o sõltuv riist- ja tarkvarast Digitaaldokumendi eelised: o Lihtne leida infot ja dokumente mistahes tunnuste järgi. o Lihtne edastada. o Lihtne kopeerida. o Võtavad vähem ruumi. o Loomisel võimalik kasutada malle ja planke. o Lihtne taaskasutada. o Asjaajamisprotsesside automatiseerimine. 19. Millised on dokumendi peamised omadused dok
Windows on operatsioonisüsteem ja see tegeleb arvuti kõigi ressursside, sealhulgas ka mälu juhtimisega. Windows lubab rakendusprogrammidel kasutada mingit osa mälust. Just Windows mäletab, kus millised andmed on säilitatud. Juhtimaks keerulist tarkvara ,,kuningriiki", on Windows'il oma ,,isiklikud" töömärkmed. Osa sellisest märkmikust säilib andmekandjatel, osa operatiivmälus. Kui lülitada arvuti koos töötava Windows'iga välja, siis ei jõuta kõiki töömärkmeid andmekandjatele salvestada ja need kustuvad. Isegi Windows'i töömärkmete osaline kadu võib kaasa tuua kurbi tagajärgi kuni Windows'i rikkiminekuni, mille järel arvuti ei tööta enam üldse. See on muidugi kõige halvem variant, mida tavaliselt ei juhtu. Vale väljalülitamise puhuks on Windows'il olemas ka kaitsesüsteem. Pane tähele! Pärast töötamise lõppu ei tohi arvutit lihtsalt välja lülitada. Kõigepealt tuleb väljuda Windows'ist.
Andersoni seadus – jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks. Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 ning seal leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 21
reproduktsiooni sellest lähtuvalt kaitseb see enim neid zanre, mis ei sõltu keelest ega poeetilisest koodist. Järelikult tuleks otsida rahvaluule kui naturaalse süsteemi üldisemat stabiilsusseadust. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA asutati 1927 ning seal leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 21
abil kui ka selle kiuste, mis on loogiline ja paratamatu, juhul kui stabiilsus on varieeruva nähtuse olemuslik omadus ja varieerimine tingitud välistest paratamatustest teguritest. Jutustajate mälulüngad ja kõrvalekalded avalduvad variantide tasandil. Jutustaja on juttu kuulnud reeglina rohkem kui üks kord ja mitmetelt esitajatelt. Neid kombineerides rekonstrueerib ta konkreetse rahvajutu algkuju. 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? Eesti Rahvaluule Arhiiv – 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 23. Nimeta [K
lugude teisenemist läbi aja. Siinkohal tuli appi Andersoni enesekontrolliseadus, mis oli tähelepanek, et rahvaluules jääb püsima erinevate tekstide baassisu, kuigi tekst levib suuliselt ja seda ei esitata kunagi sõna-sõnalt ühtemoodi. Sellest lähtudes peab uurija kõigepealt välja selgitama uuritava jutu kohalikud redaktsioonid ja algse teksti ja siis neid võrdlema, et leida ühiseid jooni. 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? 1927, ERMi allüksusena, et hoiustada Hurda kogusid. Registrid, kartoteegid, koopiamapid, käsikirjad, fotod, helisalvestused, videosalvestused. 23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis (min. 5 rahva kogud) ja kirjelda, missugust ainest ja millistel ajajärkudel jäädvustatud ainest need kogud sisaldavad. Läti- materjal osalt pärit Lätist, osalt Eestist, näiteks Valgast, kuhu 19
kasutaja algatatud transaktsioonide poolikuid Kestvus: Peale transaktsiooni lõppu peab andmebaasisüsteem andmed püsivalt salvestama. 4. Andmebaasisüsteem peab tagama andmete õige muutmise, kui mitu kasutajat kasutavad andmebaasi (loevad andmeid ja muudavad andmeid) paralleelselt. 5. Andmebaasisüsteem peab oskama peale andmebaasi kahjustanud sündmust seda korrektses seisundis taastada. Andmebaasist tuleb teha pidevalt varukoopiaid erinevatele andmekandjatele. Andmebaasisüsteem peab oskama varukoopia põhjal andmebaasi taastada. 6. Andmebaasisüsteem peab lubama juurdepääsu andmebaasile vaid selleks õigust omavate kasutajate. Andmebaasisüsteem peab võimaldama kasutajatel teha andmebaasis vaid selliseid tegevusi, milleks talle on antud õigused. 7. Andmebaasisüsteem peab lubama programmidel andmebaasi kasutada, ilma et nad oleksid sõltuvad andmebaasi sisemisel tasemel tehtud muudatustest. 8
20 Suurjaak, E. Eksamitöö ,,Tarkvara ja piraatlus" 1999. Saadaval: http://www.lap.ttu.ee/erki/failid/konspekt/intellektuaalse_omandi_oiguskaitse_tto3331/tto3331_minu_referaat.pd f (16.10 2012) 1) E-mail. See hõlmab eneses elektronposti kaudu arvutiprogrammide vahetamist ning müüki. Elektronposti kasutuselevõtt kõrvaldab vajaduse arvutiprogrammide isiklikuks kohaletoomiseks ning samuti puudub vajadus neid eraldi andmekandjatele kopeerida; 2) Internet Relay Chat (IRC). See on jututubadega sarnane suhtlusvorm Internetis, kus levitatakse ajakohast informatsiooni serverite kohta, mis sisaldavad hulgaliselt piraatkoopiaid sh ka arvutiprogrammide täisversioone. Tihti luuakse selliseid servereid väga lühikeseks ajaks, et vältida jälitustegevust; 3) Fail Transport protocol (FTP). Siin on tegemist eraldi kataloogidega, mis on peidetud mõne
19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? 19.1. Iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi vms) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda 19.2. Ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt realt jutustajatelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides) 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA on asutatud aastal 1927. ERA nurgakiviks sai Jakob Hurda poolt 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi algul 1400 kaastöölise abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu, mille O. Loorits 1927. aastal tõi Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Kogu oli Helsingis aastast 1907. ERAs leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi. 21
kiirgusele nii objektist enesest kui ka kiirguse omadustest. 4) Sensor kiirgusenergia salvestamiseks – süsteem peab sisaldama sensorit (mis ei ole objektiga kontaktis), millega saab registreerida ja salvestada objektilt peegeldunud või objekti poolt kiiratud elektromagnetilist kiirgust. 5) Andmeside, vastuvõtt ja esmane töötlus – sensori poolt salvestatud energia tuleb vahendada edasiseks töötlemiseks ja andmekandjatele salvestamiseks vastuvõtujaama. Andmeside toimub enamasti digitaalselt. 6) Info tõlgendamine ja analüüs – uuritava objekti analüüsiks ja info pärimiseks kasutatakse visuaalseid, elektroonilisi või digitaalseid meetodeid. 7) Rakendused – Viimaseks osaks kaugseire protsessis on analüüsi ja saadud info kasutamine objekti paremaks tundmaõppimiseks ning otsustuste tegemise protsessis. 24. Vektor ja raster andmemudel (põhimõte, teisendused, head vead).
19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? 19.1. Iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi vms) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda 19.2. Ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt realt jutustajatelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides) 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud? ERA on asutatud aastal 1927. ERA nurgakiviks sai Jakob Hurda poolt 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi algul 1400 kaastöölise abiga loodud 162-köiteline vanavarakogu, mille O. Loorits 1927. aastal tõi Helsingist Soome Kirjanduse Seltsist. Kogu oli Helsingis aastast 1907. ERAs leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi. 21
Kasutades vanemlikke õigusi, saab kasutaja määrata missuguseid programme lapskasutaja kasutada saab, milliseid lehekülgi tal külastada on lubatud ja milliseid mängu tal lubatud mängida on. Samuti saab lapskasutajale piirata arvutikasutusaega ja muudki. 52 VARUNDAMISE PLAAN JA ANDMETE TAASTAMISE VÕIMALUSED Nagu iga operatsioonisüsteemiga saab ka MAC OS’i andmeid talletada lokaalsetele andmekandjatele, näiteks CD/DVD, USB mälupulgad või välised kõvakettad. Samuti on võimalik küsida teenust internetis tegutsevatele varundamisettevõtetelt. Lisaks sellele on võimalik enda informatsioon talletada mõnda pilvekeskkonda, näiteks DropBox või Google Drive. Nagu Windowsil, on ka Macil loodud enda andmete varundamise ja taastamise võimalus nimega „Time Machine“, mis töötab sarnaselt Windows’i „System Backup“’i ja „System Recovery“’ga.
sõnalt ühte moodi. Rahvajuttude stabiilsuse tagab see, et 1) iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi jne) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda; 2) ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt realt persoonidelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides); 3) eri allikaid kombineerides jutustaja rekonstrueerib konkreetse rahvajutu algkuju. 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? Asutatud 1927.a. kui ERM-i allüksus, et “majutada” J. Hurda rahvaluulekogud; Keskne rahvaluulearhiiv, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud; Loodi ka uus, omanimeline rahvaluulekogu signatuuriga ERA Loodi registrite, kartoteekide ja koopiamappide süsteem (“Kogud korda!”); Loodi korrespondentide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi; Koondati ka Eesti vähemusrühmade folkloorimaterjale;
hind. Mida suurem on kiirus ja väiksem pöördusaeg, seda suurem on ka mäluseadme hind ühe mäluühiku kohta (ning seda väiksem on ka sellise mälu kogus arvutisüsteemis). Mäluhierarhia jagab mälu- ja varundusseadmed nii, et kõrgemates kihtides on seadmed mille pöördusaeg ja kiirus on suurem ning mille kogus arvutisüsteemis on väiksem. C2.3.4 Failisüsteemi funktsioonid Selleks, et salvestada faile kõvakettale ja muudele andmekandjatele standardiseeritud kujul, on kasutusele võetud failisüsteem. Operatsioonisüsteem käsitleb andmekandjaid, kui gruppi andmeblokke, failisüsteem kirjeldab siinjuures kui suured on blokid, kuidas andmeblokke kasutatakse, kirjeldatakse jne. Failisüsteem on viis arvutis andmefailide haldamiseks ja talletamiseks. Failisüsteemid asuvad tihti otse mõne mäluseadme peal, näiteks nagu kõvaketas või CD-ROM, kuid on ka failisüsteeme, mille andmeid ei hoita kohalikus arvutis, näiteks
Ühest dokumendist saab teha eri failivormingutes versioone. Digitaalne info on salvestatud andmekandjale ja on selleks kogutud failidesse. Digitaaldokumendi erinevus paberdokumendist Digitaaldokument on dünaamiline; koopia ja originaal on raskesti eristatavad; võib olla palju versioone, mida on raske eristada; võivad sisaldada korraga erinevaid andmetüüpe (nt. pilt, video jne); võimaldab kiiret otsingut; võib esineda korraga mitmes vormingus; võib salvestada erinevatele andmekandjatele; juurdepääsuks mitmeid viise (nt. monitor, kuvamine seinale); sõltuv riist- ja tarkvarast. Digitaaldokumendi eelised · Lihtne leida infot ja dokumente mistahes tunnuste järgi. · Lihtne edastada. · Lihtne kopeerida. · Võtavad vähem ruumi. · Loomisel võimalik kasutada malle ja planke. · Lihtne taaskasutada. · Asjaajamisprotsesside automatiseerimine. Asjaajamiskord Asutuse asjaajamine peab tagama:
Internetis olles loob inimene endast tohutu hulga isikustatud informatsiooni, mille edasist kasutust ei saa algse eesmärgiga piirata. - Minimaalsuse põhimõte internetikeskkondades on printsiibi järgimine väga komplitseeritud. Isegi juhul, kui andmesubjektil õnnestub tema andmete töötlemine internetikeskkonnas lõpetada, puudub andmesubjektil ikkagi igasugune kontrollivõimalus juba kogutud andmete salvestamisest teisestele andmekandjatele või teiseste andmetöötlejate poolt andmete edasisele töötlemisele. - Kasutuse piiramise põhimõte tingimus peaks piirama teisest andmetöötlust ehk töötlemist isikute poolt, kellele andmesubjekt pole oma andmeid edastanud ning kelle poolt andmete töötlemise eesmärki ei ole andmesubjektile tutvustatud. - Andmete kvaliteedi põhimõte - Turvalisuse põhimõte isegi juhul, kui esmane andmetöötleja, kellel on
· vaimulikul seoses temale usaldatuga (pihisaladus); · esindajal tsiviilasjas või kaitsjal kriminaalasjas seoses asjaoludega, mis on teatavaks saanud nende kohustuste täitmisega; · arstil või muud raviasutuse töötajal seoses patsiendi poolt usaldatuga. · Muul isikul, kes oma kutsetegevuse tõttu on saanud teavet, mille saladuses hoidmine on seadusega määratud, näiteks notar. Kõige laiem tõendite liik on dokumentaalne tõend. Kõik andmekandjatele salvestatud teave on dokumentaalne tõend (kirjalik e. paberkandjal, digitaalne, audio-visuaalne, ka pimedate punktkiri) ka isiklikud kirjad, kuid nende esitamisel, tuleb arvestada kirjavahetuse saladust, seega saab isikliku kirja esitada üksnes selle isiku nõusolekul, kellele see on saadetud. Dokumentaalne tõend esitatakse kas algdokumendina või ärakirjana või väljavõttena. Kohtul on alati õigus küsida originaali. Kui dokument on võõrkeelne, on kohtul või menetlusosalisel
annaabi.ee 
