Leidsid 21 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ANDMEBAASID EBSCOhost JA SCIENCEDIRECT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
andmebaas, science, ebsco, vaste, ebscohost, direct, kuva, liitotsing, infootsingud, andmebaasid, märksõna, university, alberta, soorita, konto, sisestatud, department, canada, andmebaasis, emü, subject, artiklit, uuem, terms, listeria, meat, huvitab, üleval, advanced, houses, kursus, andmebaasidesse, discovery, choose, databases, select, another2. HARJUTUSÜLESANNE 2.1. Otsing andmebaasist Compendex Engineering Village platvormil. Avalehel vali andmebaas Compendex - jäta linnuke kastikesse Compendex , teiste andmebaaside eest võta linnuke ära ja vaata, kuidas muutuvad otsiväljad otsivormingu paremas aknas. Tutvu andmebaasi ülesehituse ja otsivõimalustega: lihtotsing: Easy Search; kompleksotsing: Quick Search; tesaurus, indeksid:Thesaurus, Browse Indexes. Kui sisenesin andmebaasi, oli linnuke ees lisaks Compendex'ile Referex'il. Sellel juhul sai otsiprofiiliks olla ainult
2.1. Otsing andmebaasist Compendex Engineering Village platvormil 2.1.1.Leia kompleksotsinguga Quick Search artikleid teemal Thermal treatment of physical properties of polyethylene a) otsivälju "All Fields" - leidsin 176 kirjet b) otsivälju "Ei controlled terms"- leidsin 4 kirjet 2.1.2. Leia Tehnikaülikooli teaduri Malle Krunksi artiklid andmebaasis Compendex a) mitu artiklit leidsid? Leidsin 59 artiklit 2.2. Otsing andmebaasist ProQuest Science Journals 2.2.1.Leia Jim Browni artikkel Tools for all jobs. a) Ava artikli täistekst ja leia, millist firmat Jim Brown juhatab - Tech-Clarity Inc b) Kirjelda otsistrateegiat: otsiprofiil: au(Jim Browni) AND (Tools for all jobs) 2.2.2. Ava andmebaasi ProQuest tesaurus: Advanced Search/Thesaurus a) esita kitsamad ja laiemad märksõnad, mida võib kasutada ökosüsteemide (ecosystems) kohta kirjanduse leidmisel. - laiemad (broader) märksõnad: environment
tused). Täiendavaid seisundeid saab valida, kui Suum olekuribal teha parempoolne hiireklõps Microsoft Wordi ekraanipilt koosneb järgmistest osadest (vt joonist): 1. Office nupp. Nimeriba: Microsoft Word, Word2010 versioonis on selle asemel Fail-vahekaart. 2. Kiirpääsuriba: täiendavate töövahendite lisamine/eemaldamine (vt ripploendist veel käske...), asu- koht (ripploendist Kuva lindi all/ Kuva lindi kohal, sama valiku saab leida kui teha parempoolse hii- reklõpsu kiirpääsu või lindiribal). 3. Lindiriba ehk lint, milles sisalduvad: a) Vahekaardid: Fail (File, Word2010), Avaleht (Home), Lisa (Insert), Küljendus (Page Layout), Viited (References), Postitused (Mailings), Läbivaatus (Review), Vaade (View), Arendaja (Developer)*, Mathematics*, Enda loodud vahekaardid (puudub Word2007-l) * b) Nupuriba (Ribbon). *
Informatsiooni Konverents). Konverentsi põhiteemaks oli infoteenused teadustöö tõhustamiseks. 1958a International Conference on Scientific Information (Rahvusvaheline Teadusliku Informatsiooni Konverents). Sellel osales 1000 delegaati 25st riigist. Konverentsil oli suur mõju järgnevate aastate uurimissuundade kujunemisele ja professionaalsele tegevusele. Rahvusvahelistumine. Ingwersen. 1966a Annual Review of Information Science and Technology raamatu väljaandmine 1970a Tefko Sarasevici ülevaade infoteadusest. 1977a määratles G.Ford oma kirjanduse ülevaates infoteadusest rohkem kui 200 uuringut. Infoteadus oli arenenud faasi, mil tekkis vajadus kokku kutsuda foorumeid teadusala probleemide arutamiseks ning anda välja kogumikke ja monograafiaid valdkonna arengust. Vannavar Bushi kirjutatud artikli ,,As we may think" (1945) ilmumine. Bush juhtis tähelepanu
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
ehitamise liides, mis asendab Winform'id. WPF baseerub XMLil ning vektrograafikal, mis oskab kasutada 3D arvutigraafika riistvara ning Direct 3D tehnoloogiat. WCF Windows Communication Foundation so teenusepõhine teadetevahetussüsteem, mis võidab programmidel suhelda nii lokaalselt kui ka üle võrgu. Asendab Web
Vastupidi aga küll. Üheks selliseks mooduseks on definitsiooniloend sõna ja tema seletus. Ehk siin on sõna ehk definitsiooni rollis klassi number, selgituseks aga nende roll peol. Kogu selle loo ülesmärkimiseks on vaja kolme eri HTML-käsklust. Käsk dl ehk definition list teatab, et nüüd loetelu algab, nüüd lõpeb. Definition term ehk dt märgib seletatava termini, dd ehk definition määrab termini vaste. Ning nende abil saab iga klassi koos oma rolliga kirja panna. Kood:
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel .....
Huvitavaks läheb asi ainult juhul, kui lugeja suhtlusringkond ei ole vaadeldaval teemal ühel nõul. Siin raamatus tuleb juttu eriarvamusi võimaldavatest juhtudest keelega seotud aladel, täpsemini tõlkimisel, sõnastikukoostamisel, keelekorralduses ja keelealastes vaid- lustes. Mõned näited küsimustest, kus selge vahetegemine objektiivse teadmise ja subjektiivse arvamise vahel kipub mõnikord meelest minema: • Mida see sõna tähendab? • Mis on selle sõna vaste teises keeles? • Kuidas seda defineerida? • Kuidas seda tõlkida? • Kas eesti keeles saab nii öelda? • Kas seda sõna tohib eesti keeles kasutada? • Milline on selle eriala mõistesüsteem? • Kumb pakutud terminivariantidest on parem? • Kas see on usaldusväärne sõnastik? • Kas tõlkija käitus selles olukorras õigesti? 10 Sissejuhatus
uuritud/teada. Kasulik on see a) leidmaks, kas ja kuivõrd üldse on probleemi uuritud? b) saamaks ideid, kuidas taolist uurimust konkreetselt läbi viia. ALLIKAD võiks üldiselt jagada 3 kategooriasse: 1) käsiraamatud, kogumikud; 2) teaduslik perioodika /ajakirjad/ a) ülevaateartikleid sisaldavad; b) empiirilisi uurimusi kirjeldavad 3) referatiivajakirjad, sh. elektronversioonid (Psychological Abstracts e. PsycLIT; Current Contents; Social Science Citation Index jm), 4)referatiivandmebaasid/arvutiandmebaasid (PsycINFO; ERIC; PsycARTICLES jt. PsycINFO refereerib umb 2400 ajakirja, ulatudes tagasi 19.saj.) http://www.apa.org/pubs/databases/psycinfo/index.aspx http://www.apa.org/pubs/databases/psycarticles/index.aspx INTERNETIST OTSIMISEKS kasulikku: 2. American Psychological Association (APA): http://www.apa.org 3. American Psychological Society (APS): http://www.psychologicalscience.org 4. Inglismaal: http://www.psychnet-uk.com/
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
Response 1. 11131 0% Student Value Correct Answer Feedback Response 2. 11264 100% 3. 12522 0% 4. 1023 100% 5. 10037 0% Score: 0/10 2. Kuidas nimetatakse mälupesa, mis hoiab infot mälupesa kohta, kus asub programmi jaoks oluline informatsioon? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. Direct 0% address 2. Count 0% 3. Flag 0% 4. Pointer 100% 5. Loop 0% Score: 0/10 3. Kui palju mälu on Ecki xComputer´l? Student Value Correct Answer Feedback Response 1. 512 B 0% 2. 1KB 0% 3. 2KB 100% 4. 4KB 0% Score: 0/10 4. Kas register ja mälupesa on samad asjad? Student Value Correct Answer Feedback
In order to underline the specific features of the development of jazz in Estonia, some light is shed also on the spread of this type of music in the northern region of the Baltic Sea. This makes it possible, on the one hand, to get an overview of the influence of jazz on local dance music and, on the other hand, of the possible factors influencing the development of Estonian jazz. The study has revealed that jazz reached Estonia as dance music in the mid-1920s. Our musicians had no direct models or teachers when jazz reached Estonia; even the institution of dance orchestras was missing at that time. Despite all this, very soon there appeared a number of orchestras playing jazz-like music. This work describes the appearance of jazz in Estonia and its development until 1945, including thus all the information known and revealed so far during this study as well as its analysis concerning the bands and orchestras active in Estonia and
seose kehtivust. Teada on, et , aga seos ei pea paika, kuna `¨oo¨biku' algm¨argiks on hoopis , m¨argib leevikest3 . 2 ~ `Oige kuju' pole staatiline vaid pigem d¨ unaamiline parameeter, eri ajastutel on m¨ arkidel kehtinud erinevad normatiivsed `korrektsed kujud'. 3 Liiginimede t~olkimine on tinglik, Cettia diphone parim eestikeelne vaste oleks v~osalind, Pyrrhula pyrrhula t¨apne vaste aga harilik leevikene. 11 2. Vigane m¨ark , , . M¨argi kopeerimisel on kasutusse tulnud kirjutajate lohakuse t~ottu algsest erinev kuju. Sageli arvatakse, et vigase m¨argi asemel on tegu l¨ uhendatud m¨argiga . Vigase m¨argi defineerimine s~oltub taas ajastust ja u ¨ldkehtivatest m¨argikujudest
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
tekstis toodut. Õpiku lõpus on võtmesõnade register, koos vastava peatüki äranäitamisega, mis hõlbustab konkreetse teema otsingut. Iga mahukama peatüki lõpus on lühem, teemat kokku võttev osa, mis aitab kõige olulisemast lihtsalt aru saada ja see meelde jätta. Õpiku koostajad on maksimaalselt püüdnud kasutada meie meditsiinikultuurile iseloomulikku ladinakeelset erialaterminoloogiat, andes igas peatükis nendele ka eestikeelse vaste. See hõlbustab erakorralise meditsiini tehnikutel paremini aru saada oma patsientide diagnoosidest ja raviprotseduuridest ning ka ise neid termineid õigesti vormistada. Vajalikul määral on õpikus toodud levinumad ingliskeelsed terminid koos nende eestikeelsete vastetega. Suurt tähelepanu on pööratud kiirabitöö eetikale, tööstressile ja töös esinevatele ohtudele. Realistlikud näidisjuhtumid annavad ettekujutuse kiirabi töökeskkonnast, kuid ka õige ja
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
annaabi.ee 
