Füüsikalised omadused : N2 on värvusetu gaas, lahustub halvasti vees, puudub lõhn ja maitse , õhust veidi kergem. Keemilised omadused. N : +7/2)5) oa V , III, -III N2 molekulis on kovalentne kolmikside N ja sellepärast on ta tavaliselt temperatuuril inertne. Kõrgemal t-l side laguneb ja lämmastiku aatomid muutuvad aktiivseks ning reageerib N2 + O2 -> NO2 N2 + 3 H2 -> 2 NH3 Kasutamine : hõõglampides , toodetakse ammoniaaki , lämmastikhapet. Ammoniaak Füüsikalised omadused: värvuseta teravalõhnaline gaas, õhust u. 2 korda kergem lahustub hästi vees : 10 %-list lahust nim. Nuuskpiirituseks , ettevaatust 25%-lise lahusega. Kt on -35C või rõhul 86*10 00000 Pa (8,6 at ) Keem. Omadused: 1. Põleb 4 NH3 + 5 O2 = 4NO + 6 H2O 2. Katalüsaatori toimel aga 4 NH3 + 5 O2 = ¤ NO + 6 H2O 3. Reageerib veega NH3 + H2 = NH3 * H2O 4
*neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini *hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku näljatunne väheneb *naistel häirub emaka vereringe, mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad *lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. Ammoniaak (Ammonia - wc puhastis) Ammoniaaki kasutatakse peamiselt väetiste, lõhkeainete ja polümeeride tootmisel. Looduses tekib orgaaniliste ainete lagunemisel. Laboris saadakse ammooniumsooladest. Ammoniaak on vees hästi lahustuv, läbipaistev, kirbe lõhnaga söövitav leeliseline aine, mille keemiline valem on NH3. Õhust kergem mürgine gaas. Vees lahustub väga hästi. Tema 10%-list vesilahust nim. nuuskpiirituseks. Juuksevärvides kasutatakse ammoniaaki selleks, et juuksekarva paisutada ja soomuskihti avada
reaktsioone! 4. REAKTSIOONI TASAKAAL · Pöördumatud reaktsioonid Kulgevad ühes suunas ja lõpuni Mg + O2 2 MgO NaOH + HCl NaCl + H2O · Pöörduvad reaktsioonid Toimuvad mõlemas suunas ja ei kulge lõpuni 2 SO2 + O2 2 SO3 CaCO3 CaO + CO2 4. REAKTSIOONI TASAKAAL Mõtiskleme tasakaalu olemusest ammoniaagi saamise alusel: N2 + 3 H2 2 NH3 Kui paneme reageerima lämmastiku ja vesiniku, hakkab tasapisi tekkima ammoniaaki. Alguses on ühinemisreaktsioon kiire, sest vesinikku ja lämmastikku on võrdlemisi palju, ent see aeglustub tasapisi; Nii, kui ammoniaak on hakanud tekkima, hakkab see ka tasapisi lagunema. Alguses on see lagunemisreaktsioon aeglane, aga mida rohkem on ammoniaaki tekkinud (mida suurem on tema kontsentratsioon), seda kiiremini ta laguneb; 4. KEEMILINE TASAKAAL Ühel hetkel muutuvad aeglustuva ühinemisreaktsiooni
Teleskoobiga on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. DIferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline- Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 min. lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50,5 minutit ja 9 tundi ja 55,7 minutit. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heelikumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfooni ja veeauru. Maa-taolise tiheda tuuma raadius on umbes 4000 km. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000kraadi ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal.
muuta küttesegu kvaliteeti mürarikkam, mootori toitesüsteem tuleb ümber ehitada, ottomootoris ja seega tõsta kõrge isesüttimistemperatuur raskendab kasutegurit osalisel koormusel kasutamist diiselmootorites • Peamine toormeallikas on vesi, kuid vesinikku võib saada ka maagaasist, naftast ja kivisöest Veel alternatiivkütuseid Ammoniaaki (NH3) ja teisi lämmastik-vesinikkütuseid (tuntuim on hüdrasiin) on sisepõlemismootori kütusena vähem uuritud, kuid neid kasutatakse reaktiivmootorikütuse osana. Eelised: Puudused: tooraineks olevat lämmastikku süttib halvasti, põleb ja vesinikku on palju, halvasti ja aeglaselt, heitgaasis on vähe NOx-t, tekitab värviliste metallide väga kõrge oktaaniarv (eriti pronksi) korrosiooni;
Ohtlikud gaasid Kristian Raus Viimsi Keskkool 10b Ammoniaak Ammoniaak on omapärase terava (kirbe) lõhnaga gaas, mis on suures koguses mürgine. Ta võib põhjustada hingamislihaste krampi. Tema vesilahust kasutatakse nuuskpiiritusena minestanud inimese teadvusele toomiseks. Ammoniaaki kasutatakse näiteks väetiste ja lõhkeainete tootmiseks ning külmutusseadmeis. Teda tekib ka põllumajanduses loomade ja lindude väljaheidete (nt uriinis kusiaine) lagunemisel. Vääveldioksiid Vaaveldioksiid on terava lõhnaga gaas. Tema lõhna on võimalik tunda naiteks tuletiku suutamisel. Tikupea koostis olev väävel põleb. Vääveldioksiidi satub atmosfaari nii looduslike protsesside (nt vulkaanide) kui ka inimtegevuse (tehastes kutuste põlemine) tulemusena
Gaasisegu koostises on 400 grammi vääveltrioksiidi ja 88 grammi süsinikdioksiidi. III Molaararvutused Milline on selle gaasisegu ruumala? A 123. Millise ruumala võtab enda alla 9,03 . 1026 molekulist koosnevas gaaside segus 100. Mitu mooli ammoniaaki sisaldub 10 kilogrammis 6,8%-lises ammoniaagivees? lämmastik, kui tema suhteline sisaldus mahu järgi on 10%? 101. Leida süsinikdioksiidi ja vääveldioksiidi moolide arv 9,031024 molekulis nende gaaside *124. Arvutada 200 kuupsentimeetris 96% -lises lämmastikhappe lahuses (=1504 kg/m3) segus, kui ühe süsinikdioksiidi molekuli kohta tuleb kaks vääveldioksiidi molekuli. sisalduv happe moolide arv. 102
mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küündivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel magnetväljadel on oma roll Galileo kuude, eriti Io vulkanismi energia, keskkonna kujundamisel. Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on
Külgetõmbejõud 2,8 korda suurem kui Maal Planeet Jupiter Keskosas paikneb umbes Maa mõõtudega raudsilikaatidest tuum Planeet on vedelas olekus Planeedi siserõhk on suur, selle tõttu on ¾ raadiuse ulatuses vesinik vedela metalli sarnane Tugeva magnetväljaga Jupiteri atmosfäär On öö-ja päevakülg Ööküljel on äike ja virmalised Atmosfääri põhilised koostiseelemendid heelium(25%) ja vesinik(70%) Pilvedes palju metaani ja ammoniaaki Pinnal asub Suur Punane Laik Suur Punane Laik Ovaalne Muutliku suurusega Pöörlev Jupiter Aastaaegu pole Aasta pikkus 11,9 maa aastat (100 000 Jupiteri ööpäeva) Pöörlemisperiood ekvaatoril 9 h 50 min keskmistel laiustel 9 h 55 min Jupiteri rõngas Ekvaatori kohalt ümbritseb rõngas Raadius 55 000 km Paksus 6000 km Tegemist moodustumata jäänud kuuga Jupiteri rõngas Rõngas koosneb tumedatest osakestest Pindheledus üle 10000
süsihappegaas(co2)liigub verest alveoolitesseja hingatakse välja. Nina kõrvalurked-sisaldavad õhku,ninaõõs on nende kaudu koljuluuga ühendatud;urgete seinad on limaskestaga vooderdatud Alveoolid on tillukesed kotikujulised moodustised,mida ümbritsevad kapillaarid.Kops sisaltab umbes 300 miljonit alveooli.Alveoolites toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel. · Suitsetamine · tubakasuits sisaldab palju kahjulikke aineis:nikotiini,vingugaasi,sinihapet · ammoniaaki,formaldehüüdi jm · Eriti kahjulikuks peetakse bensopüreeni,mis tekitab vähktõbe.Bensopüreen on kantseogeenne (vähktõbe tekitav)aine. · Sutsetajad haigestuvad mittesuitsetajatega võrreldes kümme korda sagetamini söögitoruvähki.Need on arvud üldistatud mitme maa andmedest Sutsetajate tavalised haigused onkopsupõletik,tuberkuloosja nronhiaalastma. · suitsetaja ei kahjusta mitte ainult ennast,vaid ka teisi inimesi.Inimene ,kes on
lämmastikoksiidiks: // N2 + O2 2NO. Vesinikuga reageerib lämmastik samuti ainult kõrgtemperatuuril ja rõhul katalüsaatorite manulusel: // N2 + 3H2 2NH3 Kõrgemal temperatuuril reageerivad lämmastikuga ja moodustavad nitriide juba paljud metallid ja ka mõned mittemetallid. Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki: Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Kasutusalad Põhiline osa lämmastikku läheb ammoniaagi tootmiseks. Lihtainena kasutatakse lämmastikku elektrilampides inertse keskkonna loomiseks (vältimaks hõõgniidi kiiret läbipõlemist), põlevvedelike pumpamisel, säilitus- ja pakkegaasina juurviljahoidlates, toiduainepakendites jm. Vedelat lämmastikku kasutatakse erinevate materjalide sügavjahutamiseks, säilitamiseks ja jahvatamiseks Tuntumad ühendid
süsivesikud; nii keeruka ehitusega polüsahhariidid (tselluloos, hemitselluloos) kui ka kergesti lahustuvad suhkrud ja tärklis. Proteiin: Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks. Proteiini kääritamise käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu sünteesiks. Liiga kiire proteiini lõhustumise korral aga ei suuda nad kõike ära kasutada, tulemuseks on ammoniaagi tõus vatsas. Osa vabanenud ammoniaagist imendub vatsast verre ja see liigub verega maksa, kus moodustub karbamiid, millest osa eritub uriiniga. Sellega kaotab organism lämmastikku ning söödaproteiini kasutamise efektiivsus väheneb.
gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Jupiter Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru.Temperatuur atmosfääris -140 °C . Aastaajad ning elu võimalikkus puuduvad. Tuuled, mille kiirused ulatuvad 650 km/h. Planeedi triibuline välimus on tingitud langeva gaasi tumedatest vöönditest ja heledatest tõusva gaasi tsoonidest, mis kohtudes põhjustavad torme. . Tugev magnetväli ja tugev kiirgusvöönd. Looduslikke kaaslasi 16 Jupiter Jupiter Saturn Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on
Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Nende hulgas mõjutavad organismi kõige enam: nikotiin, vingugaas ja tõrv. Peale nende on veel palju kahjustavad ained: Metopreni, Benso(A)Püreeni, Arseeni, Atsetooni, Tärpentiini, Porguulglukooli, Butaani, Pliid, Formaliini, Kaadiumi, Ammoniaaki, Benseeni. Tubakas sisaldab : · Suhkur: 20 % · Tuhk: 15 % · Orgaanilised happed: 13 % · Tselluloos: 12 % · Vaik ja vaha: 8 % · Valk: 7 % · Nikotiin: 1...5 % Tänapäeval on suitsetamisest loobumiseks juba väga palju erinevaid tooteid. Küll leidub nikotiini sisaldusega plaastreid, närimiskumme ning mõned kasutavad isegi e-sigareti, mis on nüüdseks väga populaarne üle Euroopa. E-sigaretil on ka palju häid külgi võrreldes suitsuga
POE JUUKSEVÄRVID Juuksevärvid, nii koduseks kasutamiseks mõeldud kui ka salongitooted, sisaldavad vähki põhjustavaid kemikaale, mida on varem seostatud rinna-, soole-, munasarja- ja ajukasvajatega ning leukeemiaga. Poevärvides on sees tugevamad keemilised ained ning nad sisaldavad rohkem ammoniaaki, mis juukseid rikub. Need värvid peavad andma igasugusele juuksele ühtemoodi tulemuse, sellepärast nad nii kanged ongi. Nendes puudub UV kaitse ja muud olulised niisutavad ning toitvad ained. Kemikaalid, mida kutsutakse amiinideks ja mis esinevad kõigis püsivärvides või tekivad neis, suudavad nahka läbida ja püsida juustes nädalaid, kuid või isegi aastaid pärast värvi kasutamist. Need võivad reageerida tubakasuitsu ja heitgaasidega, moodustades eriti
kilomeetri kaugusel. Ta on viies planeet päikesest. Nime on ta saanud Kreeka pea jumala Zeusi järgi, kes on ka tuntud Jupiterina. Jupiteri mass on kõigi planeetide massist umbes 3 korda suurem, kuid Päikese massist umbes 1,000 korda väikesem. Jupiteri läbimõõt on umbes 143,000 kilomeetrit ning tal puudub tahke pind, seega ei ole seal võimalik käia. Ta 1,000 kilomeetri paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ning heeliumist, leidub ka metaani, ammoniaaki, etaani, veeauru ning mõningaid teisi aineid. Jupiteri keskmes, mille läbimõõt on umbes 4000 kilomeetrit, on kõrge rõhu tõttu temperatuuriks 20,000 kraadi. Täpne Jupiteri koostis ja ehitus ei ole tänapäeval veel selged. Jupiterilt on saadud ka virmaliste ning välgunoolte pilte. Tema magnetväli on 20 korda suurem kui Maal ning võimsamad kiirgusvööndid kiirgavad tema pinnast kuni 8,000,000 kilomeetri kaugusele. Tema ümber tiirlevad ka 2 rõngast, mille
kasutatase ¾ kogu maailmas kaasutatavast mageveest. Intensiivse põllumajanduse piirkonnas, kus niisutamiseks kasutatakse suures koguses vett võib põhjutada: Põhjavee taseme alanemist Jäävad kuivaks paljud jõed, järved, kaevud Maapinna vajumist ning mäeräärstetes piirkondades soolase vee sissetungi põhjaveekihtidesse. PUHTA VEE PUUDUS PÕHJAVEE JA VEEKOGUDE REOSTUMINE Tekib suures koguses sõnnikut, mis sisaldab palju nitraate, fosfaate,ammoniaaki ja muidu ühendeid. Veisekasvatusest võib atmosfääri sattuda ka suures koguses metaani. Biogaas. Elektri või soojusenergia tootmiseks. TAIMEKAITSEVAHENDID OHUSTAVAD ÖKOSÜSTEEME Põldudele pritsitud taimekaistevahendid ei tapa ainult kahjureid, vaid ka kasulikke putukaid ja teisigi lloomi kes toituvad putkatest, samuti mulla mikroorganisme. Taimekaitsevahendi jääkide mõju tagajärjed: Tolmnejate kriis Mesilastel lühimälu kaotus
vabanev metaan. Kasutamine Et metaani on palju saadaval, kasutatakse teda laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks. Metaan sisaldub majapidamisgaasis. Teda kasutatakse valgustamiseks ja õli tootmiseks. Et metaan on normaaltingimustel gaas, transporditakse teda peamiselt torujuhtmetes ja vedelgaasitankerites, samuti veoautodega. Metaanist saadakse sünteesigaasi, millest omakorda toodetakse näiteks metanooli, ammoniaaki, äädikhapet ja väetisi. Keemiatööstuses on ta üha olulisem süsiniku ja vesiniku allikas. Eestis on metaanist saadud vesiniku kasutatud ammoniaagi tootmisel.
Jupiteri pöörlemiskiirus on vastavalt ekvaatoril 9h ja 50 minutit ning keskmistel laiustel 9h ja 55 minutit. Jupiteri tihedus Maa suhtes on 0.24. Jupiteril, nagu teistelgi hiidplaneetidel puudub tahke pind. Hiidplaneetidele ja tähtedele on tüüpiline diferentsiaalne pöörlemine. Jupiteri 1000 kilomeetri paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, vähesel määral leidub ka teisi aineid, nagu näiteks metaani, ammoniaaki ja etaani. Atmosfääri all on 24000 kilomeetri paksune kiht, mille gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja lisaks veel umbes 46000 kilomeetrine kiht, mida nimetatakse metallilise vesiniku tsooniks. Tuum, mis oletatavasti koosneb kivimitest ja on planeet Maa sarnane, on 4000 kilomeetrise läbimõõduga. See planeet kiirgab 1.9 korda rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab ja temperatuus on pilvedes ligikaudu 140 kraadi Celciuse järgi
sisemus, aga palju madalamal temperatuuril). Jupiteri sisemise temperatuuri ja rõhu juures on vesinik vedelik, mitte gaas. Ta on Jupiteri magnetvälja elektrijuht ja allikas. See kiht sisaldab arvatavasti ka natuke heeliumi ja lisandina arenevaid "jääsid". Atmosfäär Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Pilvedes on temperatuur 140 °C. Atmosfäär Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust
Keemilised omadused · Toatemperatuuril reageerib vaid mõne metalliga ( Li , U ). Kuumutamisel reageerib paljude metallidega, oksüdeerides neid nitriidideks 6Li + N2 = 2Li3N ; 3Ca + N2 = Ca3 N2 Väheaktiivsete metallide nitriidides on valitsev metalliline side, nad on kõvad ja keemiliselt inertsed. Aktiivste metallide nitriidides on valitsev iooniline side ja vees nad hüdrolüüsuvad lõpuni, eraldades ammoniaaki Ca3 N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Lämmastiku reageerimine erinevate ainetega Vesinikuga reageerides on lämmastik samuti oksüdeerija ; tekib ammoniaak N2 + 3H2 = 2NH3 Terava lõhnaga, vees väga hästi lahustuv gaas Hapnikuga reageerib kõrgel temperatuuril ( äike, põlemine, ...) Esmase saadusena tekib lämmastik(II)oksii N2 + O2 = 2NO , madalamal temperatuuril pole ta püsiv ja oksüdeerub edasi NO2 -eks.
süsihappegaas (96.5%), ülejäänu on lämmastik u500° C mustad iseärasused lämmastik 78%, hapnik 21%, CO² 0.03% 15° C Universumis ainuke, nikkel 2,4%, väävel 1,9% kus käib elu Rauast ja väälvist -55° C Hõre atmosfäär Vesinikust (90%) ja heeliumist (10%), vähe leidub 152 K Kõige suurem planeet metaani,ammoniaaki,etaani,atselüleeni ja veeauru. koosneb 75% vesinikust ja 25% heeliumis 143 K rõngad koosnevad jääst vesinikust ja heeliumist 68 K pöörlemistelg vesinikust ja heeliumist, lisaks veidi metaani 53K Suur Tume Laik Lämmastikust koos mõningase vingugaasi ja 35-45 K kääbusplaneet metaani lisandiga. Tiirlemisperiood 87,97 Maa ööpäeva 225 Maa ööpäeva 365,256 päeva
Kemikaalid meie ümber Ohtlikud ained on kõikjal meie ümber. Autosõiduks kasutame kergesti süttivat bensiini, majade kütmiseks ja toidu valmistamiseks eriti tuleohtlikku majapidamisgaasi, piimatööstuse külmutusseadmetes mürgist ammoniaaki jne. Kuigi need ained on oma omadustelt inimesele või keskkonnale ohtlikud, on nad meile sellegipoolest vajalikud.Õnnetuste toimumist ei saa täielikult välistada. Ohust teades ja ohu korral õigesti käitudes saad aga teha nii mõndagi, et kaitsta ennast ja oma lähedasi. Ohtlik aine võib oma omaduste tõttu kahjustada tervist, keskkonda või vara. Aine võib olla tuleohtlik, mürgine, söövitav, kergesti keageeriv, plahvatusohtlik. Nii kaua kuni ohtliku
näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega.. PÖÖRLEMISPERIOOD Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50,5 minutit ning 9 tundi ja 55,7 minutit. ATMOSFÄÄR Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. SUUR PUNANE LAIK Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu SUUR Punane Laik mida on vaadeldud kolm sajandit. Laik on suhteliselt püsiv keeriseline moodustis, mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. MAGNETVÄLI Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küündivad pinnast 8 miljoni km kauguseni. Tugevatel
Magnetväli on Jupiteril umbes 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad kiirgusvööndid küünivad planeedist 8 miljoni kilomeetri kaugusele. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab; pilvedes on temperatuur -140 °C. Millest koosneb? Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) , vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Maa-taolise tiheda (oletatavasti kivimitest koosneva) tuuma raadius on umbes 4000 km. Suur Punane Laik Jupiteri atmosfääris äratab tähelepanu Suur Punane Laik. Seda on vaadeldud kolm sajandit.
Sellel tasemel on heeliumi osakaal oluliselt väiksem võrreldes tema osakaaluga Päikese koostises. Heeliumist raskemate elementide osakaal ei ole täpselt teada, kuid eeldatakse, et see on sarnane nende elementide esmase tasakaaluga Päikesesüsteemi tekkimisel. Raskemate elementide, millest suur osa asetseb Saturni tuuma ümbruses, kogumass moodustab hinnanguliselt 1931 Maa massi. Saturni atmosfääris on tuvastatud väikestes kogustes ka ammoniaaki, atsetüleeni, etaani, propaani, fosfiini ja metaani. Ülemise kihi pilved koosnevad ammooniumi kristallidest; madalama taseme pilved koosnevad tõenäoliselt, kas ammoonium vesiniksulfiidist (NH4SH) või veest. Ülemistes atmosfäärikihtides põhjustab Päikese ultraviolettkiirgus metaani fotokeemilist lagunemist, mis annab tõuke süsivesinike keemilisteks ahelreaktsioonideks, mille saadusi viivad alla hoovused ja difusioon. Seda fotokeemilist tsüklit kujundab Saturni aastaaegade käik.
pinnatemperatuur Rauast ja väälvist Hõre atmosfäär 687 Maa ööpäeva +25°C kuni -125°C Vesinikust (90%) ja heeliumist (10%), vähe Kõige suurem leidub 20 000 °C 11,8 Maa aastat planeet metaani,ammoniaaki,etaa ni,atselüleeni ja veeauru. täistiiruks ümber Päikese koosneb 75% vesinikust rõngad koosnevad kulub 29,5 maist aastat ehk 143 K ja 25% heeliumis jääst umbes 25 000 Saturni ööpäeva
Kütteks kasutatava võrgugaasi saamiseks puhastatakse looduslik gaas eeskätt süsinikdioksiidist ja väävliühenditest Värvuseta, maitseta ja lõhnata (gaasilekete kiireks avastamiseks lõhnastatakse võrgugaas) õhust kergem gaas Vees praktiliselt ei lahustu Kasvuhoonegaas, sisaldus atmosfääris pidevalt kasvab, suuremad metaanitootjad on riisipõllud Valdav osa kasutatakse kütusena, toodetakse ka metanooli ja ammoniaaki Nafta : Fraktsioneerivaks destillatsiooniks nimetatakse destilleerimist, mille käigus eraldatakse kõik saadused, vastavalt keemistemperatuurile: Gaasid-kütus(gaasiline kütus) Bensiin, diislikütus- mootorikütus Petrooleum- (raketi)kütus Raskõlid- kütus, määrdeõlid Vaseliin, parafiin- määrdeained, kosmeetikatööstus Bituumen- teekate, katusepapp
Uraani viis suuremat kuud on Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon. Uraani kaaslaste mass on kõige väiksem hiidplaneetide hulgas. Näiteks viie suurema kaaslase kogumass jääb rohkem kui kahekordselt alla Neptuuni suurima kaaslase Tritoni massile. Uraani kaaslastest on suurim Titania, mille raadius on ainult 788,9 km, jäädes sellega Päikesesüsteemi planeetide kaaslaste seas kaheksandale kohale. Kuude materjal koosneb umbes 50% kivimitest ja 50% jääst. Jää võib sisaldada ammoniaaki ja süsinikdioksiidi. Uraan koos kuue suurema kaaslasega. Vasakult paremale: Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon Uraani aastaajad Põhjapoolkera Aasta Lõunapoolkera Talvine pööripäev1902, 1986 Suvine pööripäev Kevadine pööripäev 1923, 2007 Sügisene pööripäev Suvine pööripäev 1944, 2028 Talvine pööripäev Sügisene pööripäev 1965, 2049 Kevadine pööripäev 1998
võib lõppeda isegi minestusega. Niimoodi reageerib iga terve inimene tubakale. Kui organism nikotiiniga harjub, siis nõrgenevad toksilised e. mürgistusnähud ja inimene tunneb ainult tubaka meeldivalt erutavat toimet. See on väga petlik, sest tubakasuitsus leiduvad ained on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leiduvad kahjulikud ained. Tubakasuits sisaldab palju kahjulikke aineid: nikotiini, vingugaasi, sinihapet, ammoniaaki, formaldehüüdi jm. Eriti kahjulikuks peetakse bensopüreeni, mis tekitab vähktõbe. Bensopüreen on kantserogeenne (vähktõbe tekitav) aine. Suitsetajad haigestuvad mittesuitsetajatega võrreldes kümme korda sagedamini kopsuvähki, 6 - 10 korda sagedamini kõrivähki, 2 - 6 korda sagedamini söögitoruvähki. Need arvud on üldistatud mitme maa andmetest. Suitsetajate tavalised haigused on kopsupõletik, tuberkuloos ja bronhiaalastma.
. Sulab 00 C ja keeb 1000. Elektrivoolu oluliselt ei juhi . 8. Kui palju 20% naatriumhüdroksiidi kulub 450 g 12% fosforhappe neutraliseerimiseks, kui saaduseks on dinaatriumvesinikfosfaat 9. Kui palju 18% soolhapet, peab reageerima alumiiniumiga, et eralduks 112 l vesinikku 10. Mitu liitrit vesinikku eraldub 500 g lubjakivi, milles on 90% kaltsiumkarbonaati reageerimisel mingi happega 11. Mitu liitrit ammoniaaki ( NH3 ) eraldub 120 g diammooniumvesinikfosfaadi reageerimisel, leelisega
Vingugaas e süsinikoksiid tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul põlemisel. Tungib organismi hingamiselundite kaudu. Süsinikoksiid on tugev mürk, mis ühineb verevärvnikuga 200-300 korda kiiremini kui hapnik, mille tulemusena saab veri kopsudest hapniku asemel mürgist vingugaasi. Bensiin on kesknärvisüsteemi kahjustav narkootilise toimega mürk. Bensiin võib organismi sattuda hingamisteede ja naha kaudu, kuid mõningatel juhtudel ka allaneelamisel. Ammoniaaki - NH3 - kasutatakse lämmastikhappe, väetiste, plastmasside, lõhkeainete ja puhastusseadmete tootmiseks. Üks tähtsamaid ammoniaagi kasutuse kohti on mitmesugused külmutusseadmed - piimakombinaatides jahutusseadmed, külmhooned jne. Ammoniaak avaldab ärritavat mõju organismile, eriti silmadele ja limaskestadele. Kloori - Cl2 - kasutatakse vesinikkloriidhappe, mitmete orgaaniliste lahustite ja ujumisbasseinis tarvitatava bakterivastase aine valmistamiseks
Fülogenees- evolutsiooniline areng, mis on talletatud iga liigi genoomis. Soe lomp Darwini teoori et elu võis tekkida iseeneslikult keemiliste protsesside taga järel mõnes soojas lombis, milles oli piisavalt ammooniumi ja fosfori sooli, ning kus toimisid valgus, kuumus ja atmosfäärielekter. Sellistes tingimustes võisid tekkinud valguühendid koonduda ja komineeruda primitiivsete eluavalduste ilmenimseni. S.Miller kuum katlake, kuumutas vee ja gaasi segu (vesiniku, metaani, ammoniaaki) ja veeaur. Gaasisegus tekitas pidevalt elektrilööke. Katse tulemusel tekkis 4 erinevat aminohapet. See näitas et ta leidis midagi millest võis elu alguse saada Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid bakterid ja arhed. Nende evolutsioonis erenesid fotosüntees, mis tõi vaba hapniku atmosfääri ja aeroobne hindamine, mis tekitas hapniku kasutamise. Murranguliseks sündmuseks elu ajaloos oli päristuumsete e eukarüootsete rakkude teke
teiste inimeste sigaretisuitsu. · Ka passiivse suitsetaja riietele, juustele ja nahale jääb ebameeldiv suitsuhais nagu suitsetajalgi. · On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja. · Eesti Vabariigi seadusega on vastu võetud seadus mis keelab avalikes kohtades suitsetamise. Suitsus sisalduvad mürkained · Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit. · Ammooniumi · Ammoniaaki · Atsetooni · Kaadmiumi · Vinüülkloriidi · Formaldehüüdi · Naftaleeni · Vingugaasi · Tõrva · Mentooli · Nikotiini · Tsüaniidi · Formaldehüüdi · Arseeni · Radioaktiivnsed ained Suitsetamise tagajärjed · Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. · Hingeõhk muutub haisvaks, nõrgeneb lõhnataju.
võrrandi järgi arvutatud teoreetiline kogus on suurem kui tegelikult tekkinud ainekogus Saagis näitab, mitu protsenti moodustab tegelikult tekkinud ainekogus teoreetiliselt võimalikust ainekogusest saagise% + kao% = 100% tegelik kogus saagis = ·100% teoreetiline kogus Näiteülesanne 1 Kui suur on reaktsiooni saagis, kui 8 g vääveldioksiidi oksüdeerimisel saadi 7 g vääveltrioksiidi? Näiteülesanne 2 Mitu dm3 ammoniaaki tekib 4,48 dm3 lämmastiku reageerimisel vesinikuga, kui kaod on 40%? Näiteülesanne 3 Mitu kg raud(III)oksiidi tuleb süsinikoksiidiga redutseerida, et saada 4,2 kg rauda, kui saagis on 75%? Ülehulgaülesanne Tunnus – antud on kahe lähteaine kogused Tavaliselt on üht ainet rohkem, kui reaktsiooniks kulub (ülehulgas) Saaduse koguse arvutame selle lähteaine järgi, mis täielikult ära reageerib Selle üle otsustamiseks tuleb võrrelda reageerivate
Metaani põhiülesanne on maagaasi peamine koostisosa. Ta moodustub looduses orgaaniliste ainete lagunemisel, näiteks veekogu põhjamudas, kust ta eraldub mullidena. Samuti moodustub metaani inimeste ja loomade soolestikus toidu käärimise tagajärjel. [1] Metaani kasutatakse kütusena, valgustamiseks, õli ning elektri tootmisel. Metaan on ka põhiline lähteaine vesiniku tööstuslikul tootmisel. Sellest saadakse ka sünteesigaasi, millest omakorda tehakse metanooli, ammoniaaki, äädikhapet ja erinevaid väetisi. Metaanist kasutatakse ka süsinikdisulfiidi, vesiniktsüaniidi, etüüni ja kloroalkaanide tootmisel. [3] 1.2 Etaan Etaan on samuti lõhnatu ja värvitu gaas, kuid on kahe süsinikuga. Metaani kõrval on ta ka üks peamisi maagaasi koostisosi. [4] Põhiline kasutusala on etaanil keemiatööstuses eteeni tootmisel: CH3 - CH2 - OH + k. H2SO4 CH2 CH2 + H2O [5] 1.3 Propaan
anaeroobses keskkonnas ammonifitseerivate bakterite toimel ilma energialisata Nitrifikatsioon- Toimub aeroobses keskkonnas nitrifitseerivate bakterite toimel ilma lisaenergiata Denitrifikatsioon- Kulgeb anaeroobses keskkonnas bakterite toimel, vajab lisaenergiat (glükoos), nitraat asendab hapnikku, lämmastik käitub elektronide vastuvõtjana. 8) Kuidas on lämmastik seotud inimtegevusega? Õhuämmastikust sünteesiti ammoniaaki ja sellele järgnes lõhkeainete ja lämmastikväetiste tootmise buum. Viimane tõi kaasa põhjavee reostumise, veekogude eutrofeerumise ja looduslike liigirikaste koosluste hävimise. Tänapäeval on kasutus vähenenud- näiteks autodel kasutatakse katalüsaatoreid. 9) Mis on mõju avaldanud Eesti maastike kujunemisele? Aluspõhja kujunemine Kvaternaari jäätumine Mere ja voolava vee tegevus
aga ka värvida tumedamaks ja toon-toonis, kuigi viimasel kahel juhul on sageli parem kasutada kerg- või poolpüsivärvi. Püsivärvide segamisel kasutatakse aktivaatorit, tänu millele värv avab juukse kutiikulkihi ning saab võimaluse siseneda korteksisse. Kutiikulkihi sulgemiseks tuleb kindlasti, peale värvi maha pesemist, kasutada palsamit või spetsiaalset järeltöötlusemulsiooni. Mõned püsivärvid sisaldavad ammoniaaki ja mõned on ammoniaagi vabad. Kui juuksevärvi koostisest on eemaldatud ammoniaak, on see asendatud mõne teise leeliselise ainega, sest miski peab avama juukse soomuse. Kui ammoniaagi asemel kasutatakse amiine (nt metüülamiin, etüülmetüülamiin, trimetüülamiin), pole juukse seisukorrast vaadatuna olulist vahet, kas juuksevärv sisaldab ammoniaaki või on ammoniaagivaba juuksevärv. Siin hakkavad rolli mängima värvi teised omadused ja juuksuri professionaalsus.
inimesed. Selleks, et võiks töötada sellistes tingimustes, peavad need inimesed vastama rangetele tervislikele nõuetele ja olema saanud väga põhjaliku ettevalmistuse kemikaalidega töötamiseks. 5 Nende objektide hulka, mis kasutavad, toodavad või säilitavad tugevatoimelisi mürkaineid kuuluvad nafta- ja keemiatööstused; mitmesugused toiduainetetööstused ja külmhooned, kus kasutatakse ammoniaaki; veepuhastusrajatised, kus kasutatakse kloori; mürkkemikaalide ning muude putuka- ja närilistetõrjevahendite laod. Väga ohtlik on ka nende ainete transport. Maanteed mööda on õnnetuse toimumise tõenäosus on suurem, kuid raudteel liiguvad suuremad kogused ja õnnetuse korral võivad seal tagajärjed olla mitmeid kordi raskemad. Metsast leitud mürkainete tünnid Mürkained ja nende toime organismile
keskmest. /2, lk 259/ Neptuuni kuud: Triton, Nereid, Proteus, Larissa, Despina, Galatea, Thalassa, Naiad. /2, lk 202/ Erinevused ja sarnasused Hiidplaneedid on kõik üpris sarnased. Nende keskmine tihedus on natukene suurem vee tihedusest. Sellest tulenebki, et planeedid koosnevad peamiselt gaasist. Nii atmosfäärid kui planeedid ise koosnevad peamiselt vesinikust. Ülejäänud gaasidest võib leida heeliumit ja vähesel määral ka metaani ja ammoniaaki. Suure kauguse tõttu Päikesest on hiidplaneetidel väga madal temperatuur. /3/ 6 Kõik hiidplaneedid pöörlevad ümber telje üsna kiiresti, mistõttu nad on võrdlemisi lapikud. Kõiki hiidplaneete ümbritseb võimas ja ulatuslik atmosfäär. Kuna hiidplaneedid asuvad Päikesest väga kaugel, on nende temperatuur eriti madal Jupiteril 145oC, Saturnil 180oC, Uraanil ja Neptuunil veelgi madalam.
7 Soodad Naatriumi ja karbonaadi ühenditest tekivad pesu-ja söögisooda. Pesusoodat nimetatakse naatriumkarbonaadiks ja tema keemiline valem on Na 2CO3. See on vees hästi lahustuv värvuseta hügroskoopne ning kristalne aine. Pesusooda sulamistemperatuur on 853°C ning tiheduseks 2,533 mg/cm3. Looduses leidub teda soolajärvede vees ning kohati isegi lademina. Tööstuslikult saadakse pesusoodat ammoniaaki ja süsinikdioksiidi naatriumkloriidi või naatriumsulfaadi küllastunud lahusesesse juhtides. Teda kasutatakse klaasi, värvipigmentide, seebi ja pesemisainete tootmisel, naatriumiühendite valmistamisel, naftasaaduste puhastamisel, boksiidi töötlemisel (alumiiniumi saamiseks), pesu pesemisel ning paberi- ja tekstiilitööstuses. Söögisoodat nimetatakse ka naatriumvesinikkarbonaadiks ning tema keemiline valem on NaHCO 3. Seda ainet
tootmiseks. Metaani transporditakse vedelas olekus vedelgaasitankrites või torujuhtmetes ja ka tankurautodega. C-H-sideme purustamiseks vajalikust suurest energiast hoolimata on metaan endiselt vesiniku tööstuslikus tootmises peamine lähteaine. Katalüsaatorite otsimine, mis hõlbustaksid C-H-sideme purustamist metaanis ja teistes madalates alkaanides, on sellepärast tööstuse jaoks olulised. Metaanist saadakse sünteesigaasi, millest omakordatoodetakse metanooli ammoniaaki,äädikhapet ja väetisi. Keemiatööstuses on metaan olulisem süsiniku ja vesiniku allikas. Eestis on metaanist saadud vesiniku kasutatud ammoniaagi tootmisel. Metaani kasutatakse ka süsinikdisulfiidi, etüüni,kloroalkaanide ja vesiniktsüaniigi tootmisel. Butaan Butaan (C4H10, mille struktuurivalem on CH3CH2CH2CH3 ) on nelja süsiniku aatomiga alkaan, värvusetu ja kergesti süttiv gaas. Butaani keemistemperatuur on -0,5 °C, tahkumistemperatuur -138,3 °C. Lämmastik
Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega.Diferentsiaalne pöörlemine on hiidplaneetidele ja tähtedele tüüpiline - Jupiteri ekvaatori lähedaste piirkondade pöörlemisperiood on umbes 5 minutit lühem kui pooluste lähedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. Maa-taolise tiheda (oletatavasti kivimitest koosneva) tuuma raadius on umbes 4000 km. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning planeet kiirgab 1,9 korda rohkem soojust kui ta Päikeselt saab; pilvedes on temperatuur -140 °C
maakooreks e. litosfääriks. Nii moodustus maa kihiline siseehitus- kergemad ained pinnaosas ja raskemad ained keskosas. Kui maakoor oli lõplikult tahenenud algas aktiivne vulkanismiperiood. Sagedased vulkaanipursked tekitasid gaasikesta, mis koosnes peamiselt veeaurust ja CO2. Need gaasid tekitasid kasvuhooneefekti. Seda peetakse üheks olulisemaks põhjuseks Maa elukõlblikuks muutumisel. Gaasikest sisaldas ka metaani(CH4), ammoniaaki(NH3), H2, S. Nendest eraldus ja lendus vesinik kosmosesse , ülejäänud elemendid moodustasid maakera ümber gaasikesta. Gaase tuli maale ka meteoriitide ja komeetidega. Maakera jahenedes langes veeaur vihmana maale, mis viis vähehaaval jõgede, järvede, ja merede moodustumiseni. Tekkis hüdrosfäär e. vesikest ligikaudu 3 miljardit aastat tagasi. Vesi koosnes tol ajal H2O, CO2, Cl, S, F, N. Esimesed veemassid olid planeedi pinnal reaktsioonilt happelised.
moodustusid supernoova tagajärjel. Kosmiline pilv hakkas kokku tõmbuma ja tekkisid planeedid, sealhulgas ka planet Maa. Raskemad ained vajusid Maa tuuma, pinna pealne tahkus ja tekkis maakoor. Algeselt oli Maa jahe, siis hakkas soojenemine. Maad hakkasid tabama hiiglaslikud meteoriidid ja hakkasid purskama vulkaanid. Maal hakkas aktiivne vulkaaniperiood, vulkaanilistest gaasidest moodustus atmosfäär, see sisaldas metaani, vett, ammoniaaki, sinihapet ja võibolla ka süsihappegaasi, vaba hapnik puudus. Maakera jahenedes veeaur langes maale vihmana, tekkisid veekogud.Moodustusid lihtsad orgaanilised ühendid. Seejärel toimus nende ühendite polümeriseerumine, moodustusid polümeerid. Seejärel moodustusid mikrokerad, mis sarnanesid mõnede bakteritega. Keemilise evolutsiooni käigus kujunesid eeldused elu tekkeks. Vesi murendas maakoort, nii tekkis vette uusi komponente, mis võimaldas esimeste elusorganismide tekke vees. Vees
võivad olla eluohtlikud. Amoniaak ja anorgaanilised soolad Vihmaussid on väga tundlikud ammoniaagi suhtes ning ei ole suutelised elama ammoniaagirikastes jäätmetes, näiteks värskes linnusõnnikus. Vihmaussid surevad ka siis, kui substraadis on liiga suur kogus anorgaanilisi soolasid. Nii ammoniaagil kui ka anorgaanilistel sooladel on väga kindlad ja kitsad piirid mürgisuse ja mittemürgisuse vahel. Vihmaussidele sobiv keskkond tohib sisaldada ammoniaaki alla viiemilligrammi grammi kohta ja alla 0,5 % anorgaanilisi soolasid).Orgaanilisi jäätmeid, mis sisaldavad liiga palju ammoniaaki, muutuvad kasutuskõlblikuks kui neid eelnevalt kas komposteerida või pesta ammoniaak välja). Kaasnevad organismid Lisaks vihmaussidele kui peamistele elusolendite vermikompostimisel võtavad sellest osa ka nende kaaslejad. Kaaslejad organismid on need, kedavermikompostimiseks otseselt ei kasutata,
joodirõngas · HCl tähtsamad kasutusalad HCl leidub maomahlas, see loob vajalikud tingimused toidu seedimiseks. ??? · NaCl vesilahuse elektrolüüs 2NaCl + 2H2O (alalisvool)= 2Na+ + 2Cl- + 2H+ + 2OH- = H2 + Cl2 + 2NaOH Katoodil toimub redutseerumisprotsess: 2H+ + 2e- = 2Ho = H2 eraldub Katoodil toimub H2O molekulide redutseerumisprotsess. Anoodil toimub oksüdeerumisprotsess: 2Cl- - 2e- = 2Clo = Cl2 eraldub a) toodetakse soolhapet b) toodetakse ammoniaaki HNO3 (lämmastikhapet) ja NH4NO3 (amooniumväetisi) c) toodetakse kloori (soolhappe jt sünteesideks) d) toodetakse hüdroksiidi · Cl saamine (red-oksvõrrand) 2KmnO4 + 16HCl = 5Cl2 + 2MnCl2 + 2KCl + 8H2O Mn7+ + 5e- = Mn2+ 2 2Cl+ - 2e- = 2Clo 5 · Ioonide tõestusreaktsioonid 1. Fe3+- ioon: uuritavale lahusele lisada KSCN lahust. Tekib raud(III)titsüanaad, Fe(SCN)3, lahus värvub sügavpunaseks. VÕI
6. Kirjuta ja tasakaalusta alkaani põlemisreaktsioon. CH + 6,5O 4CO + 5HO butaani põlemine 7. Kuidas kasutatakse metaani, propaani, butaani ja parafiini? Kirjuta nende valemid. Metaan CH. Kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, sisaldub majapidamisgaasis. Vesiniku tööstuslikus tootmises peamine lähteaine. Metaanist tehakse ka sünteesigaasi, millest omakorda toodetakse näiteks metanooli, ammoniaaki, äädikhapet ja väetisi. Propaan CH. Kasutatakse kütusena. Butaan CH. Kasutatakse majapidamisgaasina, laialdaselt kättesaadav kui välgumihkligaas. Parafiin tahke alkaan, nt CH. Kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis. 8. Mis on halogeeniühend? Kuidas neid nimetatakse? Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga.
paarikümne kilomeetrise läbimõõduga ebakorrapärase kujuga kivikamakaid. Iseloomustage üldiselt hiidplaneete (8). 1)PÖÖRLEVAD ÜMBER TELJE KÜLLALTKI KIIRESTI, SEETÕTTU ON NAD ÜPRIS LAPIKUD2)Hästi suured suured mõõtmed3)Moodustavad 99 % kogu päikesesüsteemi planeetide massist suur mass, aga väike tihedus4)Neid ümbritseb võimas atmosfäär tegelikult oleksid nad nagu hiiglaslikud gaasikerad5)Atmosfäär koosneb vesinikust, heeliumist, lisaks metaani, ammoniaaki, tühises koguses vett6)Arvatakse, et neil planeetidel puudub mingi eristatav pind: gaaskeras sügavamale minnes vesinik veeldub, arvatakse, et Jupiter ja Saturn on metalliline vesinikust tuum7)Kuna nad asuvad Päikesest väga kaugel, siis pinnatemperatuur on eriti madal. Jupiteril -145 0 C8)Väga palju kaaslasi. Milles seisneb Jupiteri ja Saturni erilisus?JUPITER Eriline: Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik,
esimest korda närimiskummi ja selleks oli Thomas Adamsi näts Tutti-Frutti 1891 a. asutas William Wrigley jr. Wrigley närimiskummi firma, mis on tänapäevalgi tegev ja mis sai tuntuks nii, et pakkus 2 pakki tasuta nätsu koos küpsetuspulbriga 1928 a. Fleeri firma raamatupidaja Walter Diemer katsetas uue kummitoote tegemist, kuid leiutas kogemata algse valemi järgi mullinätsu, mis ei olnud kleepuv 1950 a. Lõi hambaarst Dr. Petrulius suhkruvaba närimiskummi mis sisaldas ammoniaaki, et neutraliseerida hapet, mis tekitab hambakaariest Koostis Kummialus (sünteetilised kummid nagu butadieen-stüreen, polüetüleen ja polüvinüülatsetaat) Suhkur Maisisiirup Pehmendid Lõhna- ja maitseained (töödeldakse taimedest nt piparmündist) Suhkruvaba närimiskumm sisaldab suhkru asemel aspartaami, mannitooli, sorbitooli ning ksülitooli Valmistamine Kummialus sulatatakse 115 °C juures
annaabi.ee 
